Lõuna-Aafrika Vabariik Suulu keel Lõuna-Aafrika Vabariik • Riik Aafrika mandri lõunatipus • Pealinn Pretoria • President Jacob Zuma • Rahvaarv ~52 miljonit • 11 riigikeelt • Majandus Aafrika mandril paremini arenenud • Vähestest riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret • Regulaarsed valimised peaaegu iga sajand • Maavarade rikkus Suulu keel • Lõuna-Aafrika Vabariigi keel 11-st riigikeelest • Sarnane koosa keelega • Kõnelejate arv ~10 miljonit • Ladina tähestik • Silbid lõppevad täishäälikuga, kaashäälikuühend puudub • Palju laensõnu (inglise ja afrikaani keelest) • Ei võimalda viisakuse väljendamist • Emakeeleks ~23% inimesel • Hääldus võib muuta sõna tähendust Põhiarvsõnad suulu keeles Üks kunye Kaks kubili Kolm kuthathu Neli kune Viis kuhlanu Kuus isithupha Sei...
HÕIMUPÄEVAD 2014 HÕIMUPÄEVADEST • Kaunis tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. • 1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. • Hõimupäevade põhiüritusteks on suured pärimusmuusikakontserdid Tartus, Tallinnas ja Viljandis, kuid eri soome-ugri piirkondadest külla saabunud folklooriansamblid reisivad üle kogu Eesti, esinedes koolides ja rahvamajades. UURALI RAHVAD • Uurali rahvad on samojeedi ja soome-ugri rahvad, mida seob omavahel keelesugulus. • Uurali rahvad räägivad uurali keeli, mis samuti jagunevad samojeedi ja soome-ugri keelteks.
küünlad võivad olla küünlaalustel, peeglitel, põhiline on ohutus, Küünlad süüdatakse enne külaliste tulekut, küünlarasv ei tohi tilkuda milegi peale ja seda ära määrida; lilled - sinna hulka kuuluvad ka oksad ja , ei kasutata potitaimi ja kunstlilli väga tugevalt lõhnavaid lilli, lilled taimed võib asetada vaasidesse, aluste peale, pudelitesse, laua pinnale, võib ka panna. Selve lauale võib panna ka kõrgeid taimi. Riigilipud: Eesti lipu kasutamine, tuleb lähtuda lipuseadusest,lipud pannakse kas astmetele või tehakse eraldi lipu laud, lipud peavad olema puhtad, ühesugused, Järjekorda panemisel lähtutakse inglise keelsetest lipu nimedest. kui on paaris arv lippe siis on omanik paremal pool kui paaritu arv siis omanik on keskel, lipud pannakse paika enne külaliste saabumist, keerulisem on siis kui on tegemist organisatsioonide lippudega. toiduainetest valmistatud(lõigatud) figuurid
Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsel kohal. Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, välja arvatud Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel. Siis paigutatakse riikide lipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Rahvusvahelisel üritustel on heaks korraks heisata koos Eesti lipuga külaliste riigilipud. Välisriigi või riikide lipud saab paigutada ka nii, et Eesti lipud on lipurivi kummaski otsas. Lipupäevasid, mil heisatakse Eesti riigi lipp, on kokku 14. Nendel päevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avaliku- õiguslikud juriidilised isikud. Leedu ja Läti iseseisvuspäevadel heisatakse Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse hoonetele ka Eesti lipp. Nagu ma varem mainisin, siis on Eesti 14 lipupäeva ja need on järgmised : 1) 3
salaprotokollide hukkamõistu. Repressioonid korraldajate vastu leebed. 1987- loosung ENSV üleviimisest isemajandamisele, IME- projekt. Eesti Muinsuskaitse Selts- esimene mittenõukogulik massiorganisatsioon. Laulev revolutsioon 1988- Tartu rahu aastapäeva meeleavaldus. EV aastapäeval rahvakoosolek Tallinnas. Loominguliste liitude ühispleenum. Rahvarinde loomine- E. Savisaar. 1988- noorsoo kokkutulek rahvuslike laulude ühislaulmiseks lauluväljakul. Toodi välja taas riigilipud. 1988- Gorbatsov kutsus kokku NLKP erakorralise konverentsi. Rahvarinne kutsus 17. juuniks Lauluväljakule kokku meeleavalduse- 150 000 inimest. Vaino Väljas- EKP KK esimeseks sekretäriks. 1988. aasta laulupidu. Vastasseisu kujunemine Interliikumine- Rahvarinde vastane. Tekkis Töökollektiivide Ühendnõukogu , vastukaaluks sellele eestimeelne Töökollektiivide Liit. 1989- Rahvasaadikute Kongress 16. november 1988- ENSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk. Suveräänsusdeklaratsioon
Seejärel kinnitatakse algul tõstenöör ja siis langetusnöör masti allosas oleva kinnituskonksu külge. Lipu langetamisel võtab abistaja lipu vastu nii, et see ei puutuks maapinda. Nööridest vabastatud lipp pannakse kahekesi korralikult kokku ja asetatakse hoiukarpi või -kotti, mis pannakse lipu säilitamiseks sobivasse paika. 8 EESTI LIPU HEISKAMINE KOOS TEISTE LIPPUDEGA Rahvusvahelistel üritustel on heaks kombeks heisata koos Eesti lipuga külaliste riigilipud. Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, asetatakse Eesti lipp auväärseimale kohale. Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Kui eri maade lippe on paaritu arv, siis Eesti riigilipp paigutatakse lipurivi keskele.
Toompealt Stenbocki majast ja on samuti p ühendatud priiuse põlistumise päevale. Toimub ka muid üritusi, nagu eviktoriin, jumalateenistus Tori kirikus ning noortevõistlusi maakondades. Mitmed kodanikuühendused ja organisatsioonid, nagu EELK, Eesti Lipu Selts, muinsuskaitse selts, kindral Laidoneri selts jt on teinud üleskutse tähistada 27. mär tsi vabaduse pööripäeva väärikalt ja see võiks olla eelkõige tänu väljendamise päev. «Heisakem 27. märtsil riigilipud ja kandkem sinimustvalgeid värve oma rinnas!» kutsuvad organisatsioonid. Riigikantselei infonõunik Riina Soobik ütles, et riigikantselei toetab igati sinimustvalge kandmise mõtet tol päeval ning 27. mär tsil võiks olla sinimustvalget näha kõikjal rahva seas näiteks kolmeliikmelise pere puhul saab üks kanda sinist, teine musta, kolmas valget v õi jällegi kanda Eesti lipuv ärve eri riietusesemetena.
Leina tähistamiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna. Lipumasti heisatakse leinalipp nii, et alumine äär asuks masti keskel. Lipuvardaga Eesti lipu leinalipuna heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani. 3.2. Lipu heiskamine rahvusvahelistel üritustel Rahvusvahelistel üritustel Eestis on heaks kombeks heisata koos Eesti lipuga külaliste riigilipud. Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, asetatakse Eesti lipp auväärseimale kohale. Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. 6
alanurgast tulevat mastinööri parajalt pingul. Lipp tõmmatakse alati masti tippu välja. Pinguli mastinöörid võib keerata kord või paar masti ümber, et need tuules vastu masti ei peksleks. Seejärel kinnitatakse algul tõstenöör ja siis langetusnöör masti allosas oleva kinnituskonksu külge. 2.2.1 Heiskamine koos teiste lippudega Rahvusvahelistel üritustel on heaks kombeks heisata koos Eesti lipuga külaliste riigilipud. Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, asetatakse Eesti lipp auväärseimale kohale. Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Kui eri maade lippe on paaritu arv, siis Eesti riigilipp paigutatakse lipurivi keskele.
"Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" Manifest loeti ette Pärnus Endla teatri rõdult 23. veebruaril 1918. aastal, just enne sakslaste saabumist. 24. veebruari keskpaiku oli Tallinn pagevatest venelastest puhastatud ja kesklinn eestlaste käes. Sadamas oli veel Vene sõjalaevu, Pääskülas juba sakslaste eelüksused. Järgmisel päeval ilmusid kõik Eesti ajalehed. Lehvisid sini-must-valged eesti riigilipud. Moodustati Ajutine Valitsus K. Pätsi juhtimisel. Seda tulid tervitama Eesti sõdurid, kes laulsid Papa Jannseni poolt esimeseks üldlaulupeoks loodud laulu, millest on nüüdseks saanud Eesti Vabariigi rahvushümn: "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!" Saksa okupatsioon. 25. veebruaril jõudsid pealinna saksa üksused. Eesti Vabariigi valitsus saadeti laiali. Vahistati peaminister Päts ja saadeti Poola vangilaagrisse. Jüri Vilms püüdis üle jää
00. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui valitsus ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise kohta mõnel teisel kellaajal. Jaaniööl riigilippu ei langetata. Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik- õiguslikud juriidilised isikud. Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi. Maavanema korraldusel võidakse heisata riigilipud vastavas maakonnas ka mõne kohaliku tähtsusega sündmuse puhul. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_lipp ) 5 3. RIIGIVAPP 3.1. Vapp Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi (leopardi). Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad
1. Heisatav lipp peab olema puhas ja terve. 2. Hoone küljes olevasse lipuvardasse või hoone katusel olevasse lipumasti heisatava lipu minimaalne suurus on 105×165 sentimeetrit. 3. Eesti lipu heiskamisel vertikaalselt asub lipu sinine värvilaid vaataja poolt nähtuna vasakul. 4. Lipu heiskamisel lipumasti on mast ligikaudu kuus korda pikem lipu laiusest. 2 IV Lipu heiskamine rahvusvahelistel üritustel Rahvusvahelistel üritustel on heaks kombeks heisata koos Eesti lipuga külaliste riigilipud. Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, siis asetatakse Eesti lipp auväärseimale kohale. Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Erandiks on Euroopa Liidu liikmesriikide lipud, mis on paigutatud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Kui eri maade lippe on paaritu arv, siis paigutatakse Eesti lipp lipurivi keskele. Välisriigi või riikide lipud saab
..................................... 31 Piduliku avaürituse korraldaja meelespea ............................................................................................ 32 Pidulikul sündmusel käitumise kuldreeglid .......................................................................................... 34 Eesti lipu kasutamine firmas ................................................................................................................... 35 Külalisriikide riigilipud ............................................................................................................................ 35 Laualipp ..................................................................................................................................................... 35 AMETIALANE KÄITUMINE ................................................................................................................... 36 Kasutatud kirjandus .............................................
Nüüd on see aeg käes!" Manifest loeti ette Pärnus Endla teatri rõdult 23. veebruaril 1918. aastal, just enne sakslaste saabumist. 24. veebruari keskpaiku oli Tallinn pagevatest venelastest puhastatud ja kesklinn eestlaste käes. Sadamas oli veel Vene sõjalaevu, Pääskülas juba sakslaste eelüksused. Niisugune oli olukord, kui Tallinnas 24. veebruaril 1918. aastal kuulutati välja Eesti Vabariik. Järgmisel päeval ilmusid kõik Eesti ajalehed. Lehvisid sini-must-valged eesti riigilipud. Moodustati Ajutine Valitsus K. Pätsi juhtimisel. Seda tulid tervitama Eesti sõdurid, kes laulsid Papa Jannseni poolt esimeseks üldlaulupeoks loodud laulu, millest on nüüdseks saanud Eesti Vabariigi rahvushümn: "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!" Saksa okupatsioon. 25. veebruaril jõudsid pealinna saksa üksused. Eesti Vabariigi valitsus saadeti laiali. Vahistati peaminister Päts ja saadeti Poola vangilaagrisse. Jüri Vilms püüdis üle jää Soome
Esimese kolmekohasaavutanud sportlased antakse vastavalt kuld-, hõbe- või pronksmedal ja diplom, 4.-6.kohale tulnuile ainult diplom. Medaleid annab võitjaile kätte ROK-I president ( või tema määratud ROK-I liige), keda saadab selle spordiala rahvusvahelises föderatsiooni president. Sportlased seisavad autasustamispjedestaalil (nägu kesktribüüni poole, esikoha võitja keskel kõrgeimal astmel), heisatakse nende maade riigilipud ja mängitakse esikohale tulnu auks tema kodumaa hümni. Olümpiamedalite läbimõõt peab olema 60mm ja paksus 3mm. Kuldmedal on valmistatud hõbedast ning kullaga kaetud (kulda vähemalt 6g). kuld-, hõbe- ja pronksmedali kujundus on ühesugune. 1928. a-st on suveolümpiamedalid valmistatud Itaalia kunstniku Giuseppe Cassioli kavandi järgi. Olümpiamedali tagakülg on 1972. a-st olnud igal mängul isesugune. Taliolümpiamedalitel pole olnud ühtlast kujundust.
20. august taasiseseisvuspäev (kohustuslik) 1. september teadmistepäev novembri teine pühapäev isadepäev Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev. Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi. Maavanema korraldusel võidakse heisata riigilipud vastavas maakonnas ka mõne kohaliku tähtsusega sündmuse puhul. [viide?] Riigilipu võib heisata avalikel üritustel. Igaühel on õigus riigilippu heisata perekondlike tähtsündmuste puhul Eesti Vapp Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi (leopardi). Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa
8) 4. juuni Eesti lipu päev 9) 14. juuni - leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna) 10) 23. juuni - võidupüha 11) 24. juuni - jaanipäev 12) 20. august - taasiseseisvumispäev 13) 1. September - teadmistepäev 14) Oktoobrikuu kolmas laupäev - hõimupäev 15) novembrikuu teine pühapäev - isadepäev; 16) Valimiste ja rahvahääletuste toimumise päev Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi ning heisata riigilipud maavanema korraldusel vastavas maakonnas mõne sündmuse puhul. Riigilipu võib heisata avalikel üritustel. Igaühel on õigus riigilippu heisata perekondlike tähtsündmuste puhul. Riigilipp heisatakse suveajal kell 8.00, talveajal kell 9.00. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui Vabariigi Valitsus või maavanem ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise kohta mõnel teisel kellaajal. Jaaniööl riigilippu ei langetata.
7) maikuu teine pühapäev - emadepäev; 8) 14. juuni - leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna); 9) 23. juuni - võidupüha; 10) 24. juuni - jaanipäev; 11) 20. august - taasiseseisvumispäev; 12) novembrikuu teine pühapäev - isadepäev; 13) 16. november - taassünnipäev; 14) 18. november - Läti Vabariigi väljakuulutamise päev. Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi ning heisata riigilipud maavanema korraldusel vastavas maakonnas mõne sündmuse puhul. Riigilipu võib heisata avalikel üritustel. Igaühel on õigus riigilippu heisata perekondlike tähtsündmuste puhul. Riigilipp heisatakse suveajal kell 8.00, talveajal kell 9.00. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui Vabariigi Valitsus või maavanem ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise kohta mõnel teisel kellaajal. Jaaniööl riigilippu ei langetata.
Tähtpäevad sünnivad ja kaovad. Mõne sündi mäletavad meie vanemad, vanavanemad, aga enamike pühade algus on kauges minevikus. Rahvakalender, mis sisaldab iidseid tähtpäevi, on osa meie kultuurist, milles avaldub rahva omapära. Rahvakalendri tähtpäevadel me täidame teatud kombeid ja tavasid. Vanade ja rahvuslike pühade kõrval on meil veel riiklikud pühad. Need on sellised pühad, mis on olulised meie riigile ja mil me heiskame oma kodudele riigilipud ning mõtleme oma riigi tähtsusele. Oma riigi tähtpäevi me teame ja tähistame. Tavaliselt on kahte sorti tähtpäevi: riiklikud ja rahvuslikud. Ameerikas tähistatavaid tähtpäevi me eriti hästi ei tunne ega tea, seepärast tunduski mulle huvitav uurida nii Eesti kui Ameerika tähtpäevi kõrvuti. Pühad on nii või teisiti osa meie elust ja seepärast arvan, et neist võiksid kõik rohkem teada. 1. KEVADISED TÄHTPÄEVAD 1.1 Kevadised tähtpäevad Ameerikas
laiusest. § 10. Eesti lipu heiskamine koos teiste lippudega (1) Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal. (2) Vabariigi Presidendi lipp paigutatakse Eesti lipust lipurivi tagant vaadatuna paremale ja välisriigi riigipea lipp vasakule. (3) Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Prantsuskeelsete ja Euroopa Liidu omakeelsete riiginimede tähestikuline järjekord avaldatakse riigisekretäri teadaandena Riigikantselei veebilehel. (4) Kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, paigutatakse Eesti maakonna, linna või valla lipp või muu lipp rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule.
21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti teksti. Manifesti luges ette Maanõukogu liige Hugo Kuusner Pärnus Endla teatri rõdult 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul, just enne sakslaste saabumist. 24. veebruari keskpaiku oli Tallinn pagevatest venelastest puhastatud ja kesklinn eestlaste käes. Tallinnas 24. veebruaril 1918. aastal kuulutati välja Eesti Vabariik. Järgmisel päeval ilmusid kõik Eesti ajalehed. Lehvisid sini- must-valged eesti riigilipud. Moodustati Ajutine Valitsus K. Pätsi juhtimisel. Seda tulid tervitama Eesti sõdurid, kes laulsid Papa Jannseni poolt esimeseks üldlaulupeoks loodud laulu, millest on nüüdseks saanud Eesti Vabariigi rahvushümn: "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!" [http://kuusemets.planet.ee/dokument/ajalugu.html] 1.3 Saksa okupatsioon Loomulikult ei tunnustanud Saksamaa iseseisvat Eesti Vabariiki. Ajutise Valitsuse ja
II etapp teenindamine a) jookide ja suupistete valik Tavaliselt pakutakse töökohtumistel kohvi/teed või lauavett ja karastusjooke. Ruumis peaks olema eraldi koht jookide serveerimiseks. b) tehnilised vahendid Enne koosolekut tuleb välja selgitada, milliseid tehnilisi vahendeid vajavad koosolekul esinejad ning kontrollida ka nende korrasolu. c) Atribuutika Laualippe vajatakse tööruumi eelkõige siis, kui osalejate seas viibib ka väliskülaliste esindajaid. Riigilipud asetatakse laua keskele või osavõtjate maade esindajate ette töökohtadele. d) Tööruumi värskus ja kord Vahetult enne koosolekut tuleb tööruum üle kontrollida: istekohtade arv, kas töövahendid on olemas kõigile, ruum on õhutatud. Töölauale võib asetada lilled või muud taimeseaded ja vajadusel ka laualipud. Igale töökohale laua ääres on asetatud kaante vahele töömaterjalid, joogiklaasid ja vajadusel valmis pandud ka kohvitassid.
Nüüd on see aeg käes!" Manifest loeti ette Pärnus Endla teatri rõdult 23. veebruaril 1918. aastal, just enne sakslaste saabumist. 24. veebruari keskpaiku oli Tallinn pagevatest venelastest puhastatud ja kesklinn eestlaste käes. Sadamas oli veel Vene sõjalaevu, Pääskülas juba sakslaste eelüksused. Niisugune oli olukord, kui Tallinnas 24. veebruaril 1918. aastal kuulutati välja Eesti Vabariik. Järgmisel päeval ilmusid kõik Eesti ajalehed. Lehvisid sini-must-valged eesti riigilipud. Moodustati Ajutine Valitsus K. Pätsi juhtimisel. Seda tulid tervitama Eesti sõdurid, kes laulsid Papa Jannseni poolt esimeseks üldlaulupeoks loodud laulu, millest on nüüdseks saanud Eesti Vabariigi rahvushümn: "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!" Saksa okupatsioon. 25. veebruaril jõudsid pealinna saksa üksused. Eesti Vabariigi valitsus saadeti laiali. Vahistati peaminister Päts ja saadeti Poola vangilaagrisse. Jüri Vilms püüdis üle
Eesti lipu heiskamine koos teiste lippudega · Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal. · Vabariigi Presidendi lipp paigutatakse Eesti lipust lipurivi tagant vaadatuna paremale ja välisriigi riigipea lipp vasakule. · Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. · Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. · Kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, paigutatakse Eesti maakonna, linna või valla lipp või muu lipp rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule. · Lipud heisatakse eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardasse või -masti ja Eesti lipuga samale kõrgusele. Heisatavad lipud on võrdse laiusega.
annaabi.ee 
