Üldkogu ei öelnud, kas Euroopa Liidu õigus saab olla ülemuslik ka Eesti põhiseaduse suhtes. Otsusele lisatud eriarvamuses leiti, et õiguskantsler vaidlustas ka sisuliselt EKS vastavuse PSTS kaudu uuenenud sisuga põhiseadusele ning sellele küsimusele tulnuks RKÜK-l põhiseaduslikkuse järelvalve raames vastata. Kasutades selle tõlgendamisel Euroopa Liidu õiguses võimaldatud abi kuni vajadusel Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseni. 8. Kas õiguskantsleril on pädevus nõuda Riigikohtult Eesti seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus EL õigusega? Põhjenda vastust. Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2014/2015 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Vastus: Õiguskantsleril pole otsest pädevust nõuda Riigikohtult Eesti seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Õiguskantsleril on Euroopa Liidu liikmeks oleku kontekstis võimatu teha oma
PSTS-t kutsutakse isegi kolmandaks põhiseaduslikuks aktiks. Põhiseaduse ja PSTS vahel on õhkõrn vahe. 6. EL-i õiguse ülimuslikkus tähendab eelkõige kohaldamise ülimuslikkust? Selgita, mida see tähendab? Euroopa Liidu ülimuslikkuseks peetakse seda, et kui Euroopa Liit kohandab midagi, olgu selleks määrus või muu, siis kehtib see kõikides liikmesriikides. 7. Kas õiguskantsleril on pädevus nõuda Riigikohtult Eesti seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus EL õigusega? Põhjenda vastust. Õiguskantsleri seadus ja põhiseaduslikkuse kohtumenetluse järelvalve seadus ei anna õiguskantslerile pädevust taotleda Riigikohtult seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 8. Kas Riigikohtul on pädevus kontrollida, kas Eesti õigusakt on kooskõlas EL õigusega? Põhjenda vastust.
kohtupraktika alla? allikad (lisad 1-9) 1. akadeemiline, teadusallikas 2. pool-akadeeemiline, ekspertarvamus 3. pool-akadeemiline, õiguskirjandus (kasutatud kirjanduse loetelusse) 4. pool-akadeemiline, õiguskirjandus (RiTo nr 4, 2001/uuring/Dr. Raul Narits) 5. pool-akadeemiline (Juridica, 2005, nr 7, lk 459-465) 2005. a, muudeti seadust, anti õigus EU liikmelikusest vastuvõtmisega. Riigikogu küsib Riigikohtult, kas eesti pank eurole üleminekule säilitab Eesti Krooni ja kas pangal jääb alles raha emmiteerimis küsimus. 6. pool-akadeemiline, (praktiline küsimus, Põhiseaduse ekspertiisi arvamus, õigusteadlaste arvamus- toodud välja Riigikogu otsus), õiguskirjandus 7. akadeemiline (kõrgema kohtu otsus), kohtuotsus 8. mitte-akadeemiline, tegemist on uudisega 9. mitte-akadeemiline, pressiteade Ülesanne 1.2
alatised komisjonid. • Kui lõpphääletusel on poolt riigikogu liikmete häälteenamus, siis võetakse seadus vastu ning saadetakse presidendile. • President saadab selle muudatusteks riigikogusse tagasi või kuulutab selle välja. Peale seda avaldatakse seadus Riigi Teatajas. • Kui riigikogu võtab presidendi tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab president seaduse välja või taotleb riigikohtult seaduse põhiseaduslikkuse kontrollimist. Kui riigikohus rahuldab presidendi taotluse, jääb seadus jõustumata. Kui riigikohus jätab taotluse rahuldamata, peab president seaduse välja kuulutama. 6. Valitsuse moodustamine: • Kaheparteisüsteem – riigipea kinnitab kahekordse valiku tulemused, peaministriks saab valimised võitnud erakonna liider ja valitsuse moodustab võitnud partei
Huvide konflikti ei esine muuhulgas juhul, kui kõik need isikud nõustuvad ja soovi avaldavad, et advokaat osutaks samas asjas õigusteenust ka teistele klientidele. Kui samas asjas hiljem tekib vaidlus, ei või advokaat osutada õigusteenust ühelegi nimetatud klientidest. (05.05.2005) 6. Konstitutsioonikohus ehk Põhiseaduslikkusejärelevalvekohtumenetlus nn. Konstitutsioonikohus (subjektid, kellel on õigus taotleda põhiseaduslikku järelevalvet Riigikohtult ) – VT VEEL!!! Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §4 sätestab menetluse alustamise korra: (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. § 1
Presidendi poolt. Kui Vabariigi President kuulutab seaduse välja, siis avaldatakse seadus Riigi Teatajas. Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab Vabariigi President seaduse välja või taotleb Riigikohtult seaduse põhiseaduslikkuse kontrollimist. Kui Riigikohus rahuldab Vabariigi President taotluse, siis jääb seadus jõustumata. Kui Riigikohus jätab taotluse rahuldamata, siis peab Vabariigi President seaduse välja kuulutama. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei sätestata teist tähtaega. Põhiseaduse muutmine Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil
võtta arvesse kogu seda mõjutav allikmaterjal. Teiselt poolt on Riigikohtu otsused üldiselt tunnistatud tegelikult siduvateks. Nende kasutamine lisab otsuse 12 13 põhjendamisele kaalukust. Kõrgema kohtu otsuse põhjenduste autoriteet saab olla otsustavas seisundis madalama astme kohtute õigusemõistmisel. Faktiline siduvus tugevdab kohtumõistmise samalaadsust ja lisab õiguskindlust. Riigikohtult peab taotlema menetlusluba, mis antakse, kui asja lahendamine kõrgemas kohtus on õigusemõistmise ühtsuse seisukohalt vajalik. Võrdleva õiguse argumendid (jur). Probleemiks on, missugune seisund on teise maa õigusel õigusallikana. "Võõras õigus" võib tähendada teise maa seadusetekste või võõrast õiguskorda, kus võetakse arvesse ka mõistesüsteemid, õiguslikud teooriad ja põhimõtted. Tavaliselt rahuldub õigusvõrdlus nende tasemetega. Auahnem eesmärk
ainult Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. 4) Riigikohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 8. Põhiseaduslikkusejärelevalvekohtumenetlus nn. Konstitutsioonikohus (subjektid, kellel on õigus taotleda põhiseaduslikku järelevalvet Riigikohtult ) – VT VEEL!!! Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §4 sätestab menetluse alustamise korra: (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. § 1
§146 lause 2. §15(2) ja §152(1). Kohus teeb nii: §15(2) alusel ja kohaldamata §152(1) alusel. Siis algatatakse ps järelvalve menetlus. Kuidas on see kohtu käitumine, kes jätab seaduse kohaldamata, kooskõlas §146(2)-ga? Õigust tuleb selle järgi mõista ps ja seadusega kooskõlas. Kui seadus on kohtule ps vastane, siis kas on olemas menetlus, kuidas säilitada §146? Lahendus on välja pakutud: kui leitakse kohtu poolt, et seadus on ps vastane ja siis ta peatab menetluse ja küsib riigikohtult eelotsust. Kui ei ole siis tunnistab seaduse ps vastaseks ja kehtetuks §152(2), kui riigikohus on selle tunnistanud, siis on selge, et seadus on ps-ga vastuolus ja kohus seda kohaldada ei tohi. Tagajärg: praktiline. Esimese astme kohus jätab seaduse kohaldamata. Algatab ps järelvalve menetluse, riigikohus ütleb, et kuule kohtunik see on ps-ga kooskõlas, aga seda 1. Astme kohtuotsust ei kaevata edasi, seega jõustub ps vastane kohtulahend
c) Integratsiooni teed 90. alguses kulges kolme erinevat teed. o Poliitiline integratsioon 1949. aastal otsustasid.12 Euroopa riiki luua Euroopa Nõukogu.(CE Council of Europe). Eksisteerib edasi. Eesti on selle liige 1993-ndast alates. Tegeleb demokraatia ja inimõiguste kaitsmisega maailmas. peakorter on Prantsusmaal Strasbourgis. Selle organisatsiooni juures töötab Euroopa inimõiguste kohus, kuhu võib pöörduda, kui riigikohtult abi ei saa. 1950. aastal võttis Euroopa Nõukogu inimõiguste konventsiooni (Euroopa inimõiguste konventsioon Euroopalik arusaam inimõigustest ja nende kaitsmisest). Eesti on selle ratifitseerinud. 10. dets. 1948 võttis ÜRO(ühinenud rahvaste organisatsioon) inimõiguste ülddeklaratsiooni. o Sõjaline integratsioon Moodustati Brüsseli pakt aastal 1948. 1. sõjalise koostöö organisatsioon. 1949. aprillis loodi NATO. Selle lõid 12 riiki, neist 10 asus Euroopas
a. Kehtetute valimissedelite mahaarvamist. b. Hääletamistulemus = mitu % hääleõiguslikest hääletas ja valimistulemus siis kes osutus valituks. 43. Valimiskulud Summa, mille erakond kulutab valimiste ajal enda erakonnale reklaami tegemiseks ning tutvustamiseks (antud kuludel ei ole kehtestatud ülempiiri). 44. Valimiskaebused Isik saab valimiskaebust Riigikohtule esitada ainult omaenese rikutud õiguste kaitseks. Valimiskaebustega on võimalik Riigikohtult taodelda osaliselt või täielikult hääletamistulemuste tühistamist (üks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse liikidest). 45. Valimiste vaatlemise mõte 46. Salajasuse põhimõte ja õigus elektrooniliselt antud häält muuta Valimised on salajased seetõttu, et oleks tagatud vaba valiku võimaldamine. Valijaid tuleb kaitsta nii ühiskondliku kui riikliku surve eest. Elektroonilise hääletamisviisi kasutajate õigus oma
üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. 4) Riigikohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 8. Põhiseaduslikkusejärelevalvekohtumenetlus nn. Konstitutsioonikohus (subjektid, kellel on õigus taotleda põhiseaduslikku järelevalvet Riigikohtult ) VT VEEL!!! Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §4 sätestab menetluse alustamise korra: (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. § 1
Kui Vabariigi President kuulutab seaduse välja, siis avaldatakse seadus Riigi Teatajas. Vabariigi President võib jätta Riigikogu vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab Vabariigi President seaduse välja või taotleb Riigikohtult seaduse põhiseaduslikkuse kontrollimist. Kui Riigikohus rahuldab Vabariigi President taotluse, siis jääb seadus jõustumata. Kui Riigikohus jätab taotluse rahuldamata, siis peab Vabariigi President seaduse välja kuulutama.Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei sätestata teist tähtaega. Põhiseaduse muutmine Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil
President teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks. Õigus ametiisikuid ametisse nimetamast keelduda juhul, kui nimetamine oleks vastuolus seadusega või riigi huvidega 68. VP veto Eestis – kas ja kuidas piiratud, mida kontrollib VP seaduse väljakuulutamisel? Andes Vabariigi Presidendile õiguse jätta seadus välja kuulutamata ja taotleda Riigikohtult seaduse põhiseaduslikkuse kontrollimist, annab PS presidendile kontrolliõiguse Riigikogus vastu võetud seaduste suhtes ja suspensiivse veto õiguse. PS nõuab, et seaduse välja kuulutamata jätmise otsus peab olema motiveeritud, jätab aga lahtiseks, millised on seaduse välja kuulutamata jätmise lubatavad motiivid. Põhjused võivad olla nii juriidilised kui ka mittejuriidilised Ometi oleks väär järeldada, et Vabariigi President on seaduse välja kuulutamata
eraldiseisvat konstitutsioonikohut ei ole, kuid Riigikohtus on põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium, kelle pädevuses on tunnistada seadus põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seda sama saab teha ka Riigikohtu üldkogu. Kõik instantsikohtud on pädevad vaidluse lahendamisel jätma seaduse põhiseadusvastasuse tõttu kohadamata ja seejuures lahendama asja sisuliselt, toimides nagu seadusandja kohtu arvates toimima oleks pidanud. Eelotsustut Riigikohtult küsima ei pea, kuid samas tuleb kohtuotsus saata Riigikohtule ja algatada sellega põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetlus. Riigikohtus asja läbivaatamise ajaks apellatsiooni- ja kassatsioonitähtaeg samas asjas peatub. Sama seadust kohaldavad ülejäänud eesti kohtud saavad põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse ajaks kohtumenetluse teate. abstraktset normikontrolli jõustumata seaduste suhtes saab algatada president, nii jõustunud
Hääletamistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kui palju iga kandideerinud isik sai hääli. Valimistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kes kandideerinutest osutusid valituks. 33. Valimiskaebused – mis on valimiskaebus ja kuidas seda menetletakse Isik saab valimiskaebust Riigikohtule esitada ainult omaenese rikutud õiguste kaitseks. Valimiskaebustega on võimalik Riigikohtult taodelda osaliselt või täielikult hääletamistulemuste tühistamist (üks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse liikidest). 34. Nimetage valimispõhimõtted, avage lühidalt nende sisu Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. (PS § 60 lg 1) Vabade valimiste printsiip kehtib nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse teostamisel.
Hääletamistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kui palju iga kandideerinud isik sai hääli. Valimistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kes kandideerinutest osutusid valituks. 33. Valimiskaebused mis on valimiskaebus ja kuidas seda menetletakse Isik saab valimiskaebust Riigikohtule esitada ainult omaenese rikutud õiguste kaitseks. Valimiskaebustega on võimalik Riigikohtult taodelda osaliselt või täielikult hääletamistulemuste tühistamist (üks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse liikidest). 34. Nimetage valimispõhimõtted, avage lühidalt nende sisu Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. (PS § 60 lg 1) Vabade valimiste printsiip kehtib nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse teostamisel.
· Ootame ESMi otsust, sisuline otsus valdav enamus arvab, et oleme jõudnud piiri lähedale. Veel sammuke, peab tegema rahvahääletutse. · Saksamaa on kõige võimsam Euroopa Kohus. Ta ei taha minna vastuollu. Kui kaugel on Eesti areng? · 11.09.2006 öeldi, et ei saa eurot, sest meil on PS kirjas, et Eesti raha on Eesti kroon. Leiti, et teeme pragmaatilise lahenduse (eelkõige nad ei ole veel õiged) viidi sisse et riigikogu küsib arvamus riigikohtult kas EL-i ühinemislepingu rahaliidu osa on ühilduv Eesti PS paragrahviga 111. Kas oleme valmis sisse viima ühisraha euro. Riigikohus ütles: PS oluline ja läbiv muutmine osas, milles see ei vasta EL õigusele. 2003 a rahvahääletusel küsiti rahvalt, kas tahate astuda EL-i, kas tahate vastu võtta EL põhiseaduse täiendamise seaduse. Seda on kritiseeritud. Kõik on läbivalt muudetud, see mis on vastuolus on välja võetud enamus... alusleping astub PS-ist üle
takistada teda kasutada kogu põhiseadusega antud pädevust ja teostada õigustloovate aktide üle mitte ainult järel-, vaid ka eelkontrolli. Selleks, et kantsler saaks Riigikohtusse pöörduda, peab ta akti vastu võtnud organile tegema ettepaneku viia akt põhiseadusega kooskõlla. Riigikohtusse saab ta pöörduda alles siis, kui kantsleri ettepanekut pole 20 päeva jooksul rahuldatud. Kantsleri pädevust kitsendava 2 eriseaduse kohaselt saab ta Riigikohtult taotleda jõustunud õigustloovate aktide kehtetuks tunnistamist osaliselt või täielikult. Kui ta teostaks eelkontrolli jõustumata õigustloovate aktide suhtes, siis saaks ta nõuda ainult nende põhiseaduse vastaseks tunnistamist ja seda ilmselt ka osaliselt. 2.põhiseadus ei sätesta kantsleri pädevust teostada järelvalvet sõlmitud, kuid veel jõustumata välislepingute üle. Selles osas on kantsleri pädevust laiendatud õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadusega ja
annaabi.ee 
