Mood 1920-1930 Mairit Lain Naistemood 1920. aastal Õrnema soo seelikud muutusid lühemaks. Keerukas rõivamood asendus lihtsa, geomeetrilise joonega. Naiste riietus ei rõhutanud enam naiselikkust. Naistemood 1930. aastal · Geomeetrilised jooned muutusid veidi pehmemaks. · Riietusse ilmusid pikad püksid, sviitrid ja trikootooted. Naiste soengud 1920. aastatel tulid naistemoodi pikkade juuste kõrvale ka lühikesed. 1925. aastal muutus juuste lokkimine igapäevaseks. Meestemood 1920-1930 Fraki asemel hakati eelistama smokingut. Torukübar asendus viltkübaraga. Kasutatud kirjandus · Mood http://et.wikipedia.org/wiki/Mood vaadatud 05.11.2013 · Mood 1920-1930 http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/1920-1930-moo vaadatud 05.11.2013
Lõnga värviti taimevärvidega. Rõivaid tehti kolme liiki: pidurõivaid, käimarõivaid ja igapäevaseid töörõivaid. Soojal ajal kanti peamiselt linaseid, talvel külmaga aga villaseid rõivaid. Naiste rõivastuse moodustasid linasest kangast tehtud pikk varrukatega särk, mille peale tõmmati käisteta villane umbkuub. Puusade ümber mähiti vaipseelik pikem kangatükk , mis oli kinnitatud vööga. Veel kuulusid naiste riietusse sõba, põll ja jalamähised sukkade asemel. Meeste rõivastus koosnes särgist, kuuest, pükstest ja õlgadele heidetavast riidetükist üleviskest. Särk oli lõua alt kinnitatud paelte, pööra või hoburaudsõlega. Nööpe keskaja talurahvas ei kasutanud. Särk ja kuub olid pikad, ulatudes põlvini või isegi allapoole. Jalamähised mässiti pükste sääreosa peale. Jalas olid nii meestel ku naistel veisenahast tehtud pehmed pastlad, mille pikad
Retsensioon nr. 1 Mina käisin 6.detsembril kuulamas Hortus Musicus kontserdit, mis toimus Väravatornis. Minu arust oli kontserdi eesmärgiks publikule näidata, millist muusikat kuulati vanalajal, sest nad riietusid vastavalt selle aja riietusse. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kõlasid ülevad ja üliõpilaslaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis. Ta oli Saksamaa helilooja ja orelimängija hilisrenessanssil ja barokki algul. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis
Retsensioon Mina käisin 12. aprillil kuulamas Hortus Musicus kontserdit, mis toimus Väravatornis Tallinna vanalinnas. Minu arvates oli kontsedi eesmärgiks publikule näidata, millist muusikat kuulati vanalajal, sest nad riietusid vastavalt selle aja riietusse. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kontsertil kõlasid üliõpilas- ja ülevadlaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis.. Ta oli Saksamaa orelimängija hilisrenessanssil ja helilooja barokki algul. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Temagi oli pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks. Samuti esitati lugusid E
Liis Tiks Tep09 Mardipäev Sisukord Mardipäev Maskeerimine Mardipere Mardilaulud Mardipidu Marditoidud mardipäev Mardipäev on rahvakalendri tähtpäev mida tähistatakse 10. novembril. Mardipäeva tähistatakse ringijooksmisega. Mardipäeval jooksid ringi nii täiskasvanud kui ka lapsed, kes olid end riietanud tumedasse riietusse. Marti jooksjad tõid pererahvale viljaõnne. Mardipäevast algas töö ja talveaeg. maskeerimine Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, rohtu, sammalt, oksi, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Väga oluline oli end muuta tundmatuks. 20
Tähtsamaks saavutuseks olid rätsepakostüüm, mida inglise naised hakkasid 80.aastatel suurmoena meeste eeskujul kandma. Sajandivahetusel muutus see tavaliseks tänavariietuseks. Kuna kleit muutus lihtsamaks, kaotas oma toreduse ka kübar. Seoses kehakultuuri levikuga hakkas kujunema ka spordi- ja rannarõivastus. Ka meeste rõivastuses toimus pööre lihtsuse poole. Frakk jäi endiselt ainult pidulikuks riietuseks ning härrasmehe igapäevasesse riietusse hakkas tungima smoking. Meeste tänavaülikond oli põhijooned omandanud. Meeste palitu muutus lihtsamaks ja silinderkübara kõrvale tuli kaabu. Sellest ajast peale jätkus moepildis väljakujunenud riietuse baasil kiire vahelduste otsimine, alates üldsiluetist kuni lisanditeni. IMPRES.TEHNIKAD1.Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu värvikihi. 2.Impressionistid avastasid
soovisid inimesed osta uusi asju ning tunda elust rõõmu. Inimesed ostsid üha rohkem uusi elektrilisi kodumasinaid, varasemast rohkem vaba aega tekkis nii meestel kui ka naistel. Transpordi areng andis inimestele võimaluse reisida kiiremini ja kaugemale. Suurlinnades tekkinud ideede liikumised hakkasid levima ka maale. Mood-esimene maailmasõda tõi muudatusi ka moes. Alates 1920 a. keskpaigast muutusid õrnema soo seelikud tunduvalt lühemaks. 1930 a. naiste riietusse ilmusid selleajal ka pikad püksid, sviitrid ning trikootooted. Meeste moes niipalju muutusi ei toimunud. Fraki asemel eelistati smokingut, torukübar vahetus pehme viltkübara vastu.1920 a. tuli naiste moodi pikkade juuste kõrval ka lühiksed, pärast elektrilokkide leiutamist 1925 a. muutus lokkimine kõigile kättesaadavaks. Naised ühiskondlikus elus- naised said valimis õiguse. Sõja-aastail pidi naised sageli tegema meeste töid, millega nad edukalt hakkama said ning see tõstis
neid järele aimata,et sel kombel ka ennast kõrgemale upitada.Niimoodi tegid isegi primitiivsed hõimud-eriti meelsasti võeti endast tugevamate suguharude rõivastumiskombed.Seda tehti naiivses lootuses,et nii saavad ka nemat tugevamaks.Muistsed eestlasedki uskusid,et tapetud vaenlase südame söömine annab hõudu juurde. Moe ajalugu. Ollakse üldisel arvamusel,et moe sünniajaks tulebki pidada alles XII-XIII sajandit,mil riietusse ilmusid niisugused elemendid nagu meetrikõrgused kübarad,meeste ülikitsad püksid,mis ei lasknud istudagi,või kinganinad,mis tuli nööridega üles siduda. Põhilist moejoont ei loo keegi.See areneb koos ühiskonnaga,ehkki oma seaduspärasuste järgi. Rokokooajalooline taust. Kodanluse tõusuga kaasnes impeeriumimeelse baroki hääbumine.Asemele astus rokokoo(Louis XV stiil),mis aastail 1715-1775 mõjutas Euroopas sisekujundust,moodi ja arhitektuuri
seonduv hakkas mulle ''mägede tagant'' rohkem silma paistma. Esitasin emale aeg-ajalt tobedaid küsimusi:'' Kas see oleks normaalne, kui mina ka kunagi sõjanaiseks võin saada? Kas sa usud, et see oleks võimalik? Mida seal teha tuleb? Kas see distsipliin on seal väga jube? Kas sina pole kunagi sõjaväes käinud? Kas ma saan välismaale sõtta ka siis minna?''. Esitasin talle neid küsimusi enam veelgi, olin siis väike, huvi oli silmnähtavalt suur, sest riietasin ma end laigulisse riietusse, otsisin veepüstolid välja, kive kasutasin käsigranaatidena ja mängisingi sõda. Seda kõike jäljendades filmi ''Sündinud 4. juulil''. Minult küsitakse ikka:'' Miks just selline huvi?'' See ei ole keeruline küsimus, kuid kui seda jälle küsitakse, hakkan ma sellest küsimusest kõrvale puiklema, sest ma ei oska anda üht lihtsat konkreetset vastust. Ma pean kõik detailideni lahti rääkima. Olen siis inimestele
röövivad teelised. Tema haaranguga liitub ka Bois-Guilbert, kes on huvitatud Rebeccast. Gurthi eestvedamisel kogunevad kokku Wamba, Must Rüütel mungaga ning Locksley armeega, et vabastada tegelased. De Bracy meestel oli kavas surma saata oma vangid, kuid enne seda kohale tuua preester, kes vangid enne surma jumalaga lepitaks. Seda juhust kasutavad ära lossi ees ootavad sõbrad- Wamba riietub vaimuliku riietusse ja päästab Cedricu lossist välja. Cedric annab Gurthile vabaduse ja oma maa, kuna too aitas tal pääseda. Lahingu käigus langeb Front-de-Boeuf. Musta Rüütli vangiks saab de Bracy, kellele ta näitab ka, et on kuningas Richard. Hiljem ta halastab de Bracyle ning laseb tal minna ning mees jookseb prints Johnile uudist viima, et Richard on tagasi. Bois-Guilbert tahab põgeneda koos Rebeccaga, Athelstane aga arvab, et tegemist on leedi Rowenaga, astub
võsapuuk, Ida-Eesti metsades elav laanepuuk, süüdiklest, jahulest, sõstra-pahklest ja võrgendilest. 13. Nimeta enamlevinud puugiliigid Eestis. Miks on puugid väga ohtlikud ja kuidas ennast nende eest kaitsta? Enamlevinud puugiliigid eestis on võsapuuk ja laanepuuk. Puugid on väga ohtlikud putukad, sest nad on tuntud viiruse/haigusekandjad. Nende eest saab kaitsta kui riietuda heledasse ja libedasse riietusse, et oleks riietelt puuki kergesti märgata ja, et puuk libiseks sellelt maha. Peale võsas käimist tuleks ennast üle vaadata kuna puuke leidub nt rohukõrtel jne. Kus nad ootavad ohvrit. Kindlasti tuleks ennast puukensefaliidi vastuvaktsineerida. Mõisted: Lülijalgne selgrootu loom kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett Liitsilm paikneb lühikese jätke tipul ja koosneb sadadest läätsedest ehk väikestest silmaosakestest
spiraalidega. Jalas kanti sääremähiseid, viiske, pastlaid ja kingi. Ehted olid enamjagu pronksist, aga ka hõbedast. Noorem rauaaeg tõi ka taimevärvid - madarapunase, samblarohelise. Keskajal kehtinud eeskirjad säilitasid rõivastuse üsna muutumatuna. Tulid rõhud nahksete "vaskvöödega". Lõuna-Eestis säilis rättseelik, kuna Põhja-Eestis ja saartel tuli orduaja lõpul kasutusele juba umbseelik. Keskaja lõpul tuli jõukamate eestlaste riietusse välismaine kangas. Katoliku usk tõi tarvitusele ristid ja palvekeed. Ilmusid rõngassõled, hõbekrõllid jm. Rootsi-Poola ajal (1561-1710) kujunes naistel valdavaks umbseelik. Meeste säärekatteina said üldiseks põlvpüksid. Rootsi aja lõpul hakkasid Tallinna ümbruskonnas levima pikitriibulised seelikud. Samuti tuli Rootsist seeliku kurrutamise ehk plisseerimise mood. XVIII sajand tõi suure ja lopsaka lillkirja. XIX sajandil hakati kandma lühikesi villaseid kampsuneid ja vatte
selle peal kantav villane varrukateta umbkuub. 13.-17. sajandi kohta on andmeid samuti napilt, kuid selle aja naiserõivatusest on säilinud täielikumaid komplekte, siis aga kasutati juba ehteid ja sõlgesid. 17 sajandil aga muutus naiste seelik, see ei olnud enam ühes tükis kangas, mis ümber keha pandi, vaid seelikul oli konkreetne lõige. Mehed hakksid siis kandma põlvpükse ja naised peas liniku aseme tanu. 18 sajandi ilmusid aga riietusse edevad lisandid- paelad, karrad ja nöörid. Seelikutel kasutati pikkitriipe ja pluusidele ilmusid kirevamad tikandid. 18. sajandi rõivastest on andmeid palju rohkem: muuseumiesemed, kirjalikud ülestähendused rahvamälestustest, joonitused ja teadusmeeste (J. G. Georgi ja A. W. Hupeli) avaldatud materjalid. 19 sajandil hakkati kasutama aga vabrikukangaid- riided linnastusid. Uute riietusesemetena levisid meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas ehk vatt (meestel) ja kampsun (naistel)
edendama otstarbekamat moodi. Tähtsamaks saavutuseks olid rätsepakostüüm, mida inglise naised hakkasid 80.aastatel suurmoena meeste eeskujul kandma. Sajandivahetusel muutus see tavaliseks tänavariietuseks. Kuna kleit muutus lihtsamaks, kaotas oma toreduse ka kübar. Seoses kehakultuuri levikuga hakkas kujunema ka spordi- ja rannarõivastus. Ka meeste rõivastuses toimus pööre lihtsuse poole. Frakk jäi endiselt ainult pidulikuks riietuseks ning härrasmehe igapäevasesse riietusse hakkas tungima smoking. Meeste tänavaülikond oli põhijooned omandanud. Meeste palitu muutus lihtsamaks ja silinderkübara kõrvale tuli kaabu. Sellest ajast peale jätkus moepildis väljakujunenud riietuse baasil kiire vahelduste otsimine, alates üldsiluetist kuni lisanditeni. Kokkuvõttena võiks öelda, et impressionism oli just nagu murranguline nähtus Läänemaa kunsti arengus. Impressionism viis looduse jäljendamise omamoodi täiuseni, kust samas suunas edasiminek paistis võimatu
Nad mõjutavad inimese iseloomu kujunemist, tema vaimsete, kehaliste ja kõlbeliste omaduste arendamist. Kultuursete harjumuste kasvatamiseks on eriti soodne aeg-eelkooliiga, kuna lapsed on selles eas eriti vastuvõtlikud. Laste tuleb kasvatada austust vanemate inimeste vastu ja abivalmidust, olenemata sellest, kas lapsed neid tunnevad. Last tuleb harjutada iseseisvusele. Lapsi tuleb õpetada puhtust pidama. Lastes peab kujunema hoolikas suhtumine mitte üksnes oma riietusse, vaid kõikidesse asjadesse. Last tuleb õpetada korda pidama nii ruumis kui ka väljas. Täiskasvanu märkused olgu ikka jaatavas vormis (näit. ,,Räägi vaiksemalt" jne.) Kasvatades lastes kultuurseid harjumusi, nagu tänamist, palumist, vabandamist, tervitamist, tuleb tähele panna, et see lapsel ei kujuneks väliseks kombetäiteks, vaid et nad seda teeksid siiralt, teesklemata. 4
kübaratele tohutute looride lisamine. Kanti kübaraid, mille ülipikkade kübaranõeltele olid meisterdatud erilised pead. Kõik ihkasid endale kahvatut, õrna ja läbikumavat ihu. Selleks kasutati näol ja kehal talgi- või riisipulbrit ning veresoonte rõhutamiseks kasutati vesivärve. Suureks moehitiks sai ruužipasta, mida peale näole kandmist pehmendati uue kihi puudriga. Meeste rõivamood aastatel 1900-1910 Meeste riietusse tuli moodi esimene kolme osaline ülikond, mis koosnes jakist, vestist ja pükstest. Püksid, mida mehed kandsid olid kortsus ning mansetiga. Viited allikatele, mida kasutati esitluse koostamisel. ➢ Pilt slaidil nr 2: https://www.google.ee/search?q=industrial+revolution+in+1900-1910&safe=active&source=lnms &tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwjE68y6vpnUAhXFE5oKHStkCz8Q_AUICigB&biw=941&bih=927#i mgrc=z0CZb9wNl4scqM: (31.05.2017)
Hispaania klubijalgpallis pole edukamat meeskonda, kui Real Madrid. Nende staadium, Santiago Bernabéu, asub Hispaanias Chamartini linnaosas Madridis ning see mahutab 84 454 pealtvaatajakohta. Real Madridi suurim rivaal on FC Barcelona. (Real Madrid C.F 2015; Stewart Coggin 2015) Real Madridi riietus: Real Madridi riietus on olnud klubi algusest saadik üleni valge, kui välja arvata detaile, mis on aastatega lisatud. Klubil on kolm vormi. Esimesse riietusse kuuluvad valge särk, püksid ja kedrad, millel on kolm paralleelset triipu ja klubi Fly Emirates logo. Teist ja kolmandat vormi kantakse vastavalt sellele, kas võistlus on riigisisene või rahvusvaheline. Teise vormi kuuluvad tumesinine särk, püksid ja kedrad, millel on erkrohelised detailid ja kolmandasse vormi erkrohelised püksid, särk ja kedrad, millel on valged detailid. Mängijate varrukatel on ka peetavate võistluste eritunnused
Nad mõjutavad inimese iseloomu kujunemist, tema vaimsete, kehaliste ja kõlbeliste omaduste arendamist. Kultuursete harjumuste kasvatamiseks on eriti soodne aeg-eelkooliiga, kuna lapsed on selles eas eriti vastuvõtlikud. Laste tuleb kasvatada austust vanemate inimeste vastu ja abivalmidust, olenemata sellest, kas lapsed neid tunnevad. Last tuleb harjutada iseseisvusele. Lapsi tuleb õpetada puhtust pidama. Lastes peab kujunema hoolikas suhtumine mitte üksnes oma riietusse, vaid kõikidesse asjadesse. Last tuleb õpetada korda pidama nii ruumis kui ka väljas. Täiskasvanu märkused olgu ikka jaatavas vormis (näit. „Räägi vaiksemalt“ jne.) Kasvatades lastes kultuurseid harjumusi, nagu tänamist, palumist, vabandamist, tervitamist, tuleb tähele panna, et see lapsel ei kujuneks väliseks kombetäiteks, vaid et nad seda teeksid siiralt, teesklemata. Kultuurse käitumise kasvatamisel on olulise tähtsusega sisendada lapsesse tõelist
aastal viidi sisse koolivorminõue, kuid kahe aasta jooksul seda sajaprotsendiliselt siiski ei nõutud. 1939. aastal, uude vastvalminud koolimajja õppima asudes pidid aga kõik õpilased pealaest jalataldadeni vormis olema. Poisid kandsid nokamütsi, tüdrukud baretti. Kanti tumesinist ja sinivalget pihikseelikut, pidupäevadel valget pluusi. Poiste ülikond koosnes kurguni nööbitavast pintsakust ja lühikestest pükstest. 14-15 aastased poisid võisid kanda juba pikki pükse. Sõjad tõid riietusse pöörde: vorminõue kaotati, sest rahaline olukord võimaldas selga panna vaid seda, mis olemas oli. Tüdrukud kandsid valdavalt tumedaid kleite ja seelikuid, mille puhul oli siiski olemas reegel, et need pidid ulatuma alla põlve. 50. aastatel kandsid nii õpetajad, kui ka mõned keskkoolitüdrukud musti kitleid valge kraega. Lisaks riietusele kehtisid nõuded ka välimusele: keelatud olid sõrmused, kõrvarõngad, meik, juuste lokkimine ja värvimine, ka küünte värvimine
pühakute päevad. Osad reeglid sisaldavad pidusööki, osad viitavad lihasöömise vältimisele ning rituaalid võivad tihti sisaldad pesemist ning vannitamist. Ristimine, pulmad ja matused on tähtsaimad elutsükli sündmused ning need tuleb läbi viia kirikus. Ka küünlad on vältimatud neid kasutatakse erinevates rituaalides, inimesed ostavad neid kirikusse sisenedes ja süütavad need pühakute ees palvetades. Matustel riietatakse surnud parimasse riietusse. Ideaalis kestavad matused kolm päeva. Selle käigus pakutakse erilist nisu- ja suhkrurooga. Kalmistutel käiakse tihti, seal valatakse hauale veini ja ka eelmainitud coliva ohverdatakse surnule. Kunst Peale maalitud kloostrite ümber Suceava, 16.sajandi ikoonid on vanimad näited moldova graafilisest kunstist. 20.sajandi alguse tuntuimad kunstitegelased olid skulptor Alexandru Plamadeala ja arhitekt A.Sciusev, kes andsid suure panuse Bessaraabia kultuuripärandisse. 19. ja 20
ja Saaremaa tüüpi käevõru ei esine kunagi meeste haudades). Viikingiaja alguses kinnitasid mehed keepe rõngaspeanõeltega. 10. sajandil muutusid rinnanõelad vaid meeste eheteks ja mehed hakkasid pruukima kuubede ja särgiesiste kinnitamiseks hoburaudsõlgi. Meeste peakatete kohta on meil väga vähe andmeid. Liivi laibamatustes esinevad vahel nahast ja riidest pronksspiraalidega ehitud mütsid. Naiste rõivad Sarnaselt naabermaadega kuulus eesti naise riietusse linane (talvel villane) särk, mida kattis villane varrukateta umbkuub ehk kleit. Lõuna-Eestis, kus latgalite mõjud olid tugevamad, kanti umbkuue asemel ka vaipseelikuid. Pidulikel puhkudel ning külmal ajal kandsid naised mitmekordseid villasest riidest sõbasid, mis olid äärtest kaunistatud sisse kootud või hobusejõhvidega külge õmmeldud pronksspiraalide ja värvikirevate kõlapaeltega. Sõba mähiti ümber õlgade ja kinnitati eest hoburaudsõlega. Vööl kanti kõladel kootud või
mõju inimese käitumisele Etteantud keskkond vangla Etteantu roll vang ja valvur Tulemused näitasid, et mõlemad faktorid omavad inimese käitumisele mõju, kusjuures agressiivset/ebahumaanset käitumist aitavad suurendada anonüümsus ja deindividuatsioon - Individuaalsuse minetamine Zimbardo 1969 üliõpilased andsid teisele kaks korda tugevamaid elektrilööke, kui paariline oli riietataud laia kapuutsiga nägu varjavasse riietusse ning talle osutati numbri, mitte nime alusel ehk teine katseisik oli deindividualiseeritud Diener 1979 enda isiku unustamine haaravat sportmängu vaadates, viib impulsiivse käitumiseni, kõrgenenud tundlikkuseni, enda käitumise mittejälgimiseni, sotsiaalsest heakskiidust mittehoolimiseni
mõju inimese käitumisele Etteantud keskkond – vangla Etteantu roll – vang ja valvur Tulemused näitasid, et mõlemad faktorid omavad inimese käitumisele mõju, kusjuures agressiivset/ebahumaanset käitumist aitavad suurendada anonüümsus ja deindividuatsioon - Individuaalsuse minetamine Zimbardo 1969 – üliõpilased andsid teisele kaks korda tugevamaid elektrilööke, kui paariline oli riietataud laia kapuutsiga nägu varjavasse riietusse ning talle osutati numbri, mitte nime alusel ehk teine katseisik oli deindividualiseeritud Diener 1979 – enda isiku unustamine haaravat sportmängu vaadates, viib impulsiivse käitumiseni, kõrgenenud tundlikkuseni, enda käitumise mittejälgimiseni, sotsiaalsest heakskiidust mittehoolimiseni
Esimene ühtne meremehe riietus (tööriietus) õmmeldi kokku purjeriidest. Harilikult tegi seda purjemeister. Tööriietus õmmeldi enamasti heledast purjeriidest. Sellepärast kutsuti meremehi hüüdnimega „valgejakid“ või kui riietus tõrvatud vantidest määrdus, siis „tõrvajakid“. Ameerika Ühendriikide sõjalaevastiku madrustelt võeti eeskujuks triibulised särgid ja sinised pluusid, mille hüüdnimi oli „sinijakid“ Palju detaile toodi meremehe riietusse armastatud admirali Horatius Nelsoni mälestuseks: Mustad lindid mütsil olid algselt leinalindid tema surma puhul. Kolm valget triipu sinisel madrusekrael meenutavad kolme tema kuulsaimat võidulahingut. Kardpaelast lenk laevaohvitseride vormipintsakul märgib tema haavatasaamist, mida tuntakse Nelsoni aasa nime all. Nokata madrusemüts on mälestus galeeriorja punasest mütsist (sunnitöölise müts). Mütsi lint ja krae pärinevad ajast, millal meremees kandis patsi ja selles paela
annaabi.ee 
