2

rtf

Barokk ajastu muusikas

lauljat), vokaalsolistid, saateks orkester ja või orel. See on alati mitmeosaline. Laulu tekstides vaba piibliaineline luule. Oratooriumi kantakse ette laval samas puuduvad dekoratsioonid ja kostüümid. Lisaks oratooriumitele hakati kirjutama: missasi, reekvieme, passioone, kantaate ja vaimulikke kontserte. Kõik need uued vokaalsümfoonilised suurvormid olid vormiliselt ja ülesehituselt küllalt sarnased. Neis kõigis kasutatakse sooloaariaid, vokaalansmableid, suurt segakoori, retsitatiive (sisu ümber jutustaja), instrumentaalseid koraale. Teiste erinevused tulenevad aga eesmärkidest ja sisust. Tekstina kasutatu piiblitemaatikat, aga ladina keeles. Vaimulikud kontserdid arenesid välja motettidest. Lauluhäälte saateks esinevad pillid. Peale Itaalia ja Saksamaa kujunesid veel eeslinlikekes barokkmaadeks veel Inglismaa ja Prantsusmaa. Tuntumad Inglise heliloojad Hnery Purcell (1659-1695), Thomas Morley (1557-1602). Barokk ajastu tippu kerkis ka

Muusika → Muusikaajastud

2 allalaadimist

2

doc

Barokiajastu

vormid ja tüübid. Da-capo-aaria ­ sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Aaria koosneb kolmest lõigust (ABA): A ja B on kontrastse karakteriga ning A kordust ei kirjutata välja, vaid lisatakse nooti märge aria da capo (korrata aaria algusest). Retsitatiiv ­ kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Kui da-capo-aaria ajal tegevus teoses seiskub, siis retsitatiivides süzee areneb. Tavaliselt saadeti retsitatiive basso continuo hõredate akordidega, taolist laulmisviisi nimetatakse secco-retsitatiiviks ehk kuivaks retsitatiiviks. ORATOORIUM Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio ­ palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Ka oratooriumide eelkäijateks olid liturgilised draamad. Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega.

Muusika → Muusika

24 allalaadimist

4

doc

10. klassi töö baroki kohta- kordamiseks

alguse, seetõttu ka orelite valmistamine. -Orelil on 2-5 manuaali (klaviatuuri), erinevad registrid tämbrite muutmiseks, all on pedaalid bassi mängimiseks -17. saj ansamblikoosseisud  6. Ooperi kujunemine 17. sajandi Euroopas -lk 101 , -Veneetsiast ooperikeskus (toretsev, rikkam) -1637 avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Casiano (seni toimusid ooperid aadlipaleedes) -veneetsia ooper eelistas lihtsamaid retsitatiive, kergelt haaratava meloodiaga aariaid + virtuoossed kaunistused. -suurejoonelised dekoratsioonid, lavaefektid -võimsad lahingustseenid, laevahukud, merest tõusev Neptunus, pilvel lavale laskuvad jumalad jm. -tõsistes ooperites koomilised tegelased ja stseenid -Veneetsia tähtsaimad ooperiloojad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonia Cesti -17.saj lõpp Napoli ooperikoolkond - kõrge laulukultuur, meesosad kastraatlauljatele,

Muusika → Muusika ajalugu

6 allalaadimist

8

docx

Ooperi kujunemine 17. sajandi Itaalias

17. sajandi keskel kujunes Euroopa kõige toretsevamast ja rikkamast linnast Veneetsiast ooperikeskus, kus 1637. Aastal avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano (seni olid ooperietendused toimunud aadlipaleedes). Valitud aristokraatide asemel andsid seal publikuna tooni kodanlus ja kaupmeeskond. Kuni 1700. aastani tegutses linnas 16 ooperimaja, kõrgajal koguni seitse teatrit ühel ajal. Varase ooperi peene väljendusega kõnelaule eelistas tüüpiline Veneetsia ooper lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid, kuhu ilmus ikka enam virtuoosseid kaunistusi. Ajaloolise või mütoloogilise süzeega ooperis oli hulk tegelasi, aga koori, balletitrupi ning ka orkestri koosseis oli majanduslikel põhjustel väike. Samas kasutati aga suurejoonelisi dekoratsioone ja lavaefekte. Põhisisult tõsistes ooperites oli enamasti ka koomilisi tegelasi ja stseene (1). 17. sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mille stiil valitses 18.sajandi esimesel

Varia → Kategoriseerimata

23 allalaadimist

3

docx

Barokk - kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärk

Napoli ooperikoolkond- kujunes 17. Sajandi lõpul, selle stiil valitses 18. sajandi esimesel poolel Euroopas. Rohkem kui Veneetsias loodud teosed keskendusid Napoli koolkonna ooperid muusikale ja laulule. Bel canto- ilus laul. Tekkisid tõsine ooper ja koomiline ooper. 17. sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Veneetsia ooperikoolkond- 1700. Ndal aastani tegutses seal 16 ooperimaja, kõrgajal 7 teatrit ühel ajal. Veneetsia ooper eelistas lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid. Keelpillidena olid: Viola da gamba, viiul, tsello, lauto, kontrabass. Puhkpillidena olid oboe, fagott, plokkflööt. Klahvpillidena olid: klavessiin, positiivorel, klavikord, orel. Instrumentaalmuusika 1. Sonaat- mitmeosaline, pilliansamblite loodud instrumentaalteos. 2. Kontsert- virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkerstrile loodud

Ajalugu → Ajalugu

16 allalaadimist

10

doc

BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS

karakteritega ning A kordust ei kirjutata välja, vaid lisatakse nooti märge „aria da capo“ (korrata aaria algusest).  Retsitatiiv - kõnelaul, mis jälgib loomulikku kõne rütmi. (selle ajal tegevus jätkub) - Arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. - Kui da-capo-aaria ajal tegevus teoses seiskub, siis retsitatiivides süžee areneb. - Tavaliselt saadeti retsitatiive basso continuo hõredate akordidega, taolist laulmisviisi nimetatakse secco-retsitatiiviks ehk kuivaks retsitatiiviks. - Saatega retsitatiiv – teose dramaatilises kõrgpunktis lisatakse retsitatiivile kogu ansambel või orkester, retsitatiiv muutub meloodilisemaks ja laulvamaks. 7) Kantaat. Kirikukantaat lk. 94, 95 Tähtsaim kammermuusikažanr. 17. Sajandi teisel poolel kujunes välja kantaaditüüp, mis koosnes 2-3

Muusika → Muusikaajalugu

17 allalaadimist

6

docx

Baroki muusika

välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Da-capo-aaria ­ sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Aaria koosneb kolmest lõigust (ABA): A ja B on kontrastse karakteriga ning A kordust ei kirjutata välja, vaid lisatakse nooti märge aria da capo (korrata aaria algusest). Retsitatiiv ­ kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Kui da-capo-aaria ajal tegevus teoses seiskub, siis retsitatiivides süzee areneb. Tavaliselt saadeti retsitatiive basso continuo hõredate akordidega, taolist laulmisviisi nimetatakse secco- retsitatiiviks ehk kuivaks retsitatiiviks. ORATOORIUM Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio ­ palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Ka oratooriumide eelkäijateks olid liturgilised draamad. Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega

Muusika → Muusikaajalugu

32 allalaadimist

10

pdf

BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL)

Hilisrenessansi​ ​madrigalist​ ​arenes​ ​välja​ ​17.​ ​saj​ ​algul​​ ​aaria​ ​e​ ​soololaul,​ ​mida​ ​lauldi​ ​kas​ ​ainult lauto,​ ​basso​ ​continuo​ ​pillirühmal​ ​või​ ​pisut​ ​suurema​ ​ansabli​ ​saatel. Aariale​ ​eelnes​ ​tavaliselt​ ​-​ ​retsitatiiv​ ​e​ ​kõnelaul,​ ​mis​ ​viis​ ​vajadusel​ ​tegevust​ ​edasi. Aariaid​ ​ja​ ​retsitatiive​ ​esitati​ ​17-​ ​saj​ ​peamistes​ ​vokaalistrumentaalsuurvormides,​ ​millisteks olid:​ ​kantaat,​ ​oratoorium,​ ​passioon​ ​ja​ ​ooper. VOKAALISTRUMENTAAL​ ​SUURVORMID Barokkajastu​ ​vokaalmuusikas​ ​oli​ ​üksiku​ ​aaria​ ​kõrval​ ​tähtsaim​ ​kammermuusika​ ​žanr​ ​- kantaat​ ​(it.​ ​k​ ​-​ ​cantare​ ​-​ ​laulma)

Muusika → Muusika ajalugu

1 allalaadimist

18

rtf

Muusika ajalugu töö ja mõisted

looja concerto grosso See oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. retsitatiiv - Retsitatiiv – kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Kui da-capo- aaria ajal tegevus teoses seiskub, siis retsitatiivides süžee areneb. Tavaliselt saadeti retsitatiive basso continuo hõredate akordidega, taolist laulmisviisi nimetatakse secco-retsitatiiviks ehk kuivaks retsitatiiviks. 8. Kirjelda klassitsismi perioodi: a) klassitsismi muusikat iseloomustav väljend: igav, ! b) klassitsismi perioodi iseloomustus : Viini klassikud - 1) Eelklassitsism 1720-1760 2) varaklassitsism 1760-1780 – uued zanrid ja vormid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni- Haydni ja Mozarti

Muusika → Eesti muusikaelu 20.saj algul

24 allalaadimist

7

doc

I.Stravinski, A.Honegger, D.Milhaud, F.J.M.Poulenc

Balletid: "Les Biches" (tellis Sergei Djagilev), "Eeskujulikud loomad". Ooperid: koomiline buffonaad "Teirasiase tissid", "Karmeliitide kahekõned" , "Inimhääl" Vaimulik muusika: "Stabat Mater", "Gloria". Klaverimuusika: Klaverikontsert, "Igavesed liikumised" "Teiresiase tissid" (1947). Esimese ooperina valmis 1944. aastal koomiline buffonaad. Absurdihuumorist on kantud kogu ooperi sündmustik. Ooperi muusikas on palju virtuoosseid aariaid, tõsist ooperit parodeerivaid retsitatiive ning efektseid duette. Stiililt on muusikaetendus võrdlemisi kirju ja snobistlik, siin on numbreid kohvikukontserdist prantsuse operetini, Offenbachi laadis kiireid polkasid ning salongimaneeris sentimentaalseid valsse. Orkestrifaktuur on Poulenci ooperis võrdlemisi läbipaistev ja kammerlik ning sellisena kuulub "Teiresiase tissid" kahtlemata maailma koomiliste ooperite kullafondi.

Muusika → Muusika

18 allalaadimist

10

pdf

Barokk

Hilisrenessansi​ ​madrigalist​ ​arenes​ ​välja​ ​17.​ ​saj​ ​algul​​ ​aaria​ ​e​ ​soololaul,​ ​mida​ ​lauldi​ ​kas​ ​ainult lauto,​ ​basso​ ​continuo​ ​pillirühmal​ ​või​ ​pisut​ ​suurema​ ​ansabli​ ​saatel. Aariale​ ​eelnes​ ​tavaliselt​ ​-​ ​retsitatiiv​ ​e​ ​kõnelaul,​ ​mis​ ​viis​ ​vajadusel​ ​tegevust​ ​edasi. Aariaid​ ​ja​ ​retsitatiive​ ​esitati​ ​17-​ ​saj​ ​peamistes​ ​vokaalistrumentaalsuurvormides,​ ​millisteks olid:​ ​kantaat,​ ​oratoorium,​ ​passioon​ ​ja​ ​ooper. VOKAALISTRUMENTAAL​ ​SUURVORMID Barokkajastu​ ​vokaalmuusikas​ ​oli​ ​üksiku​ ​aaria​ ​kõrval​ ​tähtsaim​ ​kammermuusika​ ​žanr​ ​- kantaat​ ​(it.​ ​k​ ​-​ ​cantare​ ​-​ ​laulma)

Muusika → Muusika

1 allalaadimist

15

doc

Franz Schubert

Selliseid laule leidub palju Schubert teoste hulgas, ka tema hilisemas loomingus, kus laulul on kirjeldav iseloom või selle sisuks on mingi püsiv, muutumatu meeleolu ("Kuhu" , "Teele" , "Hommikutevitus" , "Kannatamatus" tsüklist "Kaunis möldrineiu" jt.). Kuid algusest peale suhtub Schubert kupleevormi väga vabalt. Ta toob sisse väikseid muudatusi, kohandab muusikat teksti sisule, lisab seostavaid ja ülemineku episoode, retsitatiive ("Uudishimu" jt.), dramaatilisi deklamatsioone ("Pärnapuu" jt.) ja teisi ooperimuusika võtteid. Iga tundemuutus, iga uus samm sündmuste arengus leiab otsese peegelduse muusikas. Sel teel saavutab ta järjest rohkem muusika pidevat arengut vastavalt sisule. Kõik see viib laulu dramatiseerimisele. Oma hilisemas loomingus loob Schubert üha rohkem täiesti läbikomponeeritud laule, milles mehhaaniliselt korduvaid elemente enam üldse ei esine. See protsess viiakse lõpule

Muusika → Muusika

83 allalaadimist

5

doc

Klassitsim muusikajaloos.

Niisiis on opera seria dramaatiline konflikt väärtuste konflikt. See teeb aga kogu draama staatiliseks -- tegelased ei arene sisemiselt, ei vaheta oma allegoorilist maski. Zanri probleeme näitas kõige ilmekamalt Händeli juhitud Royal Music Academy ja "Kerjusteooperi" vaheline konflikt. Koos ooperiteatriga läks pankrotti ka aristokraatlik ideoloogia, asemele tuli igapäevaelu ja ümbrusest tuttavad tegelased. Uus sisu tõi kaasa ka uue muusikastiili -- retsitatiive asendasid tihtipeale kõnedialoogid ja aariate lihtsad meloodiad väldivad barokilikku toredust. Kunagi tõsise ooperi vaatuste vahele etendatud intermeediumitest arenes sel ajal välja kogu õhtut täitev koomiline ooper (opera buffa). Selle tegelased on enamjaolt madalast seisusest ja tihtipeale kliseelikud: rikas ja ihne vanahärra, kes teeb end narriks, ihaldades noort ja kena teenijatüdrukut; teravmeelne linnasulist teener; rumalalt targutav vana doktor või advokaat jne.

Muusika → Muusikaajalugu

83 allalaadimist

5

docx

Ooperi teke

· Kõigi nende ooperite laulmisstiiliks on kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis basso continuo paljude erinevate harmooniapillidega. Peale sooloosade on neis oopereis ka madrigalilaadseid koore ja instrumentaalseid vahepalu. · Esimene suur ooperilooja on Claudio Monteverdi, kelle 1607 valminud ooperit "Orpheus" peetaks esimeseks tõeliseks ooperiks. · Veneetsia ooper sajandi keskpaigast eelistas lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid, kuhu ilmus ikka enam virtuoosseid kaunistusi. Tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga ooperites oli palju tegelasi, koori ja balleti aga majanduslikel põhjustel vähe, väike oli ka orkester. Iseloomulik on dramaatiline väljenduslaad pikkades ansamblistseenides, aga ka suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid, mis loodi tervameelse lavatehnika abil. Põhisisult tõsistes ooperites on

Muusika → Muusikaajalugu

19 allalaadimist

6

doc

Barokkmuusika

rikka väljenduslaadiga teos selle zanris. Monteverdi lõi mitmeid muusikalisi võtteid, mida hilisemad ooperi heliloojad on läbi aegade kasutanud. Monteverdi hakkas kasutama teatud tegelaskujude või olukordadega seotud korduvaid muusikalisi kujundeid ehk juhtmotiive. Esimene avalik ooperiteater: Veneetsias, ''Teatro San Cassiano'' 1637. Veneetsia eelistas lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid, kuhu ilmus ikka enam virtuoosseid kaunistusi. Kasutati suurejoonelisi dekoratsioone ja lavaefekte. Napoli stiil valitses 18.saj esimesel poolel peaaegu kõikjal Euroopas. Keskenduti rohkem muusikale ja laulule. Ideaaliks oli kõrge laulukultuur, nn BEL CANTO (kaunis laul), mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne

Muusika → Muusika ajalugu

60 allalaadimist

7

doc

Schuberti laululooming

lemmikvormiks, kuid oli võetud otseselt rahvamuusikast. Selliseid laule leidub palju Schubert teoste hulgas, ka tema hilisemas loomingus, kus laulul on kirjeldav iseloom või selle sisuks on mingi püsiv, muutumatu meeleolu ("Kuhu" , "Teele" , "Hommikutevitus" , "Kannatamatus" tsüklist "Kaunis möldrineiu" jt.). Kuid algusest peale suhtub Schubert kupleevormi väga vabalt. Ta toob sisse väikseid muudatusi, kohandab muusikat teksti sisule, lisab seostavaid ja ülemineku episoode, retsitatiive ("Uudishimu" jt.), dramaatilisi deklamatsioone ("Pärnapuu" jt.) ja teisi ooperimuusika võtteid. Iga tundemuutus, iga uus samm sündmuste arengus leiab otsese peegelduse muusikas. Sel teel saavutab ta järjest rohkem muusika pidevat arengut vastavalt sisule. Kõik see viib laulu dramatiseerimisele. Oma hilisemas loomingus loob Schubert üha rohkem täiesti läbikomponeeritud laule, milles mehhaaniliselt korduvaid elemente enam üldse ei esine. See protsess viiakse lõpule tema

Muusika → Muusika

27 allalaadimist

7

doc

Franz Schubert

lemmikvormiks, kuid oli võetud otseselt rahvamuusikast. Selliseid laule leidub palju Schubert teoste hulgas, ka tema hilisemas loomingus, kus laulul on kirjeldav iseloom või selle sisuks on mingi püsiv, muutumatu meeleolu ("Kuhu" , "Teele" , "Hommikutevitus" , "Kannatamatus" tsüklist "Kaunis möldrineiu" jt.). Kuid algusest peale suhtub Schubert kupleevormi väga vabalt. Ta toob sisse väikseid muudatusi, kohandab muusikat teksti sisule, lisab seostavaid ja ülemineku episoode, retsitatiive ("Uudishimu" jt.), dramaatilisi deklamatsioone ("Pärnapuu" jt.) ja teisi ooperimuusika võtteid. Iga tundemuutus, iga uus samm sündmuste arengus leiab otsese peegelduse muusikas. Sel teel saavutab ta järjest rohkem muusika pidevat arengut vastavalt sisule. Kõik see viib laulu dramatiseerimisele. Oma hilisemas loomingus loob Schubert üha rohkem täiesti läbikomponeeritud laule, milles mehhaaniliselt korduvaid elemente enam üldse ei esine

Muusika → Muusika

65 allalaadimist

5

docx

Barokk kirjandus

Kõigi nende ooperite laulmisstiiliks on kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis basso continuo paljude erinevate harmooniapillidega. Peale sooloosade on neis oopereis ka madrigalilaadseid koore ja instrumentaalseid vahepalu. Esimene suur ooperilooja on Claudio Monteverdi, kelle 1607 valminud ooperit "Orpheus" peetaks esimeseks tõeliseks ooperiks. Veneetsia ooper sajandi keskpaigast eelistas lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid, kuhu ilmus ikka enam virtuoosseid kaunistusi. Tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga ooperites oli palju tegelasi, koori ja balleti aga majanduslikel põhjustel vähe, väike oli ka orkester. Iseloomulik on dramaatiline väljenduslaad pikkades ansamblistseenides, aga ka suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid, mis loodi tervameelse lavatehnika abil. Põhisisult tõsistes ooperites on enamasti ka koomilisi tegelasi ja

Eesti keel → Eesti keel

66 allalaadimist

56

pdf

Modernism ja muusikateater

„lagundamine“, sageli puudub ooperites traditsiooniline dramaturgia (ekspositsioon, areng, kulminatsioon, lõpetus). Teatriteaduses kasutatakse sellise teatri kohta mõistet „postdramaatiline“ teater. Ainus täispikk ooper Stravinski ”Elupõletaja tähelend” 1951 Muusikaliselt ülesehituselt järgib ooper klassikalise numbriooperi skeemi, milles on aariad, retsitatiivid, koorid ja ansamblid. Ooperis on palju da-capo aariaid ning klavessiini saatega secco-retsitatiive. Stravinski ei teinud saladust, et talle oli eeskujuks Mozarti ooper ”Cosi fan tutte”. Tema varasemad teosed ei hiilanud meloodilise rikkuse poolest, kuid selles ooperis, tänu aaria olemusele, ta nüüd väljendusrikkalt kirjutab. Rootslane I. Bergman lavastas selle Brechti stiilis ja ooper saavutas edu. 18 11. 1950. aastad ja 1960ndate algus. Traditsionalist Menotti. Modernistid: Nono, Henze

Muusika → Muusika

42 allalaadimist

22

doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

) Sellise aaria (või dueti) lõpuosa võib olla ka stretta (it. k. pinge, surve, stress), mida iseloomustab samuti kiire või kiirenev tempo, järjest tihenev faktuur. Säilib numbriooperi struktuur. Gioacchino Rossini (1792-1868). Sündinud Pesaros, suri Pariisi lähedal. Tema 39 ooperit mahuvad ajavahemikku 1810-1829. Esimene suur edu ooperiga ,,Tancred" (keskaja rüütlilugu; libreto aluseks on Voltaire'i tragöödia; esietendus Veneetsia, 1813). Ooperis ,,Elisabeth" (1815) pole secco-retsitatiive, üksnes accompagnatod. Veel oopereid: ,,Othello" (Shakespeare'i järgi) 1816, kusjuures eriti tähelepanuväärne on viimane vaatus, Desdemona ja Othello suur stseen, mis on läbiva muusikalise arendusega. Samal aastal (1816) valmib opera buffa ,,Sevilla habemeajaja" (Il barbiere di Siviglia; libreto põhineb Beaumarchais' Figaro-triloogia esimesel osal). Itaalia-ajast võiks veel nimetada oopereid

Muusika → Muusika ajalugu

36 allalaadimist