Bioloogias Doonorlus 2012 Sisukord Mis on doonorlus Mis on doonorluse alus Veredoonorluse korraldus Vere erinevate koostisosade ülesanded Doonorivere uuringud Mis on doonorlus? Doonorlus on ladinakeelsest sõnast donare tuletatud mõiste, mis tähendab terve inimese ehk doonori poolt oma eluskoe vere või organi vabatahtlikku loovutamist haigele ehk retsipiendile, kes seda vajab. Donare (ld. k) -- annetamine, kingitus, heategevus. Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Doonoritel on erakordne võimalus aidata raskes seisundis patsiente, sest üks vereloovutus võib päästa mitme inimese elu. Veretoodetele pole leiutatud tehisalternatiivi ning ilma doonorivereta ei saaks ka parimad arstid päästa kõikide abivajajate elusid.
Geneetiline rekombinatsioon Ilmneb, kui organism omandab ja ekspresserib geene, mis pärineb teistest organismist Konjugatsioon Plasmiidi või kromosomaalse fragmendi ülekanne doonorrakust retsipientrakku läbi otsese sideme Gram-negatiivsel doonorrakul on fertiilsusplasmiid e. F-plasmiid, mis võimaldab sünteesida konjugatsiooni e. Sekspili Retsipient on samasse liiki või perekonda kuuluv rakk, millel puudub F- plasmiid Doonor kannab F-plasmiidi üle retsipiendile läbi pili Konjugatsioonil osa kromosoomist ja osa F-plasmiidist kantakse üle retsipiendile Transformatsioon Organismi geneetiline muutumine võõr-DNA rakku sisenemise tagajärjel. Nt. Lüüsunud raku kromosoomi fragmendid võetakse retsipientraku poolt vastu, kus see siis liidetakse viimase geneetilisse materjali Doonor – ja retsipientrakud ei pea olema seotud Annab hea võimaluse DNAga manipuleerimiseks ja valkude ekspressiooniks Transduktsioon
Joonis 2. Kommunikatsiooni protsessi muudel Väga sageli, kommunikatsiooni protsess võtab vaid mõne minuti või isegi sekundi, ja praktikas on raske selle üksikuid etappe eraldada ja piiritleda. Kuid praegu me lühidalt analüüsime iga nende hulgas, et paremini nende sisu mõista. (Соколов 2002: 17). Formuleerimine idee. Teabevahetus algab alati idee formuleerimist ja teabe valikust sõnumi jaoks. Saatja otsustab, millist ideed ta soovib edastada oma retsipiendile. See on väga oluline etapp, sest see on suures osas määrab protsessi efektiivsust tervikuna. Sageli võib jälgida, kuidas läbimõtlematu või halvasti formuleeritud idee tuleneb 5 segaduse allikat ja takistab vastastikuse mõistmise saavutamist. Seepärast saatjaks on oluline veel enne sõnumi edastust – selge määratleda, mida selge peab aru saada retsipient, ja kuivõrd need ideed on asjakohased ja adekvaatsed konkreetsele olukorrale.
hormonaalseid häireid ega vähki. Need on naiste enda hormoonid ja vahetevahel võivad need mõjuda isegi positiivselt naise tsükli regulatsioonile. Munarakkude kasvatamine ja viljastamine toimub analoogselt nende naistega, kes osalevad kehavälise viljastamise programmis.Doonori munaraku viljastamiseks kasutatakse vastavalt retsipiendi soovile kas retsipiendi abikaasa või spermadoonori spermatosoide. Retsipiendile tehakse embrüode siirdamiseks hormonaalne ettevalmistus vastavalt vajadusele.Embrüode siirdamine tehakse kliinikus umbes ühe tunni jooksul (maksimaalselt siirdatakse 3 embrüot), mille järel patsient lahkub kliinikust. Keskmine raseduse protsent ühe siirdamise kohta on umbes 50%. II Spermadoonorlus: Tingimused: · vanus 19 kuni 38 eluaastat · terve mees, kes ei põe geneetilisi ega infektsioonhaigusi
Konjugatsioon - on geneetilise materjali ülekandumine ühelt bakterilt teisele rakkude vahetus kontaktis olles. Rakud, millised annavad geneetilist materjali, nimetatakse doonoriteks, vastuvõtvad rakud on retsipiendid. *Protsessi toimumiseks on vajalik F-plasmiidi olemasolu (doonor-)bakterirakus. Neid nimet. F positiiveteks (F+) rakkudeks. F-plasmiidid võtavad osa F-pili moodustumise eest, mille kaudu kantakse geneetiline materjal doonorilt retsipiendile. Tekib nn tsütoplasmaatiline sild. Retsipientrakku tähistatakse F- (F-negatiivne) ja neil F-plasmiid puudub. Konjugatsiooni tulemusena tekivad Hfr rakud (high frequency of recombination). Bakteriofaagid jagunevad kahte rühma: *virulentsed faagid - põhjustavad bakteriraku lüüsumist (ehk raku seina lõhustumist) *mõõdukad (ehk tempereeritud) faagid on bakteri genoomis soikeseisundis ja aktiviseeruvad hiljem (muutuvad viruletseteks).
Konjugatsioon - on geneetilise materjali ülekandumine ühelt bakterilt teisele rakkude vahetus kontaktis olles. Rakud, millised annavad geneetilist materjali nimetatakse doonoriteks, seda vastuvõtvad rakud on retsipiendid. Protsessi toimumiseks on vajalik F-plasmiidi olemasolu (doonor-)bakterirakus. Neid nimet. F+ rakkudeks. F-plasmiidid võtavad osa F-pili moodustumise eest, mille kaudu kantakse geneetiline materjal doonorilt retsipiendile. Tekib nn tsütoplasmaatiline sild. Retsipientrakku tähistatakse F- ja neil F-plasmiid puudub. K. tulemusena tekivad Hfr rakud (high frequency of recombination). 23. Mõõdukas ehk tempereeritud faag ja transduktsioon Transduktsioon - on geneetilise informatsiooni (DNA) ülekanne doonorbakterilt retsipientbakterile bakteriofaagi osalusel. T. osalevad peamiselt mõõdukad (ehk tempereeritud) faagid. Faagide paljunemisel
elektronid fotosünteetilises ETA-s NADP-le, on vaja 8 kvanti 21. Patsiendil leiti, et LDL seostub retseptoriga normaalselt, aga LDL sisenemist endosoomidesse ei toimu. Selle nähtuse kõige tõenäolisem põhjus on: retseptori tsütoplasmaatilise domääni puudulik võime seostuda klatriini siduva adaptorvalguga 22. Milline organell osaleb membraanide lipiidide sünteesis? Siledapinnaline ER 23. Vere ülekanne A vererühmaga doonorilt O vererühmaga inimesele (retsipiendile) põhjustab 24. Profiliin seostub G-aktiini (+) otsale 25. Milline järgnevalt loetletud variantidest on seotud sarkomeeri termineeriva Z kettaga müofibrillis? Aktiinfilamendi + ots 26. Milline järgnevalt loetletud protsessidest ei ole mitoosi funktsiooniks? Gameetide teke 27. Mitoosi ja tsütokineesi protsessides erinevuseks taime- ja loomaraku vahel on, et telofaasis hakkab... 28. Tsentromeer on piirkond, milles kromatiidid on üksteisega seotud 29
Transplantatsiooniimmuunsus Siirdamine ehk transplantatsioon on elavalt inimeselt või surnud isikult elundi või loe eemaldamine ja selle raviotstarbeline ülekanne teisele isikule retsipiendile. Organism reageerib immuunreaktsiooniga igale elusrakule ja ainele, mis sisaldab geneetiliselt võõrast informatsiooni. See on aluseks transplantatsiooniimmuunsusele: kui doonor ja retsipient erinevad kasvõi ühe geeni osas, mis kontrollib koeantigeenide sünteesi, tekib retsipiendil immuunsusreaktsioon transplantaadi vastu ja viimane hukkub (toimub äratõuke- ehk hülgamisreaktsioon). Olenevalt geneetilisest erinevusest, võrreldes retsipiendiga, jaotatakse transplantaadid:
21. Konjugatsioon kui üks geneetilise ülekande viis bakteritel. Geneetilise materjali ülekandumine ühelt bakterilt teisele rakkude vahetus kontaktis olles. Rakud, millised annavad geneetilist materjali nimetatakse doonoriteks, seda vastuvõtvad rakud on retsipiendid. Protsessi toimumiseks on vajalik F-plasmiidi olemasolu (doonor-)bakterirakus. Neid nimet. F+ rakkudeks. F-plasmiidid võtavad osa F-pili moodustumise eest, mille kaudu kantakse geneetiline materjal doonorilt retsipiendile. Tekib nn tsütoplasmaatiline sild. Retsipientrakku tähistatakse F- ja neil F-plasmiid puudub. K. tulemusena tekivad Hfr rakud (high frequency of recombination). 22. Mõõdukas ehk tempereeritud faag ja transduktsioon. Transduktsioon − on geneetilise informatsiooni (DNA) ülekanne doonorbakterilt retsipientbakterile bakteriofaagi osalusel. T. osalevad peamiselt mõõdukad (ehk tempereeritud) faagid. Faagide
vajalikuks. Tagasiside all mõistame infoallikani jõudnud adressaadi reaktsiooni sõnumile. Selle eesmärk on muuta suhtlus tõhusamaks. Regulatsiooni aluseks on vastuvõtjate reaktsioon. Lasswelli viie küsimuse mudel Harold Dwight Lasswelli loodud viie küsimuse mudeli järgi on suhtlus protsess, mis koosneb õigupoolest kahest põhisündmusest: info andmisest ja selle vastuvõtmisest. Suhtlus sünnib siis, kui kommunikaator (saatja) edastab retsipiendile (vastuvõtjale) sõnumi. Selleks on aga vaja transporditeed (kanalit) ja transpordivahendit (meediumi). Kanaliks on inimese meelded: silm on vaate-, kõrv kuulde-, keel maitse-, nina haiste- ja keha kompekanal. Kommunikatsioon võib kulgeda mööda kõiki neid kanaleid, mööda mõnda või ainult ühte kanalit. Sellise suhtluse lihtsustatud kujutlusele vastab Harold D. Laswelli kuulus küsimus: ,,Kes ütleb kellele mida, mis kanali kaudu ja millise mõjuga?". Sama küsimuse võib esitada
Semiootilises uurimises võib eristada kolme põhiobjekti: midagi lõplikku. · märk; Ta areneb ja muutub pidevalt sedamööda, kuidas · koodid ehk süsteemid kuhu märgid asetsevad; arenevad ja · kultuur, kus koodid ja märgid toimivad. muutuvad meie kogemused. Semiootika keskendab oma tähelepanu tekstile. Teine oluline erinevus on vastuvõtjale (retsipiendile) Kultuur on tähenduste kogum (süsteem), mis võimaldab antud inimestel oma keskkonnas toime tulla (efektiivselt positsioon. tegutseda) Märk on: · füüsiline, aistingute abil avastatav asi; Semantija ja pragmaatika · see viitab muule kui iseendale; · tema kasutaja peab aru saama, et tegu on märgiga. Semiootika vaatleb kommunikatsiooni tähenduste
F pili kinnitub oma terminaalse otsaga F rakul olevale retseptorile, mille tulemusel moodustub F+/F ühendus. *F+ rakus toimub erilist liiki DNA replikatsioon, mille tulemusel F faktori koopia kantakse moodustunud ühenduse kaudu üle F rakku. *F-faktoris on spetsiaalsed geenid, mis võimaldavad ülekantava DNA seostumise genoomi kindlatesse kohtadesse tekitades seega nn. ~1000 korda kombinatsioonivõimelisemad rakud kui on F+ See protsess on ühesuunalise iseloomuga-doonorilt retsipiendile. .F+ ja F vahel moodustub F-pili vahendusel konjukatsiooni kanal. Kanali teket kontrollib tegur F (inglise keelest fertility-sugulisus). Moodustunud kanali kaudu kandub osa DNA- st retsipiendi rakku ja integreerub selle genoomi. Konjugatsiooniprotsess on Gram-positiivsetes ja Gram-negatiivsetes bakterites pisut erinev. Doonori ja retsipiendi kontakti Gram-positiivsetel bakteritel ei vahenda nn. sex- pilid vaid fibrillide adhesiinid F-faktorita raku pinnal on retseptoriteks lipoteihhoiinhappe
Konjugatsioon - on geneetilise materjali ülekandumine ühelt bakterilt teisele rakkude vahetus kontaktis olles. Rakud, millised annavad geneetilist materjali nimetatakse doonoriteks, sed vastuvõtvad rakud on retsipiendid. Protsessi toimumiseks on vajalik F-plasmiidi olemasolu (doonor-)bakterirakus. Neid nimet. F+ rakkudeks. F-plasmiidid võtavad osa F-pili moodustumis eest, mille kaudu kantakse geneetiline materjal doonorilt retsipiendile. Tekib nn tsütoplasmaatiline sild. Retsipientrakku tähistatakse F- ja neil F-plasmiid puudub. K. tulemusena tekivad Hfr rakud (high frequency of recombination). 23. Mõõdukas ehk tempereeritud faag ja transduktsioon Transduktsioon - on geneetilise informatsiooni (DNA) ülekanne doonorbakterilt retsipientbakterile bakteriofaagi(-de) osalusel. Transduktsioon toimub enamasti mõõdukate (ehk tempereeritud) faagidega.
vahel, mil mõlemad 1iigid vahetult pärsivad vastastikku teineteist (näit. antibiootiliste ainete eritamise teel jne.). vaktsinoprofülaktika -- immunoprofülaktika. vastuolulised suhted -- antagonistlikud suhted. vektor (ld. vector -- kandev) --siirutaja. Lülijalgrne, enamasti puuk või putukas, kes nakatub haigusetekitajaga invadeeritud loomalt ehk doonorilt verd imedes ja annab selle edasi mõnel järgmisel vereimemisel vastuvõtlikule loomale ehk retsipiendile Vt. ka transmissiivsed haigused, transmissiivne nakkustee. veterinaarakaroloogia (ld. veterinaria -- loomaarstiteadus + kr. akares -- mittelõigatav, väga väike + logos -- mõiste, käsitlus). Veterinaarparasitoloogia osa, mis uurib koduloomadel nugivaid lestaliste (Acarida) seltsi lülijalgseid ja nende põhjustatud haigusi ehk lesttõbesid. Eri1ist tähelepanu pööratakse lesttõbede diagnoosimisele ja tõrjele. veterinaarentomoloogia (ld. veterinaria -- loomaarstiteadus + kr
kombinatsiooni ühes genoomis oleva ühe geeni kohta ühe generatsiooni jooksul . § Kuigi kombinatsioone tekib harva, siis kui see juhtub, on bakterid võimelised geene vahetama ka väga suurte erinevuste puhul (madal ristamisbarjäär! - loob võimaluse info vahetuseks erinevate bakterite liikide vahel). § Kombinatiivse muutlikkuse käigu vahetatud geneetiline materjali hulk bakteritel on väike - võrdle imetajaid viljastumisel. Konjugatsioon 1 § Info ülekanne doonorilt retsipiendile toimub plasmiidiga. Vajalik on retsipiendi ja doonori otsene kontakt. Konjugat-sioonivõimelised on F+ faktorit (plasmiidi) omavad rakud. F plasmiid tagab: § plasmiidi autonoomse replikatsiooni; § raku pinnale sex-pilide või adhesiinide sünteesi; § F plasmiidi mobiliseerimise ja ülekande F- rakku; § F plasmiidi võime integreeruda retsipiendi genoom Bakteriofaag Bakteriofaag (bakteri viirus, faag) on infektsioosne agens, mis replitseerub kui obligatoorne bakteriraku sisene parasiit
Lisatakse + või -, vastavalt sellele kas tunnus olemas või puudub. Näit.: Lac- tähendab, et rakk ei saa kasutada süsinikuallikana laktoosi. Geen märgitakse samuti kolme tähega, aga kõik tähed on väikesed. Näit.: auksotroofne mutant mis pole võimeline sünteesima leutsiini oleks fenotüübilt Leu- ja genotüübilt leu-. Tähistus r või s märgib vastavalt resistentsust või siis tundlikkust näit. Antibiootikumidele. Konjugatsioon Ühesuunaline gen. materjali ülekanne doonorilt retsipiendile otsese kontakti kaudu. Väga harva doonori kromosoomi segment rekombineerub retsipiendi kromosoomi homoloogse segmendiga. Retsipiendid, kellel on doonori DNA-d, nimetatakse transkonjugaatideks. Bakterite rekombineerimiseks on vajalik nende omavaheline füüsiline kontakt. Toimub ühesuunaline geneetilise materjali ülekandumine ühest rakust teise. See, mis kannab üle, on doonorrakk. Selline ülekanne pole reeglina täielik. Saame rekombinantse bakteri, mille sees on doonorraku geenid.
6.-7. päeva pärast loputatakse embrüod moorula või blastotsüsti staadiumis emakast välja. Seejärel püütakse embrüod mikroskoobi abil lahusest välja, määratakse nende arengustaadium ja kvaliteet. Enne siirdamist määratakse vajadusel ka embrüo sugupool. Kui soovitakse saada identseid kaksikuid, siis enne siirdamist embrüod poolitatakse. Kui embrüoid tahetakse säilitada või transportida, siis eelnevalt nad sügavkülmutatakse (-196o). Nõuetele vastavad embrüod siiratakse retsipiendile (loomad, kellele embrüo siiratakse). Retsipiendiks valitakse üldjuhul seemendusealised (15...16 kuu vanused) terved mullikad või nooremad madalama aretusväärtusega lehmad, kusjuures retsipient võib olla teisest tõust. Enne siirdamist toimub ka retsipientide ette valmistamine. Selleks sünkroniseeritakse ehk ajastatakse retsipiendi ind doonorlehma innaga prostaglandiin-F2 süstimise teel. See on vajalik selleks, et
hinnaga, kust ja millal neid saab, millistel tingimustel jne. Selle tegevuse abil püütakse mõjutada tarbijate ostuotsuseid. Turundusteabe levitamise meetmeid planeerides tuleb asetada end ostja rolli. Turundusteabe levitamine sisaldab turunduseesmärkide saavutamiseks kasutatavat reklaami, isiklikku müüki, müügi soodustamist ja avaliku arvamuse kujundamist. Teate saatja ehk kommunikaator edastab teate (tähendust kandev märk või märgikombinatsioon) teate saajale ehk retsipiendile. Need kolm moodustavad kommunikatsiooni ahela. Teave kodeeritakse mingisse märgisüsteemi, edastatakse kodeerituna sidekanali kaudu ning võetakse vastu ja dekodeeritakse ehk tõlgendatakse. See on kommunikatsioon. Kommunikatsioon on alati mõjutatud müra poolt. Müra on kommunikatsiooni häire, mis moonutab teadet (nt psühholoogiline müra – eelarvamused, kitsarinnalisus; füüsiline müra – füüsilised häired teabe edastamisel; semantiline müra –
5. KUIDAS peaks selle sõnumi vormistama? Sõnumi vormistamine lähtudes põhjendatud stiilist, kõneviisist, kujundlikkusest, ... - lähtudest "kuulaja" kõrvadest ning ootustest. SLOGAN Loosungil on kaks põhieesmärki: 1) ta peab tagama reklaamikampaania järjepidevuse ning esitama lühidalt ja meeldejäävalt reklaami põhiidee (juhul kui on tegemist toote/teenuse-sloganiga); 2) slogan peab olema lipukirjaks, mis assotsieerub retsipiendile ehk vastuvõtjale seoses reklaamitava firma/toote/teenusega. Firma-slogan erinevalt tootesloganist (st ühe toote või tootegrupi ehk kampaaniakesksest sloganist) peaks väljendama kokkuvõtvalt firma missiooni - seda, milleks firma on loodud. SLOGANI VORMISTAMISE PÕHIMÕTTED Slogan nagu reklaami pealkirigi peaks olema: · Keeleliselt korrektne · Slogan ei peaks üldjuhul olema pikem kui üks lause, soovitavalt lihtlause · Võimaluse korral adressaati määratlev
Joon. 14. Vahetu ja vahendatud kommunikatsioon Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 41 Kommunikatsioon Kommunikatsioon võib olla ka monoloogiline või dialoogiline. Monoloogilise kommunikatsiooni puhul kommunikaator esitab info retsipiendile, soovimata saada tagasisidet (monotoonne loeng). Dialoogiline kommunikatsioon on inimestevaheline suhtlemine, kus rääkija ja kuulaja rollid vahelduvad. Rääkija (info andja) teeb jutus pause, et saada retsipiendilt tagasisidet (noogutus, sõnad jne.). Esineb ka nn. nõrgenenud dialoogilisust, kus kuulaja ainult näitab välja, nagu kuulaks, demonstreerib käitumist, tegelikult aga tegeleb oma mõtetega.
Nendest kasutatakse ära vaid mõned. Heal juhul toovad pika elueaga lehmad ilmale 8...10 vasikat. Embrüosiirdamisel kutsutakse hormoonpreparaatide süstimisega doonorlehmal (kõrge aretusväärtusega lehm, kellelt embrüoid võetakse) esile superovulatsioon s.o mitme munaraku üheaegne vabanemine. Seejärel seemendatakse lehm kõrge aretusväärtusega pulli spermaga. 6- 7 päeva pärast loputatakse embrüod emakast välja, kontrollitakse nende seisundit ja seejärel siiratakse retsipiendile. Retsipientideks on seemendusealised terved mullikad või madala aretusväärtusega noorlehmad. Eelnevalt sünkroniseeritakse retsipientidel ind eelnimetatud hormoonpreparaadi süstimisega, et siirdamismomendil oleks emakas arengujärgus, mis võimaldab embrüol seal kinnitud ja areneda. Eestis saadakse ühe siirdamisega ca 5 embrüot, millest 2-3 kinnitub emakasse. Osa neist hävib ja järele jääb 1-2, millest areneb loode. Aasta jooksul võib ühelt doonorilt teha mitu embrüusiirdamist.
annaabi.ee 
