struktuurid, mis sisaldavad maitsepungasid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid. Iga retseptor reageerib vähemalt mingil määral kõikide maitsetekitajatega. Kuulmine - liikumine tekitab õhus rõhumuutusi, kui need helilained kõrvadeni jõuavad, aktiveeritakse kuulmisretseptorid. Retseptorid kutsuvad esile neuraalse reaktsiooni, mis jõuab ajusse, tekitades kuulmisaistingu Nägemine - võrkkestal muundatakse füüsikalise stiimuli energia närviimpulsiks. Kaks tüüpi retseptorrakke: kepikesed(reageerivad nõrgemale valgusele, kutsuvad esile värvusetuid aistinguid) ja kolvikesed(reageerivad tugevamale valgusele, kutsuvad esile värvilisi aistinguid). Kolvikesi on rohkem fooveal, kepikesi üldse mitte. 9. Milles seisneb sensoorne adaptatsioon ja miks ilmneb kõikides sensoorsetes süsteemides? Sensoorne adaptatsioon - protsess, mille käigus tundlikkus stiimuli vastu väheneb, kui sama stiimulit esitatakse pikema aja jooksul. Oluline on muutus
● Võrkkesta pupilli vastas olev koht, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem. ● Teravaima nägemise piirkond - kollatähni keskel asuv võrkkesta-tsentraallohk. 3. Mis on pimetähn? ● Nägemisnärvi näsa PAPILLA NERVI OPTICI ● Piirkond võrkkestal, kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke. ● Nägemisnärvi väljumise koht, seal on “juhtmed”, seal ei ole retseptorrakke. 4. Nägemiskeskus asub ● suuraju kuklasagaras. 5. Mis on nägemisretseptorid? ● kepikesed (funktsivad juba hämras, kuid ei erista värve - pimedas on kõik kassid hallid) ja ● kolvikesed (spetsialiseerunud värvide eristamiseks, ei funktsi väheses valguses). 5. Kuidas toimub info edastamine silmast nägemiskeskusesse? ➔ Silma võrkkesta ninapoolsemale osale proitseeritud info läheb vastaspoolse
23. Positiivne ja negatiivne tagasiside. Näiteid. Vastus: Kui hormoonide hulk tõuseb teatud tasemele, avaldab see toimet hüpotalamusele, mis enam vabastajahormooni ei erita. Selline on negatiivne tagasiside. Positiivse tagasiside puhul mitte ei vähendata esmast stiimulit, vaid võimendatakse. Lapse sünnitamine 24. Autoimmuunhaigused. Vastus: Haigused, mille puhul immuunsussüsteem ründab oma kudesid nagu sissetungijaid. Põhjused: mõned antigeenid võivad retseptorrakke muuta - oma rakud tunduvad võõrad. Näit. I tüübi diabeet, sclerosis multiplex, reumatoidartriit. Päriliku soodumusega. 25. Allergiad. Vastus: Liiga äge kaitereaktsioon allergeenidele (majatolm, loomade karvad, toiduained, õietolm) I kokkupuude → aeglane reaktsioon II Kokkupuude → kiire 26. Äratõukereaktsioonid. Vastus: Immuunsüsteem hävitab, mis on võõras (koed, organid..) Peab arvestama organite siirdamisel ja vere ülekandel. 27. HIV ja immuunsüsteem.
Kui värv "segada" oma vastandvärviga, on tulemuseks monokromaatilise värvi tajumine (näit. punane-roheline; sinine-kollane...). Vastandvärvused ja ka heleduskontrast avalduvad ka mingi ühetaolise pinna tajumisel, kui see piirneb teist värvi pinnaga simultaankontrast või negatiivse järelkujundi tajumisel -suktsessiivkontrast. Värvide nägemist on seletatud 2 teooriaga: (1)Young'i -Helmholtzi teooria e. trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB! aditiivsel segamisel). Sellele teooriale tekitab probleeme negatiivsete järelkujundite ja vastandvärvuste tajumine; samuti
Notsitseptor (valu), rasvarakud, higinääre. Haistmismeel- Ninaõõne ülaosas paiknevas haistmisregioonis reageerivad lõhnale haistmisepiteelis lõhnatundlikud retseptorrakud. See saab toimuda ainult siis kui on tagatud piisav niiskus, mis võimaldab aineosakestel lahustuda ning haisterakkudega kontakteeruda. Ninaõõne haistmisregioon, mis paikneb ninaõõne ülaosas - ülemise ninakarbiku serval. Haistmisepiteel - ninaõõne tipus asuv limaskest; sisaldab lõhnatundlikke retseptorrakke, mis reageerivad õhus olevate molekulidega, mida nimetatakse lõhnaaineks. Haistepäsmakesed - kohad aju haistesibulas, kus lõhnatundlike retseptorite signaalid korduvad. Maitsemeel- Suus keelel, suulaes ja kõris paiknevad maitsenäsad. Nagu haistmismeelega, on maitsmismeele proksimaalseteks stiimuliteks kindla ehitusega molekulid, mis reageerivad retseptorrakkudega ning see toimub läbi keelmilise reaktsiooni ( niiskus). Maitseretseptorid
suurust ka hämaras valguses. Kuju tajumises osalevad ka suurajukoore teised piirkonnad. 13. Kirjeldage teooriaid, millega on värvinägemist seletatud? Kuidas need omavahel ühilduvad? Millise mehhanismi tõestuseks võib tuua simultaan- ja suktsessiivkontrasti näiteid? Milline on allolev füsioloogiline protsess? Mis on värvikonstantsus ja miks see oluline on? (1)Young'i -Helmholtzi teooria e. Trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB!aditiivsel segamisel). Sellele teooriale tekitab probleeme negatiivsete järelkujundite ja
vabad närvilõpmed (valu), Meissneri kehakesed (puudutus), Vater-Pacini kehake (surve), Notsitseptor (valu), rasvarakud, higinääre. Haistmismeel - Ninaõõne ülaosas paiknevas haistmisosas on tundlikud retseptorrakud mis reageerivad lõhnadele. See saab toimuda ainult õige koguse niiskuse olemasolul, mis võimaldab aineosakestel lahustuda ning haisterakkudega kontakteeruda. Ninaõõne haistmisosa paikneb ninaõõne ülaosas. Ninaõõne tipus asuv limaskest; sisaldab lõhnatundlikke retseptorrakke, mis reageerivad õhus olevatele lõhnaainetele. Aju haistesibulas asuvad haistepäsmakesed, kus lõhnatundlike retseptorite signaalid korduvad. Maitsemeel - keelel, suulaes ja kõris paiknevad maitsenäsad. Maitsmismeele stiimuliteks on molekulid, mis reageerivad retseptorrakkudega ning see toimub läbi keemilise reaktsiooni ( vaja niiskus). Maitsenäsade pinnal asuvad avad, mille kaudu pääsevad sisse aineosakesed.
kuulmisnärvi kiuga; Info välistest karvarakkudest koondub: ~10 rakku 1 kiud ja lahkneb: 1 rakk ->~4 kiudu ->Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt ->Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis (ganglion: väljaspool aju paiknev närvi-rakkude kogum). Ganglionis ~30 000 kuulmisnärvikiule vastavad rakud. Neid rakke on veidi rohkem kui karvarakke Corti organis (nägemis-süsteemis vastupidi, retseptorrakke rohkem kui ganglionirakke ja kiude nägemisnärvis) -> Nervus vestibulocochlearis -> kuulmisinfo Nucleus cochlearis kus info jaotus tonotoopiline, neuronite sagedus-spetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus (+ osa sagedusinfot võib olla saadud ka kogu basilaarmembraani võnkumismustri eri punktide võrdlusest mingi(te)l ajus töötlemise astme(te)l?) -> osa kiude vastaspoolde ja osa samasse -> Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast
võnkumised ovaalakna membraanile, mis põhjustab tigu (sisekõrvas) täitva vedeliku liikumist. Teos toimuv vedeliku liikumine deformeerib basilaarmembraani a stimuleerib karvarakke, mis toimivad heliretseptoritena. Helilaine amplituud (detsibellid) = heli valjus Helilaine sagedus (herts) = heli kõrgus < 20 Hz infrahelid 20 – 20 000 Hz (inimkõrva kuulmisvahemik) > 20 000 Hz ultrahelid Nägemine Stiimul – valgus. Võrkkestal on kahe tüüpi retseptorrakke – kepikesi (pimedas nägemise retseptorid) ja kolvikesi (aitavad päevase nägemisega). Vasakust nägemisväljast tulenev informatsioon jõuab paremassenägemiskeskusesse ja paremast nägemisväljast tulenev info saadetakse vasakusse nägemiskorteksisse. Valguslaine pikkus = värv Valguslaine amplituu = heledus 700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) 400 -700 nm – inimsilmaga nähtav valguslainete vahemik
silmalihased - pupill - sarvkest Müoopia lühinägelikkus, silm on liiga ''lai'' Hüperoopia kaugnägelikkus, silm on liiga kitsas, lääts ei kumerdu piisavalt et lähedale näha Katarakt läätse tuhmumine, vanadel inimestel. 13. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib? 1)Young'i -Helmholtzi teooria e. Trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB!aditiivsel segamisel). Sellele teooriale tekitab probleeme negatiivsete järelkujundite ja vastandvärvuste tajumine;
Info välistest karvarakkudest koondub: ~10 rakku 1 kiud ja lahkneb: 1 rakk ~4 kiudu Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis (ganglion: närvirakkude väljaspool aju paiknev kogum). Ganglionis ~30 000 kuulmisnärvikiule vastavad rakud. Neid rakke on veidi rohkem kui karvarakke Corti organis (nägemissüsteemis vastupidi, retseptorrakke rohkem kui ganglionirakke ja kiude nägemisnärvis) Nervus vestibulocochlearis kuulmisinfo Nucleus cochlearis: siin info jaotus tonotoopiline, neuronite sagedus- spetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus osa sagedusinfot võib olla saadud ka kogu basilaarmembraani võnkumismustri eri punktide võrdlusest mingi(te)l ajus töötlemise astme(te)l?? osa kiude vastaspoolkerasse ja osa samasse poolkerasse Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast
ganglionrakkudele 13. Kirjeldage teooriaid millega on värvinägemist seletatud. Kuidas need omavahel ühilduvad? Millise mehhanismi tõestuseks võib tuua simultaan ja suktsessiivkontrasti näiteid? Milline on allolev füsioloogiline protsess? Mis on värvikonstantsus ja miks see oluline on? · Young'i -Helmholtzi teooria e. trikromaatiline värvitaju teooria. - Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB!aditiivsel segamisel). Sellele teooriale tekitab probleeme negatiivsete
Info välistest karvarakkudest koondub: ~10 rakku 1 kiud ja lahkneb: 1 rakk ~4 kiudu Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis (ganglion: väljaspool aju paiknev närvi- rakkude kogum). 56 Ganglionis ~30 000 kuulmisnärvikiule vastavad rakud. Neid rakke on veidi rohkem kui karvarakke Corti organis (nägemis-süsteemis vastupidi, retseptorrakke rohkem kui ganglionirakke ja kiude nägemisnärvis) Nervus vestibulocochlearis kuulmisinfo Nucleus cochlearis kus info jaotus tonotoopiline, neuronite sagedus-spetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus (+ osa sagedusinfot võib olla saadud ka kogu basilaarmembraani võnkumismustri eri punktide võrdlusest mingi(te)l ajus töötlemise astme(te)l?) 57 osa kiude vastaspoolde ja osa samasse Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast
Osa inimesi ja ka osa loomi on värvuste suhtes vähemtundlikud või nad ei erista mõnd värvust (värvipimedus). Silmal on võime kohaneda (adaptsioon) valguse tugevuse muutusega ning eristada esemete kuju ja suurust ka hämaras valguses. Kuju tajumises osalevad ka suurajukoore teised piirkonnad. 19. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib? (1)Young'i -Helmholtzi teooria e. Trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB!aditiivsel segamisel)
Ovaalaken hakkab liikuma mille tulemusena tekivad teos võnked basaalmembraanis kus asuvad heliretseptorid. Signaal liigub sisekõrvast keskajju kust edasine töötlus toimub erinevate ajuosade koostööna. Haistmises – haisteelund ninaõõne ülemises osas, seal lõhnamolekulidele tundlikud retseptorid Maitsmine – retseptorrakud keele maitsenäsades. Maitseelamus sõltub lisaks lõhnast, puutetundlikkusest ja temperatuurist. Eri piirkonnad kus rohkem ühetaolisi retseptorrakke kuid ainult ühele maitsele reageerivat piirkonda ei ole. Kehameel – proksimaalsed stiimulid (kudede asend, pea asend, temperatuur) – aisting (soe, külm, puudutus, valu, kõdi) – transduktsioon ehk eri tüüpi rakud kehas reageerivad valule ja puudutusele. Tasakaalu meel ehk sisekõrvas asuvad poolringkanalid sisaldavad viskoosset vedelikku mille liikumine painutab kanalite otsas paiknevaid karvarakke mis tekitavad närviimpulsi. Võrdle kuulmis- ja nägemistaju
tajuks. 41. Kuklasagara ehitus ja funktsioonid. Aju kõige suurem osa on otsmikusagar, kõige väiksem kuklasagar. Kuklasagar jääb kiiru-kuklavaost tahapoole. Kuklasagaras toimub visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine, mis kõik on seotud nägemisega. Kuklasagaras asub primaarne nägemisregioon ja selles olevad nägemisvälja osad. Silma võrkkesta tsentraallohu projektsioonialaks on ligi pool nägemiskorteksist. Tsentraallohk on küll väike, kuid sellel on palju retseptorrakke ja nendest mõnedel on oma tee visuaalkorteksisse. Kuidas aju konstrueerib maailma läbi informatsiooni sensorite ja kuidas ta toob selle teadvusesse? Optiliste aistingute ja tajude kujunemine. Visuaalne taju omab sarnasust kaamera tööga. Nagu kaamera lääts, nii ka silmalääts fokusseerib ümberpööratud kujutise võrkkestale. See sarnasus ei anna aga vastust kuidas terve süsteem tegelikkuses toimib. Mis loob
edasi endolümfile kogu teokanali ulatuses. Mida madalamad on vastuvõetud helid, seda pikem peri- ja endolümfi sammas kaasa võngub. Kõrgemate helide korral võngub kaasa ainult ovaalakna lähedal olev perilümfi sammas. Basilaarmembraail asuvad karvarakud, mille jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga. Tekib sensoripotentsiaal, mis kutsub teonärvi esile erutus. Teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad rakud. Mid tugevam on heli, seda rohkem retseptorrakke osaleb impulsside tekitamises. Teonärvituumadest algavad närvikiud moodustavad trapetskeha, seal lähevad kuulmisteed üle teise ajupoolde ja ülenevad lateraallinguna. Trapetskeha ja lateraallingu tuumades toimub ümberlülitus kolmandatele närvirakkudele, mille jätked lõpevad ülemises oimukäärus asuvas kuulmiskorteksis. Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus. Eristatakse primaarset A I ja sekundaarset A II auditoorset välja.
annaabi.ee 
