Marcus Aurelius 121-180 m.a.j Marcus Aurelius sündis Roomas,nimekas ja jõukas Anniuste perekonnas.Ta sai väga hea hariduse.Neli kreeka ja rooma grammatikut õpetasid talle keeli,kaheksa õpetajat aga filosoofiat ning selle kõrval pühendus ta veel maalimisele ja retoorikale. Tema retoorikaõpetajaks oli Marcus Cornelius Fronto,kes suunas ta püüdlused kirjanduse ja kõnekunsti valdkonda. Keiser Hadrianuse tahtel lapsendas tema adoptiivpoeg ja järeltulija Titus Aurelius Arrius Antoninus noore Marcuse. Keisriks saades kihlas Antoninus Marcus Aureliuse(18a.) oma tütre Faustinaga(9a.), 145. a. nad abiellusid ning neil oli 13 last. 146.-147. aasta paiku eemaldus Marcus Aurelius retoorikast ja vaimustus filosoofiast. 161. a
vahendit olla poliitiline. Selline poliitilise kontseptsioon vihjab, et poliitiline retoorika on retoorika, mis tuleb poliitikutelt. See arusaamine eitab fakti, et poliitilised teemad tulevad igaühe ellu, et mittepoliitikud toodavad poliitilist retoorikat eraolukordades ja et opositsioonis olev era ja avalik-poliitiline ei sobi kokku. Me peaksime mõistma laiemalt sõna poliitiline . Kuigi antud kontekstis me keskendume tüüpilisele poliitilisele retoorikale s.t. poliitikute poolt tulevale retoorikale, professionaalsete poliitikute veenmismeetodid retooriliste vahendite kaudu. Poliitlingvistiline lähenemine Poliitlingvistika sisaldab retoorikat, poliitteadust ja lingvistikat (eriti kriitilise diskursuse analüüsi). Poliitiline lingvistika eristab kolme poliitilise dimesiooni haritus, käitumisjoon, poliitika. Polity (ingl.k.) harituse tähenduses on poliitilise kultuuri normid, printsiibid, reeglid ja väärtused legaalsetes protseduurides ja poliitilised süsteemid poliitilistes
pidid lugema õppima. Alati pidi üks õdedest kõva häälega ette lugema, samal ajal kui teised töötasid kuni kolmanda kanoonilise hetkeni. Kui ei loetud, tuli vaikuses meenutada Piibli õpetust. Õdedel tuli keskenduda ka raamatute kopeerimisele psalmide ja paastude, vigiliate ja lugemise vahel. Nõudmised oli veelgi kõrgemad hilisemal keskajal. Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks grammatikale, retoorikale ja didaktikale ka Piiblit, kirikuisasid, muusikat ja sageli ka meditsiini algeid. Õpetust jagati ka mitmetes praktilistes oskustes nagu käsitööoskus või aiapidamine. Haritud naisfiguure keskajal Hortswitha Hrotswithat, Gandersheimi benediktiinlaste kloostri nunna, võib pidada Saksamaa naiste loova kirjandusliku kultuuri rajajaks. Ta kirjutas luuletusi ja näidendeid ning uuris ajalugu
ülestõusu (1956) ning Praha kevade (1968) lämmatamine. Hrustsovi ,,sula" ajal alanud kohandumine reziimiga ei tähendanud selle kriitikata omaksvõtmist. Selle tõestuseks sai 1980. aastate teisel poolel vallandunud massiline vabadusliikumine, mis tipnes omariikluse taastamisega 1991. aastal. Pool sajandit NSV Liidu koossesisus tähendas Eestile majanduslikku, kultuurilist jm isoleeritust läänemaailmast, mis vastupidiselt kommunistikule retoorikale tõi kaasa ühiskonna mahajäämuse. Uue külma sõja puhkemise üle on palju spekuleeritud. Osapooltena nähakse selles enamasti ikka ühelt poolt tagasi autokraatiasse libisevat Venemaad ning teiselt poolt liberaalse demokraatia vundamendil seisvaid lääneriike. Venemaa agressioon Gruusia vastu, ähvardused teiste naaberriikide suunas, kaugpommitajate jõudemonstratsioonid Põhja-Atlandi kohal, tuumakoostöö Iraani, Venezuela ja
heterogeenne (erandiks on mõnel määral India). Näiteks ei erine USA osariigid ja Saksa liidumaad teineteisest ei asjaajamiskeele ega üldise kultuuritausta poolest ja riigitasandi- identiteet on neis tugevam kui osariigi identiteet. Euroopas see nii ei ole. Euroopa riigid on ajalooliselt rahvusriigid, kelle identiteet on ja jääb sõltumata EL-i arengusuunast tugevamaks kui EL- kui terviku identiteet. EL-i liikmetel on vaatamata retoorikale piisavalt erihuvisid, sh suhtluses naabritega väljaspool EL-i (näiteks Rootsi ja Norra või Horvaatia ja Bosnia), mida ei ole otstarbekas tsentraliseerida Brüsseli monopoliks. EL-i liikmed on piisavalt erinevad, mistõttu pädevamaid otsuseid osatakse teha liikmesriigi tasandil kui Brüsseli administratsiooni poolt. Suur enamus eurooplastest soovib Euroopa Liidult tõhusamat tegutsemist kokku 15 erinevas valdkonnas. Ühendusel on hetkel käsil tulevikuvisiooni väljatöötamine.
juba tundsid tähti ja kõik pidid lugema õppima. Alati pidi üks õdedest kõva häälega ette lugema, samal ajal kui teised töötasid kuni kolmanda kanoonilise hetkeni. Kui ei loetud, tuli vaikuses meenutada Piibli õpetust. Õdedel tuli keskenduda ka raamatute kopeerimisele psalmide ja paastude, vigiliate ja lugemise vahel. Nõudmised oli veelgi kõrgemad hilisemal keskajal. Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks grammatikale, retoorikale ja didaktikale ka Piiblit, kirikuisasid, muusikat ja sageli ka meditsiini algeid. Õpetust jagati ka mitmetes praktilistes oskustes nagu käsitööoskus või aiapidamine. Hrotswithat, Gandersheimi benediktiinlaste kloostri nunna, võib pidada Saksamaa naiste loova kirjandusliku kultuuri rajajaks. Ta kirjutas luuletusi ja näidendeid ning uuris ajalugu. Ta 5 oli lugenud nii paganlikke kui ka kristlikke kirjanikke ning õppinud kirjutama ladusas,
Nende järgi tuli kooli võtta eelistatult neid tüdrukuid, kes juba tundisd tähti ja kõik pidid õppima lugema. Üks õdedest pidi alati kõva häälega ette lugema, samal ajal kui teised töötasid kuni kolmanda kanoonilise hetkeni. Siis kui ei loetud, tuli vaikuses meenutada Piibli õpetust. Hilisemal keskajal olid nõudmised veel kõrgemad. Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks triviumi kuulunud teadusaladele grammatikale, retoorikale ja dialektikale Piiblit, kirikuisasid, muusikat ja sageli ka meditsiini algeid. 7 vaba kunsti hulka kuuluvaid geomeetriat, astronoomiat ja aritmeetikat kloostrites ei õpetatud, kuid jagati õpetust ka mitmetes praktilistes oskustes nagu käsitööoskus, aiapidamine, käsitöövõtted, ravimtaimede tundmine ja kasutusoskus. 6 Tähelepanuväärsed naised Herrad von Landsberg (u. 1130 1195) 12
Y); London: M.E. Shape, 2001, lk. 75. 4 Ibid., lk. 83. 5 V. Zubok. Luhtunud impeerium, lk. 255. 6 Ibid., lk. 252. 7 Ibid., lk. 264. 8 Ibid., lk. 291. ndate lõpul, kui tungiti Afganistani ja algas kümme aastat kestnud Afganistani sõda, mis mõneti meenutas samasugust lootusetut võitlust nagu USA oli Vietnamis kogenud. Brežnevi aegset välispoliitikat kokku võttes tuleb tõdeda, et olulisemaiks sündmuseks oli ilmselt siiski 1968. aasta Praha kevade mahasurumine. Lääne suutmatus oma retoorikale vastavalt sekkuda, andis NL-ile jälle lihtsa võimaluse vastuhakk maha suruda ning sellest saadi enesekindlust ja moraalset tuge oma režiimile – täpselt nagu kaksteist aastat varem Ungaris. Nõukogude Liidu suur valulaps oli majandus, mis vajas hädasti reforme ning seetõttu oli see üheks Brežnevi tähtsaimaks sisepoliitiliseks teemaks, mida ta võttis vägagi tõsiselt. 9 Nõukogude liidreid on alati iseloomustanud kindel usk plaanimajanduse ülemuslikkusele
Ida-Euroopas, mida tõestasid Ungari ülestõusu (1956) ning Praha kevade (1968) lämmatamine. Hrustsovi ,,sula" ajal alanud kohandumine reziimiga ei tähendanud selle kriitika omaksvõtmist. Selle tõestuseks sai 1980. aastate teisel poolel vallandunud massiline vabadusliikumine, mis tipnes omariikluse taastamisega 1991. aastal. Pool sajandit NSV Liidu koossesisus tähendas Eestile majanduslikku, kultuurilist jm isoleeritust läänemaailmast, mis vastupidiselt kommunistikule retoorikale tõi kaasa ühiskonna mahajäämuse. Nõukogulik võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad kohtadel. Eesti NSV kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru, kuna Tallinn oli veel sakslaste kontrolli all. 1944. aasta sept.-okt. viidi need üle
aastal ajakirjas Foreign Affairs ilmunud artikkel „Välispoliitikast demokraadi pilguga“. Selles artiklis pöörab ta tähelepanu sellele, et USA diplomaatia Nõukogude Liidu suhtes vajab muutmist – liigne venelaste alahindamine ja enda võimete liialdamine toob kaasa ainult kahju.13 Lisaks arvab ta, et 1950-ndate lõpus on USA diplomaatiline positsioon ka mõningase tagasilöögi saanud, kuna pole päris oma retoorikale vastavalt käitunud. 14 Ilmselt mõtles tulevane president selle alla 1956. aasta Ungari sündmusi. Igatahes, kui Kennedy sai presidendiks, ristiti tema administratsioon meedia poolt koheselt „Camelotiks“, kuna see õhkas nooruse ja energia järele. Samuti olid ootused suured, kuna Kennedy lubas Ameerika taas liikuma panna.15 Kennedy retoorika enne presidendiks saamist ning ka ametisoleku esimesed sündmused andsid selgelt märku, et ta tahab senist joont muuta. Esimene suurem
(Deutsche Gesellschaft fur Rassen-Hygienie). Erinevused puudutasid näiteks segaabielusid. Sarnastest seisukohtadest lähtus ka ,,Tõutervise" töökava. Eugeenikud soovitasid eestlastel vältida abielu ,,sakslaste ja venelastega, kuna nonde tugev kultuurikontekst pidada eesti oma alla suruma". Samas soovitati ,,vere parandamiseks" segaabielusid teiste soome-ugri rahvastega. Kalling kirjutab: ,,Juhtlausete peamine sõnum oli jätk ennesõjaaegsele retoorikale rahvas võib kiduda, s.t head ja väärtuslikud rahvaosad võivad arvulisse vähemusse jääda. Üldistatakse, et praegusel ajal on kultuurrahvaste juures ebasoodne valik harilik nähtus - alamaist kihtidest kõrgemale tõus toob endaga paraku kaasa perekonna väljasuremise hädaohu - sündivus väheneb just väärtuslikes perekondades. /.../,, Kalling toob välja ka Eesti eugeenika suunda kõige paremini iseloomustavad juhtlaused.
· Hauakirjad. Raidkirjadega kivi lapis niger. · Esimene kirjapandud seadus ladina keeles! 451-450 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine ehk eelklassikalise ladina keele aeg 240-281 eKr. Ladina keele hakkab võtma kultuurkeele ilmet. · Cato Vanem 3. Klassikaline ehk kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 eKr 14 pKr · õpikud, õigusteaduse kirjapanemine, Cicero teosed, alus retoorikale, kohtukõned, Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Catullus, Õitsev aeg Roomas. 4. Järelklassikalise ladina keele aeg (hõbedane ajajärk) 14-180 pKr · Ühiskondlikud-poliitilised muutused Roomas. · Senat, magistraadid ja Rooma rahvas valitud demokraatlikult, nüüd üleminek Keisririigile. Esimene keiser Roomas oli Augustus. Keiser Nero oli sadist ja pervert nimetas Rooma linna Neropoliseks. Inimesed proovisid Roomast ära minna, tegi
Draamakunst kandub teatrilavale nii: näidendi autor > näidendi tekst > lavastaja/trupp > lavastus/etendus > vaataja. Teksti tähendus jõuab vaatajani läbi teatrimärkide kombinatsioonide etenduse tähenduses. Lavastajaeelne teater varasem dramaturgia ega teatripraktikad ei eeldanud lavastaja funktsiooni. Klassitsistliku teatri etendamispraktikad olid tugevalt normeeritud (mitte remarkides, vaid konventsioonides seisnes). Klassitsistlik teater oli tekstitäpne, keskendus retoorikale ja dokumentatsioonile, selle näitleja mäng oli kodeeritud (zest, miimika, intonatsioon), kus rolli ei elatud iga kord läbi; olid esinäitlejad; lavapilt vastas üldskeemile (suured lavasõbrad otse laval kommenteerimas), samas polnud läbitöötatud lavakujundust, see oli üheplaaniline. Esimesed lavastajad olid 19.saj Prantsusmaal. Valgustusaeg 18.saj nõuti realistlikkust ja loomulikkust. Omane proosadialoog. Lava täideti massistseenidega
Kirjeldus on väga metafooriline, figuraalne ning samas metafiguraalne. Proust kirjeldab ka lugemist, metafooridesse süvenemist. Kirjeldus tõestab metafoori üleolekut metonüümiast. Suve metafoor osutub rikkamaks kui suvi õues akna taga, esteetiline konstrukt on rikkam kui reaalsus. Retoorika on kätketud klišeeritud grammatikasse, poolautomaatsetesse struktuuridesse. Toimub retoorika grammatiseerumine ja dekonstruktsioon. Metonüümilisus vastandub retoorikale. Swann võib olla Prousti metafoor, samas, olles elemendiks grammatilises süntagmas, on ta ka iseenese eitus. Grammatilisus dekonstrueerib ‘mina’ (jutustaja) metafoorsust. Arutlus sisemise ja välimise üle. Tekstis on 2 ruumi – tuba ja välisilm. Lugemise käigus sisemine ruum rikastub nende omaduste võrra, millest välisilmast isoleerudes on loobutud – metafooride abil. Hääled mis kostavad ruumi: kärbeste sumin ja juhuslikult kõrvu kostnud muusikakatke
ülesehitamine. Selle baasiks on uusimad õiguse ja õigusteaduse põhiprobleemide keelefilosoofilised uuringud, mis toetuvad formaalse loogika ja keeleloogika käsutamisele õiguses ja jurisprudentsis. Kõrgeim tase, milles avab ennast tänapäeva moodne keelefilosoofia ja normiteooria, väljendub eriti normide ja käitumise seoste seletamises. Tegemist Õigusnormide esitusliku iseloomu ja nende kaudu esitatavate kõneaktidega. (Eriti palju on juriidilisele retoorikale tähelepanu pööratud Common Law riikides, kus õigusele vastav otsus on seotud induktiivse mõtlemisega. Olulisel kohal on nii retoorika kui kõnekunst, samas pole eriti käsitletud retoorika otseseid seoseid analüütilise jurisprudentsiga). Kõneaktiteooria seoste uurimine analüütilise jurisprudentsi kontekstis seotud J. L. Austini7 ja K. Opaleki nimedega. Mõlemad teadlased väidavad, et teadused, mis tegelevad normidega ja
osa tervikust ja kaaosaline tegevuses. 19. On jäänud rääkida kõnest ja mõtteist. Mõtete alla käib kõik see, mida tuleb luua sõnade abil. Selle osad on tõestus ning ümberlükkamine, kannatuste, nagu kaastunde, hirmu, viha jms ja veel ka tähtsuse või tühisuse loomine. Sündmused peavad olema ilmsed ilma seletuseta, see aga, mis on sõnades, peab loodama kõneleja poolt ja tekkima kõneldavast. Kõnest pole pikemat jutt, sest anti mõista, et kõne kuulub retoorikale, mitte luulekunstile. 20. Sõnastusel tervikuna on järgmised osad: häälik, silp, side, liigend, nimi, öeldis muude, kõnend. 21. Nime liigid: lihtne nimi ei koosne tähistatavatest osadest, N: maa ; kaksiknimi koosneb kas tähistatavast ja mittetähistatavast osast. Võimalik on ka kolmik ja neliknimi ning mitmekordne, näiteks paljud toretsevad nimed, Hermokaikoxanthos. Iga nimi on kas käibenimi, tavatu nimi, nimiülekanne, nimikaunistus, tehisnimi, pikendatud, lühendatud või
annaabi.ee 
