Kahe punkti vahel, millel on ühesugune potentsiaal laeng liikuda ei saa. Potentsiaaliks nimetatakse elektrilaengute erineva intensiivsusega kuhjumisi. 32 Elektrilaengu liikumiseks on vajalik potentsiaalide vahe. Potentsiaalide vahet nimetatakse pingeks. Pinget tähistatakse tähega U. U = 1 2. Kui mingis punktis tekitatakse potentsiaal korraga mitme laengu poolt, siis resulteeriv potentsiaal võrdub üksikute laengute poolt tekitatud potentsiaalide algebralise summaga: = 1 + 2 + 3 + n... Mõtisklus 1. Miks kasutatakse mõistet potentsiaal? 2. Kuidas elektrilaengud liiguvad? 1. Elektrivälja energia määramiseks kasutatakse mõistet potentsiaal. 2. Elektrilaengud liiguvad alati suurema potentsiaali poolt väiksema potentsiaali poole. Tõene / Väär küsimus Vali õige vastus 1
Nt 2he erinimeliselt laetud metallplaadi vaheline elektriväli on homogeenne. Homogeense elektrivälja jõujooned on üksteisega paralleelsed. Juhid elektriväljas Juhtides (eelkõige metallides) esineb laetud osakesi, mis võivad elektrivälja mõjul juhi sees vabalt umber paikneda. Need on vabad laengud. Metallides on need elektronid. Elektriväljas asetsev juht elektriseerub, juhi sees tekib elektriväli, mis on vastupidine põhi-elektrivälja suunale. Resulteeriv väli juhis nõrgeneb. Dielektrikud elektriväljas Erinevalt juhtidest, ei ole neid vabu laenguid. Dielektriku laengud on seotud ja elektronid ning teised laetudosakesed kogu keha ulatuses liikuda ei saa. Kui dielektrik paigutada elektrivälja, siis hakkavad tema molekulide POS ja NEG laengutele mõjuma vastassuunalised jõud. Nende jõudude toimel nihkuvad iga molekuli laengud. Molekulid venivad pikemaks ja asetuvad suunaga piki välja jõujooni. Niisugune laengute nihkumine on polarisatsioon
Mittehomogeenses väljas mõjub jõud : . 8. Dielektrikute polarisatsioon. Polarisatsioonivektor ja laengud. Välise elektrivälja puudumisel on dielektriku molekulide dipoolmomendid kas võrdsed nulliga (mittepolaarsed molekulid) või ruumis suundadelt kaootiliselt jaotunud (polaarsed molekulid). Mõlemal juhul on dielektriku summaarne elektriline moment võrdne nulliga. . Välise välja toimel dielektrik polariseerub. See tähendab, et dielektriku resulteeriv elektriline moment muutub nullist erinevaks. Mittepolaarse molekuli laenguid nihutatakse üksteise suhtes, ta muutub polaarseks ja omab dipoolmomenti. Polaarset pööratakse väljaga samasihiliseks ja deformeeritakse nii, et dipoolmoment samuti suureneb. Mõlemal juhul püüab väli asetada dipoolimomente korrapäraselt, väljasihiliseks. Soojusliikumine omakorda püüab korrapära ära kaotada. Polarisatsioon on seda tugevam, mida tugevam on väline väli
liikumise.Mass on ainehulk antud kehas .m 0-seisumass ,c-valguskiirus ,v-kiirus m=m 0/ (1 - v / c) N 1. -iga keha seisab paigal v liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni ,kuni välisjõud seda olekut ei muuda.N 2.seadus-keha kiirendus on võrdelises seoses sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga a=F/mN 3.seadus-kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega .F=-F(F-resulteeriv jõud,mis on samasuunalise kiirendusega). 2. ühtlane sirgjooneline liikumine- keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese v masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Liikumine on ühtlane sirgjooneline parajasti siis, kui kiirusvektor ei muutu. Inertsiseaduse järgi säilitab keha või masspunkt oma ühtlase sirgjoonelise liikumise, kui talle mõjuvate jõudude resultant on null 3
Joonis 4. Alalisvoolu-peavoolumootori ühendusviis (a) ja loomulikud karakteristikud (b, c) Joonis 5. Peavoolumootori mehaaniline karakteristik 2.3 Kompaundmootor 2.3.1 Alalisvoolu- kompaundmootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud U=E+IαR E=kЕфω T=kTфIα On kahe mähisega: haruvoolumähis ning temaga pärisuunas mõjuv peavoolumähis. Masina F Fp F j I eep I aej resulteeriv magnetomotoorjõud - . Kompaundmootori c1 Fp Fj resultantmagnetvoog - . Magnetvoog polekoormuse muutumisel konstantne vaid sõltub ankruvoolust, mille tõttu karakteristikuid ei ole võimalik küllalt täpselt analüütiliselt väljendada. Suurel koormusel on kompaundmootor nagu peavoolumootorgi tugevasti küllastatud, magnetvoog jääb peaaegu konstantseks ning elektromehaaniline
,c-valguskiirus ,v-kiirus m=m0/ (1 v / c) N 1. -iga keha seisab paigal (1+αt) joonpaisumis binoom (1+βt) ruumapsiumis binoom v liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni ,kuni välisjõud seda olekut ei muuda.N 2.seadus-keha kiirendus on võrdelises seoses sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga a=F/m N 3.seadus-kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega .F=-F(F-resulteeriv jõud,mis on samasuunalise kiirendusega). 2. ühtlane sirgjooneline liikumine- keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese v masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Liikumine on ühtlane sirgjooneline parajasti siis, kui kiirusvektor ei muutu. Inertsiseaduse järgi säilitab keha või masspunkt oma ühtlase sirgjoonelise liikumise, kui talle mõjuvate jõudude resultant on null 3
Mass on ainehulk antud kehas .m 0-seisumass ,c- valguskiirus ,v-kiirus m=m0/ (1 - v / c) N 1. -iga keha seisab paigal v liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni ,kuni välisjõud seda olekut ei muuda.N 2.seadus-keha kiirendus on võrdelises seoses sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga a=F/mN 3.seadus-kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega .F=-F(F- resulteeriv jõud,mis on samasuunalise kiirendusega). 2. ühtlane sirgjooneline liikumine- Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Liikumine on ühtlane sirgjooneline parajasti siis, kui kiirusvektor ei muutu. Inertsiseaduse järgi säilitab keha või masspunkt oma ühtlase sirgjoonelise liikumise, kui talle
,c-valguskiirus ,v-kiirus m=m0/ (1 v / c) N 1. -iga keha seisab paigal (1+αt) joonpaisumis binoom (1+βt) ruumapsiumis binoom v liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni ,kuni välisjõud seda olekut ei muuda.N 2.seadus-keha kiirendus on võrdelises seoses sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga a=F/mN 3.seadus-kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega .F=-F(F-resulteeriv jõud,mis on samasuunalise kiirendusega). 2. ühtlane sirgjooneline liikumine- keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese v masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Liikumine on ühtlane sirgjooneline parajasti siis, kui kiirusvektor ei muutu. Inertsiseaduse järgi säilitab keha või masspunkt oma ühtlase sirgjoonelise liikumise, kui talle mõjuvate jõudude resultant on null 3
milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvireegliga. Newtoni seadused - 1) iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt seni, kuni välisjõud seda olekut ei muuda. 2) keha kiirendus on võrdelises seoses sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga a= F/m 3) kaks keha mõjutavad teinetest suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega F=-F (F-resulteeriv jõud, mis on samasuunalise kiirendusega). Harmoonilline võnkumine nimetatakse mistahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni ja koosinusfunktsiooni abil. x=A*sin ; x-hälve tasakaaluasendist; A-maksimum hälve(võnkumise amplituud); -võnkumise faas (=t); -nurkkiirus. Võnkumiseks nimetatakse protsesse, milledel on iseloomulik tetud korduvus. Siinuseliselt või koosinuseliselt toimuvaid füüsikalisi suuruse muutusi ajas nim harmooniliseks võnkumiseks
Kaks järjestikühenduses süsteemi on samaväärsed ühe süsteemiga, mille ülekandefunktsioon on võrdne kummagi ülekandefunktsiooni korrutisega. Süsteemide paralleel-ühenduse puhul on mõlemal sisendmuutujal sama, kuid väljundmuutujad liidetakse. Seega on paralleelselt ühendatud süsteemide resulteeriv ülekandefunktsioon võrdne ülekandefunktsioonide summaga. Antiparalleelse ehk tagasisideühenduse puhul on resulteeriv ülekandefunktsioon märksa keerukamalt seotud osasüsteemide ülekandefunktsioonidega. Tagasisideühendus omab ka mitmeid eripäraseid omadusi, mis eelnevatel ühendustel puuduvad. Ülekandefunktsioon on täielikult määratud kui tunneme kõiki poolusi, nulle ning ühte arvtegurit. 4.1Lineaarsete statsionaarsete pidevajasüsteemide analüüs- vaadeldakse süsteemi täielikult juhitavat ja ja jälgitavat osa
Tüüpiline mitme sisendmuutuja u(t) ja väljundmuutujaga y(t) lineaarse süsteemi matemaatiline mudel on kirjeldatav diferentsiaalvõrrandite süsteemiga Y(s)=H(s)U(s). Kaks järjestikühenduses süsteemi on samaväärsed ühe süsteemiga, mille ülekandefunktsioon on võrdne kummagi ülekandefunktsiooni korrutisega. Süsteemide paralleelühendusel on mõlemal sisendmuutuja sama ja väljundmuutujad liidetakse. Seega on paralleelselt ühendatud süsteemide resulteeriv ülekandefunktsioon võrdne ülekandefunktsioonide summaga. Mitteparalleelse ehk tagasiühenduse puhul on resulteeriv ülekandefunktsioon märksa keerukamalt seotud osasüsteemide ülekandefunktsioonidega. Tagasiühendus omab ka mitmeid eripäraseid omadusi, mis eelnevatel ühendustel puuduvad (nt võivad muutuda süsteemi omadused – nt kiiremaks, kasutatakse, et saada soovitud omadustega süsteem). Järjestik- ja paralleelühendused ei muuda süsteemi pooluste pigutust
.. 80 V. Trafo tühijooksupinge tõstmine suurendab keevitusvoolu ohtlikkust. KEEVITUSTRAFODE PÕHILISED SKEEMID Ühe töökohaga keevitustrafodes kasutatakse järgmisi skeeme: - suurendatud magnetpuistega trafod; - ühel südamikul eraldi paispooliga trafod; - paispooliga kokkuehitatud trafod. Suurendatud magnetpuistega trafod. Trafo koormamisel tekivad selle mähiste ümber magnetvood mis kulgevad mööda trafo südamikku. Trafo resulteeriv magnetvoog (D aheldub nii primaarmähisega I kui ka sekun-daarmähisega II (joon). Kõik magnetjõujooned ei kulge aga mööda trafo südamikku ega ahelda mõlemaid mähiseid. Osa neist hargneb kõrvale ja sulgub läbi õhu. Neid magnetvoogusid (I)t ja (I)2 mis aheldavad ainult ühte mingit mähist ning sul-guvad läbi õhu ja pole seotud üldise magnetvooga (D nimetatakse puistevoogudeks. Puistevood indutseerivad vastavates
(1− ) N 1.seadus -iga keha seisab c paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni ,kuni välisjõud seda olekut ei muuda.N 2.seadus-keha kiirendus on võrdelises seoses sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga a=F/mN 3.seadus-kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega .F=- F(F-resulteeriv jõud,mis on samasuunalise kiirendusega). Liikumishulk e. Impulss. - Vektorist suurust p = mv nimetatakse aine punkti impulsiks. Seadus: Aine punktide isoleeritud süsteemi kogu impulss on jääv. ∑ m v = const Kehade tsentraalsed põrked - võib toimuda, kui kehad liiguvad, enne põrget, mööda nende tsentreid läbivat sirget. See võib toimuda, kui: a) kehad liiguvad teineteisele vastu; b) üks keha liigub teisele järele.
k E -mehhaaniline karakteristik I ja I kE T kT kT Rm- masina takistus(järjestikku ühendatud mähiste kogutakistus), -magnetvoog 12. Alalisvoolu- kompaundmootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud. U=E+IR E=k T=kTI On kahe mähisega: Haruvoolumähis ning temaga pärisuunas mõjuv peavoolumähis. Masina resulteeriv magnetomotoorjõud - F Fp Fj I eep I aej Kompaundmootori resultantmagnetvoog - c1 Fp F j Magnetvoog polekoormuse muutumisel konstantne vaid sõltub ankruvoolust, mille tõttu karakteristikuid ei ole võimalik küllalt täpselt analüütiliselt väljendada. Suurel koormusel on kompaundmootor nagu peavoolumootorgi tugevasti küllastatud, magnetvoog jääb peaaegu konstantseks ning elektromehaaniline karakteristik läheneb sirgele. 13
R= P1+P2+P3 R'= P3- P2-P1 Jõud R ja R' moodustavad jõupaari (R,R') Järeldus: jõupaarid (F1,F1') , (F2, F2') , (F3,F3') taanduvad üheks jõupaariks (R,R'), mida nim resulteerivaks paariks. Resulteeriva paarimoment võrsub liidetavate paaride algebraliste summaga. Tähistatakse: m0 m0=m(R,R')=-Rd= -( P1+P2-P3)d= -P1d-P2d+P3d=m1+m2+m3=m(F1,F1')+m(F2, F2')+m(F3,F3'). Järelikult: tasapinnas mistahes viisil paigutatud jõupaare saab liita. Nende liitmisel saadakse üks resulteeriv jõupaar, mille moment võrdub liidetavate jõupaaride momentide algebraliste summaga. M(R,R')=(üleval n, all j=1)m(Fj, Fj') Et paaride süsteem oelks tasakaalus peab resulteeriva jõupaarimoment võrduma O. m(R,R')=0
Vektoreid, mis on paralleelsed ühe ja sama tasapinnaga, nim. komplanaarseteks. a=F/m Samasuunalisi võrdsete moodulitega kollineaarseid vektoreid nim. võrdseteks. Vektorite liitmine. Olgu antud N3.seadus-kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega . F=-F (F- kaks vektorit A ja B(joon.2). Resul-tantvektori C saamiseks viime vektori B paralleelselt iseenesega edasi nii, et resulteeriv jõud, mis on samasuunalise kiirendusega). tema alguspunkt ühtiks vektori A lõpuga (joon.3.). Sum-mat võib esitada kujul C = A + B 5. TÖÖ.VÕIMSUS.ENERGIA Vektorite lahutamine. Kahe vektori A ja B vaheks A-B nim. vektorit C, mis, liidetuna vektooriga B, annab vektori Töö - Töö A on võrdne kehale mõjuva jõu F ja nihke s skalaarkorrutisega. A=( F*s )=F*s*cosα kui: cosα> 0 , siis A (joon.4)
liikumise.Mass on ainehulk antud kehas .m0-seisumass ,c-valguskiirus ,v-kiirus m=m0/ (1 - v / c) N 1. Seadus-iga keha seisab paigal v liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni ,kuni välisjõud seda olekut ei muuda.N 2.seadus-keha kiirendus on võrdelises seoses sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga a=F/m N 3.seadus-kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega .F=-F(F-resulteeriv jõud,mis on samasuunalise kiirendusega). 6.Impulsi jäävuse seadus-Vektorist suurust p=mv nim ainepunkti impulsiks.Ainepunktide isoleeritud süsteemi koguimpulss on jääv suurus e konstant. p=F·dt p-impulss-jõu lühiajaline toime m1v1+m2v2=const 7.Töö-Töö(A) on võrdne kehale mõjuva jõu ja keha nihkevektori skalaarkorrutisega. A=Fs·cos -vektorite F,s vaheline nurk. Kui on vahemikus 0 0-900 ,siis töö on positiivne. Kui on 900 ,siis tööd ei tehta
grafiidi-osakesed ja metallitolm. Elektrikaar häirib tuge-vasti masina tööd. Niisugused on ankrureaktsioonid mitteküllastunud magnetsüsteemiga masinas. Kui masina magneetimissüsteem on küllastunud, siis on vootiheduse suure- nemine pooluskinga ühe serva all väiksem kui vootiheduse vähenemine pooluskinga teise serva all.. See ühtlustab vootiheduse jaotust õhupilus, sest vootiheduse maksimaalväärtus väheneb. Kuid resulteeriv magnetvoog seejuures väheneb. Küllastunud magnetsüsteemiga masinas ankrureaktsioon osaliselt demagneedib masina. Selle tulemusena masina tööomadused halvenevad: G-l väheneb EMJ ja mootoril aga väheneb pöördemoment. 24. Kommutaatori sädelemise põhjused ja selle vähendamise võtted (lk 68) Kui hari mingisugusel põhjusel ei puutu kommutaatori külge kogu pinnaga, vaid ainult osaliselt, siis tekivad kohalikud liiga suured voolutihedused, mis tekitavad
matemaatiline mudel (sile süsteem) on kirjeldatav diferentsiaalvõrrandite süsteemiga Y(s)=H(s)U(s), kus H(s) on ülekandemaatriks. Kaks järjestikühenduses süsteemi on samaväärsed ühe süsteemiga, mille ülekandefunktsioon on võrdne kummagi ülekandefunktsiooni korrutisega. Süsteemide paralleel-ühenduse puhul on mõlemal sisendmuutujal sama, kuid väljundmuutujad liidetakse. Seega on paralleelselt ühendatud süsteemide resulteeriv ülekandefunktsioon võrdne ülekandefunktsioonide summaga. Antiparalleelse ehk tagasisideühenduse puhul on resulteeriv ülekandefunktsioon märksa keerukamalt seotud osasüsteemide ülekandefunktsioonidega. Tagasisideühendus omab ka mitmeid eripäraseid omadusi, mis eelnevatel ühendustel puuduvad. Ülekandefunktsioon on täielikult määratud kui tunneme kõiki poolusi, nulle ning ühte arvtegurit. 4. Lineaarsete statsionaarsete pidevaja süsteemide analüüs
suurema potentsiaali poolt väiksema potentsiaali poole. Kahe punkti vahel, millel on ühesugune potentsiaal laeng liikuda ei saa. Potentsiaaliks nimetatakse elektrilaengute erineva inten- siivsusega kuhjumisi. Elektrilaengu liikumiseks on vajalik potentsiaalide vahe. Potentsiaalide vahet nimetatakse pingeks. Pinget tähistatakse tähega U. U = 1 2. Kui mingis punktis tekitatakse potentsiaal korraga mitme laengu poolt, siis resulteeriv potentsiaal võrdub üksikute laengute poolt tekitatud potentsiaalide algebralise summaga: = 1 + 2 + 3 + n... 2.0 Alalisvool (põhikooli füüsikakursusest) 2.1 Vooluring Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool.
katkestamata staatori ja rootori vooluringe, hakkab see töötama mootorina · Staatorimähis tekitab pöörleva magnetvälja, elektromagnet- või püsimagnetergutus tekitab rootoris ergutusvoo, mis aheldub staatorimähise magnetvooga rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel · Rootori ergutamiseks tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole · Sünkroontalitluses püsib staatori ja rootori resulteeriv väli paigal (a) · Mootoritalitluses jääb rootoriväli staatoriväljast maha (b) · Generaatoritalitluses liigub rootoriväli staatoriväljast ette (c) · Suurel koormusel magnetväljade sünkroonne pöörlemine 16 lõppeb masin langeb sünkronismist välja Tüübid · Eristatakse välje- ja peitpoolustega mootoreid · Väljepooluste puhul on rootori poolused selgesti
y(t) lineaarse süsteemi matemaatiline mudel (sile süsteem) on kirjeldatav diferentsiaalvõrrandite süsteemiga Y(s)=H(s)U(s), kus H(s) on ülekandemaatriks. Kaks järjestikühenduses süsteemi on samaväärsed ühe süsteemiga, mille ülekandefunktsioon on võrdne kummagi ülekandefunktsiooni korrutisega. Süsteemide paralleel-ühenduse puhul on mõlemal sisendmuutujal sama, kuid väljundmuutujad liidetakse. Seega on paralleelselt ühendatud süsteemide resulteeriv ülekandefunktsioon võrdne ülekandefunktsioonide summaga. Antiparalleelse ehk tagasisideühenduse puhul on resulteeriv ülekandefunktsioon märksa keerukamalt seotud osasüsteemide ülekandefunktsioonidega. Tagasisideühendus omab ka mitmeid eripäraseid omadusi, mis eelnevatel ühendustel puuduvad Ülekandefunktsioon on täielikult määratud kui tunneme kõiki poolusi, nulle ning ühte arvtegurit 4
elektrikaar mida soodustavad veel grafiidi-osakesed ja metallitolm. Elektrikaar häirib tuge- vasti masina tööd. Niisugused on ankrureaktsioonid mitteküllastunud magnetsüsteemiga masinas. Kui masina magneetimissüsteem on küllastunud, siis on vootiheduse suure-nemine pooluskinga ühe serva all väiksem kui vootiheduse vähenemine pooluskinga teise serva all.. See ühtlustab vootiheduse jaotust õhupilus, sest vootiheduse maksimaalväärtus väheneb. Kuid resulteeriv magnetvoog seejuures väheneb. Küllastunud magnetsüsteemiga masinas ankrureaktsioon osaliselt demagneedib masina. Selle tulemusena masina tööomadused halvenevad: G-l väheneb EMJ ja mootoril aga väheneb pöördemoment. Kommutaatori sädelemise põhjused ja selle vähendamise võtted Kui hari mingisugusel põhjusel ei puutu kommutaatori külge kogu pinnaga, vaid ainult osaliselt, siis tekivad kohalikud liiga suured voolutihedused, mis tekitavad sädelemist kommutaatoril
asendamisel ne arvu sama vimsusega elektritarbijatega: Maksimumtegur vastavalt joonisele 2.10. kM 1 ne 0 1 Joonis 2.10. Maksimumteguri sltuvus efektiivsest tarbijate arvust kus on tegur, mis on kasutatud avaldise lhendamiseks. Juhul kui vib eelnevat avaldist lihtsustada jrgmiselt: . Seega saab arvutuslikud aktiiv- ja reaktiivkoormused avaldada jrgmiselt: , kus on reaktiivkoormuste maksimumtegur. Paljude gruppide puhul leitakse resulteeriv kasutustegur: 2.6. Koormuste keskpunkt Koormuste keskpunkti all mistetakse teoreetiliselt kasulikuimat punkti alajaama, vi jaotuspunkti paigutamiseks. Koormuste keskpunkt on punkt, kus teoreetiliselt grupp tarbijaid on asendatud ekvivalentse tarbijaga. Alajaam vi vrgu jaotuspunkt paigutatakse vimalikult koormuste keskpunkti lhedale jrgmistel eesmrkidel: - summaarse grupisisese jaotusvrgu vhendamine - elektrienergiakadude vhendamine
Siis aga tekib ergutusmähises suhteliselt suur vool, mis koos pooli nim voolupooliks ja ta ühend tarbijaga jadamisi. Liikuv pool ühend rööbiti tarbijaga, mille võimsust pöördväljaga põhjustab parasiitmomendi (kõver 3 joonisel). Et ergutusmähis ei ole kolmefaasiline, siis mõõdetakse. Vahelduvvooluringis kasut aktiivvõimsuse P=UI cos Lülituse koostamisel tuleb pöörata muudab parasiitmoment märki poolel pöördvälja kiirusel, mille tulemusena resulteeriv mehaaniline tähelepanu voltmeetri klemmide tähistusele, kuna ühe poole klemmide vahetusega muudame mõõteriista karakteristik 4 lubab saavutada käivitusel vaid pöörlemiskiirust 0,5n1. Selliselt kiiruselt aga sünkronismi liikuva osa suuna vastassuunaks. Kus vool on suurem kui 5A lülitatakse voltmeeter läbi mõõtetrafode. tõmbumist ei toimu. Mõlema tingimuse üheaegseks rahuldamiseks on sobiv valida vahepealne olukord-
Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 8 (43) 4.2.2.3 Fototransistor Fototransistor on bipolaar- või väljatransistori struktuuriga fotoelektriline seadis, mille väljundvool on tüüritav valgusvooga. Bipolaartransistori poolläbipaistva baasikihi kaudu siirde piirkonda langev valgus suurendab kollektorsiirde vastuvoolu. Suurenenud kollektorsiirde vool toimib baasivooluna, mistõttu resulteeriv kollektorivool suureneb vooluülekandeteguri kordselt. Sellest tulenevalt on fototransistor b » 50...200 korda fotodioodist tundlikum (0,1...0,5 A/lm). Et sama arv korda väheneb fototransistori toimekiirus, siis jääb bipolaartransistori struktuuriga fototransistoride piirsagedus sadadesse kilohertsidesse. Kiirematoimelisemad on pn-väljatransistori struktuuriga fototransistorid. Fototransistori väljundtunnusjooned on näidatud joonisel 4.6. Joonis 4.6
millist laengut ta endas mahutab? 4. Elektriväli. Mida nimetatakse elektriväljaks? 5. Kuidas saab elektrivälja kindlaks teha? Kuidas elektrivälja jõujooned mõjutavad üksteist? 6. Mida kujutavad endast jõujooned? Jõujoonte suund. Millist elektrivälja nimetatakse ühtlaseks ehk homogeenseks elektriväljaks? 4.Potentsiaal. 1. Mida nimetatakse potentsiaaliks? Kuidas potentsiaali tähistatakse? 2. Millega võrdub resulteeriv potentsiaal kui mingis punktis tekitatakse potentsiaal korraga mitme laengu poolt? 3. Mida nimetatakse pingeks? Kuidas pinget tähistatakse? 4. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem. Mõõtühikute kümnendliited Nimetada tähtsamaid konstante. 5.Alalisvool (põhikoli füüsikakursusest). 1. Nimetada vooluahela osad. 2. Mis on vooluring? Kas vooluahelas võib olla ka mitu vooluringi? 3. Mida tehakse kestva voolu saamiseks vooluahelas (eesmärk, kuidas seda tehakse)? 4
kus m - lüli mass, a s - raskuskeskme kiirendus, Is - massi inertsmoment massikeset läbiva ja liikumistasandiga ristuva telje suhtes, - lüli nurkkiirendus, vt joon 15. 19 Joon. 15. Tasaparalleelse liikumise üldjuhul võib massikeskmesse S rakendatud vektorist Fi ja momendist Mi koosnevat süsteemi asendada masskeskmest kaugusele h nihutatud vektoriga Fi, mis ongi resulteeriv inertsjõud. Kaugus M I h= i = s , ...(a) Fi m as kusjuures vektor Fi peab pöörama lüli ümber massikeskme vastu nurkkiirendust (Moment Fi h peab asendama momendi Mi). 3.2.2. Asendatavate masside meetod
Vastavat juhtimisskeemi sõlme on kujutatud joonisel 1.23.a. Joonis 1.23 Ergutusvoolu kontrolli relee KA mähis ühendatakse jadamisi mootori ergutus- mähisega LM. Kui ergutusahel on korras, on relee rakendunud ja tema kontakt kontaktori KM mähise ahelas suletud. Kui ergutusahel katkeb, kaotab relee KA toite, ta tagastub ja tema kontakt kontaktori mähise ahelas avaneb. Mootor lülitub välja. Sünkroonmootori ergutuse katkemisel nõrgeneb tema resulteeriv pöörlev magnetväli, mille tulemusena väheneb mootori elektromagnetilise momendi maksimaalväärtus (mootori nurgakarakteristik!) ja mootor võib sünkronismist välja langeda. Selle vältimiseks lülitatakse ergutusahelasse analoogiliselt alalisvoolumootoriga ergutus- voolu kontrolli relee KA (joonis 1.23.b). Kui ergutusahel on korras, on relee rakendunud ja tema sulguv kontakt liinikontaktori KM mähise ahelas suletud. Kui
* L1 telg U4 U1 U5 U6 L3 telg Joonis 3.40 Ruumivektordiagramm. Kuuepulsilise väljavektormodulatsiooni saavutamiseks kasutatakse igat tabelis olevat kahendsõna (joonis 3.34). Resulteeriv ruumivektor kirjeldab muunduri pooljuhtlülitite seisundeid kaheksa ruumivektori U0...U7 abil. See vektor sisaldab kuute aktiivset pingevektorit U1, U6, vastavalt lülitite seisunditele 100, 110, 010, 011, 001, 101 ja kahte nullpinge ruumivektorit U0, U7 vastavalt lülitite seisunditele 111 ja 000. Joonisel 3.40 näidatud diagrammil (tuntud Concordia diagrammina) jagavad kuus 60° võrra nihutatud ruumivektorit tasandi võrdseteks sektoriteks. Pingevektorid on orienteeritud U1, U3, U5
annaabi.ee 
