Pilt Töönupu nimi inglise keeles Töönupu nimi eesti keeles Teacher Lock Õpetaja lukk Web Browser Veebibrauser Search Resources on Promethean Otsi ressursse Promethean Planetist Planet Promethean Planet Promethean Planet XY Origin Pööre ümber punkti Design Mode Disain Design Mode Settings Disaini seaded ExpressPoll ExpressPoll Start/Stop Flipchart Vote Alusta/peata tahvli hääletus Follow-on Question Järgnev küsimus Pause Vote Hääletuse peatamine Remove Question Küsimuse eemaldamine Questions on Current Page Küsimused jooksvale lehele
...........................................................................13 2. Realisatsioon......................................................................................... 14 2.1 Veebisaidi vaadete loomine..............................................................14 2.1.1 Läbivad elemendid.....................................................................14 2.2 Avaleht „Meist“................................................................................. 16 2.3 Veebileht „Huvitavat“.......................................................................17 2.3.1 Vasakpoolne menüüriba.............................................................18 2.4 Veebileht „Galerii“............................................................................ 19 2.5 Veebileht „Trennid“...........................................................................19 2.5.1 Kalender..............................................................................
eelistusi ja arvestavad sellega millist infot ja mismoodi seda meile kuvatakse. Näiteks uudisteportaalid oskavad kuvada just neid uudiseid, mille kohta on teada, et see meid huvitab. 3 6. Mis omadused iseloomustavad head kodulehte? 1) lihtsalt leitav 2) esteetilise eesmärgipärase disainiga 3) kasutajasõbralik 4) loob interaktiivse suhte kasutajaga 5) suudab genereerida müügikontakte kodulehe külastajatest ning hiljem muuta need kontaktid klientideks. Hea koduleht on: 1) Sihtgrupikeskse ülesehitusega, vajadusel segmenteeritud 2) Maitseka kujundusega, mis toetab lehel navigeerimist 3) Ekraanilt lugemist soodustava tüpograafiaga 4) Hästi struktureeritud, milles orienteerumine on igale kasutajale jõukohane 5) Usaldust tekitav ja ettevõtte kaubamärki ning tegevust toetav 6) Autentse ja täpse sisuga, keeleliselt korrektne
lehtede loomisel kiirendavad koodi kirjutamist lõpetades alustatud sõnu, kontrollivad jooksvalt süntaksit ning aitavad HTMLi loomisel. Üheks selliseks abivahendiks on Visual Studio. Ehkki palja "rumala" tekstiredaktoriga kirjutamisel on eeliseks lihtsus, siis nt Visual Studio Web Developer Expressiga on lootus ka algajal nõnda läbi saada, et ta paljudesse menüüdesse ära ei upu. Põhivõimalused Lihtsa veebilehestiku loomine HTML keele abil Esimene veebileht Kõige lihtsam veebirakendus koosneb ühest lehest. Veebilehtede levinumaks keeleks on HTML, mida veebilehitsejad mõistavad lugeda ning loetud teksti põhjal kasutajale lehe ette kuvada. Mitmete veebitehnoloogiate (ASP.NET, Java servlet, PHP, Python ...) tulemusena lehitsejasse saadetav tekst on ikkagi ,,puhas" HTML, nii et osava peitmise korral ei pruugi veebisaidi vaatajal kuidagi võimalik olla kindlaks teha, millise tehnoloogia abil vastav lehestik on kokku pandud
kodanike hüvanguks Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamatut tuleks käsitleda töödokumendina, mida tuleb veel täiustada. Käesolev käsiraamat ei ole üksnes töödokument selle alusel toimub kõikide MINERVA tööpakettide raames pidev tegevus, mis hõlmab kõiki koostatavaid dokumente, põhimõtteid ja suuniseid. Eelmainitu moodustab raamistiku, mis suunab kvaliteediküsimuste määratlemist kultuurivallas. Teisisõnu, raamistik on nüüdseks olemas ja alata võib selle kultuurisisuga seostamise vaevanõudev koostöö, mida juhib Euroopa toimetus. Tõenäoliselt palutakse abi ka muudelt asjatundjatelt, jälgides põhjalikult nende tegevust. Käesolev käsiraamat peab sisaldama ka hulka tingimusi, mis võivad liikmesriigiti oluliselt erineda. Kõikide Euroopa kogukondade eriolusid võetakse käimasoleva sisulise ja vormilise läbivaatamise vältel arvesse ja eeldatavasti avaldatakse käsiraamat ajal, mil
õppivatele tudengitele vajalikud teadmised e-turunduse ja e-suhtekorralduse kohta – vastused küsimustele, millised kanalid valida, mida, kuidas ja kellele seal teha ning kuidas aru saada, kas alltöövõtjad (veebiagentuur, reklaamiagentuur, kommunikatsioonibüroo, IT-firma jt) teevad head tööd. Ma ei luba, et pärast selle materjali läbilugemist saab kohe vingeks e-turundajaks või sotsiaalmeedia spetsialistiks, küll aga on siia kokku kogutud vajalikud teadmised alustamiseks, teatav raamistik, palju kasulikke nippe ning inspiratsiooni, et sel teemal ennast edasi harida ja tegutseda. Lisatud on ka Eesti näiteid ja praktilisi ülesandeid. Eesti autorilt ja Eesti näidetega on varem ilmunud minu teada vaid üks e-turunduse õpik – “E-turunduse alused” (Luik 2008). Õppematerjal annab ülevaate e-turunduse võimalustest ja riskidest, sihtrühmadest, seirest, kriisikommunikatsioonist sotsiaalmeedias, nõuandeid e-turunduse strateegia loomiseks ning
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
Tulevased maailma parimad koodimeistrid, edu teile! Rain Laane Microsofti Eesti esinduse juht Sissejuhatus Käesolev juhend on mõeldud kasutamiseks õppematerjalina Veebistuudiumis. Juhendis antakse edasi põhiteadmised, mis on vajalikud andmebaasipõhiste ASP.NET 3.5 veebirakenduste loomiseks. Koostades alustasime põhitõdedest ning väga keerulisi konstruktsioone ei käsitle. Selle juhendiga töötamiseks piisab, kui on olemas huvi programmeerimise vastu. Kuigi .NET raamistik võimaldab koodi kirjutamist kümnetes erinevates keeltes, piirdume siin juhendis C# keelega, kui keelega, mis on spetsiaalselt loodud .NET raamistiku tarbeks. Andmebaaside osas vaatleme SQL Server 2008 võimalusi ning XML failide kasutamist. Õppematerjali väljatöötamist toetasid Microsoft Eesti, BCS Koolitus ja Tiigrihüppe Sihtasutus. Avastamisrohkeid õpinguid! Erki Savisaar ja Jaagup Kippar BCS Koolituse lektorid Õppematerjali kasutamise juhis
Kasulikud lingid Panen siia kirja mõningad eesti keelsed veebilehed, kust võib veel abi saada: http://minitorn.tlu.ee/~jaagup http://www.php.ee http://phpcenter.eu/opetused.php http://study.risk.ee/prog/php/ http://www.visionpri.eu Mis edasi? Varu aega ja kannatust ning soovitan ära teha kõik harjutused. Jõudu tööle! 02 - PHP - Mis on PHP? Teemad Veebiserver Staatiline ja dünaamiline veebileht Mis on PHP? PHP ajalugu PHP süntaks ja kommentaarid PHP plussid ja miinused Redaktorid Mis on veebiserver? Oma veebilehe kuvamiseks on sul vaja veebileht üles laadida veebiserverisse. Veebiserver on lihtsalt arvutitarkvara, mille ülesandeks on edastada sinna salvestatud HTML-dokumente, kasutades selleks HTTP edastusprotokolli. See tähendab, et kasutaja sisestab HTML dokumenti aadressi, näiteks metshein.com/test.html
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010 Google App Engine Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord......................................................................................................................................... 2 Tutvustus.......................................................................................................
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide
Eriti tähtsad on rahvusvahelises ulatuses kehtivad õigus- likud regulatsioonid mitmesuguste konventsioonide, eeskirjade ja üldtingimuste kujul. Enamik regulatsioonidest on töötatud välja eesmärgil kehtestada veoahela osaliste jaoks ühtne tegutsemis- raamistik, tagada ühtne arusaamine tegutsemisest veoprotsessis ja kasutada kindla vormiga veo- ja kaubasaatedokumentatsiooni. Õiguslikest regulatsioonidest saavad tarneahela osalised kasu ka probleemide lahendamisel mitmesuguste tarnevigade ja kahjujuhtumite tekkimisel. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
