Maarika Anijärv Vanaaja muusika Noodinäidete najal saab muusika ajalugu jälgida alates V-IV sajandist eKr. Varasemast ajast on säilinud vaid üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas jm. On andmeid 3000 a. tagasi Assüürias toimunud avalikest kontserditest. Muusikale omistati tihti jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute suglasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik ...
GREGORIUS SUUR (540-604) Milano edikt 313.tagas kristlastele vaba tegutsemise keskaegses Roomas .Kristlus sai ametlikuks usuks. Kui Gregorius Suur 590. paavstiks ehk kirikupeaks valiti kasvas Rooma reaalne tähtsus Lääne-Euroopas. Gregorius I ehk Gregorius Suur viis läbi kiriku reformi. Ta ühtlustas ja uuendas Lääne-Euroopa katoliiklike kirikute jumalateenistuse korda. Gregorius töötas välja ühtsed tekstid, mida kasutati edaspidigi erinevates piirkondades. Kinnitati ühtne liturgia ehk jumalateenistuse kord ühes kindlate lauludega. Muusikat peeti keskajal ülimaks kunstiks, mis pärines Jumalalt ja ühendas inimese keha ja hinge universumi harmooniasse. Keskajal olid kirjandus, maalikunst, arhitektuur ehk kogu professionaalne kunst seotud ainujumala teenimisega. Gregoriuse tekstid said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. (Siitam, T. lk. 32, 1998). Gregoriuse laul on muusikaline palve Jumalale. Gregooriuse laul · Gregoo...
Esimesed andmed mitmehäälse kirikumuusika kohta pärinevad 9. sajandist, mil soti päritolu filosoof Scotus Eriugena kirjeldas oma traktaadis paralleelsetes kvartides ja kvintides kõlanud laulu ja nimetas sea organumiks. Selle nimetuse päritolu pole päris selge, ilmselt kasutati seda algselt intstrumentaalmuusika tähenduses, sest kreeka keeles tähendab ,,organon" muusikainstrumenti (aga mitte orelit, nagu mõnikord ekslikult arvatakse). Organum on üks vanemaid mitmehäälsuse ja polüfoonia liike. Põhihääleks (vox principalis) on tavaliselt Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl (vox organalis) kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. Sellist paralleelset laulmisviisi nimetati paralleelorganumiks ja see oli kasutusel 9-11 sajandi 1. pooleni. 11. Sajandi teisel poolel asendus paralleelorganum vaba organumiga. 13. sajandi paiku kujuneb välja Gregoriuse laulu baasil välja uus zanr motett (pr k motet - värss), millest saab...
Renessanssi heliloojad : giovanni Pierluigi da Palestrina (1526-1594) , Orlandi di Lasso ( 1532-1594) 1517.a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkuda ühine nimetus. Luteri koraaliks kutsutakse Saksa protestantlikku kirikulaulu. Iseloomustus: Vaimulik laul, Rahvuskeelne,Stroofilise värsstekstiga,Salmides korduv viis . ,,Ma tulen taevast ülevalt","Üks kindel linn ja varjupaik", ,,üks roosike on tõusnud". Vastureformatsioon- Trento kirikukogu kutsuti kokku,kuna suured alad lõid rooma-katoliku kirikust lahku. Mõjutatuna ühehäälse kirikulaulu edust protestantlikus kirikus nõuti gregoriuse laulu reformimist ja taastamist liiturgias.Tulemuseks oli gregoriuse laulu tunduv lihtsustamine.Arutati koguni polüfoonilisest muusikast loobumist.Trento kirikukogu otsustas,et laulu tekst peab olema selgelt mõistetav. Ning missa...
Keskaeg. 12.-16. saj. Vaata õpikust materjal + pildid lk . 10 - 40 Keskaja muusika on välja kasvanud Vana-Kreeka muusikast. Ta on kirikumuusika, milles nähti vahendit oma võimu kehtestamisel. Seal on kõigapealt Jumal ja alles siis kõik muu. Ka taktimõõt 3 oli ideaalne, viidates Isa, Poja ja Pühavaimu tähendusele. Rahvalaulus ja pillides nägi kirik Saatanat, mille tõttu suurenes lõhe nende vahel. Tähtsamad ehitised olid kirikud ja kloostrid, millest kujunesid kontserdi ja muusika-hariduskeskused. Siin säilitati ja kirjutati liturgilisi tekste ja laule ning õpetati koorilauljaid. Keskaja üks levinumaid laule oli gregoriuse koraal (vaimulik laul), mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur (I) 540-604.Ta korraldas ümber kirikulaulude tekstid, eesmärgiga luua kõikidele kirikutele ühtne liturgia (teenistuse kord). Gregoriuse koraali tunnused *ladina keeles, *1-...
1. KESKAJA periodiseering 1) 4. 10. sajand - eelromaaniline aeg - toimus kristlike ideede levik(rooma impeeriumis kuulutati ristiusk lubatuks). 2) 10. 12. sajand -romaani aeg - (küpsus). 3) 13. 14. sajand gooti aeg (üleminekuperiood). 2. KESKAJA VAIMULIK MUUSIKA 1) Aluseks on kristlus, millest sai aastal 313 rooma impeeriumis ametlik lubatud usund. Kohe alguses puudus kirikus poliitiline ühtsus, tekkisid 2 suunda: ida- ja läänekirik, mis kasutavad erinevaid liturgia- ja laulutüüpe. Kogu edasine jutt puudutab läänekirikut, mis oli levinud endise rooma impeeriumi aladel. Kus sai kristlus alguse? Juutidelt. Mille poolest sarnanevad judaism ja kristlus? 1 jumal. Milles seisneb põhiline erinevus judaismi ja kristluse vahel?Kristlastel piibel, moslemitel koraan. Millistele pühadele raamatutele need usundid toetuvad? Piibel. 2) Keskaja inimese maailmapilt - ruum on mütologiseeritud - igapäe...
KESKAEG Sissejuhatus Euroopa kultuuriloostähistatakse mõistega "keskaeg" pikka ajajärku, mis jäi ühelt poolt kas Rooma impeeriumi jagunemise (395. a) või Lääne- Rooma riigi langemise (476. a.) ning teiselt poolt renessansiajastu (14.- 16. saj) vahele. Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid, kelle eeskujul on seda kasutatud ka hiljem pigem negatiivse alatooniga. Keskajaks nimetatud ligi tuhandeaastast perioodi ei saa muidugi kirjeldada ühtsena, sest see hõlmab mitmeid vastuolulisi ajajärke. Vanarooma kultuuri viis lõpliku languseni Suur rahvasterändamine (5.- 7. saj), kui endise Lääne- Rooma riigi aladele tungisid peamiselt germaani hõimud ja aegamisi hakkasid kujunema uued riiklikud struktuurid. Varakeskajal kujunes ka läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandied nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal (8. ja 9. saj vahetusel), sellega kaasnes ni...
1.Motett Motett kujunes 13ndal sajandis Geugoriuse laulubaasil. Motett on selline laul ,mille alumine hääl on gregoriuse laul (ladina keelne) , millele liasti uute tekstidega ülemised hääled. Need tekstid olid erikeeltes ja võisid olla ilmaliku sisuga (armastusteema) . Motetti esitati pillide saatel , motette hakati laulma väljaspool kirikuid , nendest kujunesid seltskonna laulud . Aja jooksul muutus motetti stiil vabamaks , teda lauldi Renensansi ja baroki ajastul . 2.Protestantlik koraal 1517ndal aastal toimus Euroopa kiriku ajaloos suur muutus , mis saksa usuteadlane ja kiriku tegelane Martin Luther lõi Wittenbergi seinale oma 95nda teesi , mis protesteerisid valitsevate katoliiklike seisukohtade vastu . Võeti kasutusele Protestantlik koraal ,mille eesmärk oli saavutada koguduse suure osalemise jumalateenistusel. Selleks loobuti Ladina-keelsest tekstist, sell...
Zanr ja vorm muusikas Zanr - Liik ( muusika, kunstiteose jne ). Vorm - Teose ülesehitus ( muusikateose, kunstiteose jne ). Ambrosiuse hümn - vabalt voolav, kaunistustega meloodia, värsstekst. Gregoriuse koraal - proosatekst. Sarnasused: Laulavad mehed, ladina keeles, lauldakse saateta ( a'capella ), kindla meetrumitta, ühehäälne, ( vaimulikud ). Organum - on üks vanemaid mitmehäälsuse ja ka polüfoonia liike ( organum on vaimulik ). Põhihääleks - Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. Seda paralleelset laulmisviisi nim. paraleelorganumiks. 11. saj. teisel poole asendus see vaba organumiga, kus põhihääl on alumine. Mesmaatiline organum - Kaunistatud Motett - on Gregoriuse laulu baasil välja kujunenud ( 13. sajandil ). Motett on selline laul, kus alumisele häälele ( tavaliselt Gregoriuse laul ), lisati uute tekstidega ülemised hääled, need teks...
Motett. Konspekt . 13.sajandi paiku kujuneb Gregoriuse laulu baasil välja uus zanr monett , millest saab selle sajandi põhizanr . Monett on selline laul, kus alumisele häälele, milleks oli tavaliselt rütmiseeritud Gregoriuse laul, lisati uute tekstidega ülemised hääled. Sageli olid need tekstid eri keeltes: cantus firmus ladinakeelse vaimuliku tekstiga, ülemine hääl näiteks prantuse keeles ja ilmaliku tekstiga, mis oli sageli armastuseteemaline. Topeltmonetis on tenorile lisatud kaks, kolmikmonetis kolm häält. Tõenäoliselt esitati monette sageli pillide saatel, sellisel juhul lauluhääli lihtsalt dubleeriti muusikainstrumentidega. Monette hakati nende ilmaliku sisu tõttu üha enam laulma ka väljaspool kirikut ning see zanr kujunes tolle aja ärksamate inimeste seas omamoodi seltskonnalauluks. Aja jooksul muutus monetti stiil vabamaks näiteks renessanssmone...
Kirikumuusika Muusikateos on tervik, mis kujuneb ajas. Zanr on muusikateose liik ja see määrab esitajate koosseisu. Näiteks instrumentaalmuusika jagineb sümfooniliseks muusikaks, kus mängib terve orkester ja instrumentaalkammermuusikaks, kus mängib kammerkoosseis. Vorm on muusikateose ülesehitus. 20. saj. alguseni tuli heliloojatel kinni pidada kehtivatest vormiskeemidest, nüüd on aga heliloojatel vabad käed. Ambrosiuse hümn on saanud nime Milano piiskop Aurelius Ambrosiuse järgi. Ambrosiuse hümni iseloomustab vabalt voolav, sageli kaunistustega meloodia. Hümn on vaimuliku sisuga koorilaul, mille aluseks on reeglina värsstekst. Gregoriuse koraali ise loomustab korrapärase meetrumi puudumine rütmis ja proosatekst. See sai nime Gregorius I Suure järgi. Esimesed andmed mitmehäälse kirikumuusika kohta on 9. sajandist, kutsudes seda laulu organumiks. Nimetuse organum päritolu pole selge. Organumi p...
Keskaja muusika Keskaja alguseks peetakse 476. aastat, mil barbarid hävitasid lõplikult Lääne-Rooma riigi. Pärast seda tekkisid sõdade tõttu, mille eet inimesed pagesid suured rahvaste rändamised. Keskajal oli tähtsaimal kohal kirik. Läänekiriku keskuseks sai Rooma ning ühistest palvustest ja laulmistest tekkisid liturgiad. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikureformi, millega võeti kasutusele uus liturgia. See juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius Suur ühtlustas ning uuendas liturgiatekstid, mis said gregoriuse laulu ehk lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm ja ladinakeelne proosatekst. Keskajal tekkis ka kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, milleks on missa. See jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium jaguneb omakorda viieks (Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/Benedictus ja Agnus Dei). Kuna puudu...
Sissejuhatus - Euroopa kultuurilood tahistatakse selle moistega "keskaeg" pikka ajajarku 5-14.saj - Hõlmab ka mitmeid vastuolulisi ajajärke(suur rahvasterändamine 5-7.saj, kujunesid riiklikud struktuurid - Uue euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgega Karl Suure ajal 8.-9.saj - hariduse ja vaimuelu tõus. - 10-11.saj tugevnes keskvõim Saksamaal ja SaksaRooma keisritena valitsenud Ottode ajal. - Algas romaani stiilis kirikuarhitektuur ning samuti vaimuliku luule ja laulu kõrgaes. - Linnade kiire kasv ja gooti arhitektuuri esimene hiigelaeg - Tolleaegne nuusikakultuur oli põhiosas suuline - Vajadus noodikirja kärele tekkist 8-9.saj seosoes Frangi riigi laienemisega. Gregooriuse laul - Varakristlik ajajärk 6.saj pKr - puudus ühtne korraldatud ja juhitud struktuur. - Rooma kirikuvõimu tähtsus Lääne-Euroopas kasvas alates paavst Gregoriuse I-st ehk Gregorius Suurest, kes võttis kasutusele uue liturgiakorralduse. - Iseloo...
Keskaeg Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313. A. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamisek ohaks kujunesid kloostrid, näiteks Tours Prantsusmaal. 1. Gregoriuse koraal · Teadmised muusikakultuurist on lünklikud, senimaani oli kogu kultuur suuline. · Vajadus noodikirja järgi tekkist 8.-9. Saj paiku seoses Frangi riigi laienemisega, mille käigus püüti ühtlustada ka jumalateenistuse korda ja kirikulaulu. · Lääne-Rooma piiskop Gregorius Suur töötas läbi liturgilisi tekste. Alustas ühtlustamispretsessi, mis kestis kuni 11. Sajandini. Jumalateenistuse ülesehitus liturgia ning missa on ühed tema saavutustest. Gregoriuse koraal sai tema järgi nime. · Gregoriuse lauluks nim. iseloomulikku laulmisvisi. Lõplikult kuju...
Muusikaajalugu Antiikmuusika oli ühehäälne, seotud jumalatega, kunstiliigid eksisteerisid koos (sõna, muusika, moodustasid ühe terviku) Keskaja muusika 5.-15. sajand Keskaja algust tähistab orjanduslike riikide kokkuvarisemine; orjade ülestõusud; suur rahvasterändamine; sõjad, mille käigus hävitati ehitisi, losse, amfiteatreid ja Euroopas hakkas valitsema kristlus. Krstluse keskuseks sai Rooma, kuhu ehitati kõige rokem uhkeid kirikuid. Kristlik kirikuvõim sai alguse 313. aastast pKr kui Rooma paavst Konstantin Suur liitis su ja riigi; tähtsaim võimuorgan oli kirik ja tähtsaim raamat piibel. Muusika keskuseks muutus kirik ja Jumalateenistus kirikus. Kirikus toimusid missad ja iga päev keskpäeval toimus keskne 4-osaline missa. Missa algab sissejuhatusega, kus lauldakse 2 laulu: 1. Kyrie Eleison, Christe Eleison 2. Gloria in excelsis Deo. Järgneb sõnaliturgia, kus paav...
Keskaja muusika Selle aastastes muusika tundides oleme rohkem kokku puutunud keskaja muusikaga ning seega otsustasin kirjutada essee just keskaja muusikast. Olin kunagi kindlal arvamusel, et keskaja muusika ei meeldi mulle, kuid lähemalt õppides pean tõdema, et tegelikult on tegemist üpriski huvitava muusikaga, kust hakkasid edasi arenema paljud erinevad esitusviisid ja lauluvormid. Keskajal oli tähtsaimal kohal kirik. Läänekiriku keskuseks sai Rooma ning ühistest palvustest ja laulmistest tekkisid liturgiad. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikureformi, millega võeti kasutusele uus liturgia. See juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius Suur ühtlustas ning uuendas liturgiatekstid, mis said gregoriuse laulu ehk lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm ja ladinakeelne proosatekst, kus taustal puudusid muusikainstrumendid ning esitajad olid mehed. Esi...
Töö materjal Zanr e. liik määrab, kellele on teos loodud. Muusika jaguneb: 1) vokaalmuusika esitatakse lauldes 2) instrumentaalmuusika esitatakse pillidel 3) vokaal-sümfooniline muusika esitavad solistid, koor ja sümfooniaorkester 4) Kammermuusika -väiksele koosseisule loodud muusika kammerkoor, kammerorkester Vorm määrab teose ülesehituse (nt. Salmilaul salm+refrään). Muusika jaguneb:1) ilmalik ja 2) vaimulik -seotud piibliga, muusikaline palve. Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. Koraal vaimulik laul Gregoriuse koraal keskaja kirikulaul, mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur. Tunnused. *ladina keeles *1-häälne *a capella (ilma pilli saateta) *puudub taktimõõt Organum esimene mitmehäälne kirikulaul, kus ülemiseks hääleks gregoriuse koraal, alumine hääl liigub paralleelselt ...
Varakristlik muusika Sündis antiikmaailma varemetel (u. 476 aastal barbarite kultuur). Liturgia- jumalateenistuse ülesehituse korrastus, mis kujunes ühistest palvustest ja laulmisest, mida alates 8./9. Saj. toetas kirikuorel. Erinevates riikides liturgiad erinevat moodi. Gregorius Suur- leidis Lääne-Rooma paavstiks saanud, et katoliku kirikus peab olema ühtne laul ja jumalateenistus. Tema austuseks kutsuti Gregoriuse poolt seatud ühtset laulu. Alustas missade ning liturgiate ühtlustamist. Lõpptulemus saavutati 11. Sajandil. Missa katoliku kiriku igapäevaselt toimuv keskpäevane jumalateenistus. Ülesehitus: Algab introitusega, mis on missa sissejuhatav osa. Peale seda eelmissa lõpeb. Peamissa jaguneb kaheks: ordinaarium- muutumatute tekstiosadega. Meloodia võib muutuda. Propium- muutuvate laulu osadega, ka tekst varieerub. Ordinaariumi ülesehitus: I Kyrie- Issand halasta II Glori...
Keskaeg Tegi: Helerin traat · Seos kiriku ja teoloogiaga Jumal domineeris nii tugevalt kõige üle, et kõik otsused käisid läbi Jumala. · Dualism ehk vastandamine, kogu inimese mõttemaailma oli seotud vastandamisega(nt. hea ja halb). · Sümbolite süsteem rõhutati tohutult mingeid numbreid, näiteks 7, 3, 2 ja 4. · Koolisüsteemi väljakujunemine 7 vabakunsti (trivium, quadrivium). · Tekkisid Euroopa vanimad ülikoolid. · Kunstide areng. · Kultuur keskajal on suures osas anonüümne. Kirjandus 4 põhisuunda · Kiriklik piibel, religioon. · Rahvaeeposed kangelaslaulud, näiteks Nibelungide laul (Germaan), Rodrigo (Hispaania), Edda laul (Skandinaavia). · Rahvaluule. · Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu. Trubaduurid ja truväärid Prantsusmaal. Minnessinger Saksamaal. Rüütliromaan, paralleelselt eepostega. Kultuur · Rooma laguneb. · 1. Frangi kuningriik 7.-8. sajand valitseja...
KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) Vaimulik muusika (lk. 31-49) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus (lk. 31 + tabel) Sündinud antiikmaailma varemetel. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 pKr. Sellele järgnes suur rahvasterändamine, formeerusid rahvused. Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Keskaeg oli ajaloos segane aeg. Toimus rahvaste rändamine siiani kõige mõjukama riigi Rooma keisririigi territooriumile, rändasid põhiliselt germaani hõimud, kes olid madalamal arengutasemel, neid nim. barbariteks, sest nad röövisid eesmärgitult kunstiesemeid. Tänu sellele, et ka nendeni ulatus ristiusu võim, mille järgi pidid kõik usklikud alluma jumalale, on ka meieni antiikkunsti säilinud. Nende poolt vallutatud aladele tekkisid barbarite riigid, tugevaim neist feodaalkorraga Frangi riik, kus õitses valitsejate järgi nime saanud merovingide ja karolingide...
KESKAJA NÄDAL 19. Aprill 2018 KESKAJA MUUSIKA AJALUGU, MIS ON AJALUGU JA MIKS Mõistega ajalugu tähistatakse nii minevikus ME PEAME TEADMA MIS KUNAGI ON toimunud sündmusi kui OLNUD? nende kirjeldust. SAJAND 100 AASTAT = 1 SAJAND SAJAND = SAJ. 501 AASTA 600 AASTA = 6. SAJ. 1901 2000 = 20. SAJ. KESKAEG, MIS SEE VEEL ON? Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. KESKAJA ALGUS JA LÕPP KESKAJA ALGUS KESKAJA LÕPP EUROOPA Lääne-Rooma keisri Konstantinoopoli kukutamine 476. aastal vallutamine türklaste poolt 1453. aastal EESTI Saksa-Skandinaavia Liivi sõda 1558. aastal vallutajate saabumine 1200. aastatel...
· Jutusta muusika tähtsusest vanal ajal - Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast mõjutatavaiks. Nende hääli võrreldi pillihäältega ja pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. · Nimeta ja kirjelda vähemalt kolme pilli vana aja perioodil 1. Aulos Vana-Kreeka puhkpill, läbilõikava, pealetükkiva, ja ärritava kõlaga. 2. Lüüra Keelpill, keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. 3. Kitara See oli Vana- Kreekas levinud näppekeelpill, arenes välja forminxist, 5-7 keelega, lüüra tüüpi pill, mängisid põhiliselt mehed · Seleta mõiste Gregoriuse koraal. - Lauldi ladina keeles, tekst pärines piiblist (proosatekst), sõnad olid vaimuliku sisuga · Kuidas on Gregorius I seotud gregoriuse lauluga? Gregorius ühtlustas ja uue...
Sõna "muusika" veel ei eksisteerinud, oli lausumine, loitsmine, sõnumine. Jäljendati looduse hääli, saavutati võin loomade ja inimeste üle. Kes tundis sõnumise kunsti, võrdus jumalaga. Ajapikku lisandus meelelahutuslik pool, seltskondlik pool. Esimesed pillid olid löökpillid ja puhkpillid. Vanades kultuuririikides (Hiina, Egiptus) tekivad esimesed helisüsteemid ja ka keelpillid. Tõeliselt arenes aga muusika vanas kreekas, kus tuli ka sõna kasutusele MUSIKE (muusade kunst). Muusik oli kõrgem olemas, kes valdas mitmeid pille (lüüra, aulos, paani flööt), tegi sõnad ise, võis musitseerida tundide kaupa, peeti isegi muusikutele mängusid. Vanas kreekas jõudis muusika ka kooliharidusse. Muusikat seostati taevakehadega. Vanas kreekas tekkisid muusikalised etendused, tragöödiad, lauldi, mängiti pilli, tantsiti. Keskaeg (u. 5 saj) Rooma impeerium lagunud ning riigi valitsevaks filosoofiaks sai kristus. Muutus kõik, kaasaarvatud kunst ja ...
· Rütm- korrapärane vaheldumine või kordumine · Meloodia helide kaunikõlaline järjestus · Tempo - kiirus · Dünaamika - kõlajõud · Tämber hääle või pilli eriomane kõla laad · Harmoonia kooskõla · Faktuur helitöö tehnika omapära · Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, kus kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid · Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas · Polüfoonia mitme iseseisva meloodia kõlamine üheaegselt · Burdoon väheliikuv saatehääl · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi Intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt · Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord · Missa igapäevane peamine jumalateenistus 1) eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. · Ordinaarium kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa · Prooprium laulud, mis lähtusid kiriku tähtpäevadest · Neuma noodimärk, mis tähi...
KESKAEG AJASTU MÄÄRATLUS Rooma impeeriumi jagunemine 395.a. või Lääne Rooma riigi langemine 476.a. KESKAEG Renessanss 14-16.saj. ·5.-7. saj. VARAKESKAEG Suur rahvasterändamine, germaani hõimude pealetung; Läänekristlik kloostrikultuur ·8.-9-saj. UUE EUROOPA HÄLL Frangi riigi kõrgaeg Karl Suur hariduse tähtsustumine · 10.-11. saj. KESKVÕIM SAKSAMAAL Saksa-Rooma keisrid Ottod; ROMAANI stiil, vaimuliku luule, muusika kõrgaeg ·12.-13. saj. linnade kiire kasv, GOOTI I kõrgaeg Uued zanrid ja vormid Muusikategelased Olulised sündmused Heliloojad Legaliseeriti kristlus 313 Rooma riigi lõhenemine 395 Keskaeg 590 Gregorius I saab Rooma paavstiks Kujunes välja missakorraldus VIII 4 noodijoont...
KESKAEG · Arhidektuur - mõneks ajaks kadusid kiviehitised, põhiline oli sakraalarhidektuur · Maalikunst - allakäik, vähe kujutava kunsti näiteid, miniatuurmaalid, tarbekunst · Kirjandus - põhilised kirjaoskaja dolid vaimulikud, kes kirjutasid tekste ümber · Skulptuur - on säilinud vaid üksikuid madalreljeefe Keskaja inimese maailmavaade - Haridus oli alla käinud, kirja-ja lugemisoskus oli madal. Vaimulikel oli suur müju inimeste maailmavaate kujunemise üle. Inimesed olid sügavalt usklikud Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano peapiiskop Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada püha Augustiniust.Kristlus legaliseeriti aastal 313. aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid, nt. Tours, St. Gallen, Metz. Liturgia - jumalateenistuse korra...
Keskaeg 5. 13. sajandini, aastat 501-1496. Seda ajastut on nimetatud ka pimedaks ajastuks, sest teadlased arvasid, et tsivilisatsiooni lõpp tuli Rooma hävinguga. Sellel perioodil peeti ususõdu. Euroopas sõlmiti igasugu sõjalisi liite ja hakkas tekkima rahvuslus. Euroopa kaupmeestel avanes võimalus rännata kuni Hiinasse. Keskaja lõpuks kujunes kõigile, kes vähegi lugeda oskasid, hariduse saamise võimalus. Tekkisid kloostrikoolid, ülikoolid ja konservatooriumid. Kloostrikantorid olid muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule ning suurematest kloostritest said laulukoolid. Rooma impeeriumi lagunemine tähistas keskaja algust. Muusika Keskajal tekib noodikiri. Enne seda tehti esimesi nootide kirja panemise katseid Hiinas. Noodikirja eelkäija- Neuma. Neuma on noodikirja märk, mis ei tähista ühte nooti või heli vaid kolmest kuni neljast koosnevat nootide gru...
TARTU ÜLIKOOL USUTEADUSKOND Maria Urbel MUUSIKA KIRIKUS Referaat Juhendaja : Kaido Soom Tartu 2009 Mis on kirikumuusika ? Kirikumuusika ehk kultusmuusika on suhtlemisvahend inimese ja Jumala vahel; ta on patukahetsuse, palve ja ülistuse üks võimalik vorm. Kirikumuusika on nii verbaalse kõnemeloodia võimendaja kui ka mõtte ja sõna jõustaja, süvendaja. Piltlikult öeldes lisab heli sõnale füüsilist ja vaimset resonantsi, ta teeb kuuldavaks inimhinge sisima kõne. Üldisel kultuurimaastikul võib kirikumuusikat nimetada ka nisikultuuriks, kuna ta teenib ühiskonnas kindlat huvigruppi ning joonistub väga selgelt välja üldkultuurilisel taustal. 1 Kirikum...
Mis on muusika? Muusikalised väljendusvahendid: * Rütm- helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. * Meloodia- helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. See on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte. * Harmoonia- õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest. * Dünaamika- muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest. * Tempo-kiirus * Tämmer-kõlavärving * Faktuur-materjali pinnakoe või -töötluse iseloom või krobelisuse määr. Mitmehäälsuse liike: * Heterofoonia- lihtsa mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid. * Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas. * Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. ...
Gregooriuse Laul Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega(u.340-397).374 valiti ta Milano linna piiskopiks.Milanos on säilinud lääne kirikulaulu ilmselt vanim kihistus,mida nimetatakse ambroosiuse lauluks,küll on täpselt teadmata kuivõrd oli Ambroosius sellega otseselt seotud. Kindlasti on tema loodud hulk hümnitekste,mis on käibel tänase päevani(Näiteks hümn:"Veni creator Spiritus") Esimesi kristlikke filosoofe,kes käsitles põhjalikkult ka muusikat,oli püha Augustinus(354- 430).Augustinus kirjutas 6. raamatust koosneva teose ,,De musica",millest kasvas välja keskaegne õpetus muusikast.Ta nägi seost muusika ja matemaatika vahel,võrreldes muusikat ,,kehatu arvuga" Gregoriaan ehk gregooriuse laulustiil on oma nime saanud aastatel 590-604 Rooma paavstiks olnud Gregorius Suure järgi. Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia,mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas.Legendi järg...
Keskaja vaimulik muusika Selle pika ja kultuuriliselt rikka ajastu muusikat tunneme paraku võdrdlemisi lünklikult kuna Tolle aegne muusikakultuur oli põhiosa suuline.Vajadus noodikirja jarele tekkis 8.-9 sajandil. Kui see pandi kirja neumadega .Laulmine ja pillimäng väljaspool kirikut ei vajanud aga kirja panemist veel sajandeid seepärast võibki ekslikult jääda mulje justkui oleks keskaegses kultuuris eksisteerinud peamiselt kirikumuusika. Gregoriuse laulu nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. See kujunes lõplikult välja läänekristlikus kirikus 7-8 sajandil. Selles on alati peamised tekst ja sõnumid. Muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev,ulatudes ühele helile,teksti lugemisest liikuvate ja keerukate meloodiate laulmiseni. Gregooriuse laul on üldnimetus mille alla mahub palju mitmesuguseid esitusstiile, zanreid ja lauluvorme. Laul on ühehäälne ja saateta kuigi kirikutes kasutatakse ka tagasiho...
Muusika: · Rütm- nt. ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes · Meloodia- laulu viis · Tempo- laulu kiirus · Dünaamika- helitugevus · Harmoonia- kooskõla o Suhtlemisvahend o Eneseväljendusvahend o Meelelahutus o Rituaalne suhtlemis keel Vana Maailm Inimkonna esimesed allikad kaugede aegade muusikast? -kalju ning muude joonistuste põhjal, arheoloogilised väljakaevamised. Muusika roll vanades kõrgkultuurides oli väga tähtis. Leviit- kutsenile muusik Hiina 5000 a vana Kammertoon- kindel helikõrgus(440Hz) 1oktavi a Igal dünastial oli oma kammertoon Pentatoonika- viieastmeline helirida Kong fu Zi- Hiin filosoof ja õpetlane Muusikainstrumendid: kinnon , flööt India 5000 a vana Levinumad usundid: budism , hinduism Veeda- ülistuslaul Raaga- kindlate reeglitega helilaad Muusikaga tegelesid kõrgema klassi inimesed. Helisüsteemil on 22 astet. Muusikainstumendid: sitar , tampara , pungi , tabla Egiptus Hironoomia- diri...
1. J. Desprez'i elulugu. Desprez sündis 1440.a. Põhja-Prantsusmaal. Ta oli laulupoisiks Picardie's ja õppis Johannes Ockeghemi juures. Alates 1459.a. tegutsesta Itaalias Milaanos katedralilauljana, hertsog Sforza kapellis ja Rooma paavsti kapellis. 16. Saj. algul viibis ta Prantsusmaal ilmselt Louis XII teenistuses, ja aastatel 1503-1505 töötas ta Ferrara hertsogi juures, juhtides seal Itaalia parimat õukonnakapelli. Oma vanaduspäevi veetis ta vaimulikuna Conde katedraali juures Prantsusmaal, kus ta ka suri. Desprez'I muusikale on omane reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm. Tema muusika on väga isikupärase väljenduslaadiga, sageli jõuliselt emotsionaalne. Desprezi'lt on säilinud umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. 2. Nooditrüki leiutamine / esimene töö. 15. ja 16. Saj. vahetusel leiutati nooditrüki tehnika. Esimene ja kuulsaim ...
1. Keskaja muusika (zanrid, noodikiri, pillid) Mõistega ,,keskaeg" tähistatakse pikka ajajärku, mis jäi Rooma impeeriumi lagunemise (395. a) ja renessansiajastu vahele (14.-16. sajand). Selle ajastu muusikat tunneme lünklikult, kuna tolleaegne muusikakultuur oli suures osas suuline. Zanrid: · Gregooriuse laul Sai nime Rooma paavst Gregorius I järgi, kes ühtlustas liturgilised tekstid, mis said gregooriuse laulu aluseks. See on iseloomulik laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. On väheste muudatustega käibel ka tänapäeval. Peamised on alati tekst ja sõnum. Laul on ühehäälne ja saateta. Rütm lähtub loomuliku kõne rütmist. · Missa - igapäevane peamine jumalateenistus. Missal lauldavad liturgilised laulud jaotuvad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele (missa prooprium), ja laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (missa ordinaarium). · Kangelasl...
Keskaja muusika Keskaeg - need tuhat aastat, mis jäävad v saj. Rooma langemise ja xv saj. renessansi vahele. Termin, mis ei oma sellist halvustavat tähendust kui idiootlik ütlus "pime aeg" (pime keskaeg); sellega märgitakse kahe äärmusliku ajajärgu vahelist aega, mitte pimedat aastatuhandet. Keskaega iseloomustavad Germaani, mitte Rooma kõlbuspõhimõtted; sugukondlikud, mitte administratiivsed üksused, ning valdavaks kindla paikkonna kohalikud tavad ja presidendid, mitte üldised seadusprintsiibid või kirja pandud universaalsed koodeksid. Selle ajstu tunnusmärgiks oli üksteist vastastikku hävitav sõjapidamisviis, mis sundis ehitama arhitektuuriliselt suurejoonelisi kaitse rajatisi linnuste ja linnade näol, looma võimast relvastust, mille tagajärjena toimusiduuendused ja avastused keemias, metallurgias ja füüsikas; ning nii filosoofilisi teloloogilisi uurimusi selle kohta, millist mõju avaldavad sõda ja rahu üksikindiviidile, kui ka ülema...
Mina ja klassika Martin Lapin Minu kokkupuude klassikalise muusikaga on olnud minimaalne. Selle põhjal võib öelda, et mul puuduvad suuremad teadmised selle kohta. Hindan klassikat hästi, kuna ajaloo kuulsaimad muusikud on olnud just klassikud ja sellel muusika stiilil on olnud suur ja pikk ajalugu. Keskaja all mõeldakse Euroopa muusikat alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Keskaja muusika üks kuulsaimaid muusika palasid on paavst Gregoriuse jaoks kirjutatud laul ,,Gregoriuse koraal". Selle laulu meloodia on rahulik ja rütm aeglane, minu meelest isegi liiga aeglane. Samuti on harmoonia hästi üksluine ja laul pole eriti meloodiline. Isiklikult mulle eriti keskajamuusika ei meeldi kuna see on väga tuim ja aeglane. Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.17. sajand) loodud muusika. Selle aja...
Vana-Kreeka 1. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga? Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheastmena. musiké Vana-Kreekas (muusade kunst) lauldes ettekantud luule, mis on vahetult seotud ka tantsuga. Rütm oli kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtus värsside pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. Melos'e elemendid on Plantoni järgi logos (sõna), harmoonia (helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel) ja rütm (liikumise kord). Esimeseks Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga, kes oli muusikute kaitsja ja kelle pilliks oli harmoonilisi kooskõl...
· Muusikat mõjutas Kristuse teke ja levik. · Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: o Kirikumuusika-vaimulik muusika o Rahvamuusika ja kultuur-ilmalik muusika o Rüütlite muusika-ilmalik muusika · Kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. · Pärast tema surma, tuli Gregorius Suur, kes jätkas püha Ambrosiuse tegevust. · G. Suur ei olnud muusik, vaid ta laulis ja kirjutas muusikat üles. · Gregoriuse laul: o Ühehäälne, akapella, liturgiline laul o Ladina keelne, sisu piiblist o Puudub taktimõõt o Selle laulu meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika alus · Liturgiline draama on stseen jumalateenisutses, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik. · Müsteerium on piibliaineline etendus, keskajas, kus vahelduvad esitatud osadega. · Nende erinevus: o Üks toimub kirikus, teine väljaspool kirikut o Üks toimub ain...
Keskaja muusika 1. Kiriku ülemvõim ka muusika üle. 2. Võtteis üle juudi laule enne Gregoreust samuti kreeklaste laule. Peatähelepanu sõnadel. Kirikutes lauldi valdavalt emakeeles laulud, tekstid piiblist. Igas kirikus, kloostris olid oma laulud. 3. Gregorius hakkas ühtlustama Lääne-Euroopa kirikut,uurima piiblitekste mis sobiks erinevate teenistuste juurde. Jaga kirikuaasta kolmeks . · · · Kehtestas kindlad laulud kirikuteenistustele. Nõudis, et kirikumuusika oleks ladinakeelne ja a capella , ühehäälne väga kõrgetes helistikes, see oli selleks, et inimene pingutaks lauldes ja saaks jumalale lähemale. Need nõuded saadeti Lääne Euroopasse kullerite abil, protsess aeglane, võttis aega üle 100a. Ise pole loonud, otsis tekstid, nimetati tema auks Gregoriuse koraalideks 604, hakkas kehtima ainult Roomas, kuna mujale polnud veel jõudnud. Nõudis, et pille kirikus ei kasutataks. Pillid tulevad kuskil 11 saj. kirik...
LOODUSRAHVASTE MUUSIKA: Rituaalide keel krgemate judude ja vaimumaailmaga suhtelmiseks. Loodusjudude mjutamine lbi laulu ja tantsu. Lindude ja loomade keel matkimine jt VANADE KRGULTUURIDE MUUSIKA: Muinas- Egiptus eKr, Mesopotaamia eKr, India eKr, Hiina eKr, Araabia pKr, Mehhiko pKr (Muusikal philiselt kuluusliku funktsioon, klas ka tantsu, vistluste, smaaegade saateks, kutseliste muusikute seisus.) VANA KREEKA MUUSIKA: Muusikal , poeesial ja tantsul vga thtis koht. Muske. muusade kunst- lauldse ette kantud luule. Muusikuid ja poeete peeti jumaliku andega prohveteiks- muusika oli jumalikku pritolu. Muusikateooria ksitleb helisid selgeis Seostes arvudega . muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. ESIMESTEKS MUUSIKUTEKS PEETI ZEUSI POEGI: Apollon muusade juht, Amphion lramng, Dionysos veini-ja viljakusejumal(puhkpill)476 keskaja algus. Rooma sai lnekiriku keskuseks. VAIMULIK MUUSIKA: jumalateenistuse liturgia koosnes histest palvustest ...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kevin Clovis Sõsa MUUSIKA ERINEVATEL AEGADEL Uurimistöö Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................3 Keskaegne muusika........................................4-5 Renessanssmuusika........................................6 Barokkmuusika..............................................7 Klassitsismi üleminek romantismi........................8 Nüüdismuusika.............................................9 Kokkuvõte..................................................10 Kasutatud kirjandus....................................11 2 Sissejuhatus Mis muusikat tänapäeval inimesed kuulavad? Aga vanal ajal? Vastust võiks otsida internetist ja muidugi ka suulisel teel, küsides erinevatelt inimestelt...
Muusika ajalugu 10. klass Muusikastiilid: Gooti 13-16 saj. Renessanss 14-17 saj. Barrokk 17-18 saj. Klassitsism 18 saj. II pool - 19 saj. Romantism 19 saj. Modernism praegune aeg Vanaaja muusika: Väga kõrge arengutaseme saavutas muusikakultuur juba muistsetes orjanduslikes riikides nagu Egiptus, Babüloonia, Hiina, India, Süüria ja Palestiina. Vanaajal oli muusikal väga suur tähtsus, seda võrreldi jumalate keelega. Ka jumalaid peeti muusikuiks. Antiikaja rahvaste muusika kultur oli erinev. Egiptuses armastati suursugusust ja väärikust, Idamaades aga eelistati eeskätt lärmakat muusikat.Vaatamata kõigele on antiikaja rahvaste muusikal ka palju ühiseid jooni. Muusika kuulus tavaliselt tantsu ja luule juurde. Selline luule ja tantsurütmidega seotud muusika oli tavaliselt ühehäälne. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika 5-4 saj. e.Kr Kreekas, kus omistati muusikal...
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 10. saj tekkis muusikasse mitmehäälsus. Organum esimene kahehäälne vaimulik laul, mille üheks hääleks on Gregoriuse koraal. 13. saj motett. Uus kirikumuusika zanr, mis oli kolmehäälne. Kõigis kolmes hääles kasutati erinevaid tekste. Renessanss 14-16 saj. Iseloomusta renessansiajastut muusikas: - Elu keskpunkt polnud enam kirik. Ilmalik muusika kogus üha enam populaarsust. Ühiskonnas peeti oluliseks seda, et inimene oleks muusikaliselt haritud. Domineerivad madalmaad. Filosoofias humanism. Millal eraldus vokaalmuusika instrumentaalmuusikast? - Renessansiajastul. Millised uued pillid tekkisid renessansiajastul? - viola da gamba, klavessiin, lauto. Missa hakati kirjutama, kui terviklikke muusikateoseid. Mille poolest on tuntud Guillame de Machaut? - Ta on helilooja, kes lõi esimesena missa, kui...
VANAEG JA KESKAEG Loodusrahvad: Muusika matkis lindude ja loomade keelt kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida vaimulik, ilmalik, seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: -Arheoloogilised leiud -Keelpillid -Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: -Religiooniga seotud -Meelelahutus -Teadusega seotud -Seos universiumi ja muusika korralduse vahel Muusika teooria: 1.Pythagoros+Platon= range kord 2.Aristoteles+Aristoxenos=inimkõrv on otsutaja 1.Sumerid Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi Lautd-sukar (kitarri eelkäia) Topeltflööt-sem 2.Vana-Egiptus -Suursugune ,rõhutatult väärika rütmiga laulud,mida saatsid: flöödid, salameid,harfid ja lautod( need olid vana-egiptuse muusikainstrumendid) -Keskm...
Stiilimuutusi põhjustab ikkagi inimese vanus; 1....5 aastaselt kuulasin ainult eesti muusikat, lemmikuks oli Kollane Allveelaev G - Vaikus on Kuldne 5....7 aastaselt tulid lihtsama sisuga välismaised laulud, lemmikuks oli Shaggy - Boombastic 7....10 aastaselt oli mul muusikast ysna yxkõik, see eriti ei huvitanud mind. Lemmikuteks olid Down Low - Jahnny B ja Fools Garden - Lemon tree 10...11 aastaselt hakkasin muusika fanaatikuks, lemmikuteks said Blur - Song 2 jms. 12...14(?) aastaselt on olnud põhiliseks selline veic raskem stuff, nagu System of A Down - Know, Toxicity jms. Eriti on aga (ikka veel) Thumbs up for Gorillaz. Muusika ajalugu algab ilmselt koos inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine, nendest nii-öelda sekundaarse märgisüsteemi loomine, arenes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega saadetud hüüatused, vastu puutüve taotud rü...
Aaria vokaalsoolo ooperis Libreto Ooperi, opereti või muusikali A cappella instrumentaalsaateta täielik tekst vokaalmuusika Madrigal 14.saj. Ilmalik lauluvorm Aktsent rõhk Menuett 3.-osalises taktimõõdus vana Allegro elavalt Prantsuse tants Alt madal naishääl Mezzosopran Näishääl Avamäng sissejuhatav osa muusikalisele Missa Mitmeosaline muusikateos (katoliku teosele kiriku jumalateenistus) Bariton - Meeshääl või vaskpuhkpill Modulatsioon Ühest helistikust teise Bekarr Märk, mis tühistab dieeside ja suurdumine bembollide mõju Moll Minoorne helilaad Cantabile Laulvalt Motett Polüfooniline mitmetekstiline laul Concerto grosso Soolopillide ja orkestri ...
Töö Nr.3 RENESSANSS. Mõiste “renessanss” tuleneb sõnast taassünd ja see võeti kasutusele Itaalias 16. sajandil. Olulise koha sai humanistlik iluideaal, kus väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näis. Muusika kõlaideaal lähtub tertsi ja seksti intervallidest. Muusika on enam seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia Renessansi teadussaavutused • Petrucci leiutas nooditrükitehnika • Leiutati püssirohi • Võeti kasutusele araabia numbrid • Põrgu ja paradiis siirdusid inimese sisse • Arenes astroloogia • Merel sõideti tähtede ja kompassi järgi • Galileo Galilei leiutas pendliga kella Protestantism 1517. a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkude...
Muusikaajaloo kirjalik töö Pirje Pesor PT-14 1. Joonista ajatelg, sajandid ja paiguta sellele muusikaajastud alates antiigist kuni klassitsismini. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon, 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust : Muusika tekkis ja kujunes ürgühiskonnas looduse ja ühiskondliku elu tulemusena (kombetalitused, jumalate ülistamine jne.). 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööpro...
Loodusrahvad: Muusika: - matkis lindude ja loomade keelt - kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks - salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida - vaimulik (tavale), ilmalik (igapäevane), seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: - Arheoloogilised leiud - Keelpillid - Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: - Religiooniga seotud - Meelelahutus - Teadusega seotud - Seos universiumi ja muusika korralduse vahel - Muusikud ühenduses jumalaga 1.Sumerid 4500 eKr - Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi - Härjakujuline harf - Lauto - šukar - Topeltflööt - šem 2.Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal, pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides signaalpilliks šofar e huulikuta sikusarv - Kujunesid kutselised muusikud - leviidid 3.Vana-Egiptus 3000 eKr - 1100 eKr - ...
Postmodernism ja Arvo Pärt 15. märts 2011. a. 11:05 · Tekkins 1960.aastate lõpul, 1990.aastateks oli levinum vool maailmas · Nagu omal ajal avangardism, on ka postmodernism mitemte stiilide ühisnimetaja. · Ühendas järgmini stiile: postminimalism, eklektitsism, uustonaalsus, uuskompleksus · Postminimalism- võrreldes minimalismiga on teemad pikemad. Kasutatakse teistele stiilidele (jazz, pop, etnomuusk) iseloomulikke väljendusvahendeid · Eklektitsism - teiseid iseloomustab taotluslik stiilikirevus, kasutati tsitaate eri ajastute muusikast · Uustonaalsus ehk uuslihtsus - rahu ja viamset kirfastumist otsitakse lihtsate heakõlaliste välejndusvahendite kaudu. Muusikaline materjal on rõhutatult askeetlik ja healõlaline. Muusika sageli religioosne nind seotud keskaja või renessanssmuusikaga. Arvo Pärt (1935) · sündinud 11.sept. 1935 Paides. · Pärt alustas oma muusikalist haridu...
annaabi.ee 
