Andsid oma olemasoleva vara seegile vastutasuks. 5. Missugused seegid olid Tallinnas keskajal? Jaani/Püha Johannese Seek (pidalitõbiste varjupaik) ja Püha Vaimu seek (invaliidide ja mitte nakkavate haigustega inimesed/ vanadekodu) 6. Millega seegid veel tegelesid peale vaestele ja haigetele varjupaiga ja hoolekande pakkumise? Maa harimise ning sealsete tulude saamisega, et hoolekandeasutus suudaks „elada“. Muuks sissetulekuks olid renditulud annetatud kinnisvara pealt. Keskaja lõpuks sai nende peamiseks tuluallikaks laenu andmine. PÜHA VAIMU KIRIK 7. Mille poolest erineb Püha Vaimu kirik teistest Tallinna keskaegsetest kirikutest? Sellel on vaid kaks löövi. 8. Kellelt ja millal telliti Püha Vaimu kapp-altar? Bernt Notke (Lübecki meister) 15. saj teises pooles(u 1480) 9. Kirjeldage seda kapp-altarit (millest see koosneb). Kahe tiivapaariga, korpuses on puuskulptuurid. Välimised uksed on maalingutega kaetud
5) Võrdsus · Vertikaalne- erineva sissetulekuga inimesed maksavad erineva määraga makse. · Horisontaalne Maksude maksmine toimub ühe määra alusel. VALITSUS TULUD KULUD · Maksutulu Väljamaksed elanikkonnale · Muud tulud ( nt investeeringud, ( nt toetused ) Renditulud) Valitsuse ostud Raha jagatakse ümber riigieelarve kaudu. MAKSUD 1. Otsene maks- Läheb otse maksumaksa varalt/ tulult või palgafondilt. Kaudne maks Maks, mis kandub esmaselt maksumaksjalt teisele, mille maksab kinni lõpptarbija ehk maks tarbimisel ( käibemaks, aktsiisimaks) 2. Riiklik maks- Maksud kehtestatakse seadusega ( seda korraldav parlament). Kehtivad riigi territooriumil.
Finantsaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis, on: OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE Finantsaruanne, mis kajastab raha laekumist ja väljamakseid aruandeperioodil, on: RAHAKÄIBE ARUANNE Finantsaruanne, mis kajastab tulusid, kulusid ja majandustulemust aruandeperioodil on: Kasumiaruanne Finantsaruanne, mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga on: RAAMATUPIDAMISBILANSS Kohustiste koosseisus kajastatakse: ETTEMAKSTUD RENDITULUD Konto kaup on: AKTIVAKONTO Konto nõuded ostjate vastu on AKTIVAKONTO Konto Palgavõlg on: PASSIVAKONTO Konto vasakul pool kajastatakse: DEEBET Konto võlad tarnijatele algjääk märgitakse: Konto paremale poole ja see on kreedit Konto võlad tarnijatele kreeditkäive on: 1300EUR Konto võlad tarnijatele lõppjääk on: 700EUR Konto Võlad tarnijatele on: Passivakonto Konto võlad töövõtjatele on: passivakonto Korrigeerimiskandeid tehakse: Raamatupidamisõiendi alusel
meetod, mis arvestab lõpptarbimise toodetele ja teenustele tehtud kogutulust, liites kokku kodumajapidamiste KMP eratarbimiskulutused C, kodumaised kogu erainvesteeringud I, avaliku sektori tarbimiskulutused G ja netoekspordi (eksport X import M). SKP= C + I + G + (X-M). Tootmismeetod firmapoolt looudud lisaväärtus = koguprodukt turuhindadest tootmissisendite väärtus. Sissetuleku meetod SKP = W + rt + r + + D + T ( W- töötasu koos sotsiaalmaksuga, rt renditulud, r netointressitulud, - kasum, D amortisatsioon, T kaudsed netomaksud). Sisemajanduse puhasprodukt SPP annab ülevaate sellest toodangust, mida saab kasutada laiendatud taastootmiseks ehk tootmiseks endisest suuremas mahus. SPP = SKP D Rahvamajanduse koguproduktiks RKP spetsiifilise perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi rahvamajanduse poolt nii riigi majandusterritooriumil kui ka väljaspool seda toodetud lõpptoodangu väärtust turuhindades
13 Laekunud ettemakse korrigeerimine Renditulu 2 000 Saadud ettemaksed 2 000 14 Tulukonto sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 27 900 Müügitulu 26 400 Renditulud 2 000 15 Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 27 252 Kaubakulud 2 500 Muud tegevuskulud 5 100 Palgakulud 18 000
väärtus kõikide antud riigis tegutsevate majandusagentide esmaste tootmisteguritulude summana, millele liidetakse veel kaudsed ärimaksud (TXi ) ja amortisatsioon (D). SKP= esmased tootmisteguritulud + TXi + D Txi - kaudsed (äri)maksud D - amortisatsioon esmased tootmisteguritulud = w + rt + r + corp + noncorp = (rahvatulu RT kui arvestatakse ainult residentide teguritulusid) w - töötasu ja palk ning lisamaksed koos sotsiaalmaksuga rt renditulud r netointressitulud (intressitulu-tulumaks) corp korporatiivsete ettevõtete kasumid, sh dividendid, jaotamata kasumid, korporatsioonide kasumimaksud noncorp - mittekorporatiivsed kasumid (tulud e. omaniketulud) Otsesed maksud on majapidamistele ja firmadele kehtestatud maksud, mida makstakse otseselt saadud tulude (tulumaks), omandi (kinnisvaramaks) või palgafondi pealt (sotsiaalmaks). Kaudsed (äri)maksud on kaubale või tootmisele kehtestatud maksud (käibemaks, aktsiisimaksud jms).
.. kohustisena kajastatud raha laekumine, mis kajastatakse tuluna tulevastel perioodidel. Ettelaekunud tulusid nimetatakse ka avansstuluks, tulevaste perioodide tuluks, koolitus, konsultatsioon jne. Ettelaekunud tulu -näide 28. juunil 20x1 laekus rendimakse summas 3000 eurot ajavahemiku 1. juuli 20x1 30. juuni 20x2 eest. Raamatupidamiskanne 28. juunil 20x1: D Raha 3000 K Ettelaekunud renditulud3000 Korrigeerimiskanne 31. detsembril 20x1: D Ettelaekunud renditulud 1500 K Renditulud 1500 Tekkepõhised kulud ... kajastatakse esmalt kasumiaruandes kuluna, aga raha maksmine võib toimuda hiljem. Tekkepõhised kulud -näide Oletame, et ettevõttes on 2 töötajat ja kummagi töötaja töötasu on 1000 eurot kuus. Palgapäevaks on töölepingus märgitud 5. kuupäev. Kui töötajad tegid tööd septembrikuus, siis kuu viimase päeva seisuga arvutatakse välja tasu tehtud töö eest ja kajastatakse raamatupidamiskandega:
a. SKP – Sisemajanduse koguprodukt. Aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. i. Kulumeetodil arvutamine: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) b. RKP – Rahvamajanduse kogutoodang. Loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. (Makroökonoomika tähtsaim näitaja) i. Kuluvoomeetod: palk + intressid ja renditulud + korporatsiooniväliste ettevõtete tulud + korporatsioonide kasumid + kaudsed maksud + amortisatsioon. ii. Kaubavoomeetod: eratarbimise kulud + riigi ostetud kaupade ja teenuste maksumus + erainvesteeringud + puhaseksport + amortisatsioon (aasta jooksul ostetud, müüdud ja tarbitud kaupade maksumus). 6. Kulude ja tulude ringkäik: kuidas on seotud ettevõtted kodumajapidamistega ja vastupidi?
1.Sissejuhatus majandusmajandusse ja makroökonoomikasse Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes). Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused
SKT arvestuses võetakse arvesse vaid erasektoris toodetud kaubad ja teenused. Vale. SKT arvestusest ei jäeta välja a. Riiklikke toetusi lastega peredele b. Kasutatud asjade müüki c. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaupade väärtust d. Pankade laenuandmist erainvestoritele SKP arvestus tarbimismeetodil on tavaliselt suurem kui sissetulekumeetodil. - Vale SKP arvestuses elaniku kohta ei arvestata a. renditulud, mis on deklareeritud b. pension pensionid on tulusiirded ja seega SKP arvestusse ei kuulu c. tulud ettevõttete poolt maksud dividendidelt d. töötasu Mida suurem on SKP tase inimese kohta, seda ebavõrdsem on ka tulude jaotus ühiskonnas. - Vale Uue elumaja valmimist käsitletakse SKP arvestuses kui a. Eratarbimist b. Investeeringut c. Renti d. Omanikutulu SKP arvestuse puhul on vahetoote kogusumma suurem kui loodud lisandväärtuse summa. SKP arvestuse puhul a
6. Tulubaasi kujunemine: riigi ja KOV eelarve. Analüüsi riigieelarve hetkeseisu, anna selle kohta oma hinnang. Ühel kuul peaks tulema alla 10% eelarvest. Oktoobris tuleb aktsiisid, raskeveokimaks mõjutavad riigi eelarvet. Oktoobrilaekumine peaks olema suurem. Muuta tohib riigieelarvet ainult riigikogu. Riigieelarve kassapõhine, siis kui raha laekub pannakse kirja. Mittemaksulised tulud, riigilõiv, kaupade teenuste müük. Riigi kaubad ja teenused on trahvid, renditulud. Kohalikel omavalitsustel toidurahad, vee ja kanalisatsioon. Välismaised toetajad- Pria-EAS annab Priale raha. Euroopa sotsiaalfond- toetab MTÜ-sid. Dets ettevõtlustoetuste väljamaksmine. Riigieelarves kõige suurem kulu sots. Tegevuskulud riigieelarves- politseinikud arsti, õpetajad, riigikogu liikmed. Riigil vaja kokku hoida mille arvelt- pensionärilt riigi eelarve võit kõige suurem. Vanemahüvitis kehtestati et iivet tõsta. Tema otsene mõju- annab kindlustunnet
netosissetulek välismaalt on 0. Kulutuste meetod Saadud tulu meetod palgad, töötasud ................................ 800 + eratarbimiskulutused ........................... 900 + väikeettevõtete kasumid ......................... 100 + koguinvesteeringud .............................. 150 + korporatiivsed kasumid ..........................100 + renditulud ........................................... 75 + netointressid ........................................ 75 + avaliku sektori ostud ............... ............ 200 + eksport ............................................ 100 + import ............................................. 50 - kaudsed netomaksud ........................... 75 + tulusiirded kodumajapidamisele .........
amortisatsioonikulu 11 Immateriaalse põhivara -429 -431 -434 amortisatsioonikulu Põhivara väärtuse langus -15 304 50 0 Muud äritulud 13 926 100,00% 13 116 100,00% 420 100,00% Ühisreklaami tulu 6 061 43,52% 6 853 52,25% 0 0,00% Renditulud 3 650 26,21% 3 260 24,86% 0 0,00% Kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutus 1 304 9,36% 0 0,00% 0 0,00% Tulud valuuta konverteerimisest 50 0,36% 15 0,11% 22 5,24% Põhivara müügikasum 9 0,06% 35 0,27% 9 2,14%
Rahvaarvu kas peatus u. 14 sajandil katkuepideemia tõttu. Taudi levitasid rotid ja kirbud. See tõi kaaasa majandusliku languse ja u. 30 miljonit inimest suri Euroopas. Levikuaastad euroopas on 1347-1349 (-52). ¼ - 1/3 rahvastikust vähenes. Olukord oli kriitiline, sest polnud laipu kuskile matta ning linnade hügieenitingimused muutusid halvemaks. Varsti suurenes ka talupoegade rahulolematus. Seoses elanikkonna vähenemise langesid mõisnike renditulud, mida korvati kõrgemate rendihindadega. See tõi kaasa talurahva rahtused. Prantsusmaal Žakertii. Inglismal Wat Tyleri ülestõus. Ülestõusude tulemuseni vabastati Inglismaal ja Prantsusmaal talupojad pärisorjusest. Prantsusmaa oli ühtne riik ja valitses Valois'de dünastia, aga samas Inglismaal ühtsus puudus, sest seal toimus võimuvõitlus kahe suguvõsa vahel. Võimuvõitlus toimus 30 aastat ja tuntakse seda
Reduktsiooni tulemus Eesti ja Liivimaal Kroonile kuuluvate maade osakaal: A. LM-l 83%(LM aadel kaotas kaks kolmandikku oma maadest) B. Eestimaal 54%(EM aadel kaotas 36% oma maaomandist) C. Saaremaal 75%(SM aadel kaotas 25% oma maaomandist) · Väiksed valdused renditi püsivalt endistele omanikele · Suuremad valdused anti enim pakkuvale(ka nt kodanlusele) rendile tähtajaliselt · Tähendus: tagastatud valdused andsid riigikassasse märkimisväärsed renditulud ja reform võõrutas baltisaksa aadlit Rootsi riigist. Mõisamajanduse ja talurahva positsiooni areng Rootsi ajal · Tõeline mõisamajandus arenes 16. Saj II poolel ja kinnistas oma positsiooni 17. Saj keskpaigaks: - Mõisnikule läks mõisapõldude laieneva külvipinna ja päristalupoegade teopäevadega hangitud suurenev kasum · 1629 algas suur rahvastiku juurdekasv ja majanduse tõus:
jaotamata kasumid 30, isiklikud maksud 60, palgad ja töötasud 350, kaudsed ärimaksud 10, netoeksport 20, korporatsioonide kasumimaksud 15, töötuse vastane kindlustus 20, mitteresidentide puhasinvesteeringud -25. Põhinäitajad on miljonites kroonides. Arvuta: 1. SKP 2. RKP 3. Rahvuslik puhasprodukt 4. Rahvatulu Ülesanne On antud: palgad ja töötasud 800, eratarbimiskulutused 900, mittekorporatiivsete ettevõtete tulu 100, koguinvesteeringud 150, korporatiivsed kasumid 100, renditulud 75, netointressid 75, avaliku sektori ostud 200, eksport 100, import 50, kaudsed maksud 75, tulusiirded kodumajapidamistele 50, üksikisiku tulumaks 100, korporatsioonide jaotamata kasum 50, korporatsioonide kasumimaksud 25, amortisatsioon 75. Arvuta: 1. SKP kahel erineval viisil 2. Rahvuslik puhasprodukt 3. Rahvatulu 4. Isiklik tulu 5. Kasutatav tulu TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE 1. Makroökonoomika lihtne mudel SKP kujunemine kulutuste meetodil:
netosissetulek välismaalt on 0. Kulutuste meetod Saadud tulu meetod Palgad, töötasud ................................ 800 + eratarbimiskulutused ........................... 900 + mittekorporatiivsete ettevõtete tulu ........... 100 + koguinvesteeringud .............................. 150 + korporatiivsed kasumid ..........................100 + renditulud ........................................... 75 + netointressid ........................................ 75 + avaliku sektori ostud ............... ............ 200 + eksport ............................................ 100 + import ............................................. 50 - kaudsed maksud ................................. 75 tulusiirded kodumajapidamisele ............. 50 üksikisiku tulumaks ............................ 100
3220 Laekumised haridusasutuste majandustegevusest 195 000 000 0 195 000 000 0 0 0 195 000 000 3233 Üüri- ja renditulud toodetud materiaalsetelt ja immateriaalsetelt 8 894 772 8 894 772 0 0 0 0 8 894 772 varadelt 35 Toetused 1 648 736 386 0 0 1 573 736 386 45 000 000 30 000 000 1 603 736 386
annaabi.ee 
