Erisus ja ühtsus religioonis Religioon on uskumuste, normide, tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Rreligioon eksisteerib kogu maailmas ning see toimub, kuna inimestele on vaja midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Usundi eesmärgiks on panna inimesed elama täisväärtuslikku elu. Läbi aegade on uskumused muutunud. On jõutud järeldustele, et tänapäeva religioonide liikumine on jõudnud sinna kohta, mis eiravad kõiki kultuslikke tunnuseid. Fakt, et üha ebamäärasemaks muutub vahe teadusliku ja maagilise, kausaalse ja müütilise vahel, näitab üsna selgelt, et tänapäeva religioonid liiguvad maagiasse uskumise suunas. Põhiliseks erinevuseks kristluse ja nüüdisaegsete religioonide vahel on erinevus teistliku usu ja mitteteistliku maagia vahel. Maagiasse uskumine võib vähendada kahtlusi, kadedust ja ebakindlust. K...
Psühholoogilised käsitlused Psühholoogilised käsitlused vaatlevad armastust ka kui sotsiaalset ja kultuurilist nähtust Eristatakse kirglikku armastust ja kiindumusarmastust Esimese juurde kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne ilma füüsilise erutuseta Tõenäoliselt mängivad armastuse kujunemise ja kogemise juures rolli nii hormoonid ja feromoonid kui ka kultuuritaust. Armastus religioonis Armastus on levinud ja oluline mõiste paljudes religioonides, kus nõutakse armastavat pühendumist mõnele jumalusele või usutakse, et jumal või jumalad armastavad oma palvlejaid Paljudes usundites on mõni jumal või jumalanna armastuse kehastuseks või kaitselmuseks Kristlaste usuliste kohustuste hulka kuulub ligimesearmastus, mida on tõlgendatud mitte niivõrd emotsionaalse sidemena kuivõrd teadliku hoiaku ja valmisolekuna soovida inimestele head ja teha
Susanna Oja Tartu Ülikool Skandinavistika osakond Eros ja Psyche Erose ja Psyche lugu on räägitud mitut versiooni. Isegi armastus- ja erootikajumala nimi ja päritolu varieeruvad erinevates tekstides. Enamasti jumaldati Erost/Amorit/Cupidot (edaspidi: Eros) koos Aphroditega, keda mõne loo järgi tema emaks peetakse. Kuid oli ka pühapaiku, kus austati ainult Erost, näiteks Thespeias ja Hellespontias. Teda kujutati kuldsete tiibadega alasti poisslapsena, kes hoiab käes vibu ja nooletuppe. Tema nooled ei läinud kunagi ühestki sihtmärgist mööda. Psyche oli seevastu kaunis surelik, kelle kauniduse imetlemiseks inimesed kaugetest paikadest kokku sõits...
1. Vaarao Menes ja Egiptuse ühendamine. 2. Hüksoslased, nende osa Egiptuse ajaloos. 3. Egiptuse riigikorraldus. 4. Usk, preestrid, jumalad. 5. Surmajärgsus, selle väljendumine egiptlaste mõttemaailmas. 6. Hieroglüüfkiri. 7. Kuningavõim, selle vaimne põhjendatus ja materiaalne kehastus. 8. Ehnaton, tema osa Egiptuse religioonis. 9. Ramses II , tema tegevus nii sõja kui ka rahu ajal. 10.Perekonnaelu. 1. Umbes 3000 aastat eKr tekkis teineteisest sõltumatutest Alam- ja Ülem- Egiptusest ühtne Egiptuse riik. Pärimuse järgi olid need liidetud vaarao Menese poolt, kes oli Ülem-Egiptuse valitseja. Siiski vaieldakse teemal, kas Menes oli ikkagi ajalooline isik. 2. Hüksoslased on sissetungijad Aasiast, kes tungisid Niiluse deltasse umbes 1650 aastal eKr
saatkonna saatel. Nende ühiskond oli kitsas - sõjamehed, kaupmehed, orjad, vabad. Inkadel oli piiramatu võimuga kuningas, keda peeti taeva- ja päikesejumal Inti järeltulijaks ja asemikuks maa peal. Kuningas ilmus rahva ette kandetoolis kaaskonna saatel. Teadussaavutused, usund ja kiri Maiade peamiseks teadussavutuseks oli kalender, nende elurütmi määravad rituaalid olid korraldatud täpselt välja arvestatud kalendri järgi. Maiade religioonis mängis tähtsat rolli jumalate ohverdamine, ohverdati ka inimesi. Inimesi ohverdati jumalatele mitmel puhul : templite rajamine, tähtsamad pidustused, surm ja sõda. Maiad kasutasid hieroglüüfkirja, mida kasutati raidkirjade jäädvustamiseks ehitistele, paberist või pargitud hirvenahast raamatutes. Asteekide peamiseks teadussaavtuseks oli päikesekalender. Asteekide religioonis mängis samuti tähtsat rolli ohverdamine, toodi inimohverid mõlemale jumalale
rohkem levis Aasia loodeosas elavate hantide ja manside juures. Püha looma karu tapmist pidi lepitama peiede pidamisega. Arvati, et peale karupeiede pidamist tuleb looma kondid viia hiide sellest saab alguse uus karu. 1930ndatel keelati nii karupeiede pidamise traditsioon kui ka hantide religioon samanism. Samanism liidab esivanemate ja tootemlooma kultuse jumalate ja vaimude lepitamisega. Ülemjumal on handi religioonis Num Torõm, kes arvatakse tulevat maailma saarelt, mis asub keset Numto järve Torõm Jaguni jõe ülemjooksul. See ala on olnud hantide pühapaik, kuni 1990ndatel avati seal naftatööstus. Handide keel · Handi keel kuulub soome ugri keelte ugri rühma, kuhu kuuluvad ka mansi ja ungari keel. Handi keeles eristatakse põhja, ida ja lõunamurret Siberi loodusest · Siin on paar pilti Siberist ehk Handide elukohast. Kaunis siberi loodus.
Kant ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Maria Kohtla 103548IAPB Kant käsitleb antud artiklis valgustuse tähtsust. Tema meelest viibib palju inimesi n.ö alaealisuse seisundis, kus nad ei julge või ei viisti iseseisvalt mõelda. Autori meelest on väga oluline aga valgustust nii religioonis kui riigivõimu kaudu soodustada, kuna see aitab kaasa inimkonna arengul paremuse suunas. Valgustatud rahvas on arukam ja iseseisvam ning seega ka kasulikum riigile. Kant avaldab ka suurt austust neile juhtidele, kes võimaldavad oma alluvatel valgustatud saada, mitte ei hoia neid raamides laskmata ise mõelda ja otsustada. 1.Põhilised tegurid, miks inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende
Number viite on alati peetud kui müstilist ja maagilist numbrit, kuid "inimlikku". Meil on viis sõrme/varvast igal jäsemel. Me tihti viitame et inimesel on viis meelt - nägemine, kuulmine, haistmine, puudutamine ja maitsmine. Number 5 on seatud planeediga "mars", see sümboliseerib tõsidust, konflikti ja harmooniat läbi konflikti. Kristlaste jaoks number viis sümboliseerib viite jeesuse haava ristil. Moslemite religioonis on viis usu sammast ja viis päevast palvetamisaega. Keskajal oli rüütlil viis voorust - suuremeelsus, viisakus, kasinus, rüütellikkus ja vagadus nagu sümboliseerib Sir Gaiwani pentagrammi seade. Kaitse kurjuse vastu Usutakse juba ammusest ajast et pentagramm kaitseb kurjuse eest, konflikti sümbol mis kaitseb kandjat ja ta kodu. Ilma ringita pentagramm
Eratarvitusel on aga kindlad reeglid, mis sõltuvad ametipositsioonist. Valgustust ei tohi mitte mingil moel piirata või takistada, sest see oleks kuritegu inimkonna vastu. Piirates valgustust, piirataks samaaegselt ka inimeste võimalust paremale elule ja enesearengule. Inimene isiklikult võib küll enese valgustust edasi lükata, kuid sellest lahtiütlemine tähendaks, et ta tallab inimkonna pühad õigused jalge alla. Eelkõige tuleks alaealisusest vabaneda religioonis, sest just selles valdkonnas on valitsejatel huvi mängida rahvale eeskostjat. Kui valitseja soosib religioonis valgustust, on tal võimalik liikuda veel edasi ja aru saada, et kui anda rahvale võimalus avalikult oma mõtteid avaldada seadusandluse kohta, on võimalik välja töötada parem seadusandlus. Kui lasta inimestel vabalt mõtelda, tekib olukord, kus inimesed muutuvad iseseisvalt mõtlevaks ja
Ühiskonnas väljakujunenud normid ei soodusta suurt isemõtlemist. Seda rohkem kesk- ja alamklassi lihtrahva seas. · Mõtlemise avalikku tarvitamist saab mõista kui oma mõtete ja ideede avaldamist laiale kuulajaskonnale. Kitsamale kuulajaskonnale on suunatud mõtlemise eratarvitus, kus inimene suuunab oma arvamused ja mõtted teatud kindlale kuulajaskonnale. · Kant peab valgustust eriti tähtsaks religioonis, kuna religioonis tegutses tol ajal ühiskonna koorekiht, kel lasus suur vastutus ühiskondlike ja moraalsete normide arendamises. · Kant arvab, et kõik inimesed peaksid olema ise piisavalt pädevad vastu võtma erinevaid otsuseid ja ise kõiges orienteeruma. Siis võiks valgustust võrrelda kui intelligentsusega. Mida rohkem inimene harrastab isemõtlemist ja initsiatiivi haaramist, seda intelligentsem ta on. Ilmselt mitte alati, kuna intelligentne võib olla ka
kreeklased, kes olid talunud aastaid sõdu ning elanud sünges maailmas, leidsid luule, mille kaudu väljendada oma ilusaid tundeid ja lihtsaid maailmaasju. Mis juhtus aga kunstis? Kunstnikke hakkas hellenismiperioodil üha rohkem huvitama inimisiksus, tema välimus ja tunded. See võis olla põhjus, miks hakati üha rohkem kujutama naisekeha. Leian, et kreeklased mõistsid, et alasti meheideaali kõrval on ka õrn naine, kellel on samuti omad nüansid. Muutused toimusid ka religioonis. Vahemere-äärsetel aladel hakati austama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Seda hakati nimetama sünkretismiks. Leian, et religioonide segunemine oli põhjustatud kreeklaste massilisest väljarändamisest. Kreeklased hakkasid uskuma ka selle piirkonna, kuhu nad elama asusid, jumalaid ja uskumusi. Hellenismiperioodil tõusis ka müsteeriumite tähtsus. Müsteeriumid pakkusid jumalaga lähemat isiklikku kontakti
Maiad Maiad elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba I a.t eKr. Siis tekkisid nende esimesed suuremad asulad, millest peagi arenesid püramiidtemplite ümber koondunud linnad. Nende hiilgeaeg jääb vahemikku 300-800 pKr. Maiadel valitses klassisüsteem. Ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades. Lihtinimesed töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. Ühtset riiki ei tekkinud maiadel kunagi. Maiade religioonis mängis tähtsat rolli jumalatele ohverdamine. Linnriikide elurütmi määravad rituaalid olid korraldatud täpselt kalendri järgi. IX saj tabas maia linnriike langus, mille põhjuseid pole teada. Tõenäoliselt kaotasid linnade valitsejad võimu ümbruskonna üle. XVI saj alistasid hispaanlastest maadeavastajad maiad. Asteegid Viimase Ameerika põlistsivilisatsiooni lõid Mehhikos asteegid (1350- 1521 a pKr).
Vana-Kreeka religioon Polüteistlik usk mitmesse jumalasse Monoteistlik usk ühte jumalasse Antropromorfism inimese kujuline 12 tähtsamat jumalust (Olümpose jumalad): 1) Zeus (Roomapärane nimetus on Jupiter) peajumal Kreeka religioonis, taeva- ja äikesejumal 2) Hera (Juno) abielukaitse jumalanna 3) Poseidon (Neptun) merede valitseja 4) Themeter (Ceres) aastaaegade jumal 5) Dinysos (Bacus) veini jumal 6) Apollo valguse ja päikese jumal, kunstide kaitsja 7) Artemis (Diana) loomade kaitse jumalanna 8) Hermes rändurite kaitsejumal 9) Athena (Minerva) tarkuse jumalanna 10) Ares (Mars) sõjajumal, vägivalla jumal 11) Aphortite armastuse jumalanna
Nende eristamine põhineb kuulajaskonna suurusel ning mõtete avaldamise vabadusel. Mõtete avaliku kasutuse puhul avaldab isik oma enda kindlaid mõtteid, erakasutuse korral tuleb tal vahel arvestada oma ameti positsiooniga, mis võib piirata teatud mõtete väljaütlemist. 6.Valgustust pole lubatud mitte kellelgi piirata, kuna see takistab inimkonna edasist arengut ja progressi parema elu suunas. 7.Kanti arvates on eriti tähtis valgustust edendada religioonis, kuna usk on inimeste väga suur mõjutaja ning kui religioonis levib edukalt valgustus, siis jõuab see peagi ka tavalise inimeseni. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" 1.Abstraktse mõtlemise kaheks erinevaks võimaluseks on Hegeli arvates esiteks antud subjektile ühe või mitme teatud fakti põhjal muude omaduste külge kleepimine ja teiseks on teatud subjekti, mingil põhjusel vaid ühe külje nägemine. 2
11. Kirjelda Vana-Egiptuse looduslikke olusid? 12. Kirjelda Vana riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 13. Kirjelda Keskmise riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 14. Kirjelda Uue riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 15. Millised elanikkonnakihid eksisteerisid Vana-Egiptuse riigis? 16. Naise positsioon Egiptuse ühiskonnas? 17. Mis on Rosette`i kivi? 18. Milline oli aastaaegade vaheldumisega seotud müüt Vana-Egiptuse religioonis? 19. Vana-Egiptuse matmiskombed? 20. Vaarao Ehnatoni usureform? 21. Millest räägib kirjandusteos "Sinuhe jutustus"? 22. Mis on maat?
Nad võtsid sealt küll õppust, aga kujundasid need omanäoliseks tsivilisatsiooniks. Võeti kasutusele ka pronks ja tekkisid suuremad asulad. Algas Kreeka-Mükeene periood, mil kujunes kiri. Peale seda algas tume ajajärk. Kreeka oli lagunenud peaaegu tsivilisatsiooni eelsele tasemele. Järgnes arhailine ajajärk, kus hakkasid kujunema linnad. Kirjaks oli lineaarkiri. Eeldavalt armastasid kreeklased jumalannasid. Olulisel kohal religioonis oli härg. Kõige armastatumaks sai Kreekas Trooja sõjalugu. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks. Kreeka ühiskonna moodustasid aristrokaadid. Alguses maaliti kreeka vaase geomeetrilises stiilis,kuid neile ilmusid inimfiguurid. Kujunes välja ka teisi figuure, agu Mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Ise arvan et mustad on paremad, kuna need on selgemalt mõistetavad. Kreeka ühiskond oli patriarbaalne. Kreeka
Teadus ja religioon Teadus ja religioon on paljude meelest kokkusobitamatud, teineteist välistavad vastandid, inimtunnetuse kaks äärmust, millel puudub igasugune ühisosa. Niisuguse üldlevinud diskursuse kohaselt ei tohiks korralikul ratsionaalsel, maailma realistlikult tajuval teaduseinimesel olla midagi pistmist pimeda, irratsionaalse usu ning sellega kaasneva nihestunud maailmanägemusega. Teisalt, õige ja jumalakartlik usklik ei tohiks lasta ennast eksitada ilmalike teadlaste jumalavallatust targutamisest selliste Kuradi käsilaste tegelikuks eesmärgiks on külvata südamesse kahtlusi, mis viimaks lahutavad inimese Jumalast ja põhjustavad hinge hukkamineku. Vaatamata viimasel ajal sagenevatele koostööpüüdlustele nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil näib teaduse ja religiooni vahel endistviisi haigut...
surnud, võib pidada seda, et inimesed leiavad religioonilt suurt lohutust. Usk, et kuskil on keegi, kes jälgib ja soovib head, mõjub inimesele turgutavalt ja lootustandvalt nii rasketes eluperioodides kui ka igapäevaelus. Religiooni mõju inimeste jaoks ei ole aastate jooksul vähenenud, küll aga on tänapäeva muutlikkus maailmas hakatud hindama suuresti ateismi ja inimese nn ,,usku ainult iseendasse". Usk üleloomulikku jõudu misiganes religioonis loob aga inimesele suurema kindlustunde, mida ta võib- olla ei suuda ise endale pakkuda.
Usk Rooma riigis Rooma jumalused Nuumen Laarid oma nurk , kus seisid nende kujukesed Igal pere oma geenius Janus sõjajumal jaanuarikuu Jupiter , Juno ja Minerva Kõige olulisem Mars märtsikuu Marsi väljak Jupiteri isa Saturnus saturnaalid Vesta vesta neitsid , surmanuhtlus Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riigi edu jumalate heasoovlikkusest Pontifex maximus prontifeksid preestrid Flamenid Augurid Annetamine väärisesemed,toit,loomade ohverdamine Rituaalide täpne järgimine Ennustamine Riiklik tegevus augurid Jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamine Ennustamine lindude lennu järgi Tulevikku näitas kanade söögiisu Tähtsatel puhkudel Sibülliraamatud Idamaiste ja hellenistlike jumalate
monumentaalne areen, Circus Maximus suur ringrada, hipodroom, kus peeti hobukaarikute võidusõite, Colosseum tuntuim amfiteater Roomas, panteon kõigi jumalate tempel, akvedukt monumentaalne veejuhe,mis varustas linna joogiveega, term avalik saun, Cloaca Maxima suur äravoolu kanal, suur maa alune kanalisatsiooni süsteem, nuumenid looduslikes objektides sisalduvad hinged või väed Rooma religioonis, laarid - Rooma maja, perekonna ja ristteede kaitsejumalad, kellele toodi ohvreid, geenius perekonna kaitsevaim Rooma religioonis, preester riigiametnik ja kiriku vaimulik, keda valiti ametisse eluks ajaks, pontifex maximus riigi ülempreester, sibülliraamatud ennustusraamatud, metseen rikasisik, kes toetas Rooma kultuuri ja kunsti, oraator kõnemees, res publica Rooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas, hiljem tähistas vabariiklikku
Isisel, sündinud poeg, pistrikukujuline Horos Koos otsisid nad Osirise kehaosad, maailma esimese muumia, äratasid ellu Osiris otsustas, valitsema allmaailma , valitsemise Horosele. Järgnes pikk võitlus Horose, Sethi vahel, jumalad Horose võitjaks ja kuningaks Surmajärgsus Surma, elu nagu eluajal Surnukeha muudeti muumiaks kunstiajalugu.wiki-site.com Pühad loomad Egiptuse religioonis olulist osa Lehm Koer Paavian kass Krokodill Iibis balsameeriti Kasutatud kirjandus http:// www.miksike.ee/docs/referaadid2005/religioo n_vana_egiptuses_leilalille.htm https:// www.facebook.com/permalink.php?id=497 092133681148&story_fbid=4971027670134 18 http:// kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html http://www.slideshare.net/sear/egiptus-pres entation www.jvg.ee/tunnid/Data/16/VANA- Egiptuse_USUND.pptx
Neid kõigis tõi ta välja vooruslikkuse ja ka valelikkuse, mis oli väga läbinähtav. Bocaccio naeris selle üle, et vaatamata usuhullusele, kirikumehed vääratasid nagu igateine inimene ikka. Aga selline enesepetmine oli ikka pinnuks silmas, kui need usuhullud patustades tegid nägu, et polekski midagi juhtunud ja siis kahetsedi pattu, järgmisel olid siis nagu süütud inglid. Ühes novellis oligi selline situatsioon. Kaks usumeest olid suured sõbrad. Üks neist oli niivõrd sees oma religioonis ja kombetalitamistes, et normaalsed, inimlikud vajadused jäid rahuldamata. Ja muidugi oli tema naine kurb ja väsinud. Kuid mehe sõber munk märkas seda olukorda ja tema kui eeskuju teisele mehele üritas kavalalt olukorda muuta, rahuldada oma varjatuid ihasid. Siis andiski nõu ja teine kergemeelne mees uskus teda ja pühendaski ennast patukahetsusele. Öösel, samalajal, kui ta viis läbi oma rituaale, lõbutses munk sõbra naisega.
Apollon vibu laskmas Apollon müütides Ühe legendi järgi otsustas Apollon kõigest neli päeva pärast oma sündi Delose saarel Küklaadide sarestikus maksta kätte madu Pythonile tema ema rüvetamise eest raseduse ajal "Ilias" Valguse jumala müüdi tulemus kujutab Olümpose valguse jumalate triumfi maapealse pimeduse jumalate üle Apollon Roomas Keerukas ja kesine mütoloogia Kreekast sai provints Olid oma jumalad Apollon hakkas rooma religioonis osa mängima Tänu Apollonile Ennustusjumalana Apollonit Roomas ei kummardatud, Apolloni armuiha Apolloni armuiha eest põgenev nümf Daphne muudeti ta enese palvel loorberipuuks. Apollon ei saanud Daphned endale naiseks. Tegi loorberipuu okstest pärja. Kroonis end sellega ning kandis justkui Daphned alati endaga kaasas. Kreeka mütoloogias on loorber Apolloni püha puu. Daphne ja Apollon Legend
Perekonnale jäänud vähesed ülesanded ei taga pere koospüsimist (kool, kirik, meelelahutusäri) Seaduse silmis on abielu lahutamine lihtne protseduur. Ühiskonna vähene religioossus. Indiviidikeskne ühiskond esikohal isiklik õnn. Kõrge lahutumus ühiskonnas lahutus mudelina ees. Individuaalsed põhjused: Lühiajaline kooselu, ei jõuta üksteist tundma õppida. Partnerite erinevad ootused abielule. Erinevused parnerite rassis, haridustasemes, religioonis, sotsiaalses klassis, väärtushinnangutes. Partneri vägivaldne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine, raske haigus. Puudulikud konfliktilahendamise oskused. Truudusetus, abieluvälised suhted. Tüdimus, partnerite lahkukasvamine. Veendumus, et üksi on kergem toime tulla. Lahutus I etapp: esimesed ohumärgid Illusioonid purunevad, rahulolematus kooselu ja partneri suhtes kasvab, pannakse tähele vaid suhte/partneri negatiivseid külgi, tülid sagenevad,
Nietzsche tappis meie jaoks Jumala, et me suudaks luua uue religiooni, kus saame kõik pürgida jumalaks. Meie arvutid on täis teavet, mida ei vajatagi ja Internet pungil infot, mida usume pimesi. Maailm on muutunud nii väikseks, et teave liigub ühelt mandrilt teisele vaid sekunditega, mis tähendab, et kaob ooteaeg, mis omakorda loob väga hea kasvupinnase, et informatsiooni hulk kasvaks. Mis jällegi muudab ,,jumalaks" saamise raskeks. Religioonis on jumalus kättesaamatu, mis on vaid tõestus, et info omamine on religiooniks muutunud, tegelikult muutumas.
Anubis- saakalipäine matustetalituste jumal Thot - kirja ja tarkuse jumal, hieroglüüfide leiutaja Maat- õiguse, tõe ja harmoonia jumalanna Ptah- käsitööliste ning kunstnike kaitsja Anubis Thot Maat Ptah Hator- armastuse jumalanna, tüdrukute looja ja tantsu ning muusika valdaja Bastet-kassjumalanna Bes- sünnitusjumal, tõi edu ning jõukust Sehmet-sõja, haiguse ja tervenemise jumalanna, kurjuse eest kaitsja. Hator Bastet Bes Sehmet Egiptuse muistses religioonis polnud tähtsad mitte üksikasjad, vaid see, et jumalaid austataks ja nende eest rituaalset hoolt kantaks. Siis võis loota jumalate heasoovlikkusele ja toetusele. Shkr - aitäh araabia keeles
Eratosthenes arvutas maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas kogu Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise järjestuse. Eukleides ,,Elemendid", kus sõnastas elemenetaargeomeetria põhitõed. Archimedes formuleeris hüdrostaatika (kehade veeväljasurve) seaduse. ,,Heureka!". Tiguülekanne ja sõjatehnilised seadmed. Astronomid maa on kerakujuline Aristarchos esitas helitsentrilise (päikesekeskse maailmapildi) Hakati koostama horoskoope. MUUTUSED RELIGIOONIS Jumalaga isiklikumat lähedust pakkuvad müsteeriumid. Isis sai kõige pop jumaluseks Idamaade ja kreeka uskumuste sulam.
Kas prantsuse revolutsioon tõi prantsuse rahvale pigem kasu või kahju? Suure Prantsuse revolutsiooni alguses levisid monarhiavastased väljaastumised üle Prantsusmaa. Arvatavasti pani see ka aluse kõigele järgnevale. Toimus mitmeid ümberkorraldusi erinevates valdkondades , kus osa neist olid positiivse ja osad negatiivse mõjuga. Nimelt sisaldas see revolutsioon muutusi nii religioonis, majanduses ,ühiskonnas , poliitikas jne. Revolutsioon kui selline puhkes tulenevalt riigi ebastabiilsest olukorrast ning vana korra ja tavade eitamisest ning tahtes neid muuta . Rahvas mängis suurt rolli kõige algatamisel ning tegelikult nad ka saavutasid üht-teist. Hakati mõtlema üha rohkem kodanikele ning nendele kui riigi tulevikule. Rõhku pandi haridusele millega kaasnes mitmete koolide rajamised. Täpsemalt siis iga 1000 elaniku kohta
Birgitta Rootsist elas aastatel 1303 1373 (70 aastaseks). Ta pärines kõrgaadlist. Peale mehe surma asus kloostrisse elama, kuid nunnaks teda ei pühitsetud. Birgitta oli tugev ka poliitikas ja kritiseeris kirikuelu väärnähtusi. Ta oli pühak ja abtsiss. Rajas 1370 birgitiinide ordu Rootsis Vadstenas. Siena Katariina dominiiklane, elas aastatel 1347 1380. Värvali tütrele said juba lapsena osaks müstilised nägemused ( Jumala ja inglitega rääkimine) . Katariina astus dominiiklaste ordusse ning pühendus haigete ja vaeste hooldamisle ja ravimisele. Osales aktiivselt poliitikas. Bingeni Hildegard elas aastatel 1098 1179. Ta oli pärit aadliperekonnast ning astus juba noores eas benediktlaste nunnakloostrisse. Hiljem sai kloostri abtissiks. Kirjutas teadustöid ajaloost, meditsiinist, teoloogiast. Peale selle komponeeris muusikat ja maalis. Pidans oma kloostri nunnadele jutlustusi. Pärast surma kuulutati ta pühakuks. Assisi Franciscus ...
saada. Piirkonnakohtuniku poole pöörduti vaid erandjuhtudel. 4. Milline oli Siiditee tähtsus Euraasia eri piirkondade kultuuri levikus ning kaubavahetuses? Suur Siiditee lõi kaubanduslikud sidemed Vahemere piirkonnaga. Läbi siiditee levisid avastused ja kultuurilised eripärad ka teistesse maadesse. Siiditee äärde tekkis linnu ning Siiditee oli majanduslikult mitmetele riikidele ülitähtis. 5. Kuivõrd kajastus patriarhaalsus Hiina ühiskonnas ning religioonis? Patriarhaalne perekond Hiinas lähtus kahest põhimõttet: nooremad peavad kuuletuma vanematele ja naised meestele. Need kodust kaasa saadud põhimõttes saatsid hiinlasi kogu elu. See kajastus ka seadustes. Poegi hinnati palju kõrgemalt kui tütreid. Naistel oli allutatud positsioon.Konfutsianism, aga nõudis, et mees peab naise eest armastusega hoolt kandma.
Pol Poth Kambodža liidrina ● sai liidriks Kambodža kodusõja tulemusel; ● suured kollektiviseerimised- linnainimesed sunniti töötama maal farmides ja teistel töödel; ● Alatoitumise, halva meditsiinilise abi ja hukkamite tõttu suri tema võimul olemise ajal umbes 750 000 kuni 1,7 miljonit inimest- umbes 26% Kambodža elanikest; ● kuulutas1975. aasta "null-aastaks", mis tähendas riigi jaoks uut algust, selle puhastamist kõigest, mis siiani oli Kambodžas valesti, selle all peeti silmas läänelikke mõjusid kultuuris, religioonis; ● sulges välismaised pangad ja teised ettevõtted ja purustas kirikud; ● välissaatkondade aknad ja uksed löödi laudadega kinni, koolid ja ajalehetoimetused suleti; ● eelmise valitsuse liikmed, politseinikud, kristlikud vaimulikud, sõjaväeohvitserid, moslemijuhid, õpetajad ja riigiametnikud arreteeriti ning hukati ilma kohtuta; ● väiksemaid kuritegusid karistati julma...
Egiptlaste ja mesopotaamlaste ettekujutus surmast ja hauatagusest elust Paartuhat aastat eKr oli inimestel ettekujutus surmast erinev. Üldiselt jagunesid inimesed oma arusaamadega kaheks ühed, kes arvasid, et surm on kurb ja kartsid seda ning teised, kes ei näinud surmas midagi kurba, vaid elasid selleks, et surra. Ka tänapäeval mõnes religioonis on surm pigem rõõmus sündmus näiteks budismis. Egiptlaste ja mesopotaamlaste arusaamad ja kujutused surmast ja sellele järgnevast olid täiesti erinevad. Egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Nad uskusid, et peale inimese surma lendab hing ära. Inimesel oli aga ka teisik, kes sündis siia ilma koos temaga, avaldades täielikult ennast alles pärast inimese surma. Surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohaste matuserituaalidega
Objektiivse vaimu maailm on Hegeli jaoks perekond, ühiskond ja riik - ja ajalugu, milles see end avab. Perekonnas, ühiskonnas ja riigis astub üksiku indiviidi poolt kehastatud subjektiivne vaim körgemasse valdkonda - objektiivsemasse korda. Seega astub ta indiviidiüleste seaduste valdkonda, mille koondmöisteks on eetika. Kunstist körgemal - Schellingist erinevalt - seisab religioon. Harmoonia, mida kunst välise meelelisuse vormis ilmutab, on religioonis sisemiselt olevikustatud. Hegeli religioonifilosoofia kulmineerub lauses: "Kristliku religiooni kui religiooni körgeima astme sisu üldse langeb täiesti kokku töelise filosoofia sisuga." Filosoofia on töend sellest, et Jumala armastus, vaim ja substants on igavesti tagasipöörduvad protsessid. Inimene teab Jumalast, kuivörd Jumal inimestes iseendast on teadlik. See on teadmise teadmine, Jumala eneseteadvus löputus teadvuses. Hegeli gnostiline teosoofia samastab
Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Samuti usutakse üht püha kristlikku Kirikut, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. JUMALA KOLMAINSUS Õpetus jumala kolmainsusest on ainulaadne ristiusule. Üheski teises religioonis seda ei esine. Kolmainsuse küsimust ei ole kerge mõista, kuid usuajalooliselt on see õpetus tõe paratamatu osa ja osutanud praktiliselt väga väärtuslikuks. JEESUS - Jeesuse tulles seisid usklikud uute faktide ees, millest ei saanud mööduda vaikides. Jüngrid jõudsid aegsasti otsusele, et Jeesus on jumalik isik. Pärast Jeesuse taevaminemist hakkasid usklikud palves pöörduma tema, kui issanda poole. Eriti väärib
Talupojal allutatud seisund praktiliselt ori Linnad kohalikukkude omavalitsemine Sõjavägi koosnes palgasõduritest. · Hellenistlik kultuur Keskused Aleksandria, Pergamon, Ateena, Antiookia - palju uusi linnasi. Teadus eraldi teadused · Kirjandus stiil, riigialam, luule. · Filosoofia hingerahu (õnne) küsimus · Muutused religioonis segunemine e sünkreteism. · Kunst korintose stiil (sammaste kapiteelid keerulisemad), ilmalikud hooned (Aleksandria raamatukogu, Aleksandria tuletorn). · Kreeka kunsti hellenistlik periood skulptuurid elavamad, korintose stiil (keerulisemad kapiteelid), Aleksandria tuletorn, lk. 131 ,,Lakooni grupp", lk. 132 ,,Veenuse kuju", lk. 129 Aleksander Suur. · Inimese induvidualiseerimine.
Lossides olid laoruumid, töökojad. Loss oli majapidamiskeskuseks. Kreekas olid lossid kindlustatud, sest toimus sõjategevus, lossis hoiti sõjarelvi. Loss oli lausa omaette riigikeskus. Sealseks kuulsaimaks lossiks oli Mükeene, mis on ehitatud massiivsetest kiviplokkidest nn klükoopiliste müüride ja kindlustatud väravatega. Kreetal olid lossid kindlustamata, sest sõjategevust polnud, see tähendab lossiväravad olid avatud ja usutseremooniaidki korraldati ehk lossi keskhoovis. Kreetal religioonis oli härg kultusloom ning väga oluline. Härjaga seondusid ohtlikud akrobaatilist laadi rituaalid, millel oli keskne koht Kreeta religioossetes kombetalitustes. Jumalannad olid väga austatud, ka Mükeenes, kuid seal olid siiski esikohal jumalad, kes olid mõnevõrra siiski olulisemad kui naisjumalad. Kreeta kunst on väga rahumeelne ja rõõmsatemaatiline. Seda iseloomustas eredavärvilisus, loodusetemaatilised maalid ja maalid, kus kujutati religioosseid pidustusi ning sportlikke võistlusi
Kolmandaks oli polüteism üsna keerulise süsteemiga. Et seda usku inimesteni viia pidi palju õppima. Kristlus oli palju arusaadavam. Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikusest ning seetõttu pöörati valitsemistasandil suurt tähelepanu jumalate austamisele. Augustusest alates hakkati ka keisrit jumalustama, mis tähendas, et ta muutus formaalselt Jumala pojaks. Monoteistlikus religioonis seda ei esine. Lisaks kõigele eeltoodule pettusid inimesed jumalates, jumaldavates looduslikes nähtustes, asjades ja elusolendites, kuna nad ei saanud tihti nendelt abi ning ei hoidnud ära ka õnnetusi. Monoteistlik religioon sai alguse Iisraeli rahva usust. I sajandil pKr juudi soost rändjutustaja Jeesus kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki ning tõlgendas seda eelkõige kui Jumala piiritu armastuse ilmingut ja osutas, et inimeste siiras usk, armastus Jumala ning ligimeste vastu, on
reduktsiooniga paranes talurahva olukord riigimõisades talupoeg ei kuulunud enam mõisnikule koormised vastavalt talu suurusele vakuraamatud, kus kirjas talupoegade kohustused talupoegadel õigus kaevata mõisnik kohtusse .. aadelkonnas privileegid säilisid maa läänistati erakätesse tugev saksa aadli võim reduktsiooniga võim vähenes .. religioonis luterluse kinnistamine 17. saj jooksul kirikuvalitsuse e konsistooriumi loomine, Eestis juhtis piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent visitatsioonid, tugev kirikute ja pastorite kontroll tähelepanu usu seletamisele lugemisoskuse leviku suurenemine 1632 Tartu akadeemilise gümnaasiumi muutmine ülikooliks - Academia Dorpatensis, Academia Gustaviana Talupoegadel seni keelatud õppida, sest..
Hinduism M. Kalda · Sellist religiooni pole olemas, vaid on olemas palju erinevaid usuvoolusi. Maid avastades eurooplased lihtsalt nimetasid selle kogu religiooniks, mis nad Indiast leidsid. · Hinduks saab ainult sündides ning see pole vabatahe vaid sündimine sellesse seisusesse · Selles religioonis on mitu tõde, samas nad on vastuolulised ja ühel ajal kehtivad · Hinduismi ja Indiat ei ole võimalik üksteisest eraldada · 2001a toimunud rahvaloenduse järgi o 80-81% hindud o 12-13 % moslemeid o 2 % kristlasi o 2 % shike o 0,8% budiste · Vägivallatuse printsiip ahimsa · Hinduismi ühisjooned o Dharma seadmus o Veda - pühakiri, loodud 1500-500 ekr , koosneb mitmest kihistusest Veda
gladiaatorite võitlusi. Augur - preester-ennustaja Vana- Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Barbarid - võõramaalased, mittekreeklased Vana-Kreekas ; aja jooksul on selle sõnaga hakatud tähistama madala kultuuritasemega rahvaid ja ka ebakultuurseid ning kultuurivaenulikke inimesi. Diktaator - piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas, seati ametisse kriisiolukordades pooleks aastaks. Foorum - turu ja koosolekuplats Vana-Roomas. Geenius - kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu Gladiaator - orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel. Imperaator - tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, hakkas tähistama keiserlikku võimu kandjat. Klient - ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vana-Roomas ja Itaalias, vastutasuks tõotas patrooni ustavalt teenida.
tekitavad täieliku segadus, mis omakorda põhjustavad normidest väljas olevate otsuste, tegevuste tegemist või sõnade välja purskamist. Teise põhjusena võib takistada inimesel maailma suuresti objektiivselt tunnetamast religioon. Näiteks, New Age propageerib inimese enda väe või jumalikkuse arendamist. Selle religiooni järgija mõtleb kõrgemat teadvust inimese enda sees. Ta näeb iseennast kui Jumalat, universumit. Inimene on selles religioonis kõige algataja, kontrollija ja jumal. Väljaspool seda ei ole reaalsust. Sealjuures ka kõike negatiivset, mida inimene kogeb (viha, kurbus vms), peetakse illusiooniks. Uskudes, et nad täielikult valitsevad iseenda elu üle, ei ole nende elus midagi negatiivset. Lõppude lõpuks on nii, et inimene areneb New Age'i usus sinnamaani, kus ei ole enam reaalsust. Samas, kas inimene on siis üldse võimeline maailma objektiivselt tajuma või on kogu aeg midagi häirivat takistuseks
Eri kultuuride suhtumisest aega Kogu inimlik tegevus käib ajas ja aja ümber. Aja mõtestamisest lähtuvad filosoofilised süsteemid, väärtushinnangud, kogu igapäevane mõtlemine. Aeg on justkui salajane keskpunkt, millest ühelt poolt kogu pärandikultuurialane tegevus lähtub ning teisalt, mille olemuse tegeliku mõistmiseni üritatakse erinevate meetoditega ühes suletud ruumis jõuda. Arusaam aja kulgemisest võib olla põhimõtteliselt erisugune, rääkimata erinevustest näiteks kalendrisüsteemides või aja arvamise alguse määratlemisest. Aja mõiste teadvustus koos inimliku teadvuse tõusuga, kui kujunes välja ajalikkuse mõiste. Arhailised tsivilisatsioonid (Mesopotaamia, Egiptus) ja traditsioonilised kultuurid, kelle jaoks ei eksisteerinud veel ajalugu, teadsid vaid üht, nn absoluutset aega. Rituaalide ja müütide abil integreeriti inimlik eksistents ühte suuremasse tervikusse, mis oli osake loomulikust, universaalsest j...
naistele Storge ja Pragma. Püsivamaks pidasid nad sarnastele armastusstiilidele rajatud suhteid. Armastuse kolm faasi · Helen Fisher pakkus välja armastuse kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus. Armastus algab ihaga, mille juures mängivad tähtsat rolli füüsilised signaalid. Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile. Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul. Armastus religioonis · Armastus on levinud ja oluline mõiste paljudes religioonides, kus nõutakse armastavat pühendumist mõnele jumalusele või usutakse, et jumal või jumalad armastavad oma palvlejaid. Paljudes usundites on mõni jumal või jumalanna armastuse kehastuseks või kaitselmuseks. · Kristlaste usuliste kohustuste hulka kuulub ligimesearmastus, mida on tõlgendatud mitte niivõrd emotsionaalse sidemena kuivõrd teadliku hoiaku ja valmisolekuna soovida inimestele head ja teha head
ununenud; elanikke vähe) Arhailine periood 800-500 ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus (Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) Klassikaline periood 500-338 ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg; Peloponnesose sõda; Sparta ülemvõim; Makedoonia sõda ) Hellenismiperiood 338-30 ekr(uus ajajärk; Aleksander II). ||Minoiline- lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. ||Mükeene- sõjaline üleolek (hobused&kaarikud), Kreeta saare vallutus, mionoilisest võeti omaks lossikultuur, lineaarkiri, kreetane olme. Kreeka Homerose Ilias (lugu Achilleuse raevust ja selle tagajärgedest), Odüsseia(eksirännakutel mehe naist kositakse, tapab kõik). Usupidustused- pillimängu, laulu või spordivõstlused. Delfi oraakel- Püütia istus templi tagumises ruumis(adyton), ja oli jumalast täidetud e entusiastlik, kuulutuste tõesuses ei kaheldud
Usk Apostel rändjutlustaja, tuntumad Peetrus ja Paulus. Märter usu nimel kannatanu, hukatu. Kirik Kõiki kristlasi ühendav organisatsioon. Numeen looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Laar Vana-Rooma maja, perekonna kaitsejumalus, toodi ohverid ja kujusid hoiti aukohal. Geenius perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu. Pontifeks preester Vana-Roomas. Pontifeks maximus ülempreester Vana-Roomas. Augur preester-ennustaja V-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendajad. Sibüll kreeka päritolu ennustajanna. Sibülliraamatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid. Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. Evangeelium peale Jeesuse surma kirja pandud jutustus tema elust ja õpetusest. Neli
2. Vabariigi aeg (res publica) ( 6.-1.saj. eKr) -Kodusõdade aeg (2.-1.saj. eKr) 3. Keisririigi aeg -Varane keisririik (1.saj eKr-3.saj.) -Hiline keisririik (3.saj.-5.saj.) Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid-esimene kõrgkultuur Itaalias Linnriigid. Linnriike oli kokku 12, neil oli valitav kuningas, seal toimus laiaulatuslik orjapidamine ja naistel oli ühiskonnas suur osatähtsus. Kultuur-kõrgeltarenenud põllumajandus ja kunst, surma osatähtsus religioonis, ennustamise suur tähtsus. 753. a. eKr- Rooma linna asutamine Riik. Seadused. Sõjavägi. 510. a. eKr-Res Publica (Vabariik) Kõige olulisemaks jõuks oli kodanike koosolekud, kus valiti magistraadid (kõrgemad riigiametnikud) Seadused- võrdsus seaduste ees, seadused olid ülimuslikud, õigus kohtumõistmisele ja edasikaebamisele. Religioon. Kultuur. Kultuuri aluseks Kreeka kultuur: 1. Usk 2. Kirjandus-eeskujuks Homeros (rahvuseepose loomisel) 3. kunst 4. teater
Samuti oldi valmis usu nimel surema , mida tõestavad sel ajal peetud ristisõjad. Tänapäeva ja aadli aekse kiriku traditsiooni vahel on aga säilinud uskumus et oma patte sai lunastada. Aadlid ostsid selleks indulgentse ja pihtisid , tänapäeval ka pihitakse aga andestus saadakse pigem kahetsemise ja heategusi tehes . Muutused moraaliväärtusdes on toimunud enamus ühiskonna valdkondades. Suhtumine sütta, haridusse , truudusesse, naiste rolli ühiskonnas ja religioonis. Siiski on säilinu mitmete sajandite väitel mõned ühised arusaama.
moslemitele keelatud. Keelatud on sealiha tarvitamine, nagu ka mis tahes teise looma liha, kui see loom suri loomulikku surma. Tarvitada tohib üksnes tapetud looma liha, mis on lastud verest tühjaks nõrguda. Samuti on keelatud alkohol. Veini ei tohi kasutada ka näiteks toitude valmistamisel. Paljudes islamimaades alkoholi siiski müüakse ja tarbitakse. Veendunud usujuhid ja moslemid kutsuvad üles alkohoolsete jookide tootmise ja müügi keelustamisele. Surm Nii nagu igas religioonis, tähistatakse ka islamis inimese surma pühade talitlustega. Sureva moslemi viimaseid tunde saadab Koraani ettelugemine. Pärast inimese surma toimuvad järgmised rituaalid. 1. Kõigepealt pestakse surnukeha hoolikalt ja mähitakse valgesse riidesse,et valmistada lahkunu ette matuseks 2. Järgmisena toimub matusetalitlus, mille viib läbi imaan Matus ise on väga lihtne, palju raha sellele ei kulutata. Haudapanekul jägitakse hoolega, et lahkunu nägu jääks Meka poole
tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid, mis lähtub iriiduimi sisaldusest ümbritsevate rabade turbas, annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400...2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat. Kõik dateeringud on saadud erinevatel meetoditel. Hilisemad söeproovide radiokeemilised analüüsid on kokkupõrke dateeringuks andnud 700 +/-200 aastat eKr. See dateering sobib paremini kajastustega naaberrahvaste kultuuris, religioonis ja muistendites, asetades sündmuse ajalooliselt arenenud perioodi. Kaali kraater on teadaolevatest Euroopa noorim suur meteoriidikraater, kui jätta kõrvale pisimeteoriitide tekitatud jäljed maapinnal. Lennart Meri ja mitmed teised uurijad on otsinud Kaali plahvatuse seoseid rahvaluule, Vana-Kreeka päikesejumala Heliose poja Phaetoni hukkumise, muinasskandinaavia jumala Thori saabumisega idast või maailmarändur Pythease reisikirjadega. Meteoriidi langemine
kukutamise püüd; Balkani ebastabiilsus – Euroopa püssirohutünn; kolooniate ümberjagamised. 2) Tööliste halb olukord, klassivahed. Rikkad olid ikka rikkad ja nautisid elu. 3) Äärmuslikud liikumised, tööliste ja kultuuriinimeste seas (suurte mõtlejate mõjud). 4) Tööstuse areng, elu kiirenemine, linnastumine, mass-inimene, üksindus, hoolimatus. 5) Viib Esimese maailmasõjani, mis oli täielik vapustus (1914-1918). 6) Pettumine kõiges (teaduses, kultuuris, religioonis, inimkonnas, inimlikkuses). „Jumal on inimkonna hüljanud“ Ekspressionistid leidsid, et modernsus on inimese tõuganud orjalikule positsioonile, inimkond peab sellest vabanema; moodne linn on olemuselt põrgulik, kuna allutab üksikindiviidi tööstusühiskonna mehaanilisele keskkonnale, muudab inimese seesmiselt tasakaalutuks. Ekspressionistid süüvisid linna koletusliku olemuse paljastamisele; inimene on eemaldunud oma loomulikust keskkonnast ehk loodusest; subjektiivne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
