Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? (Reliogioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil. Kuidas käituda, et õndsaks saada? Kuidas olla jumalale meelepärane? Millised on religioossesse kogukonda kuuluva inimese omadused, teod? Mis on tema eesmärgid?) Religioonifilosoofias küsitakse: kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/tähendus? Kust see tähendus/mõte tuleb? Kas elul on mõte? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või vastupidi? Kes või mis on jumal? Miks on maailmas kurjus? Kes on selle eest vastutav? Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi.
2. loeng 1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas Jumal on olemas? Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? Kes või mis on Jumal? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? Kas inimese elu on mõte või tähendus, mida ta ise või teised pole talle andnud? Kust see tuleb? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni Jumalat religioonifilosoofias? Igavene teisel poole aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on kõikvõimas, ülim tarkus ja ülim headus. Aga võib ka transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 3. Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid! Jumala olemasolu küsimust on küsitud läbi aegade ja küsitakse edaspidigi. Reaalselt aga ei ole tema olemasolu ära tõestatud
Filosoofiat võib käsitleda kui repliiki (reply) ennast vastust eksistentsiaalsele situatsioonile, eksistentsiaalsele olukorrale järgnevaid mõttekäike ja nende keelelist väljendamist. 1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Religioonifilosoofia küsib, kas inimese olemasolul on mõtet või mitte ning kust see mõte tulla võiks. Peamiselt tegeleb religioonifilosoofia küsimusega jumalast, tema olemasolu tõestamisest/ ümberlükkamisest, tema olemusest, samuti on religioonifilosoofias oluliseks teemaks kurjus ning selle eest vastutamine. 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumal on igavene, väljaspool aega ja ruumi eksisteeriv maailma loonud isiksus, kelle 3 tähtsamat omadust on kõikvõimsus, ülim tarkus ning ülim headus. Oluline on täheldada, et sellisena pole tema näol tegemist loodusjõu ega muu sarnasega, vaid ta on inimesesarnane eneseteadvusega olend, samuti iseloomustab teda sisemine konflikt kolm-jaotuse näol. 3
Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/ tähendus? Kui jah, siis kust see tuleb? Kas konkreetse inimese elul on mõte/ tähendus, mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb? Kes või mis on jumal? Kas üldse jumal on olemas? Kas jumala olemasolu/ mitte olemasolu on võimalik tõestada? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat on defineeritud kui igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, inimese laadne, teadvusega olend, kes lõi maailma ja kellel on kolm tähtsamat predikaati: · kõikvõimsus · ülim headus · ülim tarkus. Jumalat määrtletakse kristlikus monoteismis kui transtendente, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllasusest. 3
• kõikjal kohalolev (omnipresentne) • ülimalt hea • universumi looja, alalhoidja ja valitseja • moraalse kohustuse kehtestaja Kas on Jumal? - Kas olemasolu saab tõestada või ümber lükata? Religioonifilosoofia • Jumalatõestused kuuluvad religioonifilosoofia valdkonda. Mõistagi tegeleti jumalatõestustega eriti innukalt keskajal, aga ka varasel uusajal. Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) “viis teed” Jumala olemasolu tõestamiseks. • Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt jpm. Jumalatõestused 1. Teleoloogiline argument 2. Kosmoloogiline argument 3. Ontoloogiline argument (Jumala olemasolu tuletatakse Jumala mõistest – Anselm Canterburyst (1033/4-1109), René Descartes (1596-1650) 4. Pragmaatilised argumendid • Pascali kihlvedu (Jumalasse tasub uskuda
kurjuse porbleemi? Iidne võitlus kurja ja hea vahel Lauri Kukerman 12. B 4/6/2012 Lauri Kukerman 12. b Mis on kurja probleem? Kurja probleem ehk kurjuse probleem (ingl. The problem of Evil) on religioonifilosoofias ja teoloogias tuntud küsimuste kobar, mis tuleneb Jumala headuse ja maailma ebatäiuslikkuse kokkusobivuse küsitavuses. Klassikalisel kujul on probleem sõnastatav nii: kui Jumal on kõikvõimas, kõigeteadja ja kõikhea, kuidas siis saab maailmas olla kuri (kurjus ja kannatused)? Kõikvõimas Jumal suudab kurja kõrvaldada; kõiketeadja Jumal on igast kurjast teadlik; kõikhea Jumal soovib kurjast lahti saada; ometi kuri on olemas. Ta kuulub ühe poolena paari, mille moodustavad hea ja kuri
Maailmas ilmselge reaalse kurjuse olemasolu tekitab kristluses palju kahtlusi ja erinevaid küsimusi. Kui Jumal on kõikvõimas ja hea, siis miks on olemas see kurjus, millega inimesed iga päev peavad silmitsi seisma? Kurjuse tõus on maailmas aina süvenenud, inimkond on tänu sõjatehnika arengule muutunud metsikumaks. Aina radikaalsemalt esitatakse küsimust: kas saab Jumal eksisteerida, kui ta nii palju kurja sallib oma loodud maailmas ? Kurja probleem ehk kurjuse probleem on religioonifilosoofias ja teoloogias küsimuste kobar, mis tuleneb Jumala headuse ja maailma ebatäiuslikkuse kokkusobivuse küsitavuses. Kuidas võib püha, kõikvõimsa ja hea Jumala loodud universumis olla ruumi veel kurjusele? Tekib küsimus, kas kurjus on inimese või Jumala tekitatud. Peab tunnistama, et selle probleemi lõplik lahendamine käib inimesele üle jõu. Kurjuse probleemi algeid esineb juba Vanas Testamendis : Jumala looming, maailm, oli algselt hea kuidas sai maailma kurjus
sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Või et jumalat ei ole? Kes või mis on jumal? Kas tema olemust on võimalik määratleda? Miks on maailmas kurjus? Kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Vabastatud kõikidest vastuoludest. Näiteks vana testamendi jumal vahel kiusab inimesi proovilepanekuks, uue testamendi jumal on armastaja ja heatahtlik tüüp. Kõik see on tavaliselt määratlusel jäänu välja ja jumalat on defineeritud kui igavest teiselpool aega ja ruumi eksisteerivat isikut, kes lõi maailma: · kõikvõimsus loob maailma eimillestki, võib oma soovi korral imesid korda saata- loodusseaduste rikkumine, eiramine.
mingi mõte või ei? Kui leitakse, et inimese mõttel on tähendus siis sellest tekib teine küsimus, kust tuleb inimese mõtte tähendus? Religioonifilosoofia keskseks küsimuseks aga loetakse küsimust kas jumal on üldse olemas ja kuidas on tema olemasolu või olematust võimalik tõestada? Leides kinnitust jumala olemasolule tekivad omakorda uued küsimused kes või mis ja miks on maailma loodud kurjus? 2.Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat defineeritakse kristlikus religioonifilosoofias kui igavest teiselpool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust. Jumalat kirjeldatakse inimese sarnase mõtleva organismina, kes teab mida teeb. Jumala sisse on peidetud isiksuse konflikt jumala isa, jumala poja ja pühavaimu vahel. Kuna jumal paikneb väljaspool aega ja ruumi ei saa küsida kus ta on ja millal ta tekkis, kuna ta on ajatu ja ruumitu. Teda iseloomustab ka kõikvõimsus, ülim tarkus ja ülim headus, mis
käest põgeneda taaskohanemise lootusse või enesetappu. 7. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Camus’ järgi on absurditunde põhjuseks üllatusvarjundiga tülpimus rutiinist, rahutus ja küsimus „milleks?“. Absurd avaldub irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandumisel, mis sõltub nii inimesest kui ka maailmast. 2. loeng 1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. 4. Mis on teodiike? 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. 1) Religioonifilosoofia tegeleb erinevalt kristlikust moraaliõpetusest eelkõige küsimustega elu mõtte üle: * Kas inimese eksistentsil on tähendus ja mõte või mitte? * Kas elu mõte on tagaotsitav või saatuse poolt määratud?
või kui moraalset ja poliitilist progressi? V loeng Religiooni filosoofia Miks me üldse tahame elada? Cioran. Inimese elu ja jumala vahekord kristlikus filosoofias Jumala olemus kas on võimalik teada, et kas jumal on olemas või ei ole, kas on võimalik seda tõestada? Kristlik, religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil, aga religioonifilosoofias küsitakse: kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see tuleb? Või: kas konkreetse inimese elul on mõte/tähendus, mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb? Sartre: elu mõte tuleb inimesel endal välja mõelda! Nii peabki! Elu mõtet ei pea üles leidma, vaid välja mõtlema. Kas on võimalik aru saada, mis on jumal? Jumala olemus kristlikus monoteismis.
Absurd algab inimese tülpimusest ja rutiiniselamisest. 15. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? a) Kas inimese eksistentsil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see mõte tuleb? b) Kas jumal on olemas? c) Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? d) Kes või mis on jumal? f) Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 16. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? kui igavest, teispool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kelle 3 tähtsamat predikaati on kõikvõimsus, ülim headus ning ülim tarkus. Ehk jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. 17. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Klassikalises filosoofias selles ka ei kahelda, sest kui jumalat polekski olemas, siis olematu asja olematust ei saaks ju tõestada. Ateistlik
vastandamine. Inmlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Religioonifilosoofia tegeleb põhiliselt küsimustega mis puudutavad Jumalat, tema olemasolu tõestamisest või siis ümberlükkamisest. Miks on maailmas kurjus ja kes on vastutav? Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte või tähendus? Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Igavest, teisel pool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on *kõikvõimsus *ülim tarkus *ülim headus. Isiksus, kes pole loodusjõud, tung ega stiihia. Isiksuse sisemine konflik- jagunemine kolme erineva palge vahel (Jumal isa, Jumal poeg ja Pühavaim). Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Mina isiklikult arvan, et ei ole. Olematute asjade olematust ei ole võimalik tõestada. Ent samas on Jumala olemasolu
Absurd sõltub nii inimesest kui maailmast- ta on esialgu ainus side nende vahel, aheldab nad teineteise külge. 14. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on tähendus/mõte? Kust see tuleb? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümberlükata? Kes või mis on jumal? Kes vastutab maailmas kurja eest, miks kurjus eksisteerib? 15. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumal on isiksus, inimeselaadne teadvusega olend, kes mõtleb enda peale ja selle peale mida ta teeb. Jumal eksisteerib teisel pool aega ja ruumi, ta on igavene. 3 teda iseloomustavat tunnust: kõikvõimsus, ülim tarkus, ülim headus. Jumal ei manipuleeri inimesega, ta teab ette tema saatust, inimese otsusi. Jumal= transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 16. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid.
(transtsendentne), kõikjal kohalolev (omnipresentne), ülimalt hea, universumi looja, alalhoidja ja valitseja, moraalse kohustuse kehtestaja. Religioonifilosoofia Jumalatõestused kuuluvad religioonifilosoofiavaldkonda. Mõistagi tegeleti jumalatõestustega eriti innukalt keskajal, aga ka varasel uusajal. Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) “viis teed” Jumala olemasolu tõestamiseks. Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt Jumalatõestused 1) Teleoloogiline argument ehk kavandatust eeldav või järeldav argument; Maailma ülesehitus on sedavõrd peen, korrapärane ja otstarbekohane, et seda saab seletada üksnes asjaoluga, et leidub üleloomulik kõikvõimas mõistusega olend, kes on selle kõik kavandanud (ja kujundanud).Esindaja: William
- üleloomulik, teispoolne (transtsendentne) - kõikjal kohalolev (omnipresentne) - ülimalt hea - universumi looja, alalhoidja ja valitseja - moraalse kohustuse kehtestaja 92. Religioonifilosoofia Jumalatõestused kuuluvad religioonifilosoofiavaldkonda. Mõistagi tegeleti jumalatõestustega eriti innukalt keskajal, aga ka varasel uusajal. Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) "viis teed" Jumala olemasolu tõestamiseks. Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt jpm 93. jumalatõestused Teleoloogiline argument Kosmoloogiline argument Ontoloogiline argument (Jumala olemasolu tuletatakse Jumala mõistest Anselm Canterburyst (1033/4-1109), René Descartes (1596-1650)) Pragmaatilised argumendid- Pascali kihlvedu (Jumalasse tasub uskuda igal
Kuid Ameerika 7 teadlase Joseph Campbelli arvates kompenseerib müüt just ,,ajavahesid". Müüdid seovad mineviku, oleviku ja ka tuleviku tema arvates ühtseks tervikuks. Kui inimene mõtleb mütoloogiliselt, siis eemaldub ta üha enam reaalsusest. Niiviisi muutub mütoloogiline kujund sümboolseks mõtete väljendamiseks. Seda nimetatakse sümboliseerumiseks ja sellele on rõhku pannud ka juba Max Weber oma religioonifilosoofias. Siin kohal oleks hea tuua välja mõne näite. Näiteks antiikmütoloogias tuntud zeus ei ole lihtsalt üks peajumal, vaid Ta etendab ka kogu Universumi olemust ennast. Enamasti ei teata sümboli olemasolu. Sümbol etendab ka kui varjatud jõudu. Kuid müüte loob ka tänapäevane maailm, kuigi see on tunduvalt ratsionaliseeritum kui kunagine antiikmaailm. Tänapäeval loodud müüdid erinevad muistse maailma loodud müütidest oma sisu ja vormi poolest. Nad ei oma enam sellist tähendust
Kuid Ameerika 7 teadlase Joseph Campbelli arvates kompenseerib müüt just ,,ajavahesid". Müüdid seovad mineviku, oleviku ja ka tuleviku tema arvates ühtseks tervikuks. Kui inimene mõtleb mütoloogiliselt, siis eemaldub ta üha enam reaalsusest. Niiviisi muutub mütoloogiline kujund sümboolseks mõtete väljendamiseks. Seda nimetatakse sümboliseerumiseks ja sellele on rõhku pannud ka juba Max Weber oma religioonifilosoofias. Siin kohal oleks hea tuua välja mõne näite. Näiteks antiikmütoloogias tuntud zeus ei ole lihtsalt üks peajumal, vaid Ta etendab ka kogu Universumi olemust ennast. Enamasti ei teata sümboli olemasolu. Sümbol etendab ka kui varjatud jõudu. Kuid müüte loob ka tänapäevane maailm, kuigi see on tunduvalt ratsionaliseeritum kui kunagine antiikmaailm. Tänapäeval loodud müüdid erinevad muistse maailma loodud müütidest oma sisu ja vormi poolest. Nad ei oma enam sellist tähendust
Kuid Ameerika 6 teadlase Joseph Campbelli arvates kompenseerib müüt just „ajavahesid“. Müüdid seovad mineviku, oleviku ja ka tuleviku tema arvates ühtseks tervikuks. Kui inimene mõtleb mütoloogiliselt, siis eemaldub ta üha enam reaalsusest. Niiviisi muutub mütoloogiline kujund sümboolseks mõtete väljendamiseks. Seda nimetatakse sümboliseerumiseks ja sellele on rõhku pannud ka juba Max Weber oma religioonifilosoofias. Siin kohal oleks hea tuua välja mõne näite. Näiteks antiikmütoloogias tuntud zeus ei ole lihtsalt üks peajumal, vaid Ta etendab ka kogu Universumi olemust ennast. Enamasti ei teata sümboli olemasolu. Sümbol etendab ka kui varjatud jõudu. Mütologeemideks nimetatakse selliseid müütide tüüpe, mille korral on müüt üsna lihtsasti omaksvõetav ja seda siis seepärast, et need on üsna endastmõistetavad. See ei anna reaalsusest mitte alati õigeid tõlgendusi
annaabi.ee 
