Relativist ei tunnista teadust olema teistest teadmisvormidest kõrgemal, kuigi paljud üksikisikud ja rühmitused seda niimoodi usuvad. Kui teadust meie ühiskonnas peetakse parimaks teadmisvormiks, siis võib selle taga olla meie ``Läänelik`` mõtlemine. Kas toetad ise pigem ratsionalismi või relativismi? Mina toetan pigem relativismi. Olen selle poolt, sest alati ei ole võimalik kõikke faktide ja vaatluste põhjal väita, et see tulemus või arusaam on igalpool ühtne. Religioonidel, rahvustel ja ka üksikisikutel on erinevad väärtused, mida järgides võivad tulla erinevad tõestused ja teooriad kõikvõimalikele uuritavatele füüsilistele kui ka vaimsetele probleemidele.
kosjad -Pulmadele eelnesid otseselt kosjad. Kui noormees oli jõudnud abiellumisikka, peeti perekonnas nõu, keda ta peaks kosima pulmad-ehk pulmapidu on traditsiooniline abiellumise puhul toimuv pidu, mis võib hõlmata ka eri usulisi või maagilisi kombetalitusi ja rituaale matused-on surnu ärasaatmise tseremoonia, mis toimub enamasti kalmistul puusärgiga mulda sängitamise näol. Matusetalituse kombed on erinevatel religioonidel ja rahvastel erinevad. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik või ilmalik. talgud-on talupojakultuurist pärit ühine ettevõtmine millegi ärategemiseks, mis nõuab rohkem tööjõudu, kui on ühel perel või majapidamisel või talul. Ühise tegevuse edasiarendatud vormiks on ühistegevus. Talgud lõppesid ühise söömaaja ja kiikumisega, mõnikord ka simmaniga. Tähpäeva toidud Aastavahetuse pühad mis kestsid toomapäevast (21.12) - kolmekuningapäevani (06.01)
Uuenemine toimus ka siis, kuid aeglaselt. Uusaegses Euroopas, kus on valitsenud individualism ja progressiusk, on kunstiteose uudsust peetud suureks väärtuseks. KUNSTILIIGID: I ARHITEKTUUR (ehituskunst). Alates kiviajast on inimesed midagi ehitanud, aga eriliselt väljendusrikkad on olnud usuga seotud ehitised- seepärast jagatakse arhitektuur: 1. Sakraalne e. püha arhitektuur · Kirikud, (kabelid, kloostrid)- kristlastel, moseed- muhameedlastel, templid- kõigil ülejäänud religioonidel 2. Profaanne e ilmalik arhitektuur · Sõjalised ehitused- linnused, linnakindlustused, kindlused · Valitsejate lossid, raekojad · Elamud, tööstusehitised II SKULPTUURIKUNST- (lad. Sculptura- "raidkunst") tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid 1. Ümarplastika-töödeldud ja vaadeldav igast küljest 2. Reljeef- figuurid või ornamendid eenduvad pinnast millega nad on seotud (harva on sellesse süvendatud).
Anneli Kritsmann-Lekstedt MABCL-1 Surm ja elu pärast surma on läbi aegade olnud üks põhilisi küsimusi, mille üle inimkond oma pead murrab. Elu mõte, kannatus, surm ja pääsemine huvitavad paljusid inimesi. Religioonid on püüdnud leida vastust inimolemuse põhiküsimustele, asjadele, mille üle iga inimene mingil eluetapil mõtiskleb. Kõikidel religioonidel on oma vastused ka surma saladustele. Surm on kogemus, mis seob inimesi sõltumata ajastust või asukohast. See on midagi, millega iga inimene kunagi silm silma vastas seisma peab ja seda fakti ei tee olematuks mitte ükski religioon, edukus, klassikuuluvus ega rikkus. Surm teeb meid kõiki võrdseks. Suremise paratamatus, sellega kaasnev lõplikkus ning ebakindlus selle üle, kas eksisteerib ka elu pärast surma, tekitab paljudes hirmu. Usk on aidanud seda hirmu lahustada.
Sissejuhatus: Meie grupitöö teema on matused, valisime sellise teema sellepärast, et meile tundus see lihtne kuna me kõik oleme selle läbi elanud. Alles hiljuti käis meist üks matustel ja tal on hästi meeles kõik, mis seal toimus ja seetõttu on seda teemat meil lihtsam koostada. Matus on inimese ära saatmine viimsele teele. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik ja ilmalik. Matus on sama vana kui inimkond. Erinevatel religioonidel ja rahvastel on omad erinevad matusetalituse kombed. Lähedaste surm on raske sündmus, mis leinajas võib tekitada ajutist peataolekut ja abitust. Enim vajavad inimesed tuge ja abi, kuidas käituda. Leinajal endal tuleb muretseda surmatunnistus ja valmis vaadata hauaplats, ülejäänu eest kannab soovi korral hoolt juba matusebüroo. Surm tuleb registreerida kolme päeva jooksul. Matused Sõltuvalt inimese tõekspidamistest ja lähtudes kadunu soovidest võib valida kahe põhilise
Mis on minu jaoks laulatus ja kuidas ma sellesse suhtun? Mis võivad olla abiellumise põhjused? Kas abielu sõlmimisega kaasnevad kohustused ja millised? Traditsioonid? Laulatuse positiivsed ja negatiivsed küljed. Laulatus on põhimõtteliselt sama tähendusega, mis abiellumine, aga seda ei pruugi alati kasutada. Laulatus kuulub pühade toimingute hulka ja selle viib läbi vastavate õigustega vaimulik. Kuid kindlasti on erinevatel rahvustel ning religioonidel abiellumise tseremoonia erinev. Mees ja naine sõlmivad jumala nimel omavahel abielulepingu, millega paar seob ennast kuni elu lõpuni lahutamatuteks. On ilmalik laulatus ja kristlik laulatus. Kristlik laulatus toimub kirikus, aga ilmalik laulatus ehk registreerimine viiakse läbi hoopis perekonnaseisuametis. Kiriklikult saavad abielluda ainult need, kes on eelnevalt ristitud ja leeris käinud. Kiriklikku laulatust peetakse tavaliselt suurejooneliselt ja kutsutud on palju
vaimulik. Eestis on seni olnud eelistatumad usutavadekohased hauamatused. Samas on viimastel aastatel kasvanud oluliselt ka urnimatuste arv. Seda on ühelt poolt mõjutanud matmiskohtade vähesuse probleem kalmistutel, teiselt poolt lahkunu oma soov saada tuhastatuks. Matus on inimese ära saatmine viimsele teele. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik ja ilmalik. Matus on sama vana kui inimkond. Erinevatel religioonidel ja rahvastel on omad erinevad matusetalituse kombed. Kirikliku matusetalituse viib läbi vaimulik. Ärasaatmine toimub kirikust, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist. On olemas kirikliku matusetalituse kord ärasaatmiseks kirikust, kodust või krematooriumist. Kiriklikul matusetalitusel osaleb ka kirikumuusika. On olemas matuselaulud nii kiriklikud (kui talitus toimub kirikus) kui ka ilmalikud. Kiriklik matus ei ole sakrament. Ilmalik ärasaatmine toimub
mainitud on see pääsemise tee vähemusele ning sõnana on see halvustav. Budismi austamine maailmas 5 Tian Tan Buddha kuju Hong Kongis. Sümboliseerib inimese ja looduse vahelist suhet. Dambulla kuldme tempel Sri Lanka keskosas. Üldiste tähtsündmustega seostatav pärand. KOKKUVÕTE Budism on nii usund kui ka kultuur, kus kõige tähtsamaks peetakse inimese vaimset meelestatust ja seisundit. Sellel, nagu ka paljudel teistel religioonidel, on suunad nagu näiteks mahajaana ja hinajaana, millest esimene on lai pääsemise tee ning teine kitsas. Budismi eetika 6 näeb ette, et sa oled tänulik asjade eest, mis ära annad, ning olema valmis aitama teisi. Peamine eesmärk on saavutada seisund ehk nirvaana, kus toimub ühinemine kosmosega ning kaob himu ja janu olla olemas. Budistid järgivad 4 üllast tõde ja 8-astmelise trepi põhimõtet,
üle arutlemine ja maalide analüüsimine huvitav töö. Religioonist on aga väljakasvanud veel palju kunsti liike. Näiteks draama, inimtunnete ja suhete väljendus laval, kasvas arvatavasti välja müütide ja legendide esitamisest. Esimesed näidendid esitati jumal Dionysose auks. Kuid kui rääkida religiooni rollist kunstis, mis on kultuuri osa, siis ei saa rääkimata jätta ka arhitektuurist, mis on omaette kunsti liik. Peaaegu kõigil religioonidel on omad monumendid või pühapaigad, kus preestrid viivad läbi oma rituaale ja spirituaalseid toiminguid ning kus usklikud saavad palvetada ning oma jumalalt abi paluda. Sageli saabki piirkonnas valdvast religioonist aimu, kui vaadata tänavapilti. Igale religioonile on omased ehitised. Näiteks on budistliku arhitektuuri vanim ja levinum ehitusvorm stuupa (Buddha mälestusmärgid). Nii samuti on Islamil mosee koos minarettidega. Religioon aga mõjutab sageli arhitektuuri kujunemist
aga vaimselt tunnevad end paremini. Maagia – usk sellesse, et inimene saab kutsuda appi üleloomulikke jõude. (universaalne kõigis kultuurides). Totemistlik hüpotees – Durkheim. Tootem – ük mütoloogiline esivanem, suur isa. Miks on tootem välja mõeldud? Miks on grupil inimestel ühine esivanem? Sp et luua sotsiaalset sidusust ja põhjendada miks nad kokku kuuluvad. Religioon loodud sots põhjustel . Religioossete kujutelmade vareerumine/miks on religioonidel teatud sarnasused? 1) inimeste kujutlusvõime (võivad seda piirata sarnased probleemid ük-s, sarnane loodus, keskkond) 2) praktilised-loogilised tingimused, (lehm püha, sest on vaja palju lehmi, et saada väetiseks sõnnikut) 3) sotsiaalsed tingimused : üleloomulikus maailmas sarnased suhted kui inimeste maailmas, jumalad ja vaimud välja mõeldud oma kultuurilisest pildist, ümbrusest lähtuvalt. Religioon kõnekam, kui sarnane inimeste enda eluga. Viisid üleloomulikuga suhtlemiseks :
Jaapanis pole kunagi religiooni nii jäigalt mõistetud, mistõttu see sõna tekitab vastuolulisi tundeid. Mu shukyo mittereligioosne. Jääb mulje, et 70% jaapanlastest pole religiooniga seotud. Religioon seostub neile mingi koolkonna, sekti või õpetusega. Kui neilt aga küsida, kas on oluline tajuda maailma hingestatult, siis vastavad jaatavalt. AMA TOSHIMAKO: jaapanlased teevad olulist vahet loodud ja looduslikel religioonidel. Looduslik religioon on külaühiskonna põhine, loodud (social) religioonis on mingisugune agenda teatud inimestel või inimrühmal: doktriin on olulisem kui suhe religioossete objektidega. Jaapanlastele on tähtsam loomulik religioon. Bukkyo Buddha õpetus Shinto (jumalate tee) sees on palju konfliktsust, erinevate maailmavaadete kokkusulamist, seetõttu on seda raske määratleda. Tähtis on ühisosa nähtuste vahel, näiteks inimese ja kivi. Kõik erinevad asjad
avamerele, palutakse jumalatelt abi ja toetust. Ookeiani keskel ei saa tagasi ujuda, siis vaja üleloomulike jõudude toetust. *Totemistlik hüpotees(Emile Durkheim) – miks inimesed on välja mõelnud,et ühel grupil on müütiline esivanem? Inimestel on vaja põhjendusi,et luua sotsiaalset sidusust. Et grupp saaks põhenduse, miks nad kokku kuuluvad. Et inimestel oleks seletus, miks nad kokku kuuluvad. Religoossete kujutelmade varieerumine *inimeste ettekujutlusvõime – Religioonidel on teatud sarnasused. On mõjurid, mis hoiavad ettekujutlusvõimet raamides. *praktilised-loogilised tingimused – võivad piirata ettekujutlusvõimet. Miks ei sööda indias lehmi? On välja pakutud, et kunagi ammu indias söödi lehmi aga siis tuli ökoloogililine kriis ja ilmnes et veiste allesjätmine tõstis põldude viljakust ning see oli tulusam. *sotsiaalsed tingimused – erinevates ühiskondades kui sotsiaalsed tingimused on sarnased, on ka religioon sarnane
toime. Loodusest neile ei jätku, neile on vaja üht isandat, kes näeb ja kuuleb, nagu lapsele, et jumal näeb kõike. See hoiab teda võibolla mõne sigaduse eest, kui ta arvab, et niisugused asjad on olemas. Selles mõttes ma usku ei eita ja olen ise ka neid rituaale täitnud, olen ristitud, leeritatud ja laulatatud. -- Mulle tundus, et teie maailmavaade on lähemal ida usunditele või loodusrahvaste uskumustele. -- Taoismist olen palju kirjutanud romaanis "Tee lõpmatuse teise otsa". Religioonidel rajaneb paljude inimeste igapäevane elu ja mõtteviis, nii et need väärivad igal juhul tundmist. Aga loodususk on huvitav asi, maridel on õnnestunud see täiesti restaureerida. Ma usun, et Euroopa hakkab mari usundist ükskord veel rääkima. Nüüd kui me räägime palju keskkonnakaitsest ja ökoloogiast, võiks see anda loodususule väga tugeva aluse ja toe. Ilma loodust tarvitamata ei saaks elada. Aga loosung, et täna sööme rohkem kui eile ja homme
ja kultuurilise elu ratsionaliseerimine. 51 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Religiooni tulekuga: 1. Lunastuslootus liigub vahetult materiaalselt maailmalt tulevasele maailmale. 2. Inimeste hinges kasvab pinge reaalse ja soovitava/tulevase maailma vahel. 3. Religioonidel areneb välja oma eetika süsteem selle kohta, kuidas inimesed peaksid käituma, arenevad välja ühiskondlikud väärtushoiakud ja inimeste individuaalset elu juhtivad väärtusorientatsioonid. Weber leiab, et lunastuse kinnitus võib tulla paljudel erinevatel viisidel, kuid iga religiooni eesmärgiks on maailma ja teatud sotsiaalsete gruppide elusaatuse mõtestamine. Kõigile maailmareligioonidele on Weberi hinnangul omane väärtusratsionaalsus, st sotsiaalne
1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel
(Kas hirmunud nägu on hirm?) erutusnähud; ajukoor surub maha, aga tugeva emotsiooni ajal aktiveeritakse ka ajukoor. “Neuropsychologists view emotion not as a thing but rather as an inferred behavioral state • Aju-uurimine jäi jalgu biheiviorismile ja kognitiivsele revolutsioonile. “Pseudoraevu” called affect, subjective feeling about a stimulus independent of where or what it is. Affective kontseptsioon. Mitmetel religioonidel hirm antropomorfismi ees. “A proposed mechanism of behavior is internal and emotion” subjective. As observers, we can infer emotion in others only from their behavior (what they say and do) and by measuring physiological changes associated with emotional processes.” James W. Papez: emotsioonid tekivad võrgustikus, mille moodustavad hüpotaalamus,
tuuri ja seda igas mõttes. Nüüd vaatamegi seda asjaolu lähemalt. Kogu maailma religioonides eksisteerib tegelikult ainult üks Looja. Sellele Loojale on antud religiooni ajaloo jooksul erinevaid nimesid nagu näiteks Brahman, Ahuramazd, Jahve, Kõigevägevam, Looja, Isa, Allah, Jumal jne. See tähendab ka seda, et maailmas on olemas tegelikult ainult üks religioon, sest kõikidel suurematel ja tuntumatel religioonidel maailmas on jumaliku päritoluga ja nende põhitõed on enamasti ühesugused. Seega kõik maailma usundid esindavad tegelikult ainult ühte religiooni, mida Jumal on inimkonnale õpetanud. Maailmas on väga palju erinevate nimedega religioone ja prohveteid, kuid kõik need on ühe Jumala õpetuse erinevad osad. Nende õpetuste järgi püüab Jumal inimkonda vaimselt täiustada. Usundisüsteemide õpetuste
tuuri ja seda igas mõttes. Nüüd vaatamegi seda asjaolu lähemalt. Kogu maailma religioonides eksisteerib tegelikult ainult üks Looja. Sellele Loojale on antud religiooni ajaloo jooksul erinevaid nimesid nagu näiteks Brahman, Ahuramazd, Jahve, Kõigevägevam, Looja, Isa, Allah, Jumal jne. See tähendab ka seda, et maailmas on olemas tegelikult ainult üks religioon, sest kõikidel suurematel ja tuntumatel religioonidel maailmas on jumaliku päritoluga ja nende põhitõed on enamasti ühesugused. Seega kõik maailma usundid esindavad tegelikult ainult ühte religiooni, mida Jumal on inimkonnale õpetanud. Maailmas on väga palju erinevate nimedega religioone ja prohveteid, kuid kõik need on ühe Jumala õpetuse erinevad osad. Nende õpetuste järgi püüab Jumal inimkonda vaimselt täiustada. Usundisüsteemide õpetuste
tuuri – ja seda igas mõttes. Nüüd vaatamegi seda asjaolu lähemalt. Kogu maailma religioonides eksisteerib tegelikult ainult üks Looja. Sellele Loojale on antud religiooni ajaloo jooksul erinevaid nimesid nagu näiteks Brahman, Ahuramazd, Jahve, Kõigevägevam, Looja, Isa, Allah, Jumal jne. See tähendab ka seda, et maailmas on olemas tegelikult ainult üks religioon, sest kõikidel suurematel ja tuntumatel religioonidel maailmas on jumaliku päritoluga ja nende põhitõed on enamasti ühesugused. Seega kõik maailma usundid esindavad tegelikult ainult ühte religiooni, mida Jumal on inimkonnale õpetanud. Maailmas on väga palju erinevate nimedega religioone ja prohveteid, kuid kõik need on ühe Jumala õpetuse erinevad osad. Nende õpetuste järgi püüab Jumal inimkonda vaimselt täiustada. Usundisüsteemide õpetuste
annaabi.ee 
