Füüsika Kordamisküsimused II 1. Mis on vastastik mõju ja milline suurus seda kirjeldab? Vastastikmõju on loodusnähtus, mille tulemusena enamasti muutub selles olevate kehade liikumisolek. 2. Mis on kehade põhiomadused? 3. Mis on aine ja mis on väli? Aine on looduse põhivorm, millest koosnevad kõik kehad. Väli on looduse põhivorm, mis vahendab vastastik mõjusid kehade vahel. 4. Nimeta relativistliku füüsika alustõed? Realistlik füüsika on sellise aja ja ruumi käsitlus, mis lähtub absoluutkiiruse printsiibist 5. Mida tähendab füüsikas süsteem? Mida tähendab suletud ja mida avatud süsteem? Füüsika süsteem- on omavahel vastastikmõjus olevate kehade hulka. Avatud süsteemiks nim. süsteemi, millesse kuuluvad kehad on vastastikmõjus ka mittekuuluvate kehade ja/või süsteemil esineb aine- või energiavahetus väliskeskonnaga. Suletud süsteemiks nim
Aine ja väli 1.Mis on vastastikmõju ja milline suurus seda kirjeldab? Suurus F, see on elementaarosakeste omavaheline vastastikmõju, on olemas tugev ja nõrk vastastikmõju, tugev on kvantkromodünaamika, nõrk on aga Elektronõrk teooria, meile tuttav on Elektromagnetiline vastastikmõju, kus vaheosakeseks on footon 2.Mis on kehade põhiomadused? Mõõtmed, mass, kuju ning saab uurida kehade koostist ja omadusi, kindlad füüsikalised omadused 3.Nimeta relativistliku füüsika alustõed? Aja ja ruumi käsitlus, kuid alustõed:Kõik vaatlusandmend on suhtelised, ehk siis kõikide füüsikaliste suuruste väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinavad ning ükski vaatleja pole eelistatud 4.Defineeri superpositsiooniprintsiip ja absoluutkiiruse printsiip? Superpositsiooniprintsiip-printsiip, mille kohaselt väljad üksteist ei sega ja nende mõjud liikuvad vektoriaalselt Absoluutkiiruse printsiip-meil on olemas kõigi aineliste
Gravitatsioonilist punanihet põhjustab tugev gravitatsiooniväli. Eemalseisva vaatleja jaoks tugevas gravitatsiooniväljas aeg aeglustub, aeglustuvad kõik protsessid, kaasaarvatud valgustkiirgavate aatomite võnkumine, mistõttu kiirgunud footonid punanevad. Näiteks musta augu läheduses mõjuvate ülitugevate gravitatsioonijõudude tõttu on sinna sattunud osakestelt kiirgunud valgus tugevalt punanenud. Puna- ja sininihet saab märgata liikudes relativistliku raketiga. Juba võrdlemisi väikeste kiiruste juures on näha, kuidas need tähed, mis jäävad lennusuunda, hakkavad muutuma järjest sinakamateks ja violetsemateks, seevastu need tähed, mis jäävad vastaspoole sõidusuunda, muutuvad punakamateks. Punanihke skeem Punanihke funktsioon. Milleks on vaja mõõta punanihet? Kõik meetodid ei sobi ülikaugete objektide vaatlemiseks. Peale punanihke meetodi sobiks ka gravitatsiooniläätsede kaudu kauguse välja
Nt: vanni minnes, vanni veetase tõuseb. 15. Superpositsiooniprintsiip: mitteaineliste ehk väljaliste objektide puhul tõrjutusprintsiib ei kehti. Nt: magnetväljad. 16. Absoluutkiiruse printsiip: kõigi vaatlejate jaoks rangelt ühesugune kiirus. Nt: valguse kiirus. 17. Erinevused: Klassikaline mehaanika: max kiirus alates valguse kiirusest, aegruum. Relativistlik füüsika: max kiirus valguse kiirus, aeg ja ruum eraldi. 18. Relativistliku füüsika alused: kõik vaatlusandmed on suhtelised, suurim võimalik kiirus on absoluutkiirus. 19. Ainest koosnevad kehad, vastastikmõjusid kehade vahel vahendavad väljad. 20. Kehade põhiomadusteks on koosnemine aatomitest, mõõtmete omamine, liikumine, inertsus ja osalemine vastastikmõjudes. 21. Kehade omadustest tulenevad peamised füüsikalised suurused. 22. Kehade mõõtmetest tuleneb füüsikaline suurus nimega pikkus, liikumise kontekstis saab pikkusest
Kuidas seda seletada lähtudes massi mõistest? Erinevalt klassikalisest mehaanikast ei ole Einsteini relatiivsusteoorias keha mass absoluutne suurus, vaid sõltub keha liikumisest. Tavalistes olukordades pole massi relatiivsus eriti tähelepandav, kuid väga suurte kiirustega liikuvate kehade korral on see väga ilmekas. Massi relatiivsust väljendab valem: Kui keha liikumise kiirus läheneb valguse kiirusele, kasvab selle mass väga suureks. Siin peitub relativistliku raketi jaoks suur oht: näiteks jääb selle ette väike, tühise massiga osake. Kuna liikumine on sama suhteline kui paigalolek, siis võime inertsiaalsüsteemid valida nii, et vaatame relativistlikku raketti paigalolevana ja osakest peaaegu valguse kiirusega liikuvana. Osakese mass kasvab sadu tuhandeid kordi ja sellest juba piisab, et kokkupõrgates ei jää raketist enam midagi järele.
Omaaeg on aeg, mida mõõdab omas inertsiaalsüsteemis liikumatu kell ehk selle inertsiaalsüsteemiga kaasa liikuv kell. Erinevalt klassikalisest mehaanikast ei ole Einsteini relatiivsusteoorias keha mass absoluutne suurus, vaid sõltub keha liikumisest. Tavalistes olukordades pole massi relatiivsus eriti tähelepandav, kuid väga suurte kiirustega liikuvate kehade korral on see väga ilmekas. Kui keha liikumise kiirus läheneb valguse kiirusele, kasvab selle mass väga suureks. Siin peitub relativistliku raketi jaoks suur oht: näiteks jääb sel le ette väike, tühise massiga osake. Kuna liikumine on sama suhteline kui paigalolek, siis võime inertsiaalsüsteemid valida nii, et vaatame relativistlikku raketti paigalolevana ja osakest peaaegu valguse kiirusega liikuvana. Osakese mass kasvab sadu tuhandeid kordi ja sellest juba piisab, et kokkupõrgates ei jää raketist enam midagi järele. PIKKUSTE SUHTELISUS
31.Too näiteid, tõrjutuse printsiibi kehtivuse kohta. Tõrjutuse printsiip- makromaailmas tähendab seda, et ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse. Kui pista vett sisaldavasse anumasse mingi keha, siis vedeliku tase tõuseb. Põhjus- vesi ja keha ei saa üheskoos samas ruumiosas paikneda sellepärast tõrjub keha oma asukohast vee välja. Veejoad ei saa teineteist segamatult läbida. Mitteaineliste objektide puhul tõrjutuse printsiip ei kehti. 32.Selgita relativistliku füüsika peamist erinevust klassikalisest füüsikast * Klassikaline füüsika- makromaailma kirjeldav füüsika. Klassikaline füüsika kirjeldab makromaailma sellisena nagu me seda tavaelus tajume. Liikumine on suhteline, sest on erinevate vaatlejate jaoks erinev. Aeg, mass ja ruum on klassikalises füüsikas absoluutsed. * Laineliste objektide jaoks pole aga liikumine suhteline vaid absoluutsed- kaasaegne füüsika. Kaasaegne füüsika koosneb- kvantmehaanikast ja relatiivsusteooriast
Kullast on kerge valmistada sulameid teiste metallidega. Kõige sagedamini kasutatakse kulla sulameis hõbedat ja vaske. Ehkki enamik puhtaid metalle on hallid või hõbekasvalged, on kuld kollane. Värvuse määrab nõrgalt seotud elektronide tihedus metallis; sellised elektronid võnguvad "plasmana", Enamikus metallidest jääb elektronide võnkesagedus ultravioleti alasse, kuid kulla puhul on sagedus nähtavas spektrialas (peamiselt punases osas, 400—700 nm) nõrga relativistliku efekti tõttu, mis mõjutab kulla aatomi orbitaale. Kuld on lõhnatu ja maitsetu tänu oma inertsusele, sest metallidele annavad maitse metalli ioonid. Kuld on kõige elektronegatiivsem metall. Puhas kuld on väga pehme, Mohsi skaalal kõvadusega 2,5 (küünega kriimustatav), suure tihedusega, helekollase värvusega väärismetall. Kuld on kergesti töödeldav. Ühest grammist kullast on võimalik tõmmata 3,5 km traati või katta 6 10 m2 pinna
pöörlema hakkab). Neutrontähtede pinnal olev gravitatsioon on nii suur, et paokiirus on umbes kolmandik valguse kiirusest, see tähendab, et meetri kõrguselt kukkunud münt langeks pinnale paarikümne tuhande kilomeetrise sekundikiirusega. Aine, mis langeb neutrontähele põrkub sellega kokku niivõrd suure jõuga, et see algosakesteks lagundada ja muutub sarnaseks aineks neutrontähe endaga. Kuna nende külgetõmbejõud on nii suur, siis relativistliku valguse kõverdumise tõttu on näha rohkem, kui poolt tähe pinda. Oma tugeva magnetvälja tõttu kiirgavad neutrontähed röntgen- ja raadiolaineid impulssidena. Neutrontähe pind, mille tagumistki külge on näha.
15.Milline 20 saj füüsikaprintsiip tekitas klassikalise füüsika kriisi? Mis oli selle kriisi põhjus? Absoluutkiiruse printsiip Klassikalise füüsika kriis. Üheksateistkümnenda sajandi lõpus näis, et füüsika kui teadus on valmis saanud. Füüsika abil sai kirjeldada ja põhjendada kõiki tollal tuntud nähtusi. Teadlased töötasid vaid mõõtmistäpsuse tõstmisega. Varsti selgus aga tõsiasi, et klassikaline füüsika ei suuda sugugi kõike selgitada. 16.Selgita lühidalt relativistliku füüsika kolme klassikalist paradoksi. Aja aeglustamine– aja aeglustumine suurtel kiirustel. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid, näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kellakäigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab ka aja ja ruumi vahelisi seoseid (kell käib seda aeglasemalt, mida kiiremini ta ruumis liigub) Pikkuse lühenemine- keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub
Kasvas usaldamatus meelelise taju vastu. Objektiivne tunnetus ei olegi võimalik, kõik on suhteline, piisab ainult osavatest argumentidest. Teoreetiline ja moraalne skepsis kujuneb. Ainult edukus maksis. Kõnekunst on veenmiskunst, mitte veendumuste kunst. "Ma usun, et see on nii, aga ma pole selles kindel." "Mesi on magus, seda ma tunnistan, aga ma ei julge seda kinnitada." Sofism omandab sõimusõna tähenduse Sokratese kriitika : Astus välja sofistide relativistliku filosoofia vastu. Kui inimesed arutlesid oma arvates tõsikindlate teadmiste üle (õiglus, tõde, voorus, ilu jne), siis Sokrates küsis kohe, mis see (õiglus, tõde, voorus, ilu jne) on? Tõeni saab jõuda ainult mõistelise määratluse kaudu. Seda meetodit nimetas ta katsumiseks. "Teadmised on voorus; teadmine tähendab heal ja halval vahet tegemist; teadmine peab olema absoluutne; mõõdupuuks on mõisteline määratlemine; vooruse keskne probleem - valiku küsimus,
raamatut, mitte pedantsete tsitaatidega teaduslikku traktaati, võin ma oma vastasleeri arvamustesurve küll teadmiseks võtta, kuid loobuda sõnasõdadest ning hoolikalt ehitatud mõttehoone kivihaaval lammutamisest." (Remmel 2007, 9). Nii ei saagi ilmselt küsida, kas raamatu autori arvates on tegemist teadusliku uurimustööga ja millel see põhineb, sest vastust ilmselt ei kostugi... 4 Relativistliku teaduskäsitluse alusel on muidugi hoopis keeruline määrata, mis on teadus ja mis mitte, kuid relativismi üks esindajaid Paul K. Feyerabend, kelle teadusteooria hulka kuulub tõdemus ,,anything goes", eristab ometi veidrikku ja teadlast. Nimelt viimane neist rahuldub pärast teatud vaatenurga omaksvõttu sellega esialgsel kujul, loobudes edasiarendamisest ning raskuste ja vastuväidete tunnistamisest (Chalmers 1998, 189).
a1 cos 1 a 2 cos 2 kaks korda mõlema muutuja järgi, liites need ja c2 jällegi kõrvutades saame (arvestades 1/v2=k2/2) lainevõrrandi -> Relativistliku dünaamika alused Mass m0 on invariantne 2 2 2 1 2 2 2 2 2 2 2 2 2 x2 y z v x
Tõe ja õiguse küsimused saavad siin erilise seletuse (vrd. ema ,,tapmine", mis ühelt poolt oli suur eluline õigus, kuid pärast tundus enda ja teiste meelest suureks õiguse rikkumiseks; selles antiteetilises asetuses on tõe juuri). Romaani osade lõppudes esinevaid tugevaid ürgjõulisi eluavaldusi, mis iseenesest on elementaarsed, peab lugeja tahestahtmata paralleelitama romaani käänakuterohke, komplitseeritud sisuga ja autori relativistliku üldkäsitusega; sellest paralleelitamisest ta leiab uusi tõdesid ja ühtlasi . H. Tammsaare relativistliku eluvaate aluse. Et mitte vahele jätta, mainime IV osa puhul veel üht osalise tähtsusega kunstlikku võtet: lk. 134 viib Indrek koolivennast revolutsionääri Meleski poolt tarvitamata jäetud singi ja saia prügikasti. See on kummaline samm ja see esineb romaanis kunstliku võttena. Ta toob üksluiseks minevasse sagimisse värskendavat intriigi, ta toob uusi üllatavaid (seega
puudumist) • Relativistlik füüsika lähtub absoluutkiiruse olemasolust ja uurib liikumisi sellele lähedastel kiirustel. Absoluutkiirus ≡ valguse kiirus vaakumis c *108 m000km/s 3e.300 /s Valgus on inimesele kõige tuntum näide puhtalt väljalise (täpsemalt – nullise seisumassiga) objekti kohta. See liigub ainelise objekti suhtes alati absoluutkiirusega (sõltumata aineliste objektide omavahelisest liikumisest). • Relativistliku füüsika loomulikkus: ruum ja aeg on vaid vaatleja kujutlused. Need kujutlused on paljudele vaatlejatele ühised vaid juhul, kui vaatlejad on ühesugustes tingimustes. Erinevates tingimustes on ka vaatlejate kujutlused ajast ning ruumist erinevad ja see peabki nii olema. • Relativistlik maailmapilt kujunes välja aastail 1905-1916 Einsteini tööde tulemusena. Varasemale lisandus absoluutse kiiruse printsiip. Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus).
absoluutkiiruse lõpmatust (piirangu puudumist) · Relativistlik füüsika lähtub absoluutkiiruse olemasolust ja uurib liikumisi sellele lähedastel kiirustel. Absoluutkiirus valguse kiirus vaakumis c *108 m000km/s 3e.300 /s Valgus on inimesele kõige tuntum näide puhtalt väljalise (täpsemalt nullise seisumassiga) objekti kohta. See liigub ainelise objekti suhtes alati absoluutkiirusega (sõltumata aineliste objektide omavahelisest liikumisest). · Relativistliku füüsika loomulikkus: ruum ja aeg on vaid vaatleja kujutlused. Need kujutlused on paljudele vaatlejatele ühised vaid juhul, kui vaatlejad on ühesugustes tingimustes. Erinevates tingimustes on ka vaatlejate kujutlused ajast ning ruumist erinevad ja see peabki nii olema. · Relativistlik maailmapilt kujunes välja aastail 1905-1916 Einsteini tööde tulemusena. Varasemale lisandus absoluutse kiiruse printsiip. Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus).
Sokratesele omistatakse väited ,,Ma tean, et ma midagi ei tea" ja ,,Tunneta iseennast", kuid sisuliselt on sarnased väited olemas juba Herakleitose fragmentides (,,Paljuteadmine tarkust ei õpeta ..." ja ,,Ma uurisin iseennast".). Sokrates püüdis anda mõistete kvantitatiivseid määratlusi. Ise midagi ei kirjutanud, on üks Platoni dialoogide tegelasi. Platon oli Sokratese õpilane. · Sokrates astus välja sofistide relativistliku filosoofia vastu. · Kui inimesed arutlesid oma arvates tõsikindlate teadmiste üle (õiglus, tõde, voorus, ilu, vaprus jne.), siis Sokrates küsis, mis see mõiste (õiglus, tõde, voorus, ilu, vaprus jne.) on? · Tõeni saab jõuda ainult mõistelise määratluse kaudu. (Need määratlused kippusid siiski olema üksnes kvantitatiivsed.) PLATON (V IV s. e.m.a.) Oli esimese kõrgharidust andva õppeasutuse AKADEEMIA rajaja. Platonil oli suur mõju kogu filosoofia ajaloo jooksul
printsiipi nimetatakse väljade superpositsiooni printsiibiks. Näiteks elektrivälja tugevuste puhul . ● Mida mõeldakse füüsikas printsiibi all? ● Võrdle printsiipi füüsikas aksioomiga matemaatikas. ● Sõnasta atomistlik printsiip. Mis seda kinnitab? ● Sõnasta energia miinimumiprintsiip. Mis seda kinnitab? ● Sõnasta tõrjutuse printsiip. Mis seda kinnitab? ● Milline on relativistliku füüsika peamine erinevus klassikalisest füüsikast? ● Milline valem esitab kõige lühemalt energia ja massi jäävuse printsiipi? ● Millal tajud ruumi mõõtmete ja aja kulgemise suhtelisust ehk relatiivsust? Esita nõutud ajaks kirjalikult küsimuste vastused. See on Sinu viimane (V) kohustuslik füüsika hinne I kursuselt. Enne kursuse hinnet välja ei kirjutata.
Uue paradigma-teooria ilmumine esineb mingi muu teooria praktika ebaõnnestumises – uus teaduslik traditsioon uute reeglitega. Muutus uueks paradigmaks on teaduslik revolutsioon muutus normaal uurimistööst – ekstraordinaarne uurmistöö. Ptk 9. Mis on teadusrevolutsioon, võrrelge poliitilise revolutsiooniga? Kas vana ja uus paradigma vastanduvad, st kas üks välistab teise? Kuidas tekib uus teooria? Kuidas võetakse omaks teooria? Kas Newtoni paradigmast võib rääkida kui relativistliku erijuhtumist? Newton: Thomas Kuhn on väitnud, et teadusrevolutsioonide ajal vahetub üks teooria teisega, mis ei ole eelmisega võrreldav, sest nende mõistestik on ühismõõduta. See kehtib Kuhni meelest näiteks ülemineku puhul Newtoni mehaanikalt erirelatiivsusteooriale. Kummaski teoorias on näiteks erinev massi mõiste, mis ei ole teise omaga võrreldav. Kuhn tugineb analüütilise deskriptivismi nimelisele arusaamale, et terminil on analüütiline definitsioon, mis tugineb
· Rõhutab mõistuse ja eneseanalüüsi tähtsust. Tunnistab inimese muutlikku meelt. Näiliku ja tegeliku vastuolu teema (nagu hiljem barokis). · Taunib äärmuslikkust mõtetes ja tegudes, tasakaalustatud kesktee tähtsus. · Tema tunnuslause ,,Mida ma tean" väljendab tema kõige tunnuslikumat joont, skeptilisust. Võime teada küll palju ent iial ei tea me kõike. Mida targemad me oleme, seda enam mõistame oma teadmiste suhtelist ulatust. Niisiis ta oli relativistliku mõttelaadi algatajaid uusaegses filosoofias. · Raamatutest õpitud tarkusest veel väärtuslikum on avar elukogemus koos mõtisklusega. 11. Renessansi romaan ja novell (XV-XVI saj.) (RA, Rabelais Gargantua, Pantagruel; Tormese Lazarillo elukäik, Cervantes Don Quijote, Koerte kõnelus) 14 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini
deformeeritud. Energia ja massi seos: E = mc2, Energia joulides, mass kilogrammides ja valguse kiirus meetrit sekundis 2,9979 × 108, ehk ligikaudu 300 000 km/sec. SI mõõtühikute süsteem. 25 Osakeste karakteristikud Mikroosakeste maailm on suurte kiiruste ja kvantnähtuste maailm, kus kehtivad relativistliku mehaanika (erirelatiivsusteooria) ja kvantmehaanika seadused ja põhitõed, nagu näiteks osakeste laineline iseloom. 26 Elementaarosakese üldisest määratlusest lähtudes jätame kohe kõrvale niisugused omadused nagu kuju ja suurus. Tähtsaimad relativistlikku osakest määratlevad karakteristikud on seisumass (ei olene taustsüsteemist), elektrilaeng, sisemine omapöörlemishulk ehk spinn (ingl. k
eksisteerib suurim võimalik kiirus ehk absoluutkiirus. Puhtalt väljalise objekti liikumine aine suhtes on absoluutne, aineliste objektide omavaheline liikumine aga suhteline. • Absoluutkiirus- Absoluutkiirus c on kiirus, millega puhtväljaline ehk ilma seisumassita objekt liigub mistahes ainelise objekti suhtes. Absoluutkiirust nimetatakse enamasti valguse kiiruseks vaakumis, kuna valgus on inimestele kõige tuntum puhtväljaline objekt. • Klassikalise ja relativistliku füüsika erinevus- Klassikaline füüsika eeldab absoluutkiiruse lõpmatust (piirangu puudumist), relativistlik füüsika arvestab absoluutkiiruse lõplikkust (piirangu olemasolu) ja uurib liikumist absoluutkiirusele lähedastel kiirustel. Ülesanded • Kui kaua võiks 100 W nimivõimsusega elektrilamp järjest põleda selle energia arvel, mis saadakse ühe milligrammi aine täielikul muundumisel energiaks? • Kas me tunneksime endid Maa suhtes kiirusel 0,87 C ebamugavalt
epikuurlasest filosoofiks peetud. Kaitseb loomulikkust ja imetleb elutäiust inimeses. Rõhutab mõistuse ja eneseanalüüsi tähtsust. Tunnistab inimese muutlikku meelt. Näiliku ja tegeliku vastuolu teema (nagu hiljem barokis). Taunib äärmuslikkust mõtetes ja tegudes, tasakaalustatud kesktee tähtsus. Tema tunnuslause ,,Mida ma tean" väljendab skeptilisust: võime teada palju, ent iial ei tea kõike. Mida targemad oleme, seda enam mõistame teadmiste suhtelist ulatust. Niisiis ta oli relativistliku mõttelaadi algataja uusaegses filosoofias. Raamatust õpitud tarkusest veel väärtuslikum on avar elukogemus koos mõtisklusega. 12) Renessansi romaan ja novell (15.16. saj). Renessanssi romaanidest tõusid esile rüütli- ja pastoraalromaan. Oma tänapäevast kuju hakkas romaan omandama 15.saj II poolel, mil raamatute trükkimine soodustas üleminekut värsivormilt proosale. 16.saj Hispaanias võib rääkida massikirjandusest ilmus tohutult rüütliromaane
Sotsiaalsest sündmusest sai rohkem privaatne sündmus. Varem publik vestles, kommenteeris, parandas, hõikas, plaksutas vahele; üldjoontes see kõik nüüd lõppes. Lava ja saal eraldusid rohkem. Sellest tingituna prooviti kodanlikku publikut sokeerida; mõned liikumised kasutasid teatri võimu uhkes üksilduses eksperimenteerida ja uut vaadet kunstile. Palju oli, mida maailmas muuta. Maailmapilt muutus: traditsiooniline kiriklik usk vahetus relativistliku maailmavaatega, mille tõi kaasa antropoloogia areng. Polnud enam ühtset, objektiivset tõde. See maailmavaade mõjutas kunstide arengut. Tõdede paljusus. Siia lisati ka usk inimese taju subjektiivsusest: kunsti vaatlemiseks pole ainult üht viisi! Mõiste pärinemine prantsuskeelest pole juhuslik: alates valgustusest oli Prantsusmaa intellektuaalsete debattide kohaks. Enamik voole produtseeris manifeste, esseid. Reaalne vaade teatrile, teostus jäi tihti marginaalseks või ähmaseks
käitub kui laine. Seetõttu võib aegruumis liikuvat osakest kujutada lainepaketina ehk lokaliseeritud lainena, mis kujutab endast mitme või lõputu siinuselise laine superpositsiooni. See tähendab ka seda, et osakese lainepakett kannab endas impulsi ja energiat ning selle lainepaketi levimiskiirust näitab laine rühmakiirus, mis ongi võrdne ka osakese reaalse liikumiskiirusega. Ja see allub juba täielikult relatiivsusteooria põhinõuetele. Osakesed järgivad relativistliku mehaanika seadusi. Näiteks relativistliku dünaamika põhivõrrand on E2=c2 p2+m02 c4. Kasutades kvantmehaanikas tuntud osakese energia ja impulsi avaldisi = = on relativistliku dünaamika põhivõrrandist tuletatud relativistliku kvantmehaanika üks põhivõrrandeid: 96 =
See on erirelatiivsusteooria kaksikute paradoksi nö. edasiarendus. See näitab igavese elu võimalikust. Kui aega ei eksisteeri, siis elu eksis- teerimine oleks igavene. 1.2.1.10 Kineetiline energia erirelatiivsusteoorias Klassikalises mehaanikas saadi kineetilise energia mõiste just jõu töö kaudu. Sarnaselt teeme me seda ka siin järgnevalt. Jõudu defineeritakse klassikalises mehaanikas järgmiselt: siin on impulss siiski relativistlik. Esitatud seos on tuntud ka relativistliku dünaamika põhisea- dusena. Leiame vaba keha kiirendamisel tehtava jõu tööd: ja nüüd integreerime saadud seost: Tähistame v2 / c2 = q. Avaldame töö järgmisel kujul: kus A0 on integreerimiskonstant. Töö võrdub nulliga siis, kui vaba keha ei kiirendata ( v = 0, q = 0 ). Järelikult: Järelikult vaba keha kiirendamiseks sooritatud töö ehk kineetiline energia peab olema: 61
[Merell 97] toob paralleelid Peirce kolmem~oo~tmelise m¨argiruumi ja Riemani geomeetria vahel30 . Vaadeldes Peirce m¨arki kui 3-m~oo~tmelist olekuvektorit K(X, Y, Z), mille koordinaatidel on v~oimalikud kolm diskreetset v¨a¨artust 1, 2, 3 ning, mis paiknedes mittelineaarses ruumis on 30 [Merell 97] k¨asitlusviis on piisavalt intrigeeriv ja k¨ usimusi a¨ratav, paraku ei pea ma siinkohal sobilikuks Peirce ja Riemani relativistliku geomeetria l¨ahemat vaatlemist. 31 ajaliselt muutuv31 K(t), on kohane selle k¨asitlemine tensorina, mis u ¨htlasi esitab k~oik m¨argi K(t) v~oimalikud olekud: K111 K112 K122 K222 K211 K311 K123 K223 K221 K321 K331 K233
Tuleb võtta arvesse ühiskonna reaalne vaimsus, sest see piirab üsna palju indiviidi vabadust. Alan Chalmersi mitteesinduslik realismi teooria on Rein Vihalemma arvates füüsikateooriate arengu sõltumatu käsitlus. Chalmers toob võrdlusi Newtoni ja Einsteini teooriate vahel lähtudes nende rakendatavusest ja tõdeb, et neid mõlemaid on võimalik ,,väga mitmesugustel tingimustel ligikaudu rakendada". Näiteks ei ole võimalik Newtoni mehaanikat välistada hoolimata sellest, et see relativistliku mehaanikaga ei sobitu. Chalmers märgib: ,,Näiteks saab Einsteini teooria raames näidata, et kui süsteemi kiirus mingi hulga taustsüsteemide suhtes on väike, siis on süsteemi massi väärtus ikkagi ligikaudu sama, ükskõik missuguse teise taustsüsteemi suhtes sellest hulgast teda hinnatakse. Järelikult ei eksi me antud taustsüsteemide hulga raames palju, kui käsitleme massi pigem omaduse kui suhtena." Mitteesinduslik realism on füüsikateooriate üldrakendatavusel tuginev meetod
annaabi.ee 
