Projekti eluiga on kaks aastat. Esimese aasta lõpul teenitakse 60 000 eurot ja teisel aastal 80 000 eurot. Leidke selle projekti sisemine tulumäär (IRR)? Lahendus: NB! Seminaris ei olnud MIRR arvutamine nõutud. 3. Projekti kohta on teada alljärgnev informatsioon. Projekti esialgne investeering on 10 milj eurot. Projekti esimese aasta rahavoog + 6 milj eurot, teisel aastal omakorda -2 milj eurot, kolmandal aastal +6 milj eurot. Leidke projekti MIRR, eeldusel et projekti rahavood reinvesteeritakse intressimääraga 10%? See intressimäär on ka ettevõtte minimaalseks nõutavaks tulumääraks investeeringutelt. Kas projekti tasub investeerida tuginedes MIRR-le? Leidke ka excelis mis on selle projekti IRR? Lahendus: rahavood on ajalises järjekorras -> -10 6 2 6 Projekti investeeringute nüüdisväärtus: 10milj Projekti sissetulevate rahavoogude tulevane väärtus: 6x1.1^2 +2x1.1 + 6 = 15.46 milj Seega 10.0x(1+MIRR)^3 = 15.46, siit Kuna MIRR > 10%, siis tasub projekti investeerida.
- Miinused: ei kajasta projektiga seotud kõikide juhtimisotsuseid, eeldab rahavoogude reinvesteerimist - Sisemine rentaablus (IRR)- Kõrgem=parem ehk võta vastu, kui IRR>kapitali hind - (seda lahenda ainult excelis) - Plussid: arvestab raha ajaväärtust ja rahavoogusid - Miinused: eeldab, et kõik raha reinvesteeritakse sama määraga. Kui projekt sisaldab mitu IRRi, siis raske tõlgendada Peamine konfliktiallikas on erinevad eeldused reinvesteerimismäära osas NPV, MIRR ja IRR vahel. NPV ja MIRR eeldavad, et rahavood reinvesteeritakse kapitali hinnaga, kuid IRR meetod eeldab reinvesteerimismäärana projekti enda IRR-i, mis tavaliselt on kapitali hinnast kõrgem (kui on). Kõrgem reinvesteerimismäär IRRi puhul muudab
omanikele, kui kõik kulud on ära makstud ja sealhulgas arvestatud ka juba selle osaga, mida
omanikud nõudsid
Kui NPV>0, siis võib projekti vastu võtta
34. Projekti sisemine tulumäär (IRR) - IRR ehk projekti sisemine tasuvuslävi ehk
tulumäär on diskontomäär, mis võrdsustab tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse esialgse
investeeringuga.
Projekt on seda väärtuslikum, mida kõrgem on IRR. IRR eeldab, et rahavood reinvesteeritakse
selle enda tulumääraga. Tegemist aastase tulumääraga.
Hindamiskriteeriumid:
IRR > WACC , projekti võib vastu võtta;
IRR = WACC , tuleb teha edasist analüüsi;
IRR
Lisaks sellele pakkub ka investeerimis- ja toetamist võimalusi, heategevusnõustamist. 1.3 Investorid Investorid annavad oma usaldusväärsusega organisatsioonile võimaluse halbadel aegadel ellu jääda ja headel aegadel uuendada ja kasvada. Lisaks sellele, annavad juhatusele suuniseid, kuidas ja kuhu turul liikuda. Vajadusel julgustavad, vajadusel pidurdavad majandustegevust. Swedbank omakorda mõjutab oma tulemustega investorite tulevasi plaane kas võetakse kasum välja, reinvesteeritakse ettevõttesse vms. 1.4 Ühiskond Ühiskonna üldised normid, tõekspidamised, ärieetika jms mõjutab ettevõtet sel määral, et ei ole võimalik ilma hukkamõistuta käituda ebaseaduslikult või eetiliselt. Kaudselt täidavad neis valdkondades järelevalvet maksuamet, töökaitseinspektsioon jne. Ettevõtte mõju ühiskonnale või mõnele selle väiksemale grupile võib olla tööandjana kui ka heategija/annetajana (toetus tegevus on jaotatud nelja valdkonda: kultuur, haridus, sport
finantsteenustest Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Võlakordaja=kohustused kokku/aktiva A. Damodaran (1996) jaotab vastuvõetavad äriettevõtte finantsotsused tinglikult kolme kategooriasse: Investeerimisotsused ehk ressursside paigutamisega seotud otsused (varade portfell).; Finantseerimisotsused ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha kapitaliturgudelt hankimine).; Dividendiotsused ehk kui suur osa kasumist reinvesteeritakse või kui suur osa kasumist saab jaotada omanikele dividendina. Valik ettevõtte finantseesmärke: Ellu jääda; Vältida maksejõuetust ja pankrotti; Võita konkurentsis; Viia maksimumini müügikäive ja võita maksimaalne turuosa; Viia miinimumini kulud; Viia maksimumini kasum; Säilitada püsiva sissetuleku kasv. Finantsjuhi ülesanded: Varade finantseerimise planeerimine, juhtimine ja kontroll. Käibevara mõjutavate otsuste finantsanalüüs ja kontroll, käibevara efektiivsuse analüüs
Kui palju suudab ettevõtte investeerida ja millistesse konkreetsetesse varadesse on otstarbekas investeerida? 2. Kuidas suurendada nõutavat rahahulka? Rahavood ettevõtte ja finantsturu vahel. A. Ettevõte emiteerib väärtpabereid, et saada raha (finantseerimisotsus). B. Saadud raha investeerib ettevõte varadesse (investeerimisotsus). C. Ettevõte toodab rahavooge oma põhitegevusest. D. Makstakse valitsusele makse. Muud huvigrupid võivad saada raha. E. Jaotamata jäetud raha (puhaskasum) reinvesteeritakse ettevõttesse tagasi. F. Raha makstakse välja investoritele intresside ja dividendidena (dividendiotsus). Agentuurikonflikt ettevõttes. Agentuurikonflikti teooria uurib vastuolusid, mis võivad tekkida ettevõtte omanike, tema juhtkonna ja võlausaldajate vahel. Konflikt iseenesest tekitab kulusid, mida tuleb hoida minimaalsetena. Seega on eristatavad kolm eraldiseisvat agentuurikonflikti allikat: a) juhtkonna ja ettevõtte omanike ehk aktsionäride vahel,
IRRiga: · NPV = 0 WACC = IRR . Lähtuvalt sellest seosest saab anda ka IRRi hindamiskriteeriumid: · IRR > WACC , projekti võib vastu võtta; · IRR = WACC , tuleb teha edasist analüüsi; · IRR < WACC , projekt tuleb tagasi lükata. Projekt on seda väärtuslikum, mida kõrgem on IRR. Siis saab käivitada ka suhteliselt kõrgema kapitali hinnaga projekti. IRR-meetodit tasub võrrelda NPV-meetodil saadud tulemusega. Kui NPV kriteerium eeldab, et projektist tulevad rahavood reinvesteeritakse nõutava tulunormiga, siis IRR eeldab reinvesteerimist endasuuruse tulunormiga. Tihti annab IRR projekti vastuvõtmise seisukohalt sama hinnangu kui NPV. Probleemid tekivad näiteks siis, kui tulevastes rahavoogudes on märgi muutusi (osa rahavoogusid on negatiivsed), st hiljem tuleb veel raha juurde laenata, et projekti käigus hoida. IRRi kasuks räägib see, et NPV kui absoluutnäitaja ei sobi projektide võrdlemiseks. IRR-meetodil hindamisel ei ole vaja nõutavat tulunormi otseselt teada
· I väärtpaberi beeta 6 (A.Teearu, E.Krumm;2005; 142) 2.2 Holding Period Rate of Return (HPR) mudel Finantsinvesteeringu tulusust investori jaoks saab mõõta mitmete indeksitega. Üks selline on Holding Period Rate of Return (HPR). Selle idee on ära määrata investeeringu nn. hoidmisaeg (nt. Üks aasta) ja siis oletada, et kogu saadav tulu reinvesteeritakse. Investeeringu väärus perioodi alguses (siia ei ole sisse arvestatud tehingukulusid) on lihtsalt väärtpaberi turuhind. Investeeringu väärtus perioodi lõpus on väärtpaberi turuhind, millele on juurde liidetud väärtpaberilt saadud dividendid. Kui tegemist on pikema perioodiga kui üks aasta, siis kasutatakse valemit: , kus kogu perioodi holding period rate of return
Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. 1 Liitintress- rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intress, mida arvestatakse muutuvalt põhisummalt ning intress reinvesteeritakse. Intresside kapitaliseerimine – intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR (efektiivne intressimäär) - intressimäär, mis aastase kapitaliseerimise puhul annaks sama tulemuse, kui osaline liitkasvitamine. Kasutatakse finantstoodete võrdlemisel. Kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine. 7
põhimõtteline muudatus nimelt sisuliselt kaotati Eestis sellest kuupäevast ettevõtte tulumaks. Idee ettevõtte tulumaksu kaotamisega (või olulise vähendamisega) majandust elavdada pole uus kogu nn. maksuparadiiside e. off-shore`ide süsteem baseerub põhimõtteliselt samal ideel. Antud makromajandusliku kontseptsiooni aluseks on idee ettevõtte tulumaksu vähendamisega jätta ettevõtete käsutusse varasemaga võrreldes rohkem kasumit lootuses, et sellest enamik reinvesteeritakse, mis koos loodetava väliskapitali sissevooluga madalamate maksumääradega riiki peab looma head eeldused uute töökohtade loomiseks ja SKP kiireks kasvuks. Selle idee kasutamine Eestis omab aga selgelt väljendatud spetsiifikat. Jätkem kõrvale selle idee teoreetilised põhjendused need on selgelt poliitpropaganda, mitte teadusliku analüüsi tasemel (Kallas, 1999).Seejuures on idee autorid jätnud kasutamata põhilise teaduslikult korrektse seda toetava argumendi
kombineerida): Sisemine ehk orgaaniline kasv laiendatakse senise ettevõtte tegevust sisemiste ressursside arvelt. (nt tooteid arendades, geograafiliselt laiendes, rahvusvahelistumises vms). Väline kasv kasutatakse omanikeringi laiendamist, liitumisi, omandamisi, strateegilisi liite, ühisettevõtteid, litsenseerimist, frantsiisi. Sisemine kasv: Sageli iseloomulik soov säilitada pereettevõtet, omada täielikku kontrolli ettevõtte üle. Kasumid reinvesteeritakse. Uued tooted ja teenused Aeglasem, kuid parema kontrolli all ettevõte suudab kasvutegureid peenhäälestada, püüdes seejuures sobituda keskkonna jätkuvate muutustega. Ettevõte suudab paremini kontrollida äritegevuse erinevaid külgi, võrreldes olukorraga, kui mingi kokkulepitud koostöö kaudu on kaasatud mitmeid ettevõtteid. Sisemiste kasvustrateegiate eelised ja puudused:
kordajaid. Mai kuus toimunud 90000 aktsia emiteerimisest saadi umbes 11,2 miljonit krooni , millest 4 miljonit läks käibekapitali suurendamiseks, 1,4 miljonit lühiajalise pangalaenu kustutamiseks ja ülejäänud raha läks tootmisseadmetesse. Kui emissioon oleks praegusel hetkel toimunud poleks seda ilmselt täis märgitud. Kuna Viisnurk näeb ka tulevikus ette laienemist ei ole lähematel aastatel lootust dividende saada ja kasum reinvesteeritakse. Võiks spekuleerida, et lähimas tulevikus Viisnurga aktsia hind suurtes piirides ei muutu. Ettevõtte bilansi ja kasumi hüppelist suurenemist pole tõenäoliselt tulevikus loota, kuid samas praeguse kasvutempo peaks firma suutma säilitada. Ehkki ettevõte tegeleb ka mitmete kõrvalharudega sõltub üldine edukus esmalt siiski suusatootmisest ja põhilised riskid peaks olema sellega seotud. Ettevõtte likviidsusnäitajate põhjal võiks talle lühiajalist laenu anda
arvelt. (nt tooteid arendades, geograafiliselt laienedes, rahvusvahelistumine vms). Väline kasv - kasutatakse omanikeringi laiendamist, liitumisi, omandamisi, strateegilisi liite, ühisettevõtteid, litsenseerimist, frantsiisi. Sisemine kasv Sageli iseloomulik soov säilitada pereettevõtet, omada täielikku kontrolli ettevõtte üle Kasumid reinvesteeritakse Uued tooted ja teenused 22 Aeglasem, kuid parema kontrolli all - ettevõte suudab kasvutegureid peenhäälestada, püüdes seejuures sobituda keskkonna jätkuvate muutustega. Ettevõte suudab paremini kontrollida äritegevuse erinevaid külgi, võrreldes olukorraga, kui mingi kokkulepitud koostöö kaudu on kaasatud mitmeid ettevõtteid.
arvelt. (nt tooteid arendades, geograafiliselt laienedes, rahvusvahelistumine vms). Väline kasv - kasutatakse omanikeringi laiendamist, liitumisi, omandamisi, strateegilisi liite, ühisettevõtteid, litsenseerimist, frantsiisi. Sisemine kasv Sageli iseloomulik soov säilitada pereettevõtet, omada täielikku kontrolli ettevõtte üle Kasumid reinvesteeritakse Uued tooted ja teenused 22 Aeglasem, kuid parema kontrolli all - ettevõte suudab kasvutegureid peenhäälestada, püüdes seejuures sobituda keskkonna jätkuvate muutustega. Ettevõte suudab paremini kontrollida äritegevuse erinevaid külgi, võrreldes olukorraga, kui mingi kokkulepitud koostöö kaudu on kaasatud mitmeid ettevõtteid.
32. Sisemine ja väline kasv, nende eelised ja puudused. · Kui ettevõte seab sihiks kasvu, siis tuleb valida üks kahest võimalusest (mõeldav on siiski ka neid kombineerida): Sisemine ehk orgaaniline kasv - laiendatakse senise ettevõtte tegevust sisemiste ressursside arvelt. (nt tooteid arendades, geograafiliselt laienedes vms). · Sageli iseloomulik soov säilitada pereettevõtet, omada täielikku kontrolli ettevõtte üle. · Kasumid reinvesteeritakse. · Uued tooted ja teenused. · Aeglasem, kuid parema kontrolli all - ettevõte suudab kasvutegureid peenhäälestada, püüdes seejuures sobituda keskkonna jätkuvate muutustega. Ettevõte suudab paremini kontrollide äritegevuse erinevaid külgi, võrreldes olukorraga, kui mingi kokkulepitud koostöö kaudu on kaasatud mitmeid ettevõtteid. Eelised Puudused
Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha finantsturgudelt (finantseerimisotsused). 5
kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. -Liitintress- rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intress, mida arvestatakse muutuvalt põhisummalt ning intress reinvesteeritakse. -Intresside kapitaliseerimine intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. -EAR (efektiivne intressimäär) - intressimäär, mis aastase kapitaliseerimise puhul annaks sama tulemuse, kui osaline liitkasvitamine. Kasutatakse finantstoodete võrdlemisel. Kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine.
Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha finantsturgudelt (finantseerimisotsused). 5
Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha finantsturgudelt (finantseerimisotsused). 5
Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha finantsturgudelt (finantseerimisotsused). 5
annaabi.ee 
