1.Geenid, mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes Nt: rRNA ja tRNA geenid, mitmete ensüümide geenid 2.Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes. Nt: insuliini geen 3.Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapi. Nt: varases embrüogeneesis loote elundite ja elundkondade väljakujunemine 4.Geenid mis ei avaldu kunagi Transkriptsiooni kontrollimine : 1.Repressori abil 2.Aktivaatorvalgu abil (enne sünteesi peab ta aktiveerima promootori) 3.Regulaatorainete abil(vitamiinid, hormoonid) 4.Mittevajalike RNA-de lagundamine *2 tüüpi geene rakuelutegevuse kontrollimiseks : 1.Struktuurigeenid(kontrollivad raku ehituses, talitluses osalevate valkude ja RNA sünteesi) 2.Regulaatorgeenid(kontrollivad repressor ja aktivaatorvalkude tootmist ning struktuurigeenide avaldumist) TRANSLATSIOON -valgu süntees -tsütoplasmas, ribosoomides
Kui need kaks ühinevad siis transkirptsioon toimub kui ei siis ei toimu. ! Nende ühinemist võib taksitada teine valk - REPRESSOR. Repressor valgu ühinemisel DNA molekuliga ei saa ensüüm transkriptsiooni alustada. Et alustada peab promootor vabanema repressorist. Osa geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. -- ensüüm on võimeline promootorpiirkonda kinituma siis kui AKTIVAATOR on sellega seondunud. Vahel on vaja nende valkude seostumieks ka REGULAATORAINETE liitumist. (hormoonid, vitamiinid, toitained) Transkriptsiooni regulatsiooni vead: Ebaõige geeni avaldumine või vajaliku geeni mitteavaldumine toob kaasa suuri muutusi raku ehituses ja talituses. Vähikasvaja rakkude tekke võimaluseka on ,,valede" geenide avaldumine.-- neil on suur jagunemisvõime, häirivad raku elutegevust ja pidurdavad normaalsete rakkude ainevahetust ja eritavad laguaineid. Normaalsed rakud hukkuvad ja vähirakke tekib juurde. Organism sureb peagi.
· Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani. · Kui kanal on avatud, siis määrab iooni liikumise elektrokeemiline gradient. · Kanalid võivad olla pidevalt avatud (lekkekanalid, ingl. non-gated resting or leakage channels) või avatus-suletus võib olla reguleeritud (ingl. gated channels). · Ioonkanaleid reguleeritakse membraanipotentsiaali ja regulaatorainete abil (voltaaz- ja ligandtundlikud kanalid). · Ioonkanalid on suuremal või vähemal määral spetsiifilised erinevatele ioonidele. Naatrium-kaalium "pump"viib Na+ ioone kôrgema kontsentratsiooni suunas rakust välja ja K + ioone rakku sisse. Samal ajal liiguvad K + ioonid pidevalt (kontsentratsiooni languse suunas) rakust välja, suurendades negatiivse laengu (vähendades positiivse laengu) osatähtsust raku sees
22.Mitokondri ja kloroplasti võrdlus! 3 sarnasust: (ehituses) 1.ümbritsetud kahe membraaniga 2 sisaldavad DNA-d, RNA-d ja ribosoome 3 toimub valkude süntees Erinevus seoses ülesandega rakus Mitokondris toimub ATP süntees. Kloroplastis toimub fotosüntees. 23. Kirjuta mõiste seletusele sobiv õige mõiste! 1.Samal territooriumil elavad ühte liiki organismid moodustavad Populatsiooni 2.Hormoonide ja teiste regulaatorainete poolt teostatavat elundite ja Humoraalne elundkondade talitluste regulatsioon regulatsioon 3.Endasarnaste organismide taastootmine Paljunemine 4.Keemilised muundumised ja energia kasutamine organismis ainevahetus 5. Elu organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu tunnused Rakk (rakuline tase) 6
Testosteroon mõjutab spermatosoidide kasvu ja arengut, eesnäärme talitlust, sekundaarsete sugutunnuste arengut ja potentsi, samuti lihasmassi ja jõudlust. Kuseelundkond Neerud – toimub uriini valmistamine. Tema ülesanneteks on - Ainevahetusjääkide eemaldamine organismist.Vee eemaldamine organismist. Liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist. Happe-leelise tasakaalu regulatsioon.Osmootse rõhu püsivuse regulatsioon. Vedelike mahu ja soolade tasakaalu regulatsioon. Regulaatorainete süntees. Kusejuhad – juhivad uriini põide. Suubumiskohal on klapik, mis rõhu suurenemisel, näiteks urineerimisel, sulgub ja takistab uriini tagasivalgumist kusejuhadesse. Kolmeliikmeline lihaskest, mille kokkutõmbumine soodustab uriini liikumist neeruvaagnast kusepõide ega lase sellel tagasi valguda. Põis – on uriini reservuaariks. Tema ülesandeks on kusejuhade kaudu saabuva uriini kogumine. Põiel eristatakse tippu, keha ja põhja koos kaelaga
SV, lipiidide ja valkude ainevahetuses. *iood vajalik kilpnäärme H-de sünteesil. *väikestes kogustes: mangaan, magneesium, vask, fluor. 26.Vee tähtsus organismis, vee jaotumine organismis. 1. Rakusisene e. intratsellulaarne vesi 50 % kehakaalust, kuulub rakkude koostisesse 2. Rakuväline e. ekstratsellulaarne vesi 20 % kehakaalust (¾ rakkudevahelises ruumis ¼ soontesiseses ruumis); ümbritseb rakke, selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja rakust välja. Organismi päevane veevajadus on 28…38 ml kehakaalu kg kohta. Laste veevajadus suurem, kuna vett kehas rohkem ja veevahetus kiirem: Imik vajab ööpäevas vett 120...170 ml/kg, 4...6 aastaste laste veenõudlus on umbes 75…100 ml/kg. Regulatsioon - kesknärvisüsteem, ADN (antidiureetiline hormoon), neerupealiste koore kortikosteroidid. 27.Dehüdratatsioon, hüperhüdratatsioon Dehüdratsioon - veesisalduse langus organismis. Töövõime langeb
embrüogeneesis, kus lootel kujunevad elundid · Geenid, mis ei avaldu kunagi eellaste geenid, mis on kaotanud oma esialgse tähtsuse Transkriptsiooni reguleerimine Kui ensüüm ühineb promootoriga, siis transkriptsioon toimub, kui ei siis mitte. Ensüümi ühinemist promootoriga võib takistada mõni muu valk repressor. Osade geenide avaldumiseks on vaja ka aktivaatorit, et tk tööle hakkaks. Mõnikord on aktivaator ja repressorvalkudel vaja lisandavad regulaatorainete liitumist, (nt hormoonid, vitamiinid jms). Struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude tRNa ja rRNA sünteesi Regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Osa neist kodeerib vähesel hulgal sünteesitavaid tuuma regulaatorvalke. Tagajärjed Muutused raku ehituses ja talitluses nt vähkkasvajarakkude teke. Selle tulemusena liiguvad tsütoplasmasse valgud, mis seal tavaliselt ei esine, neil on suur jagunemisvõime ja nad
terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraanis olevate pooride tsütoplasmasse. Geeni transkriptsioon sõltub RNA- polümeraasi seostumisest promootorpiirkonnaga. RNA- polümeraasi seostumist takistab vahel mõni teine valk, mida nim. repressoriks. Osade geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. Mõningatel juhtudel on repressor- või aktivaatorvalkude seostumiseks vajalik veel regulaatorainete liikumist. Transkriptsioonil moodustuvad nii mRNA kui ka rRNA ja tRNA molekulid. RNA süntees on universaalne toimub nii prokarüootides kui ka eukarüootides. 13 Kui mingilt geenilt toimub transkriptsioon, siis öeldakse, et see geen avaldub. Erinevused rakkude vahel tulenevad geenidest, mis ühtedes või teistes rakkudes avalduvad. Hulkrakses organismis eristatakse 4 tüüpi geene: a) Geenid, mis avalduvad samaaegselt organismi kõigis rakkudes. Nt. rRNA ja tRNA
terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraanis olevate pooride tsütoplasmasse. Geeni transkriptsioon sõltub RNA- polümeraasi seostumisest promootorpiirkonnaga. RNA- polümeraasi seostumist takistab vahel mõni teine valk, mida nim. repressoriks. Osade geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. Mõningatel juhtudel on repressor- või aktivaatorvalkude seostumiseks vajalik veel regulaatorainete liikumist. Transkriptsioonil moodustuvad nii mRNA kui ka rRNA ja tRNA molekulid. RNA süntees on universaalne toimub nii prokarüootides kui ka eukarüootides. Kui mingilt geenilt toimub transkriptsioon, siis öeldakse, et see geen avaldub. Erinevused rakkude vahel tulenevad geenidest, mis ühtedes või teistes rakkudes avalduvad. Hulkrakses organismis eristatakse 4 tüüpi geene: a) Geenid, mis avalduvad samaaegselt organismi kõigis rakkudes. Nt. rRNA ja tRNA geenid,
? Vee jaotumine erinevate vedelikuruumide vahel organismis ja seda mõjutavad tegurid: elektrolüütide konsentratsioon ekstratellulaarses vedelikus, kapillaarne vererõhk, vereplasma valkude konsentratsioon.Veekogus esineb 1. rakusisese e.intratsellulaarse veena 60%- kuulub raku koostisse ja 2. rakuvälise e. ekstratsellulaarse vedelikuna 40%- ümbritseb rakke.selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja sealt välja. Ekstratsellulaarne jaotub: interstitsiaalkoe 31%,vereplasma 7% ja transtsellulaarse 2% vedelike vahel. Veesisaldus hoitakse regulatsioonimehhanismide abil suhteliselt konstantsena. Makroelemendid ja mikroelemendid, nende ligikaudne hulk organismis ja vajalik sisaldus toidus. *Na, K (piisab NaCl -10-20g ja KCl 2-4g ööpäevas) elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll
omakorda indutseeritakse raku tuumades transkriptsioonifaktorite süntees. 246. Geeni doosikompensatsioon: soo määramise arenguahel- X:Y-suhtest sõltuval kaskaadsel geenide avaldumisel diferentseerub organism isaseks (X0) või hermafrodiidiks (XX), geenide doosikompensatsiooni mehhanism sõltub samuti suhtest X:A. 247. Emaefekt: isendi tnnus, mis on määratud ema poolt; emasorganismi geenide transkriptsiooni tulemusel munarakk viidud ja sügoogi esimestel jagunemistel avalduvate regulaatorainete toime 248. Keemilised gradiendid: määravad embrüos esiosa/tagaosa (anterioorse-posterioorse, AP) ja selgmise/kõhtmise (dorsaalse- ventraalse, DV) sümmeetriateljestiku 249. Arengumustri teke: Arengumustri teke äädikakärbse- tsütoskeleti toimel põhjustatakse raku arengus asümmeetria tekesugurakkude liin eristub pärast raku jagunemistemasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient) määravad embrüos
lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerimisega - See periood mis jääb viljastumise ja munaraku jagunemise tekkimise vahele - Õnnehormoonid ja armastus – dopamiini, seratoniin 44.Emaefekti geenid - Emaefekt - isengi tunnus, mis on määratud ema poolt. Seisneb emasorganismi geenide transkriptsiooni tulemusel munarakku viidud ja sügoodi esimestel jagunemistel avalduvate regulaatorainete toimes - Emaefekti geen – geen, mis määrab isendi fenotüübi ema genotüübi kaudu. Avaldub ainult emasliini kadu 1) Avaldumine emasliini kaudu 2) Sümmeetriatelgede moodustumine - Selgimine-kõhtimine telg - Keha esiosa-tagaosa telg 3) Sügootsed arengugeenid - Segmentatsioonigeenid - Omeootilised geenid - Rakutüüpide spetsialiseerumine 45. Positsiooniline informatsioon
6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. 4 (Vesi, lümf, veri) Inimese organismis on keskmiselt 57...65% vett. Nimetatud veekogus esineb rakusisese ehk intratsellulaarse ja rakuvälise ehk ekstratsellulaarse veena. Intratsellulaarne vesi kuulub rakkude koostisse. Ekstratsellulaarne vedelik ümblitseb rakke, selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkise ja regulaatorainete viimine raku sisse ja rakust välja. Ekstratsellulaarne vesi jaotub interstitsiaalkoe, vereplasma ja nn transtsellulaarse ruumi vedelike vahel. Ilma veeta on elu võimalik ainult lühikest aega, sest organismist ei saa eemaldada ainevahetusjääke, häiritud on osmootse rõhu ja happe-leelise tasakaalu regulatsioon, vesilahustes toimuvate keemiliste reaktsioonide kulg jne. Inimorganism vajab tavalisel temperatuuril ja igapäevase tööreziimi juures 2,2...2,8 liitrit vett ööpäevas
terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraanis olevate pooride tsütoplasmasse. Geeni transkriptsioon sõltub RNA- polümeraasi seostumisest promootorpiirkonnaga. RNA- polümeraasi seostumist takistab vahel mõni teine valk, mida nim. repressoriks. geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. Mõningatel juhtudel on repressor- või aktivaatorvalkude seostumiseks vajalik veel regulaatorainete liikumist. Transkriptsioonil moodustuvad nii mRNA kui ka rRNA ja tRNA molekulid. RNA süntees on universaalne toimub nii prokarüootides kui ka eukarüootides. 2.Makroevolutsioon nn. suurevolutsioon ehk evolutsioon pikas ajaskaalas on liigist kõrgemate taksonite, nt sugukondade, klasside, hõimkondade jne teke ja areng ning osa taksoniteväljasuremine. Makroevolutsioon . liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts klass)
et rõhk püsiks madal siis emendub vedelik tagasi. Verplasma valkude konsentratsioon- kapillaaride sein ei ole läbitav, valgu molekulid tekitavad gradiendi, osmoos tõmbab vedeliku uuesti veresoontesse tagasi tulemuseks normaalne püsiv veremaht. Veekogus esineb 1.rakusisese e.intratsellulaarse veena 60%- kuulub raku koostisse ja 2.rakuvälise e. ekstratsellulaarse vedelikuna 40%- ümbritseb rakke.selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja sealt välja. Ekstratsellulaarne jaotub: interstitsiaalkoe 31%,vereplasma 7% ja transtsellulaarse 2% vedelike vahel. Veesisaldus hoitakse regulatsioonimehhanismide abil suhteliselt konstantsena. Makroelemendid ja mikroelemendid, nende ligikaudne hulk organismis ja vajalik sisaldus toidus. *Na, K (piisab NaCl -10-20g ja KCl 2-4g ööpäevas) elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll osmootse rõhu säilitamisel ja rakumembraanide biolektriliste potensiaalide tekkes
Pole energiat oteselt vaja · Ioonkanalite abil: Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani. Kui kanal on avatud, siis määrab iooni liikumise elektrokeemiline gradient. Kanalid võivad olla pidevalt avatud (lekkekanalid, ingl. nongated resting ion channels) või avatus-suletus võib olla reguleeritud (ingl. gated ion channels). Ioonkanaleid reguleeritakse membraanipotentsiaali ja regulaatorainete abil (voltaaz- ja ligandtundlikud kanalid). Ioonkanalid on suuremal või vähemal määral spetsiifilised erinevatele ioonidele. Aktiivtransport - Aine transport vastu kontsetratsioonigradienti energi otsese kasutamisega. · Primaarne: ensüümne transportsüsteem teostab nii ATP hüdrolüüsi kui ka rakendab hüdrolüüsi energia transpordiks vajalikeks konformatsiooni muutusteks
Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani. Kui kanal on avatud, toimub liikumine mööda elektrokeemilist gradienti. On kaht tüüpi kanaleid- reguleeritud kanalid o VOLTAAŽTUNDLIKUD, mis avanevad, kui membraani polariseeritus e. membraanipotentsiaal muutub o LIGANDTUNDLIKUD, mis avanevad, kui ligand seostub e. reguleeritakse regulaatorainete e ligandite abil. o MEHAANILISELT REGULEERITUD pidevalt avatud e. lekkekanalid. Ioonkanalid on suuremal või vähemal määral spetsiifilised erinevatele ioonidele. Selektiivsuse annavad kanalitele nende seinte LAENGUD ja SIDUMISKOHAD. Erand on nt katioonikanalid, mis lasevad läbi kõik positiivsed ioonid. Transportervalgud on ilmselt ioonpumbad, transpordivad osakesi vastu kontsentratsiooni ja/või elektrilist gradienti. 25) Difusioon, Ficki difusiooniseadus.
vett antakse ära uriini, higi, väljaheidetega ja väljahingatud õhuga. Ülemäärane veekaotus- dehüdratsioon. Vee jaotumine erinevate vedelikuruumide vahel organismis ja seda mõjutavad tegurid:1.rakusisese e. intratsellulaarse veena 60%- kuulub raku koostisse (palju-K,Mg,fosfaate,sulfaate.4*rohkem valke kui koevedelikus) 2. rakuvälise e. ekstratsellulaarse vedelikuna 40%- ümbritseb rakke (palju:Na,Cl,HCO3.vähe:K,Mg,P,proteiine).selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja sealt välja. jaotub: interstitsiaalkoe 31%,vereplasma 7% ja transtsellulaarse 2% vedelike vahel. Makroelemendid ja mikroelemendid, nende ligikaudne hulk organismis ja vajalik sisaldus toidus. *Na, K (piisab NaCl -10-20g ja KCl 2-4g ööpäevas) elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll osmootse rõhu säilitamisel ja rakumembraanide biolektriliste potensiaalide tekkes. *Kaltsiumisoolad oluline*luukoe ehitusmaterjal ja *erutuse
Mineraalained- Organismisisene vedelikukäive, endogeenne vesi. ??? Vee jaotumine erinevate vedelikuruumide vahel organismis ja seda mõjutavad tegurid: elektrolüütide konsentratsioon ekstratellulaarses vedelikus, kapillaarne vererõhk, vereplasma valkude konsentratsioon.Veekogus esineb 1.rakusisese e.intratsellulaarse veena 60%- kuulub raku koostisse ja 2.rakuvälise e. ekstratsellulaarse vedelikuna 40%- ümbritseb rakke.selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja sealt välja. Ekstratsellulaarne jaotub: interstitsiaalkoe 31%,vereplasma 7% ja transtsellulaarse 2% vedelike vahel. Veesisaldus hoitakse regulatsioonimehhanismide abil suhteliselt konstantsena. Makroelemendid ja mikroelemendid, nende ligikaudne hulk organismis ja vajalik sisaldus toidus. *Na, K (piisab NaCl -10-20g ja KCl 2-4g ööpäevas) elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll osmootse rõhu säilitamisel ja rakumembraanide biolektriliste potensiaalide tekkes.
annaabi.ee 
