RENO VASSER KRISTJAN RAUD REFERAAT PÕLVA KUNSTKOOL 2019 SISUKORD 1. Elulugu ..................................................................................................................... ............................ 3 2. Looming...................................................................................................... .......................
Kambja Ignatsi Jaagu Põhikool KRISTJAN RAUD Referaat Koostaja: Indrek Kuusk 9.Klass Juhendaja: Õp. Ulvi Unt Kambja 2014 Kristjan Raud Sündis 22.oktoobril 1865. aastal Viru-Jaagupi kihelkonnas. Õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu Reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu Õpetajate Seminari. Seminari lõpetamise järel töötas Tartus ja Peterburis õpetajana. Kunstilise hariduse sai Peterburis Peterburi Kunstide Akateemias, Anton Azbe kunstikoolis ja Müncheni kunstiakadeemias. Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli. Ta oli Noor-Eesti seltsi haritlaskonna liige ja oli kaasatud ka Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusse. I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul Raua juurde Tallinnasse, kus
Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loominguline tegevusega, pedagoogiline tegevusega ja näitust korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee.
..............................................................................................10 2 Sissejuhatus Kristjan Raud (1865-1943) kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Tema loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Tema rahvusromantiline ja müstilis-sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimastel aastakümnetel. Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti
KEILA KOOL KRISTJAN RAUD Referaat Autor: Mario Kallaste, 11R klass Keila 2012 SISUKORD ELULUGU Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus . Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis, edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. Juba varases lapsepõlves olid neil olemas maalimisvärvid, mis üle saja aasta tagasi polnudki nii tavaline kui tänapäeval.
Kristjan Raud Kristjan Raud oli Eesti kunstnik. Ta sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paul Raud, kes oli samuti kunstnik. Vendade kooliaeg algas 1874. aastal Koervere külakoolis, kus nad õppisid vaid ühe aasta. Edasi õppisid nad 1875.-1878. aastal Viru-
Rongisõiduks oleks tal raha olnud küll, kuid tema võttis nõuks talitada omamoodi. Kuus nädalat hiljem jõudis Ants Düsseldorfi. Äsjase kogemuse põhjal võis ta nüüd end kindlamana tunda: suutis ta niimoodi siia tulla, peab ta suutma selles võõras linnas kuidagiviisi ka jalad alla saada. Äärelinnas leidis ta endale odava toa ning hakkas ümberkaudsetele inimestele portreid joonistades raha koguma. 1892. a. algul võis tulevane kunstnik akadeemias nõutava sisseastumismaksu tasuda ja korrapäraseid õpinguid alustada. 1899. a. oli eesti kunsti ajaloos otsekui veelahkmeks. Kevadel oli Peterburis surnud Johann Köler. Selle mehe kogu tegevus oli langenud aega, kus väheste eestlastest kunstnike loomingujõud pidi endale rakendust otsima väljaspool kodumaad. Nüüd aga vajas Eesti kedagi, kes olemasolevaid jõude kohapeal koondaks ja uusi ette valmistaks. 1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks
Kristjan Raud 22.okt. 1865 19.mai 1943 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu · Kristjan Raud sündis 22.oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru Jaagupi kihelkonnas. · Tal oli kaksikvend Paulus(kunstnikuna tuntud kui Paul Raud) · Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru- Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus
Kristjan Raud Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865. aastal talupoja perekonnas Kirikukülas, Viru- Jaagupi kihelkonnas ja suri 19. mai 1943. aastal Tallinnas. Ta oli eesti kunstnik. Tal oli kaksikvend Paulus, kunstnikunimega Paul Raud. Kristjan Raud on tuntud tänu oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustele. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. 1940. aasta nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. 4. juunil 1940 valiti ta ka Nõmme aukodanikuks. Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum, mis on praegu suletud. Täpsemalt Elades Eestis, sai Kristjan Raud ajapikku aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Ta otsustas minna Peterburi, kus sai endale pedagoogi koha
Uurimustöö Kuldne Kolmik 2010 Sissejuhatus Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks.
“Kuldse kolmiku” tegevus Eestis 20. sajandi algul “Kuldsesse kolmikusse” kuulus Ants Laikmaa, kes oli osav maatikukunstnik, portretist ja kasutas palju oma loomingus pastelle, Nikolai Triik, kelle tuntuim töö on Juhan Liivi Portree ja Kristjan Raud, kes on tuntud oma söejoonistega ja samuti illustreeris esimese Kalevipoja. Kolmik on jätnud Eesti kultuuri sügava jälje loomingulise tegevusega ja näituste korraldamisega. Ants Laikmaa (1866-1942) nägi ja koges aastal 1883 Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitusel esimest korda elus, mida kõike maalikunst suudab. Näitus andis sellise hoobi, et ta korjas kokku kõik oma senised katsetused ja läks nendega joonistusõpetaja A. Sprengeli juurde nõu küsima
Keila Hariduse Sihtasutus KULDNE KOLMIK Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Nikolai Triik Koostaja: Tuuliki Kupper 12.B Keila 2013 SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis.. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum
KULDNE KOLMIK Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Nikolai Triik Autor: Anu Palmi SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud , Ants Laikmaa , Nikolai Triik. Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis ,Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega, aga on teinud ka mõne üksiku pildi värvidega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis , Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Nikolai Triik töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursuste,l941. aastast Tallinna
PÕLVA KUNSTIKOOL Hanna – Maria Hurt KRISTJAN RAUD Referaat Põlva 2015 Sisukord SISSEJUHATUS.................................................................................................... 2 ELUKÄIK.............................................................................................................. 3 LOOMING............................................................................................................ 5
................................7-8 Lisad.................................................................................................................9-10 Kokkuvõte...........................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.............................................................................................12 Sissejuhatus Eestis on vast vähe inimesi, kes ei oleks kuulnud nime Kristjan Raud.Teda tuntakse põhiliselt kui eesti kujutava kunsti edendajat ning tolle aja kunstielu koraldajat.Ta sündis lihtsasse talupoja perekonda, kuid mis ometi teda ei heidutanud oma eesmärgi poole liikumast ja saavutamast midagi suurt.Ta osales mitmete seltside tegevuses ning tal on suuri teeneid eesti rahvakunsti ja ainelise vanavara kogumise organiseerijana. Pole kahtlustki, et ta on olnud Eesti jaoks väga oluline persoon, kuid mis on
............................................................................................ 2 Ants Laikmaa ( 1866-1942 ).................................................................................................... 3 Kristjan Raud ( 1865- 1943 )................................................................................................... 9 Nikolai Triik 1884-1940.......................................................................................................... 14 Ants Laikmaa, Kristjan Raua ja Nikolai Triigi tähtsus lisaks oma loomingule......................... 16 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 18 2 Ants Laikmaa ( 1866-1942 ) Ants Laikmaa ( kuni 1935 Hans Laipman ) sündis 5. Mail 1866 talurentniku peres Vigala vallas Läänemaal. Isa Hans oli tal tolle aja talupoja kohta küllaltki haritud õppinud
· "Ketraja" ("Katkenud lõng") · "Truu valvur". Õli. 1878 · "Ärkamine nõidusunest" · "Hiiu naised kaevul" · Ema portree. Õli. 1857-61 · Isa portree. Õli. 18261899 · Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree. 1865. Õli, lõuend. · Roomlanna · Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree · "Herakles toob Kerberose põrguväravast" · "Lorelei needmine munkade poolt". Õli. 1987 · Kunstniku sünnikoht Kristjan Raud · Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. · Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). · Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. · 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja
........................................................................15 2 1.Kunstielu 20. sajandi algul Sajandi algul toimusid eesti kunstis, nii nagu kogu kultuurielus, suured muudatused. Ühiskond oli muutunud juba nii rikkaks, et kunstnikud said Eestis oma töid müüa ning nad ei pidanud võõrsil leiba teenima. Tekkisid esimesed võimalused saada eestikeelset kunstiharidust. Tallinnas avas 1903. a. oma ateljeekooli Ants Laikmaa ja Tartus 1904. a. Kristjan Raud. See haridus ei asendanud päris korralikku, kõrgemates koolides saadavat, kuid kanged eesti poisid õppisid ise omal käel, reisides palju, eelkõige Pariisi, külastades muuseume ja täiendasid end vabaakadeemiates (kool, kus väikese raha eest võisid kõik käia). Kunstnikud võtsid koos teiste haritlastega osa 1905. a. revolutsiooni sündmustest, mis kajastus ka nende loomingus
............................................................. 5 Haridustee........................................................................................................................... 5 Paul Raua elu...................................................................................................................... 5 Vendade erinevused............................................................................................................ 6 Tartu periood (1904-1914) Kristjan Raua elus..................................................................... 6 Kristjan Raud Tallinnas........................................................................................................ 7 Kristjan Raud elu lõpul......................................................................................................... 7 LOOMING............................................................................................................................... 8
kirikule. Koju Viljandisse sattus ta uuesti 1863.aastal ja siinne olukord tundus tema jaoks eriliselt masendav. Ta säilitas oma elu lõpuni balti aadli vastase meelsuse. 1863.aastast paaril järgmisel aastal maalis ta osad oma eriti populaarsed teosed (akvarellid “kunstniku sünnikoht”, “Hiiu naised kaevul” jne). Edaspidi elas ta aga Peterburis ja maalis enamasti vene ülikutest paraadportreid. Ta õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II tütrele, suurvürstitar Maria Aleksandrovnale. Talle omistati akadeemiku ja proffessori tiitlid. Soovides eesti talupoegi aidata, üritas ta oma rahaga korraldada väljarännet Krimmi, see ettevõtmine luhtus ja kunstnik kaotas oma varanduse, kuid mälestuseks jäid mitmed suurepärased maastikuvaated Krimmist. Kunstilised vaated tuginesid klassitsismi eetikale,
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Nime Tammsaare võttis juurde 1904 aastal. Ühel seljakul elavad lähestikku Tammsaare Põhjatalu (Antoni isa Peeter) ja Tammsaare Lõunatalu (omanik Jakob). 8- aastaselt läheb vallakooli (10 km kaugusel). Käis koolis nädalavahetuseti, hiljem läks teise kooli. Paar aastat oli kodus, kuna polnud raha koolis käimiseks. Lõpetas Väike-Maarja kihelkonnakooli. Seal õpetasid Jakob Tamm (luuletaja), Jakob Liiv (Juhan Liivi vanem vend), Tänapäeval on tegemist põhikooliga. Anton lõpetab kooli 1897. Väike-Maarjas hakkab tänu Jakob Tammele kirjutama ning viiulimängu õppima. 1898 astub Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Sinna võeti vastu kõik, kellel oli raha. Õpetas ise ka väiksemaid ja tegi lisatöid. Seal saab korraliku humanitaarhariduse (keeled, eriti vene). Dostojevski on tal põhiline mõjutaja. Gümnaasiumiaastatel tegeleb kirjutamisega, lood ilmuvad Postimehes. Märkimisväärne jutt „Vanad ja uued“. 1903 lõpetab gümnaasiumi, läheb Narva eksameid tegema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
