Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat Katariina II". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
trooni, catherine, prints, jelizaveta, armuke, preisimaa, diplomaat, territoorium, russia, anhalt, elisabeth, holstein, printsess, keiser, kateriina, sisepoliitika, 1763, välispoliitika, pärand, koostaja, evelyn, juhendaja, neeme, randrüüt, 2018, preisimaal, sophie, auguste, kasvatatud, tütarlaps, christian, joannaielluda, pöörduma, jekaterinaVENEMAAL Referaat Koostas: Eesnimi Perekonnanimi 11. klass Puhja 2014 Sissejuhatus - elukäik Katariina II sünninimega Sophie Friederike Auguste, sündis 2. mail 1729 Stettinis, Preisimaa kuningriigis, Anhalt-Zerbsti vürsti, endise Preisi kuninga sõjaväelase, polkovnik Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabeth tütrena. Saksamaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna, oma õepojale abikaasaks. 1744. aastal kevadel, saabus Sophie Friederike Auguste, kes ei osanud üldse vene keelt, koos emaga, keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Pjotr Fjodorovitsi pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, millega sai ta nimeks Katariina ( ) ning 29. juunil toimus Jekaterina Aleksejevna ning Pjotr Fjodovitsi kihlus. Vahepeal õppis ta kiiresti ära vene keele. Abielu sõlmiti 21
Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga. 1754. a. sündis Katariina ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovits). 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks. Ta sattus kohe teravasse vastuollu Venemaa valitsevate ringkondadega, kellele ei meeldinud tema preisimeelne hoiak. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetust Katariina poolt, kes kartis, et tema armuafääridest ja abielurikkumistest teada saanud Peeter algatab abielulahutuse. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III 28. juunil 1762. a. kaardiväelaste poolt troonilt. Riigipööret juhtisid
Rahuldamatu abielu, millest alles 1754 sündis poeg (tulevane keiser PaulI) ja hiljem tütar Anna (17571759), süvendas Katariina nümfomaaniat ja viis suheteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid ainult talle. Ühtlasi hoidis vaimselt võimekas Katariina end kursis poliitiliste oludega ja pidas kirjavahetust valgustusajastu oluliste nimedega, eelkõige Voltaire'iga, kes on nimetanud seda printsessi "Põhjala täheks". Võimuletõus ja valitsemisviis Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi-lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil (ukj) 1762. aastal valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, panid
Tema ainsaks eesmärgiks tema puhul oli panna tütar mehele, mille vastu Sophiel polnud midagi. · Tekkis lootus, et temast võiks saada Rootsi kuninganna naitudes Karl Peter Ulrichiga, kes oli Peeter Suure ainus elusolev lapselaps. · Sophie kurameeris neljateistkümneselt oma ema venna Georg Ludwigiga ja oleks temaga äärepealt abiellunudki, kui poleks saabunud kirja Sankt- Peterburgist. Kutse Venemaale · Venemaal oli nende sugulane Jelizaveta 1741 aasta detsembris haaranud riigipöörde käigus võimu. Holsteinidele langes tema eriliselt soosiv suhtumine. · Johanna vend oli määratud saama Rootsi kuningaks. See sai teoks tingimusel, et Karl Friedrich Ulrich loobub Venemaa troonile saades Rootsi troonist. · Friedrich II ja Jelizaveta pooldavad endi läkitatud kirjades Sophie ja Peter Ulrichi abielu. · 1744 alustavad Johanna ja Sophie incognito reisi Venemaale. Friedrich II ja reis Venemaale
Rahuldamatu abielu, millest alles 1754 sündis poeg Paul I ja hiljem tütar Anna (1757-1759), süvendas Katariina nümfomaaniat ja viis suheteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid ainult talle. Ühtlasi hoidis vaimselt võimekas Katariina end kursis poliitiliste oludega ja pidas kirjavahetust valgustusajastu oluliste nimedega, eelkõige Voltaire'iga, kes on nimetanud seda printsessi "Põhjala täheks". Võimuletõus ja valitsemisviis 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks, kes annulleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Ta sattus kohe teravasse vastuollu Venemaa valitsevate ringkondadega, kellele ei meeldinud tema preisimeelne hoiak. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetust Katariina poolt, kes kartis, et tema armuafääridest ja abielurikkumistest teada saanud Peeter algatab abielulahutuse. Vastukaaluks tema Preisi-lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III 28
Katariina II on kirjutad ka raamatut, mille autoriks on Gala Naumova. Ta üritab kujutada selles raamatus Katariina elutööd ja isiksust kui naiselikku elujõu sümbolit. 2 Katariina II elukäik Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste. Et Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand Katariina Suur meessoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast ,,Katariinaks". Sündinud on ta Stettinis 21.aprillil aastal 1729. 1744. aastal asus elama Venemaale, kus 1745. aastal abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. aastal ümber ristiti
Ühtlasi hoidis vaimselt võimekas Katariina end kursis poliitiliste oludega ja pidas kirjavahetust valgustusajastu oluliste nimedega, eelkõige Voltaire'iga, kes on nimetanud seda printsessi "Põhjala täheks". Oma armukese Grigori 3 Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei pärastine krahv Bobrinski, ja tütar, küsitavalt veel kaks vallastütart kahe armukesega. Valitsemine Peale keisrinna Jelizaveta surma oli Peter Vene troonile tõusnud Peeter III-na, kes saavutas kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tuelmusena 14. juulil valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, panid toime Peeter III
Fjodor I noore venna Dmitri tapmises. Aga valitsemises suhteliselt edukas. Fjodor II 1589-1605 Tsaar 1605, haritud, ent liiga noor. Tapeti. Vale-Dmitri I srn. 1606 Tsaar 1605-1606, tegelikult Grigori Otrepjev. Väitis end olevat Ivan IV surnud poja, tuli Godunovi vastu poolakate sõjaväega, haaras trooni reetmise abil. Ent tema Poola-meelsus ja katoliku usu propageerimine viisid ta kukutamise ja tapmiseni. Vassili IV Suiski 1552-1612 Tsaar 1606-1610. Oli mõjukas bojaar, Rjuriku dünastiast (ta esiisa oli 1238-1246 valitsenud suurvürst Jaroslav. Üldiselt teda tsaarina ei tunnustatud ja lõpuks
Nendeski otsingutes tuli pettuda. Loodeväil avastati alles 19. saj. keskpaigas tõdemusega, et laevasõiduks on see jääolude tõttu praktiliselt kasutamatu. 17. sajandil algasid ka lõunamandri (terra australis) otsingud, mille olemasolu väideti juba antiikajal. Esimesena jõudis 1606. aastal Austraalia rannikuni hollandlane Willem Janszoon. Et tegemist oli Carpentaria lahe äärse väheviljaka kõrbealaga, ei pakkunud avastatud territoorium maadeavastajaile huvi. Alles pärast seda kui inglise meresõitja James Cook jõudis 1770. aastal asustuseks soodsamale ida- ja kagurannikule, tekkis eurooplastel huvi uue mandri vastu. 1788. aastal kujunes tänapäeva Sidney lähistele esimene eurooplaste asundus Austraalias. Pikka aega jäi kauge manner Inglise sunnitööliste väljasaatmispaigaks. Maadeavastuste tulemused. Maadevastused laiendasid oluliselt eurooplaste silmaringi. Kui
· Kodanluse ja alamaadi tähtsus kasvab (lambakasvatus) ja tõstab parlamendi alamkoja eneseteadvust oluline sisepoliitiline nihe ! · Kultuuriõitseng (Shakespeare, Bacon) · Euroopa juhtiv protestantlik suurriik · Oskuslik valitseja: valitses peaaegu isevalitseja moodi , aga samaaegselt tegi rahuldavalt koostööd parlamendiga · Probleem: - Neitsikuninganna ei abiellunud. Tal ei olnud järglasest troonipärijat. - Inglismaa trooni päris tema sugulane, sotimaa kuninganna Mary Stuarti poeg I Stuart-Dünastia esimene periood (1603-48): Kuninga ja parlamendi vahelise võimuvõitluse algus (1. maksuküsimus, 2. usuküsimus) 1. James I (valitses 1603-25) - Inglismaa ja Sotimaa vaheline personaalunioon (1603-1707) - Usupoliitika: Toetas anglikaani kirikut (puritaanide emigreerumine aglab 1620), katoliiklaste vandenõu mahasurumine 1605 - Sisepoliitika: Absolutismi pooldaja , parlamendil pole õigust piirata tema kui jumala
primitiivsel arengutasemel pärismaalastega, ei kaotanud Kolumbus lootust, sooritades hiljem veel kolm merereisi ja jõudes ka Ameerika mandrialale. Hilisemad maadeavastused: Austraalia, kirde- ja loodeväil. 17. sajandil algasid ka lõunamandri (ld terra australis) otsingud, mille olemasolu väideti juba antiikajal. Esimesena jõudis 1606. aastal Austraalia rannikuni hollandlane Willem Janszoon. Et tegemist oli Carpentaria lahe äärse väheviljaka kõrbealaga, ei pakkunud avastatud territoorium maadeavastajaile huvi. Alles pärast seda kui inglise meresõitja James Cook jõudis 1770. aastal asustuseks soodsamale ida- ja kagurannikule, tärkas eurooplastes huvi uue mandri vastu. 1788. aastal kujunes tänapäeva Sidney lähistele esimene eurooplaste asundus Austraalias. Pikka aega jäi kauge manner Inglise sunnitööliste väljasaatmispaigaks. Ameerikast Euroopasse toodud taime- ja loomaliigid. Maadeavastuste tulemusena tutvusid eurooplased senitundmatute taimede ja loomadega
Väilad - Kirda ja Loode väil, püüti leida teed Indiasse Põhja Poolkera kaudu 17. sajandul hakati otsima 1606 jõuti Austraaliasse ehk Lõnuamandrile (Derra Ostarlis) 3.Valgustatud absolutism Saksamaal Kolmekümneaastase sõja 1618-1648 lõpetanud Vestfali rahu kinnitas Sm pol killustatuse 300 riigiks Sm ühendamine oleks võinud toimuda Preisima või Habsburgide Austria ümber Preisimaa hertsogriik kujunes 1525, esimene protestantlik riik Euroopas Alates 17. Saj-st kuulub Preisimaa Brandenburgi kuurvürsti võimu alla Friedrich Wilhelmi ajal (1640- 1688) rajati Berliin, loodi armee, kanalid pr. hugenotid edendasid tööndust Friedrich III (1688-1713) kroonis end Preisimaa kuningaks Friedrich I nime all Friedrich III oli ihne, merkantelist, tubakakolleegium, palgaarmee asendati nekrutitega (80000), kujunes preisi bürokraaatia, langetas otsuseid ainuisikuliselt, sinised ümbrikud
Edasi pole siin rootslastel mingit edu. Eesti- ja Liivimaal on venelased edukad. Erastvere lahing detsembris 1701, kus rootslased saavad lüüa. Juulis 1702 toimub Hummuli lahing. Suuremaid territooriume esialgu ei hõivata, pigem tehakse soomust, võetakse, mida võtta annab. Esimeseks suuremaks vallutuseks siinsel alal on 1704 juulis Tartu hõivamine ja augustis Narva hõivamine. Need on kaks olulist pidepunkti. Samasse aega jääb ka Ivangorodi langemine. Toonase arusaama järgi oli territoorium vallutatud ainult siis, kuid tähtsaimad tugipunktid (linnad) olid hõivatud. Kõigil järgnevatel aastatel jätkub rutiiniks muutunud rüüstamine. Lõpliku saatuse otsustavad: Esiteks: septembris 1708 toimub Valgevenes üks esimesi rootslaste lüüasaamisi: Lesnaja lahing. Teiseks: 27.06.1709 on Poltaava lahing, mille võitsid venelased. Pärast seda põgeneb Karl XII Türki ja algab Põhjasõja järelmäng ning Euroopa saab aru, kes on järgmine peremees.
Teine piiskop BERTHOLD, Loccumi tsistertslaste kloostri abt, kes pühitseti 1197. Aastal leidis, et vaja läheb jõulisemat käitumist ning hankis aasta hiljem paavst Innocentius III käest bulla ristisõjaks liivlaste vastu. Saksimaa rüütlivägedel polnud raskusi liivlastega, Berthold ise aga langes kokkupõrkes. Pärast vägede lahkumist pesid liivlasted ristimise maha. Kolmas piiskop BUXHOEVDENI ALBERT, pühitseti 1199.aastal, ta oli osav diplomaat, auahne poliitik ja võimekas strateeg, kes õppis oma eelkäijate vigadest. 1199.a kuulutas Innocentius III välja ristisõja Liivimaa vastaste kristlaste kaitseks. Alberti juhtimisel sõitis 23 laeva 500 ristisõdijaga Lübeckist Väina suudmesse. Üks tema esimese otsuseid oli viia peakorter allajõge kaitsavamasse kohta, kuhu ta aasta hiljem asutas Riia. - Albert tõi kaasa Henricuse (Henrik), kellest sai latgalite seas tegutsev preester. Tema 1220
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
annaabi.ee 
