Virtuaal maailmad .Enrico Järna Räägitakse, et see siin ongi interneti tulevik.Virtuaalsed maailmad, tuntud ka kui «sünteetilised maailmad», on oma praeguse kuju saanud arvutimängude ning suhtlusprogrammide liitumisest. Nende areng on viimasel ajal olnud väga kiire. Seal elavad ja tegutsevad inimühiskonnad, mis on oma arvult suuremad kui mõni väikeriik. Hinnanguliselt liigub eri virtuaalmaailmades praegu umbkaudu 30 miljonit inimest. Paljud maksavad seal viibimise eest raha. Mida seal siis tehakse? Mõnes maailmas on mitu korda rohkem kultuurisündmusi kui näiteks Tallinnas. Klaverikontserdid, loengud, näitused ja filmid. Erinevatel hinnangutel ületas virtuaalmaailmade majanduse kogutoodang 2005. aastal miljardi krooni piiri.On inimesi, kes teenivad lausa oma igapäevast elatist virtuaalmaailmas teenuseid või tooteid müües. Kuulsaim neist on Ange Cheung kes on loon...
Olles sõltuvuses virtuaal maailmast Getri Mitt Mathias Tikerpe(17) on aastaid veetnud oma vaba aega sisustades Internetis mängides.Aastate jooksul on ta omandanud palju kogemusi ja nippe,kuid kõige sellega kaasneb ka palju ohte kust igaüks end välja vingerdada ei saa. Pärnu ühisgümnaasiumis teadmisi koguv Mathias ei ole üks neist online-mängijatest kes veedab ööd ja päevad arvuti taga aega surnuks lüües .,,Need ajad on möödas millal '' elasin'' arvutitaga.Elu tahab ka elamist.'' Vabal ajal tegeleb ta ka aktiivselt jalgpalliga ning veedab palju aega sõpradega . ,,Kes ise on asjast huvitatud , leiab selle ise.'' Mathias on läbi aegade mänginud Interneti vahendusel erinevaid mänge,kuid üheks tema suureks lemmikuks on aegade jooksu saanud Counter-Strike lühendatult ja kõnekeelselt lihtsalt CS.Kui küsida tema käest mida see mäng endast kujutab vastab ta,et...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Jürgen Ulla Arvutid ja arvutivõrgud A13 · Lõpuks vajutage Finish. Haapsalu Kutsehariduskeskus Jürgen Ulla Arvutid ja arvutivõrgud A13 Uue Virtuaalmasina Loomine Nüüd pead tegema uue virtuaal masina kus sa saad valida endale sobiva operatsiooni süsteemi. · Vajuta New, et seadistada uus virtuaalmasina profiil. Haapsalu Kutsehariduskeskus Jürgen Ulla Arvutid ja arvutivõrgud A13 · Järgmiseks saate valida enda virtuaalmasina nime ja operatsioonisüsteemi. Haapsalu Kutsehariduskeskus Jürgen Ulla
Virtuaalmaailm kas mängult või päriselt? Tänapäeval on peaaegu igas kodus arvuti ja sellega seoses tekib probleem nimega arvutisõltuvus.Noored veedavad palju aega internetis või siis lihtsalt arvuti mänge mängides.Tihti ei teadvusta vanemad omale seda, kuidas võib üks arvutimäng mõjutada lapse mõttemaailma. Vanemad annavad lastele täieliku vabaduse mõtlemata sellele, kuidas peegeldub ,,virtuaalsus" lapse füüsilisel ja psüühilisel tervisel.Uuringute tulemused näitavad, et need inimesed, kes on lapsena arvutimänge mänginud satuvad rohkem kuritegelikule teele kui teised. Millest see tuleneb? Lihtne, väike laps ei saa ju aru, et päris elus pole nii, et kui ühekorra ,,tulistad" või ,, auto varastad" siis juhtub midagi tõsist, sest ta on harjunud virtuaalmaailmaga.Arvutimängudes võib tulistada nii palju kui tahab, aga see tegelane kõnnib ikka edasi.Arvutimängus võib varastada auto või ükskõik mille, aga mid...
Virtuaalreaalsus EVS 2382-37:2003 Standard on mõeldud soodustama rahvusvahelist suhtlust infotehnoloogias. Standard määratleb virtuaalreaalsusega seotud mõisteid. Registrisse kantud 11.03.2003 nr 353, projekti nr 51410 standardite andmebaasis. Virtuaalreaalsus “Kõige õigem” virtuaalne reaalsus on 3- mõõtmeline, arvuti poolt genereeritud maailm, milles saab kasutaja ja maailm üksteist vastatiku mõjutada. Virtuaalne reaalsus peab muutuma vastavalt kasutaja tegevusele ning paus inimese tegevuse ja muutuse vahel peaks olema võimalikult väike. Pilt, heli ja tehismaailma struktuur peaks olema niivõrd realistlik, et inimene unustaks mõneks ajaks pärismaailma olemasolu. Virtuaalne koostöökeskkond tuleb kasuks: sõjaväelaste ning päästetöötjate treenimiseks e-õppes kunstiobjektide näitamiseks (virtuaalne galerii) kirurgiliste operatsioonide...
Virtuaalsete aadresside muutmist reaalseteks aadressideks nimetatakse mälujaotuseks ja virtuaalsete lehekülgede kopeerimist põhimällu nimetatakse lehekülgede saalimiseks Lehekülgedega virtuaalmälu Peaaegu kõik virtuaalmälu rakendused jagavad rakendusprogrammi virtuaalaadresside ruumi lehekülgedeks; lehekülg on plokk järgnevaid virtuaalmälu aadresse. Lehed on tavaliselt vähemalt 4 KiB (4 × 1024 baiti) suuruses ja süsteemid suurte virtuaal aadresside ulatustega või suure hulga RAM-ga kasutavad üldiselt suuremaid lehekülje suuruseid. Lehekülje tabelid Peaaegu kõik rakendused kasutavad lehekülgede tabeleid, et tõlkida virtuaal aadresse, mida näeb rakendusprogramm, füüsilisteks aadressideks, mida kasutab riistvara, et jätkata etteantud käske. Iga sissekanne lehekülje tabelisse sisaldab kaardistamist virtuaal leheküljele või tõelisele mälu-aadressile, millel lehekülge hoitakse või
saavad informatsiooni ning samuti saavad ka poliitikud edastada teavet omavahel ning ka valijatel läbi interneti keskkonna. E-riigil on aga omad tugevused ja nõrkused. E-riigi üheks suurimaks tugevuseks võib pidada selle kättesaadavust. Internet on tänapäeval kodudes igapäeva lahutamatu osa. Täna leidub Eestis ilmselt väga vähe kodusid, kus puuduvad internet ja arvuti. Inimesed on koondanud peaaegu kogu oma elu virtuaal keskkonda ning ajavad oma asjatoimetusi seal. See on muutnud kogu elu inimeste jaoks lihtsamaks ning mugavamaks. Eriti maal elavate inimeste jaoks. Näiteks võib tuua arvete tasumised ning netipangad. Ülekandeid ning arveid tasuda saab väga lihtsasti internetis. E- riigi olemasolu on meie kõigi jaoks tähtis ning selle kättesaadavus meie riigis on kõigi jaoks väga hea. Minu arvates oleks ilma selleta palju raskem toime tulla. E-riigi olemasolu on võimaldanud meil korraldada e-valimisi
uuringu tulemused ja autorite järeldused enda arvamus artikklist Uuritav probleem on e-tarbijate käitumine. Eesmärgid Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kontseptsioone e-tarbija käitumist, sealhulgas saadud traditsiooniliste tarbijate käitumist. Välja selgitada elektroonilise kaubanduse loomus ja sellega seonduv e-tarbija käitumine. Kuidas erinevad valdkonnad käituvad, näiteks erinevast soost ja vanusest inimesed. Milliseid tooteid tarbitakse ja milliseid mitte. Millised virtuaal leheküljed on inimestele turvalisemad ja kuidas seda otsustatakse. E- tarbija taju riskide ja kasu vahel, e-tarbija käitumine turunduses, piltide roll ja mõju, usaldus ja e-interaktiivsus... (See artikkel on korraldatud järgmiselt. Me arendame oma mudeli 2 etapis. Esiteks, me esitame kirjandusest tuntud tegureid, mis mõjutada tarbija käitumist ja moodustavad põhiosa meie mudelist. Teiseks tutvustame raamistikku, mis suudab vastu võtta ja uurida nii mõjutuste
Küsimus 1 Hinne 1 / 1 Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on Vali üks või enam: a. info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) b. infot andev ja jagav infotöötlussüsteem c. inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms d. kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) e. arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms Küsimus 2 Hinne 1 / 1 Vii kokku arvutitüübid. võrguarvuti personaalarvuti The correct answer is: Võrguarvuti miniarvuti...
Küsimus 1 Hinne 1 / 1 Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on Vali üks või enam: a. info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) b. infot andev ja jagav infotöötlussüsteem c. inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms d. kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) e. arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms Küsimus 2 Hinne 1 / 1 Vii kokku arvutitüübid. võrguarvuti personaalarvuti The correct answer is: Võrguarvuti miniarvuti...
Urmot Rosenberg IT KURITEGEVUS 368 IT KURITEGEVUS IT kuriteod 1. Arvuti või arvutisüsteemi ebaseaduslik kasutamine - isiku virtuaalkontot kasutatakse ilma tema nõusolekuta (näiteks on ilma isiku nõusolekuta kasutatud Facebook vms kontot, e-posti kontole sisse logitud jne); 2. Arvuti kelmused 3. Arvutiviiruse sh spämmi teadlik levitamine; 4. Arvuti või arvutisüsteemi töö blokeerimine - erinevad ründed arvutile või arvutisüsteemile, mille tulemusel arvuti või arvutisüsteemi töö blokeeritakse nt ülekoormuse tõttu (nt DDos ründed), aga ka nt ründed kodulehtedele, foorumitele jne; 5. Identiteedi vargused - isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine ehk nn libakontode tegemine. Identiteedi vargusena on käsitletavad sellised tegevused nagu teise isiku nimel ilma isiku nõusolekuta (virtuaal)konto loomine, teise isiku nime...
Küsimus 1 Hinne 1 / 1 Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) – on Vali üks või enam: a. info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) b. infot andev ja jagav infotöötlussüsteem c. inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms d. kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) e. arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms Küsimus 2 Hinne 1 / 1 Vii kokku arvutitüübid. võrguarvuti personaalarvuti The correct answer is: Võrguarvuti – miniarvuti...
Peaks olema graafiline kasutajaliides mis näeb hea välja ja hea kasutada. Operatsiooni süsteemiga peab saama ligi internetile muidu oleks see kasutu tänapäeval. Androidi struktuur Androidi struktuur põhineb Linuxi kernelil kuhu kuuluvad ekraani,-klaviatuuri-, kaamera,- WiFi,-heli driverid ja aku kasutuse haldamine. Järgmine tase on Androidi kestvus mille alla kuuluvad tuuma kogud ja virtuaal masin. Teekide alla kuuluvad meedia, SGL, SSL ja SQLite. Rakenduste raamistik kuhu kuuluvad erinevad süsteemi haldurid, asukoha süsteem ja meeldetuletus süsteem. Ning viimane on rakendused mida laeb alla kasutaja ning tootja poolt eelinstallitud rakendused. Androidi käsurida Androidi käsurea kasutamiseks on vaja installida arvutile teatud programm mis võimaldab arvutil ja seadmel suhelda. Arvuti ja seade peavad olema ühenduses omavahel USB jutmega
„kommunikatsioon on juhtimine“. See on muutunud just peamiselt digitaalsel tasandil. Ehk siis CCM ( Loomingulise Kommunikatsiooni Juhtimine) lubab meedia tasandil teha suuri muudatusi selle juhtimis alal. Tänapäeval turundamine hoolib rohkem ja rohkem uuest meediast kui massimeediast. Internet kui kõige parem meedialiik on muutunud kui uueks elavaks virtuaaleluks. Interneti kasutajad üle maailma kogunevad kokku vastavalt nende hobidele, käitumisviisidele jne luues oma virtuaal kohvikuid, keskuseid vms. See kõik on muutumas kui reaalseks eluks. Selline käitumisviis on muutnud ka massi meedia olemust. Kõik eelnimetatud muutused on muutnud ka ettevõtjate ja firmade suhtlemist ja kommunikatsiooni inimestega. Ettevõtted on kohustatud suhtlema nn näost näkku oma klientidega, pakkudes neile parimat ja just neile mõeldud/suunatud teenust ja toodet. Autor tõi väga häid näiteid sellisest kommunikatsioonist hiinas tegutsevatest firmadest.
Labor 13: Windows Ülesande tegemiseks tuleb kasutada 2 virtuaalmasinat o Windows 2012 R2 server o Windows 10 domeeni liikmena Virtuaalmasinad on aktiveerimata ja mõnda aega saab nendega nii töötada. Kui soovite virtuaalmasinaid ka edaspidi kasutada, siis taotlege omale tasuta litsentsi võti läbi MSDN Academic Alliance programmi. Kasutajate parooliks on "paSSw0rd". Abiinfo leidmisel kasutada kas siintoodud linke või otsingut. Ülesanded Kõigepealt käivitage ja konfigureerige Windows server 1. Muuta Windows serveri nimi oma eesnimeks (ilma täppitähtedeta) 2. Seada server üles domeeni kontrollerina: o Selleks tuleb serverile Server Manageri abil lisada "Active Directory Domain Services" roll o Tõsta (promote) server domeeni kontrolleriks variandis "add new forest". o Domeeni nimi – domeeni nimi peab sisaldama teie perekonnanime (ilma täppitähtedeta), näiteks perekonnanimi.lab vms...
1. Virtuaalrevolutsiooni olemusest ja selle mõjust psüühikale. Üha enam sõltume tehnoloogiast. Tehnoloogia muudab maailma keerulisemaks. Tehnoloogia vähendab meie vastutust, väheneb ka inimlik lähedus. Järjest rohkem tuleb põgenemist info eest-infostress. Virtuaalne rev toob kaasa muutusi ühiskonnas, kui ka üksikisikus, e-isik. Meie aju ja globaalne aju-internet. Pähe tuupimine asendub õige informatsiooni otsimisega. Virtuaal tegelikus muutub osaks tegelikkusest. Küberruum kui sotsiaalne ruum. 2. Infoühiskond versus industriaal- ja agraarühiskond Infoühiskond on protsessor, industriaalühiskond on mootor ja agraarühiskond on põlluharimine. Liiga palju infot, üleküllastatus. Järjest rohkem põgenemist info eest. 3. Internetipsühholoogia aine.-inimese ja kompuutri vaheline kommunikatsioon. 4. Internetipsühholoogia seosest teiste teadustega.- psühholoogia, meditsiin, haridus,
Sissejuhatus Siinkohal keskendume uue meedia ühele osale, täpsemalt suhtlusportaalidele ja sotsiaalvõrgustikele ning sellele, milliseid võimalusi need inimestele pakuvad, miks on nad olnud juba algusaegadest võrdlemisi populaarsed ning millised positiivsed küljed ning probleemid nendega paratamatult kaasnevad. Keskendume just neile, kuna need on üldotstarbelised ning pakuvad vägagi erinevaid meelelahutus- ja sotsialiseerumisvõimalusi väga laial vanuseskaalal inimestele Euroopa noortest kasutab internetti kolm neljandikku. Enamkasutatavad online-võimalused mida noored kasutavad, saab jagada neljaks: haridus (õppimine ja digitaliseeritud kirjandus), osalus (kodanlik seotus), loovus (sealhulgas enesepresentatsioon) ning identiteet ja sotsiaalsed sidemed [1]. Tulenevalt uute võimaluste mitmekesisusest, veedavad noored internetikeskkonnas aega rohkem kui kunagi varem [2]. Ajalugu Esimene äratuntav sotsiaalvõrgustik seati üles 1997. aastal....
kui nad ära kustutatakse või välja lülitatakse. Administratiivsed meetmed leima vastu kipuvad jääma abituks - globaalses külas tuleb kuidagi harjuda virtuaalsete obadustega. Vahest on lohutuseks see, et nii, nagu kirjaoskuse ja posti leiutamine ei muutnud inimesi tummaks, saab ka tulevikus virtuaalsuhtlus reaalset vaid täiendada. Ema ei saa last virtuaalselt imetada, armastajad ei saa vahetada digitalset suudlust. Reaal ja virtuaal on nagu leib ja vein - üks peab olema, teine võib olla. Tehnooptimismiga käib alati kaasas ka pessimism ja kriitika. Tunnistades virtuaalsuhete arvukaid puudujääke tuleb ometi möönda, et arvutivõrke sulgeda enam ei saa. Kurb on küll vaadata, kuidas naabermajades elavad teismelised koos kuuri all kitarri ehitamise asemel vahetavad arvutite tagant sõnumeid stiilis "mis teed" - "niisama" - "kle davai siis". Aga see-
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Algselt sündis Arpanet(tänapäevase interneti eellane) küll puhtalt militaar-kaalutlustel ja arvutid ühendati võrku vaid selleks, et informatsioon elaks üle tuumarünnaku, säilides samal ajal teistes võrgus olevates arvutites, kuid juba 1974. aastal oli kasutusel sõna ,,internet." Sealt sai alguse nagu lumepallina kasvama hakanud ülemaailmne võrk, mida me täna tunneme Internetina. On vähe inimesi, kes poleks veebist kunagi midagi kuulnud. Et end hästi tunda selles tohutus arvutitesse koondunud maailmas ja e-riigis, tuleb hästi tunda arvutit ja Internetti ning sellega kaasnevaid ohte. Paljud inimesed on kindlasti kuulnud interneti petuskeemidest ning kiimastest pervertidest, kes Eesti naisi kuskilt Türgi mägiurgastest a...
käsu ridade, meie jaoks tuntud kui CMD või Command Prompt. Kuigi sellel puudub eriline kasutaja liides, on sellel siiski Notepad ja Kontroll paneel. Serveri tuumas aga ei ole kaasas kohe .NET Frameworki, Internet Explorerit, Windows PowerShelli. Windows Serveri käsureaga saab kontrollida tähtsamaid asju, nagu Domeeni kontrollerit, DNS Serverit, ADLDS( Active directory), DHCP serverit, Failide serverit, Printimise serverit, Windows Media serverit, IIS 7 web serverit ja Hyper V virtuaal serverit. Aktiivse Kataloogi Rollid Aktiivse Kataloogi rollid on laienenud identiteedi, sertifikaadi ja õiguste halduse poolest. Kuni Windows serveri 2003 versioonini oli võimalik ainult interneti haldamine ja keskuse kaudu arvutite juhtimine. Alates Windows Serveri 2003 versioonist on võimalik reegleid/sätteid seada grupile kasutajatele ja seada uusi applikatsioone mitmele arvutile korraga. See roll kannab teissugust nime: ADDS (Active Directory Domain Services).
Digikogud ja digitaalraamatukogud Mõisted, tähendused ja tüübid Kaasaja raamatukogu · Tänapäeva raamatukogud osutavad traditsiooniliste teenuste kõrval üha rohkem elektroonilisi teenuseid. Inforessursside uute vormide arenguga ja infovahenduse uute võimaluste tekkega on raamatukogude kogud ja teenused põhjalikult muutunud ning elektrooniliste raamatukoguteenuste (eriti veebipõhiste) kasutamine kiiresti kasvanud. · Hoolimata jätkuvatest muutustest infomaailmas ei saa raamatukogud jääda ootama protsessi stabiliseerumist, vaid peavad püüdma oma tegevust selles valdkonnas mõõta ja sellest aru anda. Kogude kujundamist ja kasutamist peegeldav traditsiooniline statistika iseloomustab ainult osa raamatukogu jooksvast tegevusest. Kaasaja raamatukogu · Kui enamiku traditsioonilist statistikat saab raamatukogu koguda iseseisvalt, siis elektroonilisi teenuseid ja eelkõige nende kasutamist ...
ja Type 2, hosted virtualiseerimine. 2.2.1 Hypervisor Andmetöötluses hypervisor või virtuaalsete masinate monitor (Virtual machine monitor e. VMM) on osa arvuti programmist, püsivarast või riistvarast, mis loob ja mille peal töötavad virtuaalsed masinad. Hypervisor töötab arvuti operatsioonisüsteemi ja riistvara kerneli vahel. Arvuti millel hypervisoril töötab üks või enam virtuaalseid masinaid nimetatakse host masinateks. Iga virtuaal masinat kutsutakse guest masinaks. Hypervisor esitab guest operatsiooni süsteemile virtuaalse operatsioonisüsteemi ja haldab guest operatsioonisüsteemide täidesaatmist. [16] Hypervisor on liigitatud 2 tüüpi. Type 1, Native või Bare-Metal virtualiseerimine ja Type 2, Hosted virtualiseerimine. ● Type 1 (native, bare metal) kus hypervisorid töötavad otse host riistvaral, et juhtida riistvara ja, et hallata guest operatsioonisüsteemi
ALLAR KADAI Harilik pihlakas Sorbus aucuparia L. · Lehelaba kuju-paaritusulgjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum L. · Lehelaba kuju-viietine · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht Suur läätspuu Caragana arborescens · Lehelaba kuju-paarissulgjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides · Lehelaba kuju-lineaalne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik toomingas Padus avium Mill. · Lehelaba kuju-elliptiline · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-teravsaagjas · Lehelaba-lihtleht ...
80>OK>OK Vhem fancy lhenemine oleks firewall lihtsalt vljallitada. Nitamiseks, et asi ttab pange browseri URL reale arvuti IP milles sai muudatused tehtud Index failis. (Ainult LAN vrgu arvutitel) Arvuti milles muudatused tehti peaks igal juhul iget lehte nitama. LANis sama moodi kui hendused on iged ja Firewallis on iges arvutis lbips. WAN portis oleval arvutil aga pange URL reale 192.168.0.1 (Ruuteri IP. Pring lheb ruuterisse ja ruuter saadab selle edasi virtuaal serveri IP'le, kust tuleb vastus.) Kui tekib probleeme kontrollige le andmed, kui ei aita tehke hendustele reset, kui ei aita WinXP'le reset, kui ei aita ruuterile reset, kui ei aita ruuterile tielik reset ja alustage selle lessandega otsast peale. 5 Midagi muud pole vaja muuta, kui ainult Browseris vasakust menst Advanced>Security> Allow PING from the Internet ja Disable NAT. Linnukesed ette ja Apply ja ongi tehtud. Katsetamise juures muutub ainult see, et nd WAN portis olev arvuti kirjutab
Kehal on raske füüsiliselt töötada, kui ta pole kunagi töötanud. Raske on hingel millegi poole püüelda, kui ta ei ole harjunud pingutama, on harjunud pealiskaudsete muljetega monitoriekraanil, mille jaoks ei ole vaja tajtejõudu. Mäng ise on nii üles ehitatud, et neelab tähelepanu. Tähelepanu ei treenita, vaid atrofeerub! 5. On vaja kriisist üle saada! Kuidas sa ka ei tahaks kõike oma kohtadele tagasi pöörata, ära tee seda! 6. Hinda elu! Virtuaal ei ole elu, vaid selle asendaja. Hing, keha ja isiksus, kogu inimene, ei arene väljaspool reaalset elu. Kuni pole veel hilja, tunne rõõmu päikesest, loodusest, jalutuskäikudest ja elavast vestlusest sõpradega! Kas olete arvutisõltlane? Kui vastate vähemalt viiele neist küsimustest jaatavalt, võite endal kahtlustada arvutisõltuvust. 1.Kas arvutist on saanud teie kinnisidee (mõtlete pidevalt oma eelnevast arvutikasutamisest või planeerite, mida teha arvutiga edasi)? 2
source virtualization architecture for Linux distributions. - Kõigile kättesaadav virtualiseerimise arhidektuur Linux distributsioonile. Kernel samepage merging (KSM) – KSM (kernel samepage merging) is a Linux kernel feature that allows the KVM hypervisor to share identical memory pages among different process or virtual machines on the same server. - Linuxi tuuma lisa, mis võimaldab KVM hüperviisoril jagada samasugust mälulehte erinevatele protsessidele või virtuaal masinatele samas serveris. L Linus Torvalds – Linus Torvalds, the creator of the Linux kernel, was born in Helsinki, Finland. - Linuxi tuuma looja, sündinud Soomes Helsinkis. Linux Foundation – The Linux Foundation is a consortium dedicated to fostering the growth of Linux, an open source alternative to the Unix operating system. - Ettevõtjad, kes edendavad Linuxi kui Unixi alternatiivi kasvu. M Man page – A man page in a Linux or other Unix-like operating system is an online
Kõvakettad Sissejuhatus Füüsiline kõvaketas (tihti kutsutakse seda ainult kõvakettaks või HDD-ks(Hard disk drive)) on püsimäluga seade, mis hoiab digitaalselt kodeeritud andmeid väga kiiresti pöörleval kettal, millel on magneetiline pind. Täpselt rääkides sõna ,,drive" (hard disk drive-s) viitab motoriseeritud mehaanilisele sisemusele, mis on eristav ta enda sisust nagu kassetimängija ja kassett või floppi mängija flopiga. Varasemad HDD-del oli eemaldatav ketas, kuigi tänapäevaks on need tavaliselt suletud ümbrises (väljaarvatud ventilatsiooni õhuaugud, et ühtlustada õhurõhku) ja mitte eemaldava kettaga. Ajalugu HDD (nägi ilmavalgust esimest korda 1956. aastal IBM firmaarvutites) oli välja arendatud kasutamiseks üldotstarbelistes arvutites. 1990-tes vajadus suuremahulistele, usaldusväärsetele ja seadmed, mis ei sõltu konkreetselt teatud seadmetest, viis manussüteemideni nagu RAID-id, NAS (Network Attached Storage) süsteemid ja SAN...
Operatsioonisüsteem- see on süsteemi ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti riistvara vahel- programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval ja efektiivsel viisil. Operatsioonisüsteem peab tagama arvutisüsteemi korrektse kasutamise. Operatsioonisüsteem- arvutiprogrammide kompleks, kindlustamaks *kasutaja liidest, *arvuti aparatuursete ressursside juhtimist, *tööd failidega, *Andmete sisestamist ja väljastamist, *rakendusprogrammide täitmist, *utiliite, opsüsteem- on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Erinev tabel: Arvuti tasemed Kasutaja rakendusprogrammid Kõrgtaseme programmeerimiskeeled Assembleri keel, masinkood Mikroprogrammid. Riistvara...
Mis on infovarade turvaohud? Oht(threat) on potentsiaalne (info) tube rikkumine. Oht on seega kas: *potentsiaalne tervikluse rikkumine *potentsiaalne käideldavuse rikkumin *Potentsiaalne konfidentsiaalsuse rikkumine Ohtude liigitamine Ohte on võimalik liigitada: Turvalisuse komponendi järgi (mida ohustab) Allika järgi (mis põhjustab) Kahjustuse olulisuse seisukohalt (kui suure kahju tekitab) Reeglina kasutatakse kahte esimest liigitust. Ohtude jagunemine allika järgi 1. Stiihlised ohud: · Keskkonnaohud · Tehnilised rikked ja defektid · Inimohud 2. Ründed (attack) Stiihilised ohud Stiihiised ohud tulenevad vääramatust looduslikust jõust, mis võib olla loomult juhuslik(äike,ujutus) või regulaarne (kulumine,materjalide väsimine,saastumine) Samas võibad stiihilised tuleneda ka inimvigadest, mida võivad põhjustada ebapiisavad oskused, hooletus, juhtimisvead, keskkonnategurid. ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Majandusarvestuse eriala KÕ2R2 Tatjana Kartsev ARVUTI- JA INFORMATSIOONIEETIKA Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2010 1 SISSEJUHATUS Tänapäeval kõik on seotud arvutitega. Inimesed kasutavad arvuteid iga päev tööl, kodus, koolis avalikes kohtades jne. Kuid paljud ei mõtle korralikult mis sellega kaasneb. Indrek Meos oma raamatus antiikfilosoofia väljendab sofistide mõtteviisi sellisena: ,,Mõnele inimesele võib maailm tunduda ühe suure nõmedusena, teine leiab, et ,,nii ilus on ilmas elada!". Tõde on alati tõde kellegi jaoks. Millistena asjad meile näivad, sellised nad ongi meie jaoks. Kui teistele tunduvad nad teistsugused, siis sellised nad o...
tekib erahuvide ja mitteametliku suhtlemise alusel soodustada või takistada eesmärkide saavutamist o Struktuuritüübid: Lihtstruktuur Funktsionaalne Divisjoni Struktuur toodete järgi Struktuur asukoha järgi Struktuur tarbija järgi Maatriksstruktuur Meeskondlik / Võrgustik- ja virtuaal (slaidilt) Multidivisjoniline Funktsionaalne struktuur o Sarnaseid tegevusi sisaldavate tööde grupeerimine, sobib väikeettevõtetele Plussid Miinused toetab oskuste arendamist; erialast allüksuste vahel keeruline kärj kommunikatsioon kaotab ressursside dubleerimise tekivad allüksuste "omad mättad"
1.Informatsioon ehk teave (information) teadmine, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on teatavas kontekstis eritähendus 1.1.Andmed (data) informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks 1.2.Andmed on informatsiooni esitus, st tema kirjapanek mingis eelnevalt kokkulepitud kujul (mis võimaldab andmetele vastavat teavet edasi anda subjektilt subjektile) 2.Infoturve ehk andmeturve tegeleb andmete (informatsiooni) omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega 3.Infoturbe (information security) ehk andmeturbe (data security) all mõeldakse sümbioosi järgmisest kolmest omadusest: · käideldavus · terviklus · Konfidentsiaalsus 4.Andmete käideldavus (availability) on teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele 5.Andmete terviklus (integrity) on an...
· Tuuma kõik osad ei ole tehtud moodulitena ja see, jagamatu osa ehk baastuum peab olema kogu aeg mälus Linux tuum (http://www.makelinux.net/kernel_map/) Mikrotuum · Baas tuum väga väike o Põhimälu aadressruumi haldus o Virtuaalmälu aadressruumi haldus o Protsesside ja lõimede haldus o Protsesside vaheline kommunikatsioon · Kolmas ring-teenused · Kernel Servers Software · Minimalistlik lähenemine o IPC, virtuaal mälu, lõimede plaanimine · Ülejäänud osad pannakse kasutaja keskkonda o Seadmete draiverid, võrgundus, failisüsteem, kasutajaliides · Tuuma keskkonna teenuste väikese hulga tõttu on stabiilsem · Eelised: · Lihtne laadida tööd katkestamata uusi draivereid ja failisüsteeme · Mahub protsessori vahemällu (L1, L2 cache) · Puudused · Palju süsteemi kutsungeid ja konteksti ümberlülitamisi · Näiteks:
Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine) Virtuaalmälu on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Selle eesmärgiks on suurendada mäluaadressite ruumi, mida programm saab kasutada. Jaotatud lehekülgedeks, ja kui neid on vaja siis kopeerib süsteem need põhimällu ja need muutuvad reaalseteks. Lehekülgedeks jagamine: lahutatakse porgammis kasutatavad virtuaalaadressid füüsilistest aadressitest. Programmi täitmise ajal virtuaal -> füüsiline, lk nr füüsiliseks + koos nihkega lk sees füüsiline aadress. Segmenteerimine: virtuaalne aadressiruum jagatakse segmentideks. Toimub tarkvaraliselt. Segmendid on eri suurusega ja laetakse sinna kus on ruumi. Keerukam ja aeganõudvam kui lkdeks jagamine. Optilised mäluseadmed Optilistel ketastel on magnetketate ees märgatavad eelised. Ei ole vaja karta magnetpeade purunemist, ega väliskeskkonna kahjuliku mõju. Vähem tundlikud temp. Suhtes. CD-ROM andmete säilitamiseks
Sardsüsteem: Piiratud väljendusvõime, mis põhineb hästi (suspended) kuni teise täitmine jõuab mingi Genereeritud C programmid ei ole alati valitud punktini efektiivsed arvutusmudelil: 38 Ei sobi hajusrakendustele · Peavad olema efektiivsed · Spetsifitseerida saab ainult valitud süsteeme Kontrolli-põhine sünkroniseerimine Ei ole programmilisi konstruktsioone Loodud mingi spetsiifilise ülesande jaoks. · Formaalne analüüs on võimalik Andmete põhine sünkroniseerimine Ei või...
number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9. Optilised mäluseadmed. 10. Vahemälu ( Cache) organiseerimine (otsevastavusega, assotsiatiivne, kogum assotsiatiivne). 11. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid. 12. Klaviatuur. SILVER 13-18 13
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja vankritel veeti s...
Arvutid I – Eksamipiletid Sisukord I................................................................................................................................................ 3 1. Trigerid.............................................................................................................................. 3 2. Konveier protsessoris ja mälus.......................................................................................... 5 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)....................................................6 II............................................................................................................................................... 6 1. Loendurid.......................................................................................................................... 6 2. Adresseerimisviisid............................
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse o...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiv...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
