Alkoholid (0)

Alkoholid Markos Herm, Kert Tute 9.a


Alkohol • Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias,  mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, 
millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike
ning vesinikega. • Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. • Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'.


Alkohole • Lihtalkoholid
• Metanool ehk metüülalkohol, CH 3OH • Etanool ehk etüülalkohol, C 2H5OH • Propanool ehk propüülalkohol, C 3H7OH • Butanool ehk butüülalkohol, C 4H9OH • Mitmealuselised alkoholid
• Glütserool, C 3H5(OH)3


Nimetused • -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist.
• Näiteks:
• CH 3OH – metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) • CH 3CH2OH – etanool • CH 3CH2CH2OH – propanool • CH 3CH2CH2CH2OH – butanool • –OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas.
• Näiteks:
• HOCH 2CH2OH – 1,2-etaandiool (etüleenglükool) • HOCHCH 2(OH)CHOH – 1,2,3-propaantriool (glütserool)


Keemilised omadusdd • Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: • 2CH 3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 • Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid.
• Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide.
• CH 3CH2OH + HBr -> CH3CH2Br + H2O


Etanool CH3CH2 OH • Tähtsaim ja tuntuim alkohol.
• Saadakse pärmseene glükoosi lagundamisel.
• Iseloomulik lõhn, põletava maitsega, värvitu.
• Keeb 78°C juures
• Pole nii mürgine kui metanool.
• Etanoolist võib tekkida sõltuvus – alkoholism.


Glütserool HOCH2CH(OH)CH2OH • Leidub rasvades kui ka vabal kujul looduses.
• Saadakse kõrvalsaadusena  rasvade lagundamisel.
• See on siirupitaoline, värvitu, magusa maitsega vedelik.
• Ei ole mürgine ning seguneb vees.
• Kasutatakse kreemide ja teiste kosmeetikatoodete valmistamiseks.
• Polümeeriline lähteaine.


Metanool CH3OH • Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinoo (triviaalnimetusega puupiiritus) keemi line ühend valemiga CH3OH. See on lihtsaim alkohol. • Kergesti lenduv, värvitu, tuleohtlik, mürgine, nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O • Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. • Tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks.


Propanool CH3CH2CH2OH. • 1-propanool ehk propanool ehk propan-1-ool on keemiline aine, värvuseta  vedelik struktuurivalemiga CH3CH2CH2OH. • See on isopropanooli isomeer.
• Seda tekib ka looduses vähesel määral käärimise saadusena.
• Propanoolil on suur kütteväärtus ning see sobib suurepäraselt kütuseks, kuid kuna  propanooli tootmine on väga kallis, ei kasutata teda tavalise kütusena. • Propanooli kasutatakse dermatoloogias antiseptilise ja desinfitseeriva ainena.
• ATC-kood: D08AX03 propanool.


Butanool C4H9OH • Butanool on üldnimetus isomeersetele alkoholidele keemilise valemiga C4H9OH. Enamasti  kasutatakse nimetust „butanool” n-butanooli tähenduses või tähistamaks nelja süsinikuaatomit  sisaldavate isomeersete alkoholide segu: n-butanool (keeb 118 °C), sek-butanool (keeb 99–100 °C),  isobutanool (keeb 107,5 °C) ja tert-butanool (keeb 83 °C). • Butanooli kasutatakse keemilises sünteesis, solvendina ja mootorikütusena. Butanool on oluliselt parem  mootorikütus kui etanool. • Viimasel paaril aastakümnel on uuritud butanooli saamist suhkruid ja tärklist sisaldavatest  põllukultuuridest Clostridium’i perekonda kuuluvate bakterite toimel. 2011. aastal teatasid USA Tulane Ülikooli teadlased vastleitud bakterist (nimetati TU-103), mille abil on võimalik valmistada  biobutanooli tselluloosist (puidu laastud, vanad ajalehed, puuvill, teatud rohttaimed).