" Ema tõrjub kohe süüdistusi, et kett pole mitte Harri eest aga varaste eest. Tyron aitab Harril vedada televiisorit, mööda ukse ees istuvatest naistest, kohaliku pandimajapidaja juurde. Ka tema üritab koputada Harri südametunnistusele aga see põrkub juba ammu väljatöötatud enesekaitseväljendite vastu. Edasi unistavad kerges uimas sõbrad diilerite kergest elust ja otsustavad ka ise hakata uimasteid müüma. Filmilooga ühineb Harri pruut Marion, kes vestluses Harriga tunnistab, et vanemad annavad raha ja kontrollivad tema elu aga Marion soovib neilt rohkemat. Filmis küll ei öelda seda otse aga on aru saada , et Marion unistab hoolimisest ja armastavast perest. Emale on helistatud televisioonist ja pakutud osavõttu telesaatest, kus esinemine on seotud ka auhindade saamisega. Talle meenuvad head ajad, mille sümboliks on talle punane kleit. Siiski selgub, et see sümbol ei mahu enam naisele selga.
Celso ja Cora, 1983, kõige tuntum ja edukam film, nimetatakse ka slumi filmiks, pere elab kesistes tingimusest, inimesed keda ta filmis olid vaesed, aga ta ei arva, et see film on eelkõige vaesusest. Tavalised inimesed, kellel on lapsed ja pereelu, need samad nähtused on tüüpilised. Cora seletab, kuidas kodu täiustatakse jne, et see käitumisviis on tüüpiline. Määrav on see, kuidas film on filmitud. Alguses näitas filmilooga mitte seotud tegevusi, et lihtsalt anda mingi teadmine, et seal elatakse normaalset elu, inimesed elavad seal täisväärtuslikku elu vaatamata kõikidele raskustele. Inimesed on õnnelikud ja rõõmsad, hoolivad. Majanduslikud probleemid võivad igal pool pere lõhkuda, füüsiline kurnatus. Film annab hästi edasi noore perekonna elu, vaesus on lihstalt taustaks, tingimused, kus elatakse. Filmis tuleb esile filmitavate ja filmija suhe, suhted ei olnud väga pinnapealsed
annaabi.ee 
