Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rebase ristmine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 18 OT VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum tuvuse uurimine koormise massist ja vedru veega. jäikusest. Vedrupendli sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine Töö teoreetilised alused. Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l:
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud: 18.10.06 Õpperühm: EAEI11 Kaitstud: Töö nr. 12b OT Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem Töö käik. 1. Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga kolmest kohast (igast kohast kahes ristsihis). Traadi pikkus l on antud töökohal. Tulemused kandke tabelisse. L = .......... ±........... Katse nr. d, mm d d, mm (d d)2, mm2 d =........... ±........... r = ........... ±........... 2
Millise tõenäosusega skaalal 0-st kuni 10-ni, soovitaksid Sa oma lapsele, sugulastele, sõpr tuttavatele alljärgnevaid ettevõtteid, kus 0 tähendab, et Sa ei soovitaks seda mingil juhul tähendab, et seda ettevõtet soovitaksid Sa igal juhul ja alati. Oma valikud märgi järgnevas tab Vastustes märgi ainult neid ettevõtteid, millega oled kokku puutunud viimase 6 kuu joo Ettevõte 0 1 2 3 4 5 6 7 8 1 Jaekaubandus A ja O 0 1 2 3 4 5 6 7 8 2 Helter kauplused 0 1 2 3 4 5 6 7 8 3 Konsumi kauplused 0 1 2 3 4 5 6 7 8
Kolmefaasiliste luhiste arvutamine Algandmed: Generaator Generaator G1: G2: 6 6 PnG1 := 60 10 PnG2 := 40 10 3 3 UnG1 := 15.7 10 UnG2 := 10.5 10 cosG1 := 0.9 cosG2 := 0.9 x2G1 := 0.24 x.dG1 := x2G1 x2G2 := 0.12 x.dG2 := x2G2 xdG1 := 1.2 xdG2 := 1.4 x0G1 := 0.14 x0G2 := 0.10 UfmaxG1 := 2.0 UfnG1 := UfmaxG1 UfmaxG2 := 1.3 UfnG2 := UfmaxG2 Trafo Trafo Trafo
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 18 TO: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum tuvuse uurimine koormise massist ja vedru veega. jäikusest. Vedrupendli sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus
Anorgaaniline keemia harjutus pH arvutused CaCl 2 Ca 2+ + 2Cl - 1. 0,004 M 0,004 M + 2 * 0,004 M 1 [ Ioontugevus I = 0,004 ( 2 ) + 2 0,004 ( - 1) = 0,012 2 2 2 ] 2 - 1 0,880 - 0,907 Cl - = 1 + ( I - I 1 ) = 0,907 + ( 0,012 - 0,01) = 0,902 I 2 - I1 0,02 - 0,01 0,599 - 0,676 Ca 2+ = 0,676 + ( 0,012 - 0,01) = 0,661 0,02 - 0,01 a Cl - = Cl - C M = 0,902 2 0,004 = 7,2 10 -3 Cl - Aktiivsused
p = + = 4 = 2 -? : = + = 10 - 2 + 3 = = - 2 + 3 2 ; ( 2 ) = - 2 × 2 + 3 × 2 2 = 10 / = = 10; ( 2 ) = 10 × 2 = 20 / 2 10 2 = = = 25 / 4 = 25 2 + 20 2 = 1025 = 32 / 2 : = 32 / 2 = = -? : = 2 2 = = = 2 => = 2 2 = 2 × 9, × = = 3 f = 5Gr M = 100Mn t = 20 sek J -? Lahendus : M M = J × => J = = => 0 = => = = f => J = M × t t t f × J= = Hs Vastus J = Hs Ülesanne 4 = 250MN/m = × 3 kg m 3 = × 3 kg m 3 2 g = m s l- Lahendus d 2 F max g = F = mg - F => F = mg - F
1 km = 103 m = 104 dm = 105 cm = 106 mm = 109 m = 1012 nm = 1013 1 m = 10 dm = 102 cm = 103 mm = 106 m = 109 nm = 1010 1 dm = 10 cm = 102 mm = 105 m = 108 nm = 109 1 cm = 10 mm = 104 m = 107 nm = 108 1 mm = 103 m = 106 nm = 107 1 m = 103 nm = 104 1 nm = 10 1 = 10-1 nm = 10-4 m = 10-7 mm = 10-8 cm = 10-9 dm = 10-10 m = 10-13 km 1 nm = 10-3 m = 10-6 mm = 10-7 cm = 10-8 dm = 10-9 m = 10-12 km 1 m = 10-3 mm = 10-4 cm = 10-5 dm = 10-6 m = 10-9 km 1 mm = 10-1 cm = 10-2 dm = 10-3 m = 10-6 km 1 cm = 10-1 dm = 10-2 m = 10-5 km 1 dm = 10-1 m = 10-4 km 1 m = 10-3 km 1 km2 = 106 m2 = 108 dm2 = 1010 cm2 = 1012 mm2 = 1018 µm2 = 1024 nm2 = 1026 2 1 m2 = 102 dm2 = 104 cm2 = 106 mm2 = 1012 µm2 = 1018 nm2 = 1020 2
1. ? 1. ? Student Value Correct Feedback Response Answer 1. 0% 2. 0% 3. 0% 4. 100% Score: 0/10 2. 2. ? 2. ? Student Value Correct Feedback Response Answer 1. 0% 2. c 0% 3. 100% 4
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik SILINDRI INSERTSMOMENT LABORITÖÖ NR. 4 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 12.11.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kald pinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kald pind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kald pinnalt alla veeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga: 2 2 mv I ❑
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 9 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Hooke`i seaduse rakendamine traadi Uuritavast materjalist traat, indikaatorkella- materjali elastsusmooduli määramiseks dega varustatud mõõteseade traadi tõmbedeformatsiooni kaudu pikenemise määramiseks, kruvik, mõõtelint Traadi pikenemine tõmbel d1= 0,60 mm d2= 0,61 mm d3= 0,60 mm ´ d=0,60 mm l=120,5 ± 0,05 cm T= 0,01 mm Katse nr Lisakoormised Koormisele Koormisest Pikenemine
: 1. . 2. , . 3. ? 4. ? 5. ? : 1. ? 2. , ? 3. ? 4. ? ? 1. , 2 ? . 2 2. , 2 ? . 4 3. , 2 ? . 4 4. , 3 ? . 9 5. , 2 , 2 , 2 ? .16 : 1. 8 20 500. , . , ? . 2. 540. 60, ? . 1 8 20 500. , . , ? m1 m2 -11 8000 20000 F = G = 6,67 10 2 = r 2 (500) -8 = 4,3 10 F = F = 4,3 10-8 2 2. 540. 60, ? M3 m -11 6 10 60 24 F =G 2 = 6,67 10
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö: Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri ARUANNE Täitjad: ........................... Silver Jõekalda IATB31 ........................... Mihkel Matson IATB31 ........................... Madis Abel IATB31 Juhendaja: Janno Pärn Töö tehtud: 30. september 2003 Aruanne esitatud: 11. november 2003 Aruanne tagastatud: ........................................... (kuupäev) Aruanne kaitstud: .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk
... Y 1 : 1. 1. ......................... 3 2. ........................ 3 4 3. ................................. 4 8 4. ........... 9 12 5. ? ? ?..................... 14 16 6. . ?......................... 17 18 7. . ?..................... 19 20 8. .?............................. 21 25 9. .?.......... 26 30 10. ................ 31 32 11. ................................... 33 35 12. .......................................... 36 43 13. . ........................... 44 51 14. .............................................. 51 53 15. ......................................... 56 57 16. ........................................ 58 62 17. ...................................... 63 68 2. 18. ......................................................... 68 77 19. ............................................ 78 81 20. ....................................
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 17 OT allkiri: Keele võnkumised Töö eesmärk Töövahendid Seisulainete tekitamine keelel ja nende Statiivile kinnitatud keel koos alusega uurimine. vihtide jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Töö teoreetilised alused Kahest otsast kinnitatud ja pingutatud keel võib võnkuda nii, et temal tekivad seisulained. Keele otstel on seejuures alati sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid:
elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele mittejuhiks ehk dielektrikuks nimetatakse ainet või ainetesegu mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele coulombi seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline nende laengute suurustega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga ning sõltub keskkonnast milles laengud asetsevad kq1 q 2 F r 2 k 9 10 9 Nm 2 / C 2 suhteline dielektriline läbitavus mis näitab mitu korda väheneb keskkonnas kahe laengu vahel mõjuv jõud võrreldes vaakumiga ülesanded 2 * 10 6 4 * 10 9 kaks punktlaengut C ja asetsevad teineteissest vaakumis 3 cm kaugusel kui suur jõud on nende laengute vahel? kq1 kq2 F r 2 antud q1 2 * 10 6 C q 2 4 * 10 9 C 1 r em 3 *10 2
Jump to Navigation Frame Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr 5 Polümeermaterjalid > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr 5 Polümeermaterjalid Started: Tuesday 12 May 2009 17:49 Submitted: Tuesday 12 May 2009 17:56 Time spent: 00:06:48 Total score: 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Plastid on polümeeride baasil valmistatud tehismaterjalid, mille põhikomponendiks on Student Response Value Correct Answer Feedback 1. molekulid 0% 2. polümeer 100% 3. monomeer 0% 4. aatomid0% Score: 10/10 2. Kuidas liigitatakse polümeere ahela väliskuju järgi? Student Response Value Correct Answer Feedback 1
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 29 OT Kapillaarsus Töö eesmärk: Töövahendid: Vedeliku pindpinevuse määramine Kapillaarid koos hoidjaga, anum uuritava kapillaari abil. vedelikuga, katetomeeter. r1 r2 h h2 h' h1 3. Töö teoreeltilised alused Vedeliku pind anuma seinte lähedal on tavaliselt kõvelrdunud. Sellist kõverdunud vedeliku panda nimetatakse meniskiks. Vedelike pinnakihi kõverdumine on tingitud vedeliku ja anuma seina molekulide vahelisest mõjust
Kontrolltöö II Üldloodusteadus 1. Üks mikroliiter on 109 m3, 100 mm3, 1021 Å3 2. Kui suur on 18*1017 molekuli sisaldava metanooli tilga mass? N(CH3OH)= 18*1017 M(CH3OH)=12*1+1*4+16*1= 32g/mol NA=6,02*1023 mol-1 m 18 *1017 * 32 g / mol n= m(CH 3OH ) = = 9,6 * 10 -5 g M 6,02 * 10 23 mol -1 N n= NA m N Vastus: Metanooli tilga mass on 9,6*10-5 grammi = M NA N *M m= NA Mitu liitrit on normaaltingimustel 6x1022 molekuli gaasilist lämmastikku? N(N2)=6*1022 NA=6,02*1023 mol-1 N 6 *10 22 * 22,4dm 3 / mol n= V = = 2,23dm 3
!"# $ %% & ' '()*''(+*'&+( %% , - %%$ .- ,, /0 0 Katseandmete tabel Silindri inertsimomendi määramine. l = ......±........., m = ......±........., d =......±......... Katse t i t, s o t, s (t i t) 2 , s 2 sin I, kg m 2 I t , kg m 2 nr. 1. 2. 3. 4. 5. t .......... .......... Arvutused ja veaarvutused m=0.2258 kg 2 10 4 kg d r 0.02990 m 2 d 5 10 5 m 2 m g 9.818 2 s t 1.52604 s t 4, 0.95 2.8 (t t ) 2 1.89952 10 4 5 i 1 i (t n t )2 1.89952 10 4 t j t n1, 2.8 8.62909 10 3 s
4. Arvutused Voolutugevuse nurkhälvete aritmeetiline keskmine: α +α α´ = 1 2 2 Tulemused on kantud tabelisse, vastava mõõte tulemuse kõrvale. Maa magnetilise induktsiooni horisontaalkomponent: μ0 ∈ ¿ 2 r tan α Bh ,i =¿ i – katsenumber μ0 - 4π10-7 H/m N–4 r – 0,107m −7 4∗π ¿ 10 ∗0,1∗4 B h ,1= =1,4∗10−5 2∗0,107∗tan 9,5 4∗π ¿ 10−7∗0,2∗4 B h ,2= =1,4 5∗10−5 2∗0,107∗tan 18 −7 4∗π ¿ 10 ∗0,3∗4 B h ,3= =1,62∗10−5 2∗0,107∗tan 23 4∗π ¿10−7∗0,4∗4 B h ,4 = =1,60∗10−5 2∗0,107∗tan 31 −7 4∗π ¿ 10 ∗0,5∗4 B h ,5= =1, 68∗10−5 2∗0,107∗tan 35 4∗π ¿ 10−7∗0,6∗4
AA KUU PÄEV PÜÜNIS SILM LIIK TL TW SUGU 2007 5 8 SV 22 AHV 164 47,2 0 2007 5 8 SV 22 AHV 183 80,4 0 2007 5 8 SV 25 AHV 200 90,2 0 2007 5 8 SV 16 AHV 120 17 1 2007 5 8 SV 16 AHV 120 18 1 2007 5 8 SV 16 AHV 125 19,8 0 2007 5 8 SV 16 AHV 130 21 0 2007 5 8 SV 16 AHV 130 21,7 0 2007 5 8 SV 16 AHV 130 22,2 1 2007 5 8 SV 16 AHV 130 22 1 2007 5 8 SV 16 AHV 132 25,6 0 2007 5 8 SV 16 AHV 132 19 0 2007 5 8 SV 16 AHV 138 25,5 1 2007 5 8 SV 22 AHV 160 43,4 0 2007 5 8 SV 22 AHV 162 43,5 0
Sidesüsteemid ja -võrgud Konvolutsioonkood Vello Vanem Tallinna Polütehnikum Konvolutsioonkood Plokkkoodi korral võtab kooder vastu k bitise sõnumiploki ja väljastab nbitise koodisõna Koodisõnad moodustatakse plokikaupa, st üks plokk kodeeritakse alles pärast eelmise ploki kodeerimise lõppemist Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 2 Konvolutsioonkood Paljudel juhtudel esinevad sõnumibitid jadana ja mitte plokkidena Sellistel juhtudel tuleks plokkkoodidele eelistada konvolutsioonkoode Konvolutsioonkooder töötleb saabuvaid sõnumijärjestusi pidevalt Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 3 Konvolutsioonkood Konvolutsioonkoodi kahendsümbolite kooder kiirusega 1/n bitti sümboli kohta on vaadeldav lõpliku automaadina, mis koosneb Mjärgulisest nihkeregistrist ette antud ühendustega moodul2 summaato rite kaudu ja multiplekserist, mis muundab
. 1. ............ 2. ......... 3. ......... 4. ......... 5. ........... 6. ............ 7. ........ 8. ........ 9. ......... 10........... 11........... 12........... 13......... 14......... 15........... 16......... 17........ 18......... 19.......... 20.......... . 1. ............ 2. ................ 3. ............. 4. ............. 5. ............. 6. .............. 7. ............ 8. ............ 9. ............... 10. .............. 1 . . : 1. -................................................................... 2. -............................................................................ 3. -........................................................................... 4. -........................................................................... 5. -........................................................................... 6. -........................
] 3URILLO/ [ [ X ,Y FP :Y FP -}XG)P}MXEXY WDVDQGLV XVLKLV Y )$ N1 )% N1 N1 ) N
pH hüdrolüüsuvate soolade lahustes K CH 3COOH = 1,75 10 -5 1. K NH 3 H 2O = 1,8 10 -5 Nõrga aluse ja nõrga happe sool K hape K v [H ] = + K alus = 1,75 10 -5 1,0 10 -14 1,8 10 -5 = 9,9 10 -8 M [ ] pH = -log( H + ) = -log(9,9 10 -8 ) = 7,0 = 1,0 2. K -5 CH COOH = 1,75 10 3 C% V ( L) C M M = V (mL) 100 V (mL) C % 1000 1,0 1,64 CM = = = 0,2
Võrkplaneerimise kodutöö- pulmade korraldamine Koostatud on võrkgraafik tööde koordineerimiseks seoses pulmade korraldamisega. Tööde tegemise aluseks on projekt, mis sisaldab pulmade korraldamisega seotud sündmusi ja neid sündmusi ühendavaid töid. Sündmused: 1- Noormees teeb neiule abieluettepaneku 2- Neiu võtab ettepaneku vastu 3- Külaliste nimekirja koostamine 4- Pulma teema valimine 5- Peosaali rentimine 6- Toitlustajate valimine/tellimine 7- Tordi valimine/tellimine 8- Toitlustusmenüü koostamine 9- Sõrmuste ostmine 10- Abieluvande kirjutamine 11- Kutsete valmistamine 12- Kutsete saatmine 13- Pruudi kleidi otsimine/ ostmine 14- Peigmehe ülikonna hankimine 15- Pruutneitside ja peiupoiste kleitide/ülikondade hankimine 16- Lillede valimine/ tellimine 17- Fotograafi leidmine/ tellimine
Studied galvanic cell ε Voltage reference cell ε' Nr l AC |l AC−l ´AC| 2 l' AC |l' AC −l '´AC| 2 |l AC −l ´AC| |l' AC −l '´AC| 1. 2,965 0,0092 8,464· 10 −5 2,12 0,0017 2,89· 10 −6 2. 2,965 0,0092 8,464· 10 −5 2,12 0,0017 2,89· 10
!"# $ %% & ' !(&&)( %% *+, %%(/ -. ** // ** . Katseandmete tabel Traadi pikenemine venitamisel. l = ......... ± ......... , d1 = ......... ± ........., d2 = ......... ± ........., d3 = ......... ± ........., d = ......... ± ........., g = 9.818 m/s2 . Katse Lisakoormised Alumine vesilood Ülemine vesilood Pikene- nr. Mass, Raskus, Lugem, Nihkumine, Lugem, Nihkumine, mine, kg N mm mm mm mm mm 0. 0 0 0 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Arvutused ja veaarvutused t , 0.95 2.0 t 2, 0.95 4.3 (d d ) 2 6.70 10 5 3 i 1 i
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 14 OT POISEUILLE’ MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, mõõtejoonlaud, Poiseuille’ meetodil. termomeeter, anum. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: dv F S dx , (1)
Üliõpilase nimi:_________________________ Õpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ LABORATOORNE TÖÖ 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal Praktiline osa NB! Sademed ei ole alati kohevad ja suuremahulised. Sademe teket uurides tuleb katseklaasi loksutada ja vaadata hoolega vastu valgust või vastu tumedat tausta, kas katseklaasis pole mitte peenekristalset või kolloidset sadet. Kirjud ja kihilised sademed viitavad lahuste liigvähesele segamisele-loksutamisele reaktsioonide läbiviimisel. 1
Laboratoorne töö 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal 1. Raskelahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 Valasin katseklaasidesse 1 ml HC ,l NaCl ja CaCl2 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 0,1 ml (2 tilka) AgNO3 lahust. Igas katseklaasis tekkis valge sade. Cl- ioonide määramise reaktiiv peab sisaldama Ag + iooni. HCl+ AgNO3=AgCl+ HNO3 NaCl+AgNO3=AgCl+ NaNO3 CaCl2+ 2AgNO3=2AgCl+ Ca(NO3)2 Ks=1,8*10-10 [Ag+]=1,82*10-3 [Cl-]=1,82*10-3 Ks1=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 [Ag+]=2*1,82*10-3 [Cl-]=2*1,82*10-2 Ks2=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 Ks2>Ks Ks1>Ks Järelikult peabki sade tekkima Ks=aAg+ + aCl- a=[A]* aAg+=0,95*0,02=0,019 aCl-=0,95*0,02=0,019
Kartul Seemne 2-4°C 92...95% 3...15% 0,06...10% Toidu 3-6°C Viinamari -1...0°C 90...95% 2...3% 10% Sidrun 7...15°C 85...90% 5...10% 0...10% Õun +1°C ±0,5°C 92% 1,5% 1,5% Paprika 7...10°C 95...98% 2...5% 2...5% Kurk 10..12°C 85...90% 3...5% 0...5% Avokaado 5...13°C 85...90% 2...3% 3...10% Küüslauk -1...0°C 60...75% 1...2% 0...15% Mustikas -0,5...2°C 90...95% 2...5% 10...20% Kõrvits 10°C 60% 5% 3% Roheline sibul 0°C 95...100% 2...4% 10...20% Lillkapsas 0...1°C 95...98% 2...3% 3...5% Redis 0°C 95...100% 1...2% 0...5% Kookospähkel 0...2°C 80...90% 0,2% 0..
annaabi.ee 
