Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Realism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stendhal, balzac, dickens, thackeray, flaubert, dostojevski, tsehhov, zola, roman, novell, realism, olustik, tähtsaimad, tolstoi, põhizanrid, peateosed, 1831, realistlik, goriot, jõgiromaan, komöödia, twisti, seiklused, madame, bovary, karistus, mängur, novellid, daam, näidendid, kirsiaed, edevuseKirjandus- Realism Realismi tunnused * kujutada elu nii nagu * raha inimeste vahelistes * kirjeldused see on suhetes * kirjanik on kasvataja * domineerib romaan * moraal, kõlblus * tegelasi tüpiseeritakse * ühiskonna kriitika Realismi autorid ja nende seisukohad Stendhal- Tegelased punased (head, patrioodid) ja mustad (halvad, rojalistid). Alamast üh. kihist inimene püüdleb kõrgseltskonda. Tegelased juhinduvad kirest- armastusest. Flaubert- romantilised illusioonid on naeruväärsed, tühised. Rõhuasetus provintsi elu peal, kõrgklassi ei jõua. Balzac- Raha inimeste vahelistes suhetes. Tegelasi motiverib kasuahnus. Ühest küljest üh., teisest aeg ja koht- valikud. Dostojevski- tegelased virelevad vaesuses. Vaesus sunnib in. tegevustele, mis on valed (ebamoraalsed). Inimpsüühika süva analüüs. Headus ja armastus annavad lunastuse. Tolstoi- elumõte on armastus. Vene patriotism, usk s
Tollel ajal oli vastuseisiuks romantismile. Üheks esimeseks teoseks peetakse Stendhali ,,Punane ja must". Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegsed elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduseta ja ilustusteta. Järelikult kirjanik uuris indiviidi ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku.XIX saj realistlikku suunda kirjanduses nim kriitiliseks realismiks. Realsim arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert), Inglismaal (Dickens, Thackery, õed Brönted) ja Venemaal (Tolstoi, Dostojevski). Realismi põhizanr on romaan. XX saj alguses arenes realism mitmes suunas: naturalism, filosoofiline romaan jne. Stendhal (1783-1842), pärisnimega Marie Henri Beyle, rahvus prantslane. Iseloomulikku: tegelaste seos kaasaegse ajastu ja ühiskonnag, samuti sündmuste ja konfliktide loogiline esitus ning ajaloolise tõe taotlemine. Ideaalid, eeskujud: Napolena I Bonaparte, valgustajad
Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loetakse Balzac. Tema tegelased on tegutsejad, võitlejad. Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism
individualist, positiivne ega mässumeelne, negatiivne. erakordne inimene. Põhiidee maailmakorra tegelikkuse mõistmine eitamine (ajastu ja elu mõistmine) Zanr luule proosazanrid (romaan, jutustus) Realismi esindajaid maailmakirjanduses Prantsusmaa Honoré de Balzac (17991850) umbes 100 teosest koosnev "Inimlik komöödia" Frédéric Stendhal (kodanikunimega Marie-Henri Beyle, 17831842) "Punane ja must", "Parma klooster" Gustav Flaubert (18211880) "Madame Bovary", "Tundekasvatus" Anatole France (18441924) "Nüüdisaegne lugu", "Pingviinide saar", "Jumalad janunevad" Romain Rolland (18661944) "Jean-Christophe", "Colas Breugnon" Inglismaa Charles Dickens (18121870) "Oliver Twist", "David Copperfield", "Rasked ajad"
· Elulaadi ja kommete analüüs · Objektiivsus kolmandas isikus · Kangelasteks harilikud inimesed talupojad, töölised. Rõhutatakse ümbritseva mõju · Tavaline keelekasutus lihtne lugeda · Individuaalne ja tüüpiline · Aines arhiivist, kohtuprotokollidest, teaduskirjandusest, ajakirjandusest · Omane on kord ja argipäevasus · 1820-1870 paralleelselt romantismiga · 1871-1917 uued mõjud · Varasemad realistid uue inimese kujunemine o Stendhal, Balzac, Flaubert, Dickens, Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov · Zanrid: romaan, novell, jutustus · Mitu suunda o Naturalism elu pahupool, pahelisus o Filosoofiline draama Naturalistlik romaan · Realismi kõrvalharu · Kindlad eeldused o Usk o Käitumise aluseks on pärilikkus ja sotsiaalne keskkond o Inimene on tungide küüsis nälg, hirm, seksuaaltung o Kirjeldab eemaletõukavalt o Emile Zola, eesti kirjanduses A
äärmuslik vorm. Kasutatakse: 1. tegevuse täpset ajalist ja ruumilist määratlemist; 2. põhjuse ja tagajärje seose ning tüüpilise rõhutamine. 3. ebaoluliste seikade esitamist; 4. kirjandusväliste zanride matkimist.5. jutustamine 3.isikus. 6. Kaasaegsus. 7. harilikud inimesed. Põhizanr-romaan. * Ühine realismil ja romantismil on kirjanike rahulolematus tegelikkusega. Filisoofiliselt toetuvad positivismi ja materialismile. Kirjandus: Pr. Balzac isa goriot, Stendhal punane ja must, Flaubert madame bowary; Sb. Dickens oliver twist, Thackeray edevuse laat; Vm. Dostojevski Kuritöö ja karistus; idioot, Tolstoi, Tsehhov- novellid(paks ja peenike, ametniku surm). 2. Mateo Falkone. Loo lõpplahendus tekitas väga vastuvõetamatu tunde. Tappa oma enda poeg, kuidas selleks saab südant olla. Loos oli palju vastandumist. Hea ja kuri, alatus ja suursugusus.
1)Realismi zanri eelistuslevik, viljelejad: Realismi põhizanr on romaan. 19.saj. realistid töötasid välja romaanizanri klassikalise kompositsiooni. Prantsusmaa realistid: Stendhal, Balzac, Flaubert. Inglismaal: Dickens, Thackeray, õed Bronted ja Venemaal: Tolstoi, Dostojevski. 2)Jõgiromaan ja selle viljelejad: Jõgiromaaniks nim. Ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. Viljelejad: Balzac, Zola, Galdosi, Proust, Rolland, Galsworthy, Baroja. 3) Realismi mõiste, aeg, tunnused: Realism oli kunstimeetodina tuntud juba antiikkirjanduses. Realism tähendab tõelist, esemelist või midagi materiaalset. Realism kui kirjandusvool paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Tunnuseks oli kujutada kaasaegset elu nii nagu see tegelikult oli, ilma liialdusteta ega ilustusteta. 4) ,,Inimlik komöödia": jaguneb kolmeks- filosoofilised-, analüütilised-,kommete etüüdid
Realistliku kirjandusvoolu alguses seisab Sthendal"Punane ja must" (1831), samal aastal ilmus Victor Hugo läbinisti romantiline romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis". Tekkisid autorid, kes nim. end ühiskonna kroonikuteks. Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, ilma liialdusteta ja ilustustega. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Realismi põhizanr on romaan. Stendhal oli Prantsuse kirjanik. Ta ema suri kui ta oli 7 aastane.16 aastasena kolis ta Pariisi õppima, hiljem elas Itaalias. TEOS: ,,Punane ja must". Sthendali kirjanduslik looming algab pärast lahkumist Napoleoni sõjaväest. Tõeline kuulsus saabus talle alles palju aastaid pärast autori surma. Charles Dickens oli Inglismaa suurimaid romaanikirjanikke, sotsiaalse romaani rajaja. Oli abielus Catherine Thompsoniga, kellega tal oli 10 last. Ta kirjutas 33 aastaga 13 romaani
Tunnused Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta , ilustusteta. Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, seetõttu on nimetatud 19. sajandi realistlikku suunda kirjanduses ka kriitiliseks realismiks. Realismi zanrid Realismi olulisemateks zanriteks kujunesid romaan, novell ja jutustus Realistlik luule ja draama tõusid esile 19. sajandi lõpu poole mil realism arenes mitmes suunas: uurimuslik süvenemine tegelikkusse viis naturalismini, mis kirjeldab elu pahupoolt ja pahelisi instinkte; taastus realistlik filosoofiline romaan; kasvas ka huvi tegelaste psühholoogiliste probleemide vastu. Perioodid Realismi arengus eristatakse kahte põhiperioodi: I
kujutatakse põhjus-tagajärg seoses salapärast, müstilist Kujutasid kaasaja probleeme Kaasaega ei kujutanud Kangelane on tüüpiline, tavaline inimene Kangelane on eriline, teistsugune (erines massist) Mõlemad suhtusid ühiskonna probleemidesse kriitiliselt, taunisid neid. 4. Realismiaja meeliszanrid on romaan, novell ja jutustus (realistlik luule ja draama 19.saj lõpp). Kui realism hargnes, tekkisid naturalism, psühholoogiline romaan ja maagiline realism. 5. Realistid: Stendhal (Marie Henri Bayle) 1783-1842 ,,Punane ja must" 1830 Honore de Balzac 1799-1850 ,,Inimlik komöödia" jõgiromaan ,,Isa Goriot" 1834 Gustave Flaubert 1821-1880 ,,Madame Bovary" 1857
tõepäraselt kujutama. Kujutati tüüpilisi karaktereid tüüpilistes olukordades. Realism kajastas äärmist sotsiaalset ebavõrdsust, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnusest väärastunud inimest. Ühiskonna varjuküljed toodi avalikkuse ette ja seetõttu nimetati 19. sajandi realistlikku suunda kriitiliseks realismiks. Põhizanr oli romaan. Realism arenes eelkõige Inglismaal, Prantsusmaa ja Venemaal. Charles Dickens (1812-1870) Sündis Londoni lähedases agulis, lapsepõlv möödus Chathami nimelises väikelinnas, kus sai ka natukene haridust. Tema isa armastas lõbusalt elada ja kõrtsis aega veeta, sattus võlavanglasse ja ema, kes hoolitses rohkem oma rõivastuse või laste eest, leidis, et 11aastasel poisil on paras aega iseendale leiba teenida. Ta pandi tööle saapamäärde vabrikusse, kus ta iga päev 12 tundi seitsme sillingi eest nädalas saapamäärde karpidele silte peale kleepis
suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. ,, Tõtt, karmi tõtt". Perioodid: eristatakse kahte põhiprobleemi: 1. 1830-1870: realism areneb paralleelselt romantismiga, realistlikes teostes leidub palju romantismi sugemeid. 2. 1871-1917: realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõjul. Zanrid: olulisemateks zanriteks kujunesid romaan, novell ja jutustus. Realistlik luule ja draama tõusid esile 19. sajandi lõpu poole. Juba sajandivahetuseks arenes realism mitmes suunas: uurimuslik süvenemine tegelikkusse viis naturalismini, mis kirjeldab elu pahupoolt ja pahelisi instinkte, taastus realistlik filosoofiline romaan. esindajad: kõige viljakam oli realismi areng Prantsusmaal ( Stendhal, Balzac, Flaubert ) Inglismaal (Dickens, õed Bronted) ja Venemaal ( Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov )
äärmise sotsiaalse ebavõrdsuse moraalilagedaid allikaid, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnitesmist väärastunud inimpsüühikat. Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, selletõttu on XIX sajandi realistlikku suunda kirjanduses nimetatud kriitiliseks realismiks. 2.Realismi zanri eelistus, levik ja tähtsamad viljelejad. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal(Stendhal, Balzac, Flaubeert), Inglismaal(Dickens, Thackeray, õed Broneid) ja Venemaal(Tlostoi, Dostojevski). Realismi põhizanr on romaan.XIX sajandi realistid töötasid välja romaanizanri klassikalise kompositsiooni. XIX sajandi viimastel kümnenditel ja XX sajandi algul arenes realism mitmes eri suunas, sellepärast ei saa enam rääkida ühest kirjandusvoolust.Teadusliku meetodi rakendamine kirjandusteoses viis naturalismi(Zola), realismi raames elutus filosoofiline romaan(France), tugeva inimese otsingud
Realismi tekkimine langeb 1820. aastate lõppu, tema õitseng 1830.-1860. aastatesse. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert, Rolland), Inglismaal (Dickens, Thackeray, Brontëd, Glasworthy, Shaw), Venemaal (Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov), Norras (Ibsen). Täiuslikema väljenduse leidis realism romaanis, milles kasutati kindlaid võtteid. 19. sajandi realismile on iseloomulik tugev ühiskonna- ja kombekriitiline hoiak, seda nimetatakse kriitiliseks realismiks. 19. sajandi II poolel eraldus realismist üksikseiku vääramatus põhjuslikus seoses rõhutav naturalism. 19. sajandi lõpus hakkas klassikaline realism ammenduma, tekkisid uued voolud kas siis realismi arendusena või vastandusena
Kujutada elu nii, nagu see tegelikult oli. Kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduste ja ilustusteta. 3. Milline oli realismi äärmuslik suund, mis seda iseloomustas? Kriitiline realism. Kajastati äärmist sotsiaalset ebavõrdsust, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnusest väärastunud inimest. 4. Nimeta 3 maad, kus realism kõige enam arenes! Millised olid nende maade tähtsaimad kirjanikud realismiajal? Inglismaa C.Dickens, Prantsusmaa Stendhal, H. de Balzac, G.Flaubert Venemaa F.Dostojevski, A.Tsehhov 5. Milline zanr oli realismiajal kõige levinum? Romaan. 6. Milline kirjanik saavutas esimesena realistikuulsuse? Stendhal. 7. Kirjuta 10-lauseline romaani ,,Punane ja must" kokkuvõte! Peategelane 19-aastane noormees Julien Sorel on harimatu ja rahaahne lauavabrikandi poeg. Ta oli õpihimuline ja ta isa põlgas teda sellepärast. Julien oli salaja lugenud läbi piibli ning õppinud selgeks ladina keele
Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loetakse Balzac. Tema tegelased on tegutsejad, võitlejad. Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism
õppinud selgeks ladina keele. Plaan edasi jõuda naiste abil. Usub pigem Napoleoni kui piiblit. Esimene samm on koduõpetaja koht linnapea majas. Hiljem aga Pariis, mõjuka aadliku juures. Ta näitleb ükskõiksust ja huvi puudumist tüdruku piiramisel. Ta sõidab Verrieres'i ja tulistab selja tagant palvetavat pruou de Renali. Vanglas ütleb et tulistamine oli ettekavatsetud ning on surmanuhtluse ära teeninud, kuigi kuul ainult haavas kergelt. Giljotiini alla minek on vältimatu. HONORE DE BALZAC (1799-1850) Oli pärit talupoeglikust perekonnast. Isa oli talupoja päritolu, tõusis ärimeheks, Varustas sõjaväge. Algul oli Balsa, isa muutis Balzaciks. Vaimne tervis ütles ülesse. Pika peale saab temast jälle normaalne laps. Omab kodust eemal oma hariduse Asub Pariisi juurat õppima Temast saab notari kirjutaja mõistab et ei taha juristina töötada. Hakkab hoopis kirjanikuks. Emale aga ei meeldinud see. Oli õnnelik oma elu üle. Kirjutab esimese värsstragöödia.
ilustusteta. Autor pidi teose kirjutamisele tegema kõvasti eeltööd ja uurima indiviidi ümbritsevat tegelikkust, eriti sotsiaalset olustikku, et seda teoses võimalikult tõetruult kujutada. Midagi ei varjatud, avalikkuse ette toodi väga kriitiliselt ühiskonna varjuküljed, seetõttu on 19.sajandi realistlikku suunda kirjanduses nimetatud ka kriitiliseks realismiks. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert), Inglismaal (Dickens, õed Brontëd) ja Venemaal (Tolstoi, Dostojevski). STENDHAL (17831842) (kodanikunimi Marie-Henry Beyle) Stendhal oli esimene kirjanik Euroopas, keda peeti realistiks seda küll alles 20.sajandil. Kirjaniku eluajal ei olnud realismi kui kirjandusvoolu mõistet veel olemas, oli vaid klassitsism ja romantism. Stendhal asus romantistide poolele. Stendhali peamine nõue kirjandusele oli kaasaegsus. Tema tähtsaim teos on ,,Punane ja
Realism-(1830-70), Pr. (kindlapiiriline kirjandusvool)/V.Hugo "Jumalaema..."; Stendhal "Punane ja must"; Dickens, Balzac, Flaubert;/ kriitiline realism- kristieerib ühiskonda ja kihte, enda kogemused C.Dickens- Ing realismi esindaja, tõi realismi emotsionaalsust, puudus haridus, elus õpetusi saanud Cervanteselt ja Londoni aguliseltskonnast // "Oliver Twisti seiklused", "David Copperfiled", 13 romaani Gustave Flaubert- Pr., teostes teaduslikud meetodid, filosoofilised ja psühholoogilised otsingud; range stiili ja keele suhtes; "Madame Bovary"(romantismivastane, lugu Prantsuse provintsielust); "Salambo",
1. REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. 1831 Stendhal ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas
silmakirjatsejad vaimulikud, auahned. 6. Kust said realistid ainest oma loomingu jaoks? Realistid said ainest olevikust, argipäevast eluvaatlustest, tehti märkmeid, uuriti protokolle, arhiive, ürikuid. 7. Nimeta silmapaistvaid prantsuse realiste. Guy de Maupassant, Alphonse Daudet, väikevormide viljelejad. Jules Verne, ajaviitekirjanik, uueaegse teaduslikfantastilise kirjanduse rajajaid. Gustave Flaubert. Stendhal. 8. Kes kirjanikest põdes stiilipiinu, milles see väljendus? G. Flaubert põdes stiilipiinu. Teda kiusasid kõik tema kangelased, tal oli raskusi oma teoste valmissaamisega, ta ei jäänud nendega kunagi rahule. Ta väitis, et tuleb ,,puhastada oma laused valkjast rasvakihist ja säilitada üksnes tegelaste muljed või sõnad." Tuli vältida kahekõnet, autorimina pidi
FAKTID: H. de Balzac: Ta oli prantsuse kirjanik. Ta sündis Kesk-Prantsusmaal. Tema isa tegeles toidumoona hankimisega sõjaväele. Esimesed eluaastad veetis Honoré kasuvanemate juures. Balzac õppis Vendôme`i kloostrikoolis ja lõpetas Pariisis juriidilise kooli. Esimene talle kuulsust toonud romaan ,,Suaanid ehk Bretagne aastal 1799" kujutab sündmusi, mis leidsid aset nimetatud Prantsusmaa provintsis, teos toetub faktidele suaanide, vanameelsete ja kirjaoskamatute talupoegade mässust keskvalitsuse vastu. Tema rohked kaasaega kujutavad romaanid hakkasid ilmuma lühikeste vaheaegade järel, 1841. aastal said need üldpealkirjaks ,,Inimlik
Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse elu loogikast- tegeliku elu sarnane. Esineb valdavalt proosas, aga seda võib leida ka draamas ja luules. Zanritest on valdavad romaan ja novell, tippteoseks peetakse Flaubert'i ,,Mme Bovaryd". Realismi põhimoto: ,,Ilus on vaid tõde"Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac
5 fakti realistide eluloost ja 5 loomingust MARIE-HENRI BEYLE ( STENDHAL ) Sündis 23.01.1783 > Grenoble’is Osales 1812. aastal sõjakäigus Venemaale 1814. elas Põhja-Itaalias, Milanos 1831. aastast oli Prantsuse konsul Civitavecchias ja Triestes Nägi kuidas Moskvas oli tule kahju, kuid tal endal kogemusi selles ei olnud Milanis ta alustas kirjaniku tööd ja varakult lasi välja "Histoire de la Peinture en Italie" “Rooma, Napol ja Firenze 1817. aastal” 1820
4. A.Puskin (esikpoeem, romantiline poeem, trikid, ekspressionistidelt vaba värvikasutuse, püüde värssromaan), värssromaan "Jevgeni Onegin" , autori suurema spontaansuse ja keele foneetilisuse poole. varase surma põhjus suri duellil saadud vigastuste *sürrealism - on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse tõttu. (Georg D'antes oli vastane) vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, 5. Romantiline novell unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste E.A.Poe novellide põnevus-/õudusjutud, seisundite jms. Sürrealism üritas avardada kriminaalromaanid, teaduslik fantastika. inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, novelli "Reetlik süda" liigitus, Edgar Allan Poe suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute
Väliskirjandus Honore de Balzac Prantsuse kirjanik, kes omandas juura hariduse. Balzaci iseloomustab ülisuur energia ja pillav eluviis. Talle meeldis reisida, kuid tohutu kohvi tarbimise tõttu tervis halvenes(1847). Balzac leidis, et kõige õigem zanr kirjutamiseks on realism. LOOMING: Iseloomulik ülipikad kirjelused, tekstides palju detaile, otsekõnes puudub saatelause, tegevuse kulg venib. Ta leiab, et inimese käitumises peegeldub teda ümbritsev ühiskond. Inimesi paneb tegutsema raha- ja võimuiha. ,,Inimlik komöödia" # stseenid maaelust # stseenid provintsielust # stseenid poliitikast # stseenid Pariisist
6. Realistid kujutasid oma loomingus harilikke inimesi ( nt käsitööline, teenijanna, sunnitööline, prostituut). Hukkamõistu osaliseks said rikkad ja võimuvaldajad, tõusikud, ahned, hingetud, liigkasuvõtjad, silmakirjatsejad jne. 7. Realistid otsisid ainest olevikust, argipäevast eluvaatlustest, tehti märkmeid, uuriti protokolle, arhiive, ürikuid. 8. Lemmikvorm on proosa, lemmikzanrid on realistlik romaan ja novell, sajandi lõpu poole ka draama. 9. Silmapaistvad Prantsuse realistid on nt R. Stendhal, H. de Balzac, G. Flaubert, D. de Maupassant, A. Daudet ja J. Verne. 10. Stiilipiinu põdes G. Flaubert, sest ta oli äärmiselt range oma kirjutiste suhtes: ei tohtinud esineda kahekõnet, autorimina pidi kirjutades kaduma, lauseehitust ei saanud korrata, üks ja sama sõna ei tohtinud kahel korral sama lehekülje ulatuses esineda.
Kadrina Keskkool Vene Kirjanduse mapp Tõnn Sikk 11b 2003 Sisukord SISUKORD DOSTOJEVSKI Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik Tähtsad Teosed Vastuolud, kontrastid Dostojevski looming Tunnused Sõnum ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ?
Käsitleb reaalsust sellisena nagu see näib tavainimesele. Kindlapiirine kirjandusvool, mis algas Prantsusmaal 1830ndatel. Valitsev kirjanduse ajajärk romantismi ja modernismi vahel. MÕJUTUSED: Positivistlik filosoofia- konkreetsed faktid, reaalne, käega katsutav, täpne, kontrollitav Edusammud loodusteaduses (darvinism) Aastal 1831 ilumusid kaks teost: Victor Hugo romantiline romaan „Jumalaema kirik Pariisis“ ja Stendhal realismi alusteos „Punane ja must“. Žanritest valdavalt romaan ja novell. Levis kõige enam Prantsusmaal (Balzac), Inglismaal (Dickens) ja Venemaal (Tolstoi). Honore de Balzac (1799-1850) *õppinud juristiks aga ei töödanud juristina *15.aastaselt oli kirjavahetuses Evelinega, kellega hiljem abiellus *Lõi enda trükikoja, mis läks pankroti. Tal olid suured võlad terve elu. *Töökas kirjanik, algus ei olnud talle lihtne *74 romaani ja väljamõelnud umbes 2000 tegelast
Kirjanike elu ja looming Honoré de Balzac (20. mai 1799 Tours – 18. august 1850 Pariis) oli prantsuse kirjanik. Faktid: 1816-1819 õppis Balzac Pariisis õigusteadust ja töötas samaaegselt advokaadibüroodes kirjutajana,kuid 20-selt jättis aga õpingud pooleli. Esimene kirjanduslik edu tuli 1829. aastal Walter Scottist inspireeritud romaaniga “Šuaanid”. Sellest aastast alates hakkas Balzac kasutama aadlipartiklit “de”. 1825-1827 katsetas ta kirjastaja ja trükikojaomanikuna, kuid ei suutnud katta oma luksusliku elustiili kulusid. Balzac oli oma eluaja lõpul südamehaige ning põdes kopsupõletikku. Looming: “Eugénie Grandet” “Isa Goriot” “Liilia orus” „Kolmekümne-aastane naine“,„Stseenid Pariisi elust“ Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis – 23. september 1870 Cannes) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog.
1) Realismi üldiseloomustus a) Millal levis? 19.saj (1830-1870) b) Kust sai alguse? Prantsusmaalt c) Kuidas iseloomustada? Väldib idealiseerimist, püüdleb tõepärase ja täpse kujutamise poole, kindlapiiriline ja käsitleb reaalsust sellisena nagu see näib tavalisele inimesele. 2) Mis teos on maailmakirjanduses esimene realistlik teos? Milline on eesti realismi tähtsaim teos? Maailmas- „Punane ja must“ (1831) Stendhal Eestis- „Külmale maale“ (1896) Vilde 3) Nimeta realistlike kirjanikke ja nende teoseid! Nii Eestis kui maailmas - „Punane ja must“ Stendhal - „Anna Karenina“ Tolstoi - „Isa Goriot“ Balzac - „Therese Raquin“ Zola - „Külmale maale“ Vilde - „Kuritöö ja karistus“ - „Tõde ja õigus I-V“ Tammsaare Dostojevski
saatusele. Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega (vastandina romantismile, kus on kangelasteks erandlikud inimesed). Süzee areng lähtub reaalse elu loogikast, et oleks võimalikult tegeliku elu sarnane. Realism esineb valdavalt proosas, aga võib leida ka draamas ja luules. Eristatakse kriitilist realismi kriitiline käsitlus ühiskonna probleemide ja pahede suhtes. Realismi esindajaid kirjanduses: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Puskin (peamiselt proosas), Zola, Dickens, Balzac, Stendhal, Tammsaare, Vilde Fjodor DOSTOJEVSKI (1821-1881) Sündis Moskvas vaestearsti peres, isapoolne suguvõsa oli aegu tagasi olnud põlisaadlikud, aga vaesunud seega varalisi võimalusi eriti ei olnud. Isa oli visa töötegija ja sai tagasi aadlitiitli ning ostis mõisa. Ema poolt oli esivanemate hulgas nii kaupmehi kui haritlasi, ema oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline, paljulugenud (rääkis oma lastele Piiblilugusid Dostojevski jäi veendunud kristlaseks)
Nägi mitut prantslaste totaalset taganemist, jättis talle väga halva mulje. Samas nägi ta ka tugevalt patriootlikke talupoegi, neid kujutas tihti ka oma novellides. Avaldas esimesed novellid varjunime all. Lihvis ja nokitses palju oma novellide kallal. Arvestades lühikest eluiga ilmus tal kokku päris palju novellikogusid. Novellid lihtsad, kerge lugeda. Lihtsa stiili taga umbmäärane kurbus, nukrus. Hüppelauaks sai üks ta esimesi novelle, mille kirjutas Zola juures käies. See oli "Rasvarull". See sattus kogumikku "Medani õhtud". Zola ja Flaubert ütlesid, et see on lugu, mida ei unustata. Tegevus toimub sõja ajal. Sõidetakse tõllas, kus reisivad korralikud kodanikud, kelle seas on ka üks prostituut Rasvarull. Kuidas auväärsed kodanikud teda ära kasutavad oma huvides. "Kaelakee" on novell ühest abielupaarist, kes kutsutakse külla peenesse seltskonda. Naine laenab selleks õhtuks oma sõbrannalt kaelakee
annaabi.ee 
