aga ei ulatu kunagi täieliku võimuni asja üle. Omakorda jaguneb: Kasutamisõigusteks, mis annavad isikule õiguse kasutada võõrast asja. Realiseerimisõigusteks, mis annavad isikule õiguse teatud tingimustel asi rahaks teha. Omandamisõigusteks, mis annavad isikule teatud tingimustel õiguse saada omanikuks või omandada sellele muu õigus ASJAÕIGUSTE LIIGITUS Kasutamisõigus jaguneb: Kasutusvaldus Isiklik kasutusõigus Hoonestusõigus Realiseerimisõigus jaguneb: Pandiõigus Reaalkoormatis Omandamsõigus jaguneb: Ostueesõigus ASJAÕIGUSTE LIIGITUS • Kasutusvaldus- isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. • Pandiõigus- isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. • Ostueesõigus- Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks
Tahtlik/juhuslik/inimtegevus/ loodusjõud. Kui lahutamine pole mõistlik, siis tekib kaasomand. Igamine – asja valdaja, kes valdab asja, mille omaniku asukoht pole teada või ta ei tunne huvi asja vastu, saaks oma olukorra kindlaks muuta. Omandireservatsioon – antakse asi üle ent omand tekib kokkulepitud tingimuse saabumisel hiljem. Müüja jääb kaudseks valdajaks, ostja ei tohi asja müüa ega ümber töötada, võib kasutada. Pandiõigus – realiseerimisõigus, teatud nõude tagamiseks. Piiratud võim asja üle, lubab spetsiaalsete realiseerimisvormide kaudu asja realiseerida ja saadud rahast nõude rahuldada. Käsipant – antakse üle pandieseme valdus. Kokkulepe pandi seadmise osas, pandieseme valduse üleandmine pandipidajale. Kinnipidamisõigus – annab isikule, kellele on nõue võlgniku vastu, õiguse pidada vastavalt seaduses sätestatud tingimustele kuni nõude rahuldamiseni kinni seaduslikult tema valdusesse sattunud
Või massnõue- § 148. neid tuleb eristada! Kui räägitakse nõuetest p men-s, peetakse silmas pnõudeid. Varaline nõue ja rahaline nõue- kas üks ja sama? Vindikatsiooninõue ei ole kunagi p võlausaldaja nõue! vara tagasinõudmise nõue- vara välistamise nõue. rahaline nõue- mitterahaline nõue, realiseerimisnõue (vu oli nõue võ vastu, võ oli p-s, samal ajal tema nõue oli tagatud kolmas isik panti. Pantija oli ka p-s. vu esitas oma nõude pantijale, tal oli pandiõigus- realiseerimisõigus, rahalist nõuet pantija vastu. Ka realiseerimisõigus on p võlausaldaja õigus. P võlausaldaja- võib olla ka see, kellel ei ole rahalist nõuet, vaid realiseerimisõigus (3-2-1-166-04)!!! Palun lugeda. Kui on pandiga tagatud nõue- § 34 lg 3- pandipidajat tuleb teavitada, pandipidaja ei ole oma nõuet tähtajaliselt esitanud, loetakse tema pandiõigus lõppenuks- § 95. võib esitada ka tingimuslikest tehingutest tulenevaid nõudeid- ei ole teada, kas
SISSEJUHATUS PANDIÕIGUSESSE Nõuete tagamine võib põhineda: Isiklikul vastutusel (nt käendus, garantii) Tagatiseks on antud mingi ese (pandiese)- sel juhul räägitakse asjaõiguslikust tagatisest Pandiõiguse üldpõhimõtted: Pandiõigus on asjaõigus– kehtiv igaühe suhtes, pannakse kehtima nõude esitamisega On tagatisõigus– märatud ja seatud nõude tagamiseks On realiseerimisõigus– piiratud võim asja üle, väljendub õiguses asi realiseerida (asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. §288 –vastaval kokkuleppel)(asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. § 288 –vastaval kokkuleppel) Koormatud asja omanik (pantija)vastutab ainult panditud asjaga nõude ja selle tasumise eest. Soorituseks on kohustatud võlgnik. Pandiõigus on avalik– peab olema väliselt arusaadav (kinnisasja puhul – märge
avanemist kinnisasja pantimise teel. Tänapäeval on see muutunud eriti möödapääsmatuks maatükkide hoonestamisel. 2.5. Kinnistusraamat ja järjekohtade kord Ühe ja sama kinnisasja mitmekordne koormamine toob õiguskorra jaoks endaga kohe kaasa uue probleemi: iga asjaõigus kinnisasjale muutuks ebakindlaks, kui hiljem seatud õigused konkureeriksid varemseatuga. Eriti oluline on see pandiõiguste puhul, sest nende kõige väärtuslikum osa on realiseerimisõigus. Mitme pandiusaldaja konkurents võiks igaühele neist saatuslikuks saada, juhul kui varem või hiljem seatud õigustel oleks sama järjekoht. Seepärast tuleb luua õiguste vahel kindel järjekohtade kord. See on kinnisasjadele reaalkrediitide saamise oluline alus; ilma selleta ei oleks võimalik saavutada korrastatud, tagatud ja seega odavaid krediiditingimusi. Vajalik järjekohtade kord tuleb aga teha teatatavaks kõikidele asjaosalistele ja asjast huvitatud isikutele.
kokku lepitud teisiti. Ostueesõigus võib lõppeda ka kokkulepitud eelduse saabumisel ja tähtaja möödumisel. 213. Mis on pandiõiguse sisuks? Pantimine on asja koormamine selliselt, et isikul, kelle kasuks pandiõigus on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole koheselt täidetud. Pandiõiguse sisu: 1. on asjaõigus- kehtib igaühe suhtes 2. on tagamisõigus- seatakse nõude tagamiseks 3. on realiseerimisõigus- pandipidaja võib nõuda asja realiseerimist ja oma nõude rahuldamist saadavast rahast. 214. Milliseid pandiõiguse liike Eesti õigus tunneb? Pandieseme alusel eristatakse vallas- ja kinnispandiõigus. Vallaspandiõigusteks on: 1. käsipant 2. registerpant 3. kommertspant 4. laevahüpoteek Kinnispandiõigustest tunneb Eesti õigus ainult ühte liiki mis jaguneb alaliikideks: 1. hüpoteek: - tavaline hüpoteek (võõrhüpoteek) - omanikuhüpoteek - ühishüpoteek - kohtulik hüpoteek 215
kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. (2) Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. o realiseerimisõigus pandiõigus. On võlgnik ja võlausaldaja, nende vahel on leping. Võlausaldaja annab laenu, tal vaja tagatist. Kui võlgnikul on maatükk, siis seatakse hüpoteek. Tüüpiline tagatis on kinnisvaratagatis. Realiseerimisõigus siis, kui võlgnik ei saa laenu tagasi maksta, pank saab nõuda realiseerimist. AS § 276 o omandamise õigus AS § 256: ostueelõigus. M--------O-------O2; müüakse
34 kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. (2) Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. o realiseerimisõigus pandiõigus. On võlgnik ja võlausaldaja, nende vahel on leping. Võlausaldaja annab laenu, tal vaja tagatist. Kui võlgnikul on maatükk, siis seatakse hüpoteek. Tüüpiline tagatis on kinnisvaratagatis. Realiseerimisõigus siis, kui võlgnik ei saa laenu tagasi maksta, pank saab nõuda realiseerimist. AS § 276 o omandamise õigus AS § 256: ostueelõigus. M--------O-------O2; müüakse
kokku lepitud teisiti. Ostueesõigus võib lõppeda ka kokkulepitud eelduse saabumisel ja tähtaja möödumisel. 213. Mis on pandiõiguse sisuks? Pantimine on asja koormamine selliselt, et isikul, kelle kasuks pandiõigus on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole koheselt täidetud. Pandiõiguse sisu: 1. on asjaõigus- kehtib igaühe suhtes 2. on tagamisõigus- seatakse nõude tagamiseks 3. on realiseerimisõigus- pandipidaja võib nõuda asja realiseerimist ja oma nõude rahuldamist saadavast rahast. 214. Milliseid pandiõiguse liike Eesti õigus tunneb? Pandieseme alusel eristatakse vallas- ja kinnispandiõigus. Vallaspandiõigusteks on: 1. käsipant 2. registerpant 3. kommertspant 4. laevahüpoteek Kinnispandiõigustest tunneb Eesti õigus ainult ühte liiki mis jaguneb alaliikideks: 1. hüpoteek: - tavaline hüpoteek (võõrhüpoteek) - omanikuhüpoteek - ühishüpoteek - kohtulik hüpoteek 215
siduda kinnisasjaga. Teiste sõnadega, ühte liiki reaalkoormatist ei tohi muuta teist liiki reaalkoormatiseks. Valdavalt nähakse selles realiseeriisõigust. Seda põhjendatakse asjaoluga, et reaalkoormatis annab õigustatud isikule nõude mitte võlguoleva soorituse väljanõudmiseks, vaid ainult väljavaate kinnisasja realiseerimise kaudu teatud rahasumma söömiseks. Teiste sõnadega reaalkoormatis on realiseerimisõigus, mis annab nõude sundtäitmise talumiseks sissenõutavate soorituste tõttu. Sooritused, mille eest kinnisasi vastutab, võivad olla: · rahalised · esemelised · teenused Kuna reaalkoormatis on realiseerimisõigus, siis tuleb ka mitterahalistele sooritustele määrata rahaline väärtus, mille saab vajaduse korral muuta rahaliseks nõudeks. Eesti õiguse kohaselt väljendub reaalkoormatise väärtus selle väljaostuhinnas, mis tehakse nähtavaks kinnistusraamatu vahendusel.
asuva ehitise omanik. 64. Nimeta ja selgita kasutusõigusi. 32 . 65. Nimeta ja selgita realiseerimisõigusi Realiseerimisõigus annab õigustatud isikule kas otseselt või kaudselt õiguse oma nõude rahuldamiseks koormatud kinnisasja arvel. Realiseerimisõigustena tunneb seadus pandiõigust ja reaalkoormatist. Pandiõigus: Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Seadus tunneb vallas- ja kinnispanti. Kinnisasja saab koormata
Nõue loetakse kaitstuks. Täitemenetlus lõpetatakse. * Kui täitemenetluses on kohaldatud arest nõude tagamiseks, siis ka arest lõpetatakse. Näide (selle kohta, kus pankrotivõlgniku vastu on küll varaline, kuid mitte rahaline nõue) võlausaldaja võlgnik kolmandast isikust pantija (hüpoteek) * > kolmas isik läheb pankrotti => võlausaldajal realiseerimisõigus, mis tugineb nõudel võlgniku vastu. * => see nõue peab saama pankrotimenetluses kaitstud Kui nüüd tekib nõue pärast pankroti välja kuulutamist (nt haldur jätkab mingi lepingu täitmist) 1. massnõuded (PankrS 148) juriidilise isiku poolt kahju tekitamine ( 148 lg 1 p 4) (põhjendus: sest kui ta oleks muu nõue,
kõik teised peavad sellega arvestama. piiratud asjaõigused - õigused asjale, kuid piiratumas ulatuses võrreldes 11 omandit. Enamikel juhtudel piiratud asjaõigused on ühtlasi õigused võõra asja suhtes. 1.reaalservituut koormis millega koormatakse üht kinnistut teise kinnistu kasuks. kasutusõigus 2.realiseerimisõigus eelkõige pandiõigus. . 3.Omandamisõigus e. ostueesõigus · Intellektuaalne omand intellektuaalse omandi õigused. Õiguse mittemateriaalsetele hüvedele.(Autoriõigus, patendiõigus) Relatiivsed õigused - õigused konkreetse isiku suhtes. · Nõudeõigused õigus nõuda mingi konkreetse tegevuse tegemist , või millegi tegemisest hoidumist · Kujundusõigus õigustatud isik võib teatud viisil käituda (nt lepingust taganeda, üles
2. piiratud asjaõigused reeglina õigus võõrale asjale. 2.1 kasutusõigused (nt reaalservituut annab õiguse kasutada võõrast kinnisasja). AÕS § 172 2.2 realiseerimisõigused (nt pandiõigused kui võlausaldaja ehk pank annab võlgnikule laenu ja soovib selleks tagatist hüpoteeki ehk kinnispanti, mis kujutabki endast realiseerimisõigust. See tähendab, et kui võlgnik ei maksa raha tagasi, tekib pangal realiseerimisõigus, õigus nõuda kinnisasja müüki ja saada müügist saadud raha endale). AÕS § 276 2.3 omandamisõigused (nt ostueesõigus omanik müüb oma asja ära, kuid tal on väga kahju seda müüa, kuid on hädasti raha vaja. Juhul kui uus omanik, see ostja nüüd seda kinnisasja tahab müüa, siis on endisel müüjal, kui ta rahaline seis parem on, ostueesõigus vastavale kinnisasjale). AÕS § 68
b.ii. Piiratud asjaõigused tähendab seda, et valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus on piiratud ulatused. Eelkõige on piiratud asjaõigused õigused võõrale asjale. b.ii.1. Kasutuseõigused näiteks reaalservituut (see on nt tänavatee) (see pole lepinguline) AõS 172 b.ii.2. Realiseerimisõigus e pandiõigus see on ka asjaõigus. AõS 276 b.ii.3. Omandamisõigus e ostu eesõigus tähendab seda, et kui .. Aõs 256 c. Intellektuaalne omand Õigused mittemateriaalsetele hüvedele. (autori-, patendi-, kaubamärgiõigus) Õigus igaühe vastu. 2) Relatiivsed õigused: õigus teistelt midagi nõuda. a
kasutada ja käsutada oma asja) ii. Piiratud asjaõigused – tähendab seda, et valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus on piiratud ulatused. Eelkõige on piiratud asjaõigused õigused võõrale asjale. 1. Kasutuseõigused – näiteks reaalservituut (see on nt tänavatee) (see pole lepinguline) AõS 172 2. Realiseerimisõigus e pandiõigus – see on ka asjaõigus. AõS 276 3. Omandamisõigus e ostu eesõigus – tähendab seda, et kui .. Aõs 256 c. Intellektuaalne omand – Õigused mittemateriaalsetele hüvedele. (autori-, patendi-, kaubamärgiõigus) Õigus igaühe vastu. 2) Relatiivsed õigused: õigus teistelt midagi nõuda. a
see püsima jääb. TMS 176 järgi võib Z saada hüvitist kaotus, mida Z kannab (kui jääb ilma tagaitsest, hüvitada tuleb reeglina hüpoteegisumma). Vana TMS järgi võis sundenampakkumise ja sundavlitsemise vahel valida kohus, nüüd sõltub see sissenõudja avaldusest, mida võlgnik vaidlustada ei saa. Kaasus nr 117 § 500 VÕS reguleerib seda ei ole vaja nõusolekut. Kas H võib B-lt nõuda seda sisse? Pant on tavaliselt realiseerimisõigus. Kui sel hetkel kui asi muutub sissenõutavaks, asub hüpoteegipidaja realiseerimist nõudma, siis tegelikult läheb see kinnistu müüki nii, et ostja omandab kindlustushüvitise nõude. Asi võidakse taastada või selle saab kätte teatud kinnistuomanik, aga tegemist on realiseerimisõigusega. Nõue pannakse müüki. Tal on õigus realiseerida nõue ja saada enda nõue tasa. AÕS 345 lg 1 järgi ulatub hüpoteek ka kindlustushüvitise nõudele. VÕS 500 lg 1 jÄrgi ei ole H nõusolekut vaja
müügilepingust. SISSEJUHATUS PANDIÕIGUSESSE Nõuete tagamine võib põhineda: Isiklikul vastutusel (nt käendus, garantii) Tagatiseks on antud mingi ese (pandiese)- sel juhul räägitakse asjaõiguslikust tagatisest Pandiõiguse üldpõhimõtted: Pandiõigus on asjaõigus– kehtiv igaühe suhtes, pannakse kehtima nõude esitamisega On tagatisõigus– märatud ja seatud nõude tagamiseks On realiseerimisõigus– piiratud võim asja üle, väljendub õiguses asi realiseerida (asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. §288 –vastaval kokkuleppel)(asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. § 288 –vastaval kokkuleppel) Koormatud asja omanik (pantija)vastutab ainult panditud asjaga nõude ja selle tasumise eest. Soorituseks on kohustatud võlgnik. Pandiõigus on avalik– peab olema väliselt arusaadav (kinnisasja puhul – märge
Kõne alla võib tulla ka piiratud asjaõigus oma asjale. Piiratud asjaõiguse omakorda võib liigitada kolmeks: 1.2.2.1. Kasutusõigus, nt. reaalservituut, vt. Asjaõigusseadus §172; (õigus maatükilt läbi käia / sõita, ühe kinnistu omanik võib kasutada teist kinnistut piiratud ulatuses) See pole mitte lepinguõigus, vaid absoluutse iseloomuga õigus. 1.2.2.2. Realiseerimisõigus ehk pandiõigus, vt. Asjaõigusseadus §276; võlausaldaja võib nõuda hüpoteegi sundmüümist kui võlgnik ei suuda võlga tasuda. 1.2.2.3. Omandamisõigus on ostu eesõigus, vt. Asjaõigusseadus §256. 1.3. Intellektuaalne omand õigused mittemateriaalsetele hüvedele; autoriõigus, patendiõigus, kaubamärgiõigus. Need on samuti õigused igaühe vastu. 2) Relatiivsed õigused õigused konkreetsete isikute vastu
Kõne alla võib tulla ka piiratud asjaõigus oma asjale. Piiratud asjaõiguse omakorda võib liigitada kolmeks: 1.2.2.1. Kasutusõigus, nt. reaalservituut, vt. Asjaõigusseadus §172; (õigus maatükilt läbi käia / sõita, ühe kinnistu omanik võib kasutada teist kinnistut piiratud ulatuses) See pole mitte lepinguõigus, vaid absoluutse iseloomuga õigus. 1.2.2.2. Realiseerimisõigus ehk pandiõigus, vt. Asjaõigusseadus §276; võlausaldaja võib nõuda hüpoteegi sundmüümist kui võlgnik ei suuda võlga tasuda. 1.2.2.3. Omandamisõigus on ostu eesõigus, vt. Asjaõigusseadus §256. 1.3. Intellektuaalne omand – õigused mittemateriaalsetele hüvedele; autoriõigus, patendiõigus, kaubamärgiõigus. Need on samuti õigused igaühe vastu. 2) Relatiivsed õigused – õigused konkreetsete isikute vastu
kandemenetluses takistada. Reaalkoormatisest tulenevad kohustused peavad olema korduvad (perioodilised). Reaalkoormatisel on piiratud asjaõigusena topelttoime. Ühelt poolt on reaalkoormatise puhul tegemist kinnisasja koormatisega, mis kohustab kinnisasja igakordset omanikku tegema 37/67 aktiivseid tegusid, praktikas eelkõige raha maksma. Teisalt on reaalkoormatis realiseerimisõigus reaalkoormatisest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Reaalkoormatist ei saa kasutada tagatisena, kui võlgnik on kolmas isik, reaalkoormatise sisus ette nähtud maksete või muude soorituste tegemise eest vastutab koormatud kinnisasja omanik ise. Kinnisasja omanik vastutab reaalkoormatisest tulenevate üksikkohustuste täitmise eest koormatud kinnisasjaga, st vastutus kinnisasjaga ulatub nii selle kui varasemate omanike ajal
annaabi.ee 
