Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Laboratoorne töö nr. 1 Töö läbiviija: Õppejõud: Eksperimentaalne töö nr.1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier’ printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. Kasutatavad ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Töö käik: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) (punane) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni b) NH4SCN kontsentratsiooni c) NH4Cl kontsentratsiooni? Hinnata ...
neljandasse 2cm3 Na2S2O3 lahust ja 4cm3 destilleeritud vett Katsetes mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võtta esimene paar ja valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda katseklaas korgiga ning segada katseklaas kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseerida stopperiga katse algus, ning kui tekib hägu, katse lõpp. Nii toimida ka teiste katseklaasi paaridega. Tabel 1. Reaktsioonikiiruse sõltuvus Na2S2O3 kontsentratsioonist Reaktsiooni Katseklaaside Na2S2O3 H2O maht Na2S2O3suhteline Aeg min kiirus min-1 paar maht cm3 cm3 kontsentratsioon 1 6 0 6 1, 25 0,8
Sissejuhatus Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsiooni-saadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist. Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Fikseeritud tingimustel saabub olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. [C]C [A]A [B]B [D]D Kc=[C]C * [D]D / [A]A * [B]B [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus ...
neljandasse 2cm3 Na2S2O3 lahust ja 4cm3 destilleeritud vett Katsetes mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võtta esimene paar ja valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda katseklaas korgiga ning segada katseklaas kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseerida stopperiga katse algus, ning kui tekib hägu, katse lõpp. Nii toimida ka teiste katseklaasi paaridega. Tabel 1. Reaktsioonikiiruse sõltuvus Na2S2O3 kontsentratsioonist Reaktsiooni Katseklaaside Na2S2O3 H2O maht Na2S2O3suhteline Aeg τ min kiirus paar maht cm3 cm3 kontsentratsioon 1 v=
keeduklaas, termomeeter, elektripliit. 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Et läbiviidav töö hästi õnnestuks, pesin kõik katseklaasid kraaniveega ja pudeliharjaga üle, lisaks loputasin katseklaasid ka veel destilleeritud veega üle. Nii pesin katseklaase enne esimest katset ja enne teist katset ning ka lõpus, kui töö oli tehtud. Katse 1- Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Jagasin 8 katseklaasi neljaks paariks.Kirjutasin katseklaasidele markeriga märgised peale, et neid mitte segi ajada. Ühes katseklaasis igast paarist oli väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erines. Algul täitsin 4 katseklaasi H2SO4lahusega – igasse katseklaasi 6 cm3(6 ml). Erineva kontsentratsiooniga NaS2O3lahused valmistasin järgmiselt: 1)Esimesse katseklaasi mõõtsin 6 cm3Na2S2O3lahust,
sellepärast, et NH4Cl on valemi järgi astmes kolm, FeCl3 astendaja on üks (Kc =...)..... Eksperimentaalne töö 2 Töö ülesanne Reaktsioonikiiruse sõltuvus kontsentratsioonist, temperatuurist Töö eesmärk Leida, kaua aega läheb reaktsiooni toimumiseni Na2S2O3 ja H2SO4 vahel. Sissejuhatus Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus Lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsioonikiirust. Reaktsioonikiiruse v sõltuvus reageerivate ainete kontsentratsioonist v = f (C) Temperatuur. Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. See suurendab molekulide efektiivsete kokkupõrgete tõenäosust ning koos sellega reaktsioonikiirust. Temperatuuri mõju võimaldab ligikaudu hinnata van't Hoffi reegel: Temperatuuri tõstmine 100C võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda. Kasutatud arvutusvalemeid:
1 : : : : -- , , - . , , , . + b + dD -- , (, , , ) ( ). : = [A].... [D] ... D , /3 a, b, c, d : FeCl3, NH4SCN : : FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) = -2- : a) FeCl3, b) NH4SCN, c) NH4Cl, . 20 FeCl3 NH4SCN, 4 : I. II. 2 FeCl3 - , Fe(SCN)3, . (.1) . 1 III. 2 NH4SCN , , FeCl3, . (. 2, NH4SCN, FeCl3 ) . 2 IV. NH4Cl , . (. 3) . 3 : , , , , , . -3- 2 : . : : -- . ...
t °C v=1/ t min-1 1 30 0,77 1,3 2 40 0,45 2,2 3 50 0,27 3,7 4 60 0,13 7,7 Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist 10 8 Reaktsioonikiirus 6 v=1/ τ min-1 4 2 0 25 30 35 40 45 50 55 60 65 Katse temperatuur t °C
kontsentratsioo n 1 6 0 6 1,13 0,88 2 4 2 4 1,83 0,55 3 3 3 3 2,25 0,44 4 2 4 2 3,83 0,26 Reaktsioonikiiruse sõltuvus Na 2S2O3 kontsentratsioonist 12 10 8 6 Aeg min 4 2 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Na2S2O3 suhtelinekontsentratsioon 4 Katse 2
Eksperimentaalse töö eesmärgiks oli uurida, kuidas nihkub reaktsioonis tasakaal lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. Katse tulemusena selgus, et reaktsioonis nihkub tasakaal paremale, kui muuta lähteainete kontsentratsiooni ehk lisades NH4 SCN või FeCl3 lahust. Samas kui muuta saaduste kontsentratsiooni ehk lisada NH4 Cl nihkub tasakaal reaktsioonis vasakule. 2 Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk Teise eksperimentaalse töö eesmärgiks oli reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine ja graafikute koostamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem
p+q reaktsiooni summaarne järk Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on reaktsioonikiirus vt1 - reaktsioonikiirus temperatuuril t1 vt2 reaktsioonikiirus temperatuuril t2 reaktsiooni temperatuuritegur ( 2...4) Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid 1% Na2S2O3 lahus, 1% H2SO4 lahus, büretid, katseklaaside komplekt, kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit Katseandmed Tabel 1. Reaktsioonikiiruse sõltuvus Na2S2O3 kontsentratsioonist Katseklaaside Na2S2O3 maht H2O maht Na2S2O3 Aeg Reaktsioonikiirus paar cm3 cm3 suhteline v=1/ kontsentratsioon min min-1 1 6 0 6 0,98 1,02
LABORATOORNE TÖÖ 3 Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl Töö käik: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja amooniumtiotsünaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCH(aq) = Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) (punane) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada 1. FeCl3 kontsentratsiooni 2. NH4SCH kontsentratsiooni 3. NH4Cl kontsentratsiooni? Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH 4SCH või FeCl3 kontsentretsiooni suurendamin...
TÖÖ EESMÄRK : Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine KASUTATUD - MÕÕTESEADMED , TÖÖVAHENDID: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit - KEMIKAALID 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus TÖÖ KÄIK : Sooritan kokku kaks katset. Esimesel katsel määran ära reaktsioonikiiruse sõltuvuse lähteainete kontsentratsioonist ja teisel katsel määran reaktsioonikiiruse sõltuvuse temperatuurist. Enne ja pärast igat katset pesen katseklaasid hoolikalt kraanivee ja harjaga ning loputan 2...3 korda destilleeritud veega. Reaktsioonivõrrand: Arvutan reatsiooni keskmise temperatuuriteguri k. KATSE I Võtan 8 katseklaasi, mis omakorda jagan paarideks. Igast katseklaasi paarist panen ühte katseklaasi 6 cm3 H2SO4. Katseklaasi paaridest teise, tühja katseklaasi, panen erineva
Teise katseklaasi lisati kaks tilka FeCl3 lahust- lahuse värvus muutus tumedamaks, järelikult tasakaal liigub saaduste suunas. Kolmandasse katseklaasi lisati 2 tilka NH4SCN lahust- tekkinud muutus on väiksem võrreldes FeCl3, tasakaal liigub saaduste suunas. Neljandasse katseklaasi lisati tahket NH4Cl ja loksutati tugevasti- lahuse värvus muutub väga heledaks, järelikult tasakaal liigub lähteainete suunas. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik
Laboratoorne töö 3 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk: Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Pöörduvad reaktsioonid on reaktsioonid, mis kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus on nii lähteaineid kui saadusi. Fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Pöörduva reaktsiooni võrrand üldkujul: aA + bB cC + dD Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (KC) [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus a, b, c, d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist Le Chatelie...
Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetod: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Katse 1: Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete konsentratsioonist Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega igasse katseklaasi 6 ml. Erineva kontsentratsiooniga Na 2S2O3 lahused valmistada järgmiselt: ühte katseklaasi mõõta 6 cm3 Na2S2O3 lahust, teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett,
Eksperimentaalne töö nr. 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatavad ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Katse õnnestumise eelduseks on puhtus
suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? Tasakaal nihkub saaduste tekkimise suunas, kuid vähem kui enne. · Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Lahus muutub heledamaks, raud(III)tiotsüaniidi värvi intensiivsus on väiksem, seega tema kontsentratsioon on väiksem reaktsioon on lähteainete suunas nihkunud. 2) Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning
Segatakse tugevalt. Saadud lahuse värvus on oranz ning heledam kui esimeses katseklaasis. See tähendab, et lahuse tasakaal on nihkunud lähteainete tekke suunas. Kokkuvõte Sooritatud katse tõestas eelnenud oletusi tasakaalu nihkumise koha pealt. Tõstes lähteainete kontsentratsiooni lahuses, nihkub tasakaal saaduste tekke suunas. Tõstes aga saaduste kontsentratsiooni, nihkub tasakaal lähteainete tekke suunas. Ekperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Sissejuhatus Töö käigus pannakse toimuma reaktsioon Na 2S2 O3 +H 2SO 4 Na 2SO 4 +H 2O+SO 2 +S . Katses tekkiva häguse väävlisademe järgi saab mõõta reaktsiooniks kuluvat aega. Esimeses katses mõõdetakse aega erinevate kontsentratsioonidega lahuste juures ja teises katses
Töö käik Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil: Na2S2O3+ H2SO4 Na2SO4 + H2O+ SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Töö õnnestumiseks on tähtis puhtus ja täpsus. 1. Katse 1- reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist. Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadi lahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega (igasse katseklaasi 6 ml). Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistada järgmiselt: · esimesse katseklaasi mõõta 6 ml Na2S2O3 lahust. · teise 4 ml Na2S2O3 lahust ja 2 ml destilleeritud vett.
30°C 40°C 40°C 50°C 50°C 60°C Arvutan keskmise temperatuuriteguri: 63 Ülesanne 3 Järeldused: 1) Reaktsioonikiirus on sõltuv Na2S2O3 kontsentratsioonist, mida rohkem on Na2S2O3 lahuses, seda kiirem oli reaktsioon. Reaktsioon on Na2S2O3 suhtes esimest järku. 2) Uuritud reaktsiooni kiirus temperatuuri tõstmisel 10 oC võrra tõuseb umbes 1,63 korda. Kokkuvõte Uurisin reaktsioonikiiruse sõltuvust lähteainete kontsentratsioonist ja reaktsioonikiiruse sõltuvust temperatuurist. Katse tulemused esitasin tabelites ja selle järgi koostasin graafikud. Reaktsioon on Na2S2O3 suhtes esimest järku.
Kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4SCN lahust. Värv muutub tumedamaks, aga mitte nii palju, kui oli teises katseklaasis. Tasakaal nihkub saaduste suunas. Neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4Cl ja loksutasin tugevasti. Lahuse värvus muutus heledamaks ja tasakaal nihkub lähteainete poole. Eksperimentaalne töö 2 3 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö ülesanne ja eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit.
kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseerida kella või stopperiga katse algus ning, kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi toimida teise, kolmanda ja neljanda paariga. Et aega kokku hoida, võib ülejäänud paarid omavahel kokku valada enam-vähem korraga, kiiresti kõik läbi segada, käivitada kell ning oodata hägu tekkimist algul teises, siis kolmandas ja lõpuks neljandas paaris, milles on Na2S2O3 kontsentratsioon kõige väiksem. Katse 2 - Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist Kui katseklaasid on hoolikalt pestud, võib alustada järgmist katset. Jällegi võtta neli paari katseklaase. Et neid hiljem mitte segi ajada, märgistada katseklaasid, mis sisaldavad Na2S2O3 ühtmoodi, ja katseklaasid väävelhappelahusega teistmoodi. Üks katseklaas igast paarist täita 4 cm3 väävelhappelahusega, teine 4 cm3 Na2S2O3 lahusega. Edasi täita poolenisti veega üks suurem keeduklaas ning asetada sinna kõik katseklaasid ning termomeeter
LABORATOORNE TÖÖ 3 Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatavad ained FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Töövahendid Katseklaaside komplekt. Töö käik Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) -> Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) punane Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni b) NH4SCN kontsentratsiooni c) NH4Cl kontsentratsiooni? Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastatud...
Järeldus. Reaktsiooni tasakaal liigub lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel saaduste tekke suunas ja saaduste kontsentratsiooni suurendamisel lähteainete tekke suunas. FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab reakstiooni tasakaalu rohkem kui NH4SCN kontsentratsiooni suurendamine. 7 2.2 Eksperimentaalne töö 2. Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. 2.2.1 Töö ülesanne ja eesmärk. Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. 2.2.2 Kasutatavad ained. 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. 2.2.3 Töövahendid. Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. 2.2.4 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad.
tumedamaks. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH 4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl 3 lisamisega? Tasakaal liigub paremale poole, tekkinud muutus on väiksem. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH 4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Lahuse värvus muutub palju heledamaks, tasakaal liigub lähteainete suunas. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda
FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Tasakaalu mõjutab rohkem FeCl3 lisamine, sest lahus muutus tumedamaks punaseks kui sama koguse NH4SCN lisamisel. NH4Cl lisamisel nihkub tasakaal lähteainete suunas. Lahus muutub heleoranziks. Kokkuvõte Katset teha oli lihtne ning kõik tuli ilusti välja. Ainuke kahtlus tekkis FeCl3 ja NH4SCN lisamisel mõju hindamine, sest lahuste värvi erinevus oli väga vaevu märgatav. Eksperimentaalne töö 2 Ülesanne: Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus Töövahendid Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit Katse 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Kasutatud uurimismeetodid
Toimus vastupidine reaktsioon ehk lähteaineid tekkis rohkem. Järeldus Kui valmis segatud segule lisati juurde lähteaineid, liikus tasakaal saaduste poole, kuna lahuses oli molekule, mis said veel omavahel reageerida. Kui segule lisati ühte produktidest, toimus silmaga nähtav värvi muutus, mis näitas, et tasakaal liikus teisele poole. Saadus sai laguneda lähteaineteks tagasi. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud töövahendid, mõõteseadmed ja kemikaalid Büretid, ktseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, elektripliit, stopper, kraadiklaas, 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töö käik Katse 1 →
Samal momendil fikseerida kella või stopperiga katse algus ning, kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi toimida teise, kolmanda ja neljanda paariga. Et aega kokku hoida, võib ülejäänud paarid omavahel kokku valada enam-vähem korraga, kiiresti kõik läbi segada, käivitada kell ning oodata hägu tekkimist algul teises, siis kolmandas ja lõpuks neljandas paaris, milles on Na2S2O3 kontsentratsioon kõige väiksem. Mõõdetud ajavahemikud fikseerida tabelis. Katse 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist Kui katseklaasid on hoolikalt pestud, võib alustada järgmist katset. Jällegi võtta neli paari katseklaase. Et neid hiljem mitte segi ajada, märgistada katseklaasid, mis sisaldavad Na2S2O3 ühtmoodi, ja katseklaasid väävelhappelahusega teistmoodi. Üks katseklaas igast paarist täita 4 cm3 väävelhappelahusega, teine 4 cm3 Na2S2O3 lahusega. Edasi täita poolenisti veega üks suurem keeduklaas ning asetada sinna kõik katseklaasid ning termomeeter
Tallinna Lilleküla Gümnaasium KIIRUSVÕIMED JA NENDE ARENDAMISE METOODIKA Koostas: Ronald Badendick Õpetaja: Meelis Rum SISUKORD 3 Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika 4 Reaktsioonikiiruse arendamise metoodika 5 Stardikiirenduse arendamise metoodika 5 Kiirusvõimete testimine 7 Kasutatud kirjandus Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga. Eristatakse kiirusomaduste avaldumise elementaarseid ja kompleksseid vorme. Kiiruse elementaarseid vorme on kolm: 1) reaktsioonikiirus, 2) üksikliigutuse kiirus (ilma olulise välise vastupanuta), 3) liigutuste sagedus.
Eksperimentaalne töö nr. 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatavad ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Katse 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist
aktiivtsentrist ja selle algkonformatsioon taastub. Ensümaatiline kineetika E-reaktsioon kulgeb teatud kiirusega. Reaktsioonikiirust väljendab kas muundunud S hulk või tekkinud produkti (P) hulk ajaühikus. Kiirus sõltub: · ensüümi ja substraadi kontsentratsioonidest · kkonna temperatuurist ja pH-st · kofaktori olemasolust ja kontsentratsioonist · aktivaatori ja inhibiitori olemasolust ja kontsentratsioonist · kkonna ioontugevusest 1. Reaktsioonikiiruse sõltuvus ensüümi kontsentratsioonist kiirus sõltub E-mi kontsentratsioonist lineaarselt, kui S-di kontsentratsioon [S] on küllastav ja temperatuur, pH, ioontugevus on kontstantsed ja optimaalsed. 2. reaktsioonikiiruse sõltuvus [S] kontsentratsioonist · enamie ensüümide puhul sobib Michaelis-Menteni võrrand · v sõltuvus [S]-st on hüperboolne, juhul kui [ E] on
Katseklaasi paaridest teise katseklaasi panen: a) 6 cm3 Na2S2O3 b) 4 cm3 Na2S2O3 ja 2 cm3 destilleeritud vett c) 3 cm3 Na2S2O3 ja 3 cm 3 destilleeritud vett d) 2 cm3 Na2S2O3 ja 4 cm 3 destilleeritud vett. Kallan paaris olevad katseklaaside lahused kokku, panen korgi peale ja segan kiiresti ning mõõdan aega alates lahuste kokkuvalamisest kuni hägu tekkimiseni katseklaasis. Mõõdetud ajavahemikud märgin üles tabelisse. Katsetulemuste alusel joonestan graafiku, mis kirjeldab reaktsioonikiiruse v muutumise sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist v=f(C) Na2S2O3 Katse- NA2S203 H2O Reaktsiooni- suhteline Aeg klaaside maht maht kiirus v=1/ kontsent min paar cm3 cm3 min-1 -ratsioon 1 6 0 6 0,783 1,277
Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasasutatud kemikaalid: Na 2 S2 O3 H 2 S O4 1%-ne lahus, 1%-ne lahus. Kasasutatud töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit, stopper. Katse 1 Töö ülesande: Uurida reaktsioonikiiruse sõltuvust lähteainete kontsentratsioonist Töö käik: H 2 S O4 Täita 4 katseklaasi 6 ml Na2 S2 O3 Teistesse valada : Na 2 S2 O3 ühte katseklaasi mõõta 6 cm³ lahust Na2 S2 O3 teise 4 cm³ lahust ja 2 cm³ destilleeritud vett
on 1 6 0 6 0,53 1,89 2 4 2 4 0,83 1,2 3 3 3 3 1,14 0,88 4 2 4 2 1,64 0,61 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Reaktsioonikiiruse sõltuvus Na2S2O3 kontsentratsioonist Reaktsiooni kiirus 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Na2S2O3 suhteline kontsentratsioonist Katse 2: Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: Erinevatel temperatuuridel toimuvate reaktsioonide kiiruse mõõtmine ja tulemuste võrdlemine
Mis on keemilise reaktsiooni kiirus? Kiirus on millegi muutumine ajas t Keemilise reaktsiooni kiirus V reagentide kontsentratsioonide muutumine ajas AB A lähteaine B produkt V = d[B]/dt = - d[A]/dt Keskmine kiirus Vkeskm = [B]/t Algkiirus biokeemias kõige olulisem V = (d[B]/dt)t 0 Kiiruse ühik M/s (molaarsust sekundis) Massitoimeseadus reaktsioonikiiruse avaldise koostamine Massitoimeseadus - keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reaktsioonist osavõtvate ainete molaarsete kontsentratsioonide korrutisega, milles kontsentratsioonide astmenäitajaiks on vastavad stöhhiomeetriakordajad Vaatame pöörduvat reaktsiooni üldkujul aA + bB cC + dD Pärisuunaline reaktsioon paremalt vasakule V+ = k+ [A]a [B]b Vastassuunaline reaktsioon vasakult paremale V- = k- [C]c [D]d
kontsentratsioonis. 77. Ensüümi KM substraadi jaoks on 10 mM. Substraadi kontsentratsioon rakus on: a) 1,0 mM b) 10 mM c) 100 mM Millisel juhul peegeldub substraadi kontsentratsiooni 20% -line kasv kõige paremini reaktsioonikiiruse kasvus, millisel juhul kõige halvemini? (võivad olla erinevad arvud) 78. Substraadi kontsentratsioon rakus kasvab 20 M -lt 40 M-ni. Milline võiks olla ensüümi KM substraadi suhtes, et eeltoodud substraadi kontsentratsiooni kasvuga kaasneks kõige suurem reaktsioonikiiruse kasv? a) 1 M b) 100 M c) 1,0 mM Mida väiksem on KM väärtus mingi ensüümi ja substraadi jaoks, seda suurem on ensüümi afiinsus selle substraadi suhtes. 79. Ensüümi KM substraadi jaoks on 1,0 mM. Substraadi kontsentratsioon rakus on 70 mM, kas sellistes tingimustes on võimalik efektiivne regulatsioon substraadi tasandil? Põhjendage. (võivad olla erinevad arvud). Ei ole, sest ensüümi KM peab olema suurem kui substraadi kontsentratsioon. 80
Lahuse värvus läks heledamaks ja tasakaal liikus V2 suunas. Eksperimentaalne töö 2 Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine graafikute koostamine. Kasutatavad ained: 2%-ne Na2SsO3, 2%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid: Büretid, 8tk katseklaasi, kummikorgid, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3+H2SO4-+Na2SO4+H2O+SO2+S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on kergelt jälgitav ning suhteliselt lahjade lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Katse 1 Kaheksa katseklaasi jagan neljaks paariks
aktiivtsentri ja substraadi struktuurne komplementaarsus. Aktiivtsenter ensüümi molekuli piirkond, mis otseselt osaleb katalüütilises protsessis. Seal paiknevad aminihappejääkide katalüütilised rühmad, mis seovad endaga substraadi. Stereospetsiifilisus võime toimida vaid teatavale stereoisomeerile. Geomeetriline spetsiifilisus võime eristada supstraate molekulis. Absoluutne spetsiifilisus toime avaldub vaid ühele substraadile. 2) Reaktsioonikiiruse reguleerimise võimalused rakkudes. Ensüümide kovalentne modifitseerimine. Valkude fosforüleerimise/defosforüleerimise roll ensüümide aktiivsuse regulatsioonis. Reaktsiooni kiirust mõjutavad: *substraadi kontsentratsioon, *ensüümi kontsentratsioon, *keskkonna pH, *temperatuur, *efektorid (aktivaatorid, inhibiitorid), *geneetiline kontroll, *ensüümi kovalentne modifotseerimine (fosforüleerimine), *sümogeenid, isosüümid, modulaatorvalgud.
eksperimendi tingimused võivad mõjutada keemiliste reaktsioonide kiirusi ning anda informatsiooni reaktsioonimehhanismi ja reaktsiooni vaheolekute kohta. Lisaks tegeleb keemiline kineetika keemilisi reaktsioone iseloomustavate matemaatiliste mudelite väljatöötamisega. Keemilisele kineetikale panid 1864. aastal aluse Peter Waage ja Cato Guldberg, formuleerides massitoimeseaduse, mis määrab tasakaaluolekus reagentide ja saaduste kontsentratsioonide suhte. [1] Keemiline kineetika tegeleb reaktsioonikiiruse eksperimentaalse määramisega, mille põhjal tuletatakse reaktsiooni kiiruse võrrandid ja kiiruskonstandid. Küllalt lihtsad reaktsiooni kineetilised võrrandid on avaldatud nullindat järku reaktsioonide (mille puhul reaktsioonikiirus ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist), esimest järku reaktsioonide ja teist järku reaktsioonide jaoks. Reaktsiooni kiiruse võrrandid on leitavad ka keerukamate reaktsioonide jaoks
O suunatud mitteametlikud, O vabad intervjuud N TELEMÄNG meelelahutus, võisteldakse oskuste, mänguvõitjad saavad auhinna (reis, telemängu edukus sõltub väga teadmiste, vaimukuse, esemed vms) suurel määral saatejuhist reaktsioonikiiruse jpm alusel 1 2 SARIFILM · palju jagusid, samad tegelased · rõhk tegevusel, kangelased · esiplaanil tunded ja politseiseriaal1 Briti sarjad elulähedased, tugevad, kindlameelsed, kartmatud vastastikulised suhted
vasokonstriktsiooni (veresoonte ahenemine), tõstab vererõhku ning tõstab tsirkuleerivate katehoolamiinide taset. Nikotiin suurendab lihaste verevarustust ning lipolüüsi (rasvade lagundamine), see on tingitud epinefriini ja norepinefriini kõrgenenud tasemest vereringes ning N- kolinoretseptorite tegevusest rasvkoes. Erinevate inim– ja loomkatsetega on leitud nikotiini poolt indutseeritud kognitiivsete funktsioonide sealhulgas mälu, õppimisvõime, reaktsioonikiiruse ning peenmotoorika paranemist. Kuigi nikotiinil on täheldatud ergogeenset mõju on see ka ülimalt sõltuvust tekitav aine. ETANOOL Alkohol on enim kasutatud ja kuritarvitatud sõltuvust tekitav aine maailmas. Alkohol mõjutab kõiki organismi funktsioone, tekib tajutav heaolutunne, väheneb reaktsiooni kiirus, suuremate koguste puhul võib olla häiritud koordinatsioon ja mälu. 3.1 TOIMEMEHHANISM
Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni saaduste poole, punasemaks b) NH4SCN kontsentratsioon saaduste poole, vähem punasemaks kui eelmise puhul c) NH4Cl kontsentratsiooni algainete suunas, värv muutub heledamaks Kokkuvõte või järeldused Reaktsiooni tasakaal liigub lähteainete poole kui suurendada saaduste kontsentratsiooni ja tasakaal liigub saaduste poole kui lisada segusse lähteaineid. Eksperimentaalne töö 2: Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: büretid, termomeeter Töövahendid: katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, elektripliit Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1% H2SO4 lahus, destilleeritud vesi Katse 1.
konsentratsioonist 1,2 Reaktsiooni kiirus 1 0,8 0,6 0,4 0,2 0 1 2 3 4 6 Konsentratsioon Reaktsioonikiiruse olenevus temperatuurist. Nummerdatud katseklaasidesse 1; 2; 3 ja 4 mõõta igasse 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja teise nelja katseklaasi 1*; 2*; 3* ja 4* mõõta igasse 4 cm3 H2SO4. Keeduklaasi valada vett ja asendada sinna kõik 8 katseklaasi. Viie minuti pärast mõõta keeduklaasis oleva vee temperatuuri ja valada katseklaasi 1* H2SO4 katseklaasi (1 Na2S2O3). Lahused segada ja mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist hägu tekkimise momendini
2 PCO K p= P❑ O2 9 8 7 6 5 v, min-1 4 3 2 1 0 30 40 50 60 t, °C 9. Visandada graafik, mis kirjeldab reaktsioonikiiruse sõltuvust temperatuurist. 10. Visandada graafik, mis kirjeldab ühe lähteaine suhtes a) esimest järku, 1 0.9 0.8 0.7 0.6 v, min-1 0.5 0.4 0.3 0.2 0.1 0 0 2 4 6 8
Sedatatiivne toime võib tugevneda eakatel, alkoholi ja KNS depressantidega koos kasutades. 7. Millist farmakoloogilist toimet avaldavad bensodiasepiinid ja bensodiasepiinidele sarnased ained? Bensodiasepiinid metaboliseeritakse CYP450 ensüümsüsteemi poolt ja glükokuroniidi konjugatsioonina. 8. Bensodiasepiinide kõrval- ja koostoimed? Kõrvaltoimed: uimasus, väsimus, segasus, mäluhäired, reaktsioonikiiruse, tasakaalu halvenemine. Koostoimed: alkoholi ja teiste KNS depressantidega; teiste ravimitega. 9. Millega on seotud bensodiasepiinide ärajäämanähtude tekke sümptomid? Millised need sümptomid üldiselt on? Kuidas ärajäämanähtusid vähendada, kui ravi soovitakse lõpetada? Bensodiasepiinide ärajäämanähtude tekke sümptomid on seotud GABA ülekande vähenemisega. Sümptomiteks on ärevus, unetus, peavalu, treemor. Harvemini psühhoos,
5 250 225 20 10 0,13 0,05 5,4 0,36 198,0 6 250 205 40 10 0,14 0,06 6,5 0,43 396,0 7 250 125 120 10 0,15 0,07 7,6 0,51 1188,1 8 250 85 160 10 0,14 0,06 6,5 0,43 1584,2 9 250 45 200 10 0,16 0,08 8,7 0,58 1980,2 Reaktsioonikiiruse sõltuvusest substraadi kontsentratsioonist Hälvete sõltuvus substraadi kontsentratsioonist Kahe viimase graafiku ja Km ja vmax määramiseks kasutasin CurveExpert programmi. Vmax= 0,4972 ± 0,0193 μM/min; Km= 47,1847 ± μM Järeldused I töö: Ensüümi kontsentratsiooni suurendamine kiirendab reaktsiooni kiirust. II töö: Substraadi kontsentratsiooni tõstes suureneb ka reaktsiooni kiirus, kuni maksimaalse kiiruse saabumiseni.
Juhendaja: Sander Prits Kosel 2016. a SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................................... 5 1.1. Kiirjooksu määratlus ............................................................................................. 5 1.2. Reaktsioonikiiruse arendamine ............................................................................. 7 1.3. Stardikiirenduse arendamine ................................................................................ 7 1.4. Maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamine .............................. 8 1.5. Kehalised võimed ja kiirusvõimete testimine ..................................................... 11 2. TREENINGMETOODIKA ..........................................................
osavõtvate ühendite reaktsioonikiiruste vahel esineb korrutisega, kusjuures nende astmed vastavad reagendile. Selline võte võimaldab paremini juhtida jaoks reaktsioonikiiruse -seadus on teada).2.Iga ühendi X - H R TR = i C pi dT -Dif. Massibilansi keemilise kineetikast tuntud seos reaktsioonivõrrandi lihtreaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele: reaktoris toimuvaid reaktsiooniprotsesse. Sel puhul aga reaktsiooni--kiiruse seaduse leidmine igale T0
anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine. teaduslik hüpotees--teadusliku probleemi eeldatav vas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
