1 2 3 4 .. . . . Kõige rohkem mõjutab reaktsiooni tasakaalu FeCl3 lisamine. Kokkuvõte: Reaktsiooni tasakaal liigub lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel saaduste tekke suunas ja saaduste kontsentratsiooni suurendamisel lähteainete tekke suunas. Kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4SCN lahust ning muutus oli väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega. Katse 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega – igasse katseklaasi 6 cm3 (6 ml). Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistada järgmiselt: ühte katseklaasi mõõta 6 cm3 Na2S2O3 lahust teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett
Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne Na2SO4 lahus Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete konsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. NaS2O3+H2SO4 Na2SO4+H2O+S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamisel hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut.
Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne Na2SO4 lahus Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete konsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. NaS2O3+H2SO4 → Na2SO4+H2O+S↓ Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamisel hetkest kuni hägu tekkimiseni
keeduklaas, termomeeter, elektripliit. 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Et läbiviidav töö hästi õnnestuks, pesin kõik katseklaasid kraaniveega ja pudeliharjaga üle, lisaks loputasin katseklaasid ka veel destilleeritud veega üle. Nii pesin katseklaase enne esimest katset ja enne teist katset ning ka lõpus, kui töö oli tehtud. Katse 1- Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Jagasin 8 katseklaasi neljaks paariks.Kirjutasin katseklaasidele markeriga märgised peale, et neid mitte segi ajada. Ühes katseklaasis igast paarist oli väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erines. Algul täitsin 4 katseklaasi H2SO4lahusega – igasse katseklaasi 6 cm3(6 ml). Erineva kontsentratsiooniga NaS2O3lahused valmistasin järgmiselt: 1)Esimesse katseklaasi mõõtsin 6 cm3Na2S2O3lahust,
Tasakaal nihkus vasakule. Neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4Cl lahust, mille lisamisel muutus lahus tunduvalt heledamaks ehk tasakaal nihkus paremale. NH4Cl lahus pärsib nende ainete reageerimist, mis lahuse punaseks teevad, ja seega kui lisada NH4Cl lahusesse muutub see heledamaks. Kokkuvõte Töö tuli välja edukalt, sest kõik ained reageerisid silmnähtavalt. Tasakaalu nihkumist oli hea määrata ainete värvi muutumise põhjal. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad mõõtmeseaded, töövahendid ja kemikaalid 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Katse 1 Kasutatud uurimismeetodid
FeCl3 lahus muutis lahuse värvuse intensiivsemaks punasemaks, NH4SCN lahus oli rohkem oranžikamat värvi ja pisut heledam. Kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni, siis b) NH4SCN kontsentratsiooni, siis c) NH4Cl kontsentratsiooni, siis Anda selgitus. NH4Cl kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu nihkumist rohkem, kui FeCl3 sellepärast, et NH4Cl on valemi järgi astmes kolm, FeCl3 astendaja on üks (Kc =...)..... Eksperimentaalne töö 2 Töö ülesanne Reaktsioonikiiruse sõltuvus kontsentratsioonist, temperatuurist Töö eesmärk Leida, kaua aega läheb reaktsiooni toimumiseni Na2S2O3 ja H2SO4 vahel. Sissejuhatus Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus Lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsioonikiirust. Reaktsioonikiiruse v sõltuvus reageerivate ainete kontsentratsioonist v = f (C) Temperatuur. Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide
1 : : : : -- , , - . , , , . + b + dD -- , (, , , ) ( ). : = [A].... [D] ... D , /3 a, b, c, d : FeCl3, NH4SCN : : FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) = -2- : a) FeCl3, b) NH4SCN, c) NH4Cl, . 20 FeCl3 NH4SCN, 4 : I. II. 2 FeCl3 - , Fe(SCN)3, . (.1) . 1 III. 2 NH4SCN , , FeCl3, . (. 2, NH4SCN, FeCl3 ) . 2 IV. NH4Cl , . (. 3) . 3 : , , , , , . -3- 2 : . : : -- . ...
NH 4SCN lahust lisades muutus kolmanda katseklaasi lahus veelgi tumedamaks punaseks ning tasakaal liikus saaduste tekke suunas. Kui lisasin NH4Cl-i neljandasse katseklaasi, muutus lahus kollakamaks ning tasakaal nihkus lähteainete suunas, sest NH4Cl on üks reaktsiooni saadusi. Järeldus Reaktsiooni tasakaal liigub lähteainete poole kui suurendada saaduste kontsentratsiooni ja tasakaal liigub saaduste poole kui lisada segusse lähteaineid. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud ained ja kemikaalid 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus, destilleeritud vesi. Kasutatud töövahendid ja mõõteseadmed Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Katse 1
Eksperimentaalse töö eesmärgiks oli uurida, kuidas nihkub reaktsioonis tasakaal lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. Katse tulemusena selgus, et reaktsioonis nihkub tasakaal paremale, kui muuta lähteainete kontsentratsiooni ehk lisades NH4 SCN või FeCl3 lahust. Samas kui muuta saaduste kontsentratsiooni ehk lisada NH4 Cl nihkub tasakaal reaktsioonis vasakule. 2 Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk Teise eksperimentaalse töö eesmärgiks oli reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine ja graafikute koostamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem
Võrreldes FeCl lisamisega värv muutus natukene 3 heledamaks. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub 4 lahuse värvus? Anda selgitus. Lahuse värvus muutub heledamaks, kuna reaktsiooni tasakaal nihkub vasakule. 2 Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained: 1%-ne Na S O lahus, 1%-ne H SO lahus. 2 2 3 2 4 Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik:
Teine katseklaas lisatud 2 tilka FeCl3 lahust Lahuse punane värvus muutus tugevamaks, tasakaal nihkus paremale (saaduste tekke suunas) Kolmas katseklaas lisatud 2 tilka NH4SCN lahust Lahuse punane värvus muutus tugevamaks, tasakaal nihkus paremale (saaduste tekke suunas) (vähem intensiivne, võrreldes FeCl3 lisamisega) Neljas katseklaas lisatud tahket NH4Cl Lahuse värvus muutus heledamaks, tasakaal nihkus vasakule (lähteainete tekke suunas) Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk Uurida reaktsioonikiirust mõjutavaid tegureid, määrata reaktsiooni järku, koostada graafikuid Sissejuhatus Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus Lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsioonikiirust Kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonidest järgmiselt: v1= x CAp x CBq
oranz lähteainete tekke suunas. Kokkuvõte: Reaktsiooni tasakaal nihkub lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel saaduste tekke suunas ja saaduste kontsentratsiooni suurendamisel lähteainete tekke suunas. NH4Cl kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu nihkumist rohkem, kui FeCl3 sellepärast, et NH4Cl on kolmas astmes valemis (Kc =...). Eksperimentaalne töö nr. 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik : Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning
suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Näen, et tasakaalu mõjutab enam FeCl3, kuna NH4SCN molaarne kontsentratsioon on väiksem (koefitsendid reaktsioonivõrrandist on vastavalt 1 ja 3, kuid mahult on ained võrdsed). KOKKUVÕTE Muutes lähteainete või saaduste kontsentratsiooni lahuses suuremaks, muutub reaktsiooni tasakaal vastavalt paremale ehk saaduste suunas või vasakule ehk lähteainete suunas. Eksperimentaalne töö 2 TÖÖ NIMETUS: Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist TÖÖ EESMÄRK : Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine KASUTATUD - MÕÕTESEADMED , TÖÖVAHENDID: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit - KEMIKAALID 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus TÖÖ KÄIK : Sooritan kokku kaks katset
esimeses katseklaasis (muutus on väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega), tasakaal nihkub jälle saaduste tekkimise suunas. · Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Lahus muutub heledamaks, raud(III)tiotsüaniidi värvi intensiivsus on väiksem, seega tema kontsentratsioon on väiksem reaktsioon on lähteainete suunas nihkunud. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Sissejuhatus Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus · Lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsioonikiirust Kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonidest järgmiselt: k1 reaktsiooni kiiruskonstant
Teise katseklaasi lisati kaks tilka FeCl3 lahust- lahuse värvus muutus tumedamaks, järelikult tasakaal liigub saaduste suunas. Kolmandasse katseklaasi lisati 2 tilka NH4SCN lahust- tekkinud muutus on väiksem võrreldes FeCl3, tasakaal liigub saaduste suunas. Neljandasse katseklaasi lisati tahket NH4Cl ja loksutati tugevasti- lahuse värvus muutub väga heledaks, järelikult tasakaal liigub lähteainete suunas. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik
heledam kui eelnevates reaktsioonides. Kokkuvõte: Keemilise reaksiooni taskaalu võib nihutada lähteainete ja saaduste konsentratsiooni, temperatuuri tõstmine/alandamine ja rõhu tõstmine/alandamine. Keemilise reaktsiooni kiirust võib kiirendada: temperatuuri tõstmine, katalüsaatorite toime, reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus (tahked ained), peenestamine (tahked ained), segamine, pihustamine (vedelikud). EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid ja mõõteseadmed: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatud kemikaalid: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus.
4.katseklaas NH4Cl Heledamaks Lähteainete tekke suunas ehk vasakule NB! Kõige enam mõjutab reaktsiooni tasakaalu FeCl3 Kokkuvõte: Reaktsiooni tasakaal liigub lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel saaduste tekke suunas ja saaduste kontsentratsiooni suurendamisel lähteainete tekke suunas. Eksperimentaalne töö nr. 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatavad ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus.
Segatakse tugevalt. Saadud lahuse värvus on oranz ning heledam kui esimeses katseklaasis. See tähendab, et lahuse tasakaal on nihkunud lähteainete tekke suunas. Kokkuvõte Sooritatud katse tõestas eelnenud oletusi tasakaalu nihkumise koha pealt. Tõstes lähteainete kontsentratsiooni lahuses, nihkub tasakaal saaduste tekke suunas. Tõstes aga saaduste kontsentratsiooni, nihkub tasakaal lähteainete tekke suunas. Ekperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Sissejuhatus Töö käigus pannakse toimuma reaktsioon Na 2S2 O3 +H 2SO 4 Na 2SO 4 +H 2O+SO 2 +S . Katses tekkiva häguse väävlisademe järgi saab mõõta reaktsiooniks kuluvat aega. Esimeses katses mõõdetakse aega erinevate kontsentratsioonidega lahuste juures ja teises katses
paremale,värvuse muutus võrreldes FeCl3 ga on väiksem. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Värvus muutus heledaks, sest reaktsiooni tasakaal nihkus vasakule ehk lähteainete suunas, järelikult vähenes raud(III)tiotsüanaadi kontsentratsioon. Eksperimentaalne töö 2 Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Töö ülesanne Reaktsioonikiiruse sõltuvuse uurimine lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töövahendid 8 katseklaasi, kork katseklaasi jaoks, büretid(25ml, ühik 1ml), keeduklaas, elektripliit, termomeeter(kuni 100oC, ühik 1oC, ty 25-1102.043-83 TC-4M). Stopper 419CA. Töö käik Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil: Na2S2O3+ H2SO4 Na2SO4 + H2O+ SO2 + S
suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? Tasakaal nihkub saaduste tekkimise suunas, kuid vähem kui enne. · Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Lahus muutub heledamaks, raud(III)tiotsüaniidi värvi intensiivsus on väiksem, seega tema kontsentratsioon on väiksem reaktsioon on lähteainete suunas nihkunud. 2) Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning
Kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4SCN lahust. Värv muutub tumedamaks, aga mitte nii palju, kui oli teises katseklaasis. Tasakaal nihkub saaduste suunas. Neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4Cl ja loksutasin tugevasti. Lahuse värvus muutus heledamaks ja tasakaal nihkub lähteainete poole. Eksperimentaalne töö 2 3 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö ülesanne ja eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit
Lahus muutub tumedamaks kui esimeses katseklaasis, kuid jääb heledamaks kui teises katseklaasis (muutus on väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega), tasakaal nihkub jälle paremale ehk saaduste tekkimise suunas. 4. Lisan tahket NH4Cl ja loksutan tugevasti. Lahuse värvus muutub heledamaks. Tasakaal nihkub vasakule ehk lähteainete suunas. Kokkuvõte: Uurisin tasakaali nihkumist kui muuta FeCl3, NH4SCN ja NH4Cl kontsentratsiooni. EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Sissejuhatus Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus · Lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsioonikiirust Kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonidest järgmiselt: k1 reaktsiooni kiiruskonstant
kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseerida kella või stopperiga katse algus ning, kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi toimida teise, kolmanda ja neljanda paariga. Et aega kokku hoida, võib ülejäänud paarid omavahel kokku valada enam-vähem korraga, kiiresti kõik läbi segada, käivitada kell ning oodata hägu tekkimist algul teises, siis kolmandas ja lõpuks neljandas paaris, milles on Na2S2O3 kontsentratsioon kõige väiksem. Katse 2 - Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist Kui katseklaasid on hoolikalt pestud, võib alustada järgmist katset. Jällegi võtta neli paari katseklaase. Et neid hiljem mitte segi ajada, märgistada katseklaasid, mis sisaldavad Na2S2O3 ühtmoodi, ja katseklaasid väävelhappelahusega teistmoodi. Üks katseklaas igast paarist täita 4 cm3 väävelhappelahusega, teine 4 cm3 Na2S2O3 lahusega. Edasi täita poolenisti veega üks suurem keeduklaas ning asetada sinna kõik katseklaasid ning termomeeter
c) NH4Cl konts. suurendamisel liigub lähteainete poole. 2. Katseklaasis olnud lahus muutus punasemaks- tasakaal nihkus saaduste poole. 3. Katseklaasis olnud lahus muutus punasemaks kuid vähem- tasakaal nihkus saaduste poole. 4. Katseklaasis olnud lahus muutus heledamaks, seega reaktsioon liikus lähteainete poole. Lahus muutus heledamaks, kuna lahuses oli rohkem lähteaineid, millel polnud punakat tooni kui FeCl3, millel oli punakas toon. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonis t ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on
Järeldus. Reaktsiooni tasakaal liigub lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel saaduste tekke suunas ja saaduste kontsentratsiooni suurendamisel lähteainete tekke suunas. FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab reakstiooni tasakaalu rohkem kui NH4SCN kontsentratsiooni suurendamine. 7 2.2 Eksperimentaalne töö 2. Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. 2.2.1 Töö ülesanne ja eesmärk. Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. 2.2.2 Kasutatavad ained. 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. 2.2.3 Töövahendid. Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. 2.2.4 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad.
tumedamaks. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH 4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl 3 lisamisega? Tasakaal liigub paremale poole, tekkinud muutus on väiksem. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH 4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Lahuse värvus muutub palju heledamaks, tasakaal liigub lähteainete suunas. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda
FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Tasakaalu mõjutab rohkem FeCl3 lisamine, sest lahus muutus tumedamaks punaseks kui sama koguse NH4SCN lisamisel. NH4Cl lisamisel nihkub tasakaal lähteainete suunas. Lahus muutub heleoranziks. Kokkuvõte Katset teha oli lihtne ning kõik tuli ilusti välja. Ainuke kahtlus tekkis FeCl3 ja NH4SCN lisamisel mõju hindamine, sest lahuste värvi erinevus oli väga vaevu märgatav. Eksperimentaalne töö 2 Ülesanne: Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus Töövahendid Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit Katse 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Kasutatud uurimismeetodid
Toimus vastupidine reaktsioon ehk lähteaineid tekkis rohkem. Järeldus Kui valmis segatud segule lisati juurde lähteaineid, liikus tasakaal saaduste poole, kuna lahuses oli molekule, mis said veel omavahel reageerida. Kui segule lisati ühte produktidest, toimus silmaga nähtav värvi muutus, mis näitas, et tasakaal liikus teisele poole. Saadus sai laguneda lähteaineteks tagasi. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud töövahendid, mõõteseadmed ja kemikaalid Büretid, ktseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, elektripliit, stopper, kraadiklaas, 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töö käik Katse 1 →
Samal momendil fikseerida kella või stopperiga katse algus ning, kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi toimida teise, kolmanda ja neljanda paariga. Et aega kokku hoida, võib ülejäänud paarid omavahel kokku valada enam-vähem korraga, kiiresti kõik läbi segada, käivitada kell ning oodata hägu tekkimist algul teises, siis kolmandas ja lõpuks neljandas paaris, milles on Na2S2O3 kontsentratsioon kõige väiksem. Mõõdetud ajavahemikud fikseerida tabelis. Katse 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist Kui katseklaasid on hoolikalt pestud, võib alustada järgmist katset. Jällegi võtta neli paari katseklaase. Et neid hiljem mitte segi ajada, märgistada katseklaasid, mis sisaldavad Na2S2O3 ühtmoodi, ja katseklaasid väävelhappelahusega teistmoodi. Üks katseklaas igast paarist täita 4 cm3 väävelhappelahusega, teine 4 cm3 Na2S2O3 lahusega. Edasi täita poolenisti veega üks suurem keeduklaas ning asetada sinna kõik katseklaasid ning termomeeter
Tallinna Lilleküla Gümnaasium KIIRUSVÕIMED JA NENDE ARENDAMISE METOODIKA Koostas: Ronald Badendick Õpetaja: Meelis Rum SISUKORD 3 Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika 4 Reaktsioonikiiruse arendamise metoodika 5 Stardikiirenduse arendamise metoodika 5 Kiirusvõimete testimine 7 Kasutatud kirjandus Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga. Eristatakse kiirusomaduste avaldumise elementaarseid ja kompleksseid vorme. Kiiruse elementaarseid vorme on kolm: 1) reaktsioonikiirus, 2) üksikliigutuse kiirus (ilma olulise välise vastupanuta), 3) liigutuste sagedus.
lahuse tumedamaks. 4.katseklaas NH4Cl Heledamaks Lähteainete tekke suunas ehk vasakule. Kokkuvõte: Reaktsiooni tasakaal liigub lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel saaduste tekke suunas ja saaduste kontsentratsiooni suurendamisel lähteainete tekke suunas. Eksperimentaalne töö nr. 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatavad ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning
aktiivtsentrist ja selle algkonformatsioon taastub. Ensümaatiline kineetika E-reaktsioon kulgeb teatud kiirusega. Reaktsioonikiirust väljendab kas muundunud S hulk või tekkinud produkti (P) hulk ajaühikus. Kiirus sõltub: · ensüümi ja substraadi kontsentratsioonidest · kkonna temperatuurist ja pH-st · kofaktori olemasolust ja kontsentratsioonist · aktivaatori ja inhibiitori olemasolust ja kontsentratsioonist · kkonna ioontugevusest 1. Reaktsioonikiiruse sõltuvus ensüümi kontsentratsioonist kiirus sõltub E-mi kontsentratsioonist lineaarselt, kui S-di kontsentratsioon [S] on küllastav ja temperatuur, pH, ioontugevus on kontstantsed ja optimaalsed. 2. reaktsioonikiiruse sõltuvus [S] kontsentratsioonist · enamie ensüümide puhul sobib Michaelis-Menteni võrrand · v sõltuvus [S]-st on hüperboolne, juhul kui [ E] on
saaduste poole. Neljandasse katseklaasi lisan tahket NH 4Cl ja loksutan tugevasti, lahus läheb heledamaks, järelikult tasakaal läheb lähteainete poole. Kokkuvõte: Tasakaalu konstant ja katse näitasid mõlemad, et suurendades lähteainete kontsentratsioone, nihkub tasakaal paremale ja suurendades saaduste kontsentratsiooni läheb tasakaal vasakule. Sellega on tõestatud Le Chatelier' printsiip. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: Katseklaaside komplekt, büretid, kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Töö käik:
kuid siiski jääb heledamaks, kui teine katseklaas, järelikult tasakaal nihkub saaduste poole. Neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH 4Cl, lahus läheb heledamaks, järelikult tasakaal läheb lähteainete poole. Kokkuvõte Tasakaalu konstant ja katse näitasid mõlemad, et suurendades lähteainete kontsentratsioone, nihkub tasakaal paremale ja suurendades saaduste kontsentratsiooni läheb tasakaal vasakule. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärgid Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Sissejuhatus Temperatuuri mõju reaktsioonikiirusele Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia
Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasasutatud kemikaalid: Na 2 S2 O3 H 2 S O4 1%-ne lahus, 1%-ne lahus. Kasasutatud töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit, stopper. Katse 1 Töö ülesande: Uurida reaktsioonikiiruse sõltuvust lähteainete kontsentratsioonist Töö käik: H 2 S O4 Täita 4 katseklaasi 6 ml Na2 S2 O3 Teistesse valada : Na 2 S2 O3 ühte katseklaasi mõõta 6 cm³ lahust Na2 S2 O3 teise 4 cm³ lahust ja 2 cm³ destilleeritud vett
Mis on keemilise reaktsiooni kiirus? Kiirus on millegi muutumine ajas t Keemilise reaktsiooni kiirus V reagentide kontsentratsioonide muutumine ajas AB A lähteaine B produkt V = d[B]/dt = - d[A]/dt Keskmine kiirus Vkeskm = [B]/t Algkiirus biokeemias kõige olulisem V = (d[B]/dt)t 0 Kiiruse ühik M/s (molaarsust sekundis) Massitoimeseadus reaktsioonikiiruse avaldise koostamine Massitoimeseadus - keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reaktsioonist osavõtvate ainete molaarsete kontsentratsioonide korrutisega, milles kontsentratsioonide astmenäitajaiks on vastavad stöhhiomeetriakordajad Vaatame pöörduvat reaktsiooni üldkujul aA + bB cC + dD Pärisuunaline reaktsioon paremalt vasakule V+ = k+ [A]a [B]b Vastassuunaline reaktsioon vasakult paremale V- = k- [C]c [D]d
aktiivtsentri ja substraadi struktuurne komplementaarsus. Aktiivtsenter ensüümi molekuli piirkond, mis otseselt osaleb katalüütilises protsessis. Seal paiknevad aminihappejääkide katalüütilised rühmad, mis seovad endaga substraadi. Stereospetsiifilisus võime toimida vaid teatavale stereoisomeerile. Geomeetriline spetsiifilisus võime eristada supstraate molekulis. Absoluutne spetsiifilisus toime avaldub vaid ühele substraadile. 2) Reaktsioonikiiruse reguleerimise võimalused rakkudes. Ensüümide kovalentne modifitseerimine. Valkude fosforüleerimise/defosforüleerimise roll ensüümide aktiivsuse regulatsioonis. Reaktsiooni kiirust mõjutavad: *substraadi kontsentratsioon, *ensüümi kontsentratsioon, *keskkonna pH, *temperatuur, *efektorid (aktivaatorid, inhibiitorid), *geneetiline kontroll, *ensüümi kovalentne modifotseerimine (fosforüleerimine), *sümogeenid, isosüümid, modulaatorvalgud.
Lahuse värvus läks heledamaks ja tasakaal liikus V2 suunas. Eksperimentaalne töö 2 Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine graafikute koostamine. Kasutatavad ained: 2%-ne Na2SsO3, 2%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid: Büretid, 8tk katseklaasi, kummikorgid, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3+H2SO4-+Na2SO4+H2O+SO2+S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on kergelt jälgitav ning suhteliselt lahjade lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Katse 1 Kaheksa katseklaasi jagan neljaks paariks
Metabolismi regulatsiooni lõplikuks eesmärgiks on biokeemiliste reaktsioonide toimumise kiiruse kontroll. 76. Kuidas toimib regulatsioon substraadi tasandil? Reaktsioonide kiiruste reguleerimine on saavutatav muutuste kaudu substraatide ja produktide kontsentratsioonis. 77. Ensüümi KM substraadi jaoks on 10 mM. Substraadi kontsentratsioon rakus on: a) 1,0 mM b) 10 mM c) 100 mM Millisel juhul peegeldub substraadi kontsentratsiooni 20% -line kasv kõige paremini reaktsioonikiiruse kasvus, millisel juhul kõige halvemini? (võivad olla erinevad arvud) 78. Substraadi kontsentratsioon rakus kasvab 20 M -lt 40 M-ni. Milline võiks olla ensüümi KM substraadi suhtes, et eeltoodud substraadi kontsentratsiooni kasvuga kaasneks kõige suurem reaktsioonikiiruse kasv? a) 1 M b) 100 M c) 1,0 mM Mida väiksem on KM väärtus mingi ensüümi ja substraadi jaoks, seda suurem on ensüümi afiinsus selle substraadi suhtes. 79. Ensüümi KM substraadi jaoks on 1,0 mM
O suunatud mitteametlikud, O vabad intervjuud N TELEMÄNG meelelahutus, võisteldakse oskuste, mänguvõitjad saavad auhinna (reis, telemängu edukus sõltub väga teadmiste, vaimukuse, esemed vms) suurel määral saatejuhist reaktsioonikiiruse jpm alusel 1 2 SARIFILM · palju jagusid, samad tegelased · rõhk tegevusel, kangelased · esiplaanil tunded ja politseiseriaal1 Briti sarjad elulähedased, tugevad, kindlameelsed, kartmatud vastastikulised suhted
anda informatsiooni reaktsioonimehhanismi ja reaktsiooni vaheolekute kohta. Lisaks tegeleb keemiline kineetika keemilisi reaktsioone iseloomustavate matemaatiliste mudelite väljatöötamisega. Keemilisele kineetikale panid 1864. aastal aluse Peter Waage ja Cato Guldberg, formuleerides massitoimeseaduse, mis määrab tasakaaluolekus reagentide ja saaduste kontsentratsioonide suhte. [1] Keemiline kineetika tegeleb reaktsioonikiiruse eksperimentaalse määramisega, mille põhjal tuletatakse reaktsiooni kiiruse võrrandid ja kiiruskonstandid. Küllalt lihtsad reaktsiooni kineetilised võrrandid on avaldatud nullindat järku reaktsioonide (mille puhul reaktsioonikiirus ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist), esimest järku reaktsioonide ja teist järku reaktsioonide jaoks. Reaktsiooni kiiruse võrrandid on leitavad ka keerukamate reaktsioonide jaoks
vasokonstriktsiooni (veresoonte ahenemine), tõstab vererõhku ning tõstab tsirkuleerivate katehoolamiinide taset. Nikotiin suurendab lihaste verevarustust ning lipolüüsi (rasvade lagundamine), see on tingitud epinefriini ja norepinefriini kõrgenenud tasemest vereringes ning N- kolinoretseptorite tegevusest rasvkoes. Erinevate inim– ja loomkatsetega on leitud nikotiini poolt indutseeritud kognitiivsete funktsioonide sealhulgas mälu, õppimisvõime, reaktsioonikiiruse ning peenmotoorika paranemist. Kuigi nikotiinil on täheldatud ergogeenset mõju on see ka ülimalt sõltuvust tekitav aine. ETANOOL Alkohol on enim kasutatud ja kuritarvitatud sõltuvust tekitav aine maailmas. Alkohol mõjutab kõiki organismi funktsioone, tekib tajutav heaolutunne, väheneb reaktsiooni kiirus, suuremate koguste puhul võib olla häiritud koordinatsioon ja mälu. 3.1 TOIMEMEHHANISM
Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni saaduste poole, punasemaks b) NH4SCN kontsentratsioon saaduste poole, vähem punasemaks kui eelmise puhul c) NH4Cl kontsentratsiooni algainete suunas, värv muutub heledamaks Kokkuvõte või järeldused Reaktsiooni tasakaal liigub lähteainete poole kui suurendada saaduste kontsentratsiooni ja tasakaal liigub saaduste poole kui lisada segusse lähteaineid. Eksperimentaalne töö 2: Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: büretid, termomeeter Töövahendid: katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, elektripliit Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1% H2SO4 lahus, destilleeritud vesi Katse 1.
konsentratsioonist 1,2 Reaktsiooni kiirus 1 0,8 0,6 0,4 0,2 0 1 2 3 4 6 Konsentratsioon Reaktsioonikiiruse olenevus temperatuurist. Nummerdatud katseklaasidesse 1; 2; 3 ja 4 mõõta igasse 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja teise nelja katseklaasi 1*; 2*; 3* ja 4* mõõta igasse 4 cm3 H2SO4. Keeduklaasi valada vett ja asendada sinna kõik 8 katseklaasi. Viie minuti pärast mõõta keeduklaasis oleva vee temperatuuri ja valada katseklaasi 1* H2SO4 katseklaasi (1 Na2S2O3). Lahused segada ja mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist hägu tekkimise momendini
5 250 225 20 10 0,13 0,05 5,4 0,36 198,0 6 250 205 40 10 0,14 0,06 6,5 0,43 396,0 7 250 125 120 10 0,15 0,07 7,6 0,51 1188,1 8 250 85 160 10 0,14 0,06 6,5 0,43 1584,2 9 250 45 200 10 0,16 0,08 8,7 0,58 1980,2 Reaktsioonikiiruse sõltuvusest substraadi kontsentratsioonist Hälvete sõltuvus substraadi kontsentratsioonist Kahe viimase graafiku ja Km ja vmax määramiseks kasutasin CurveExpert programmi. Vmax= 0,4972 ± 0,0193 μM/min; Km= 47,1847 ± μM Järeldused I töö: Ensüümi kontsentratsiooni suurendamine kiirendab reaktsiooni kiirust. II töö: Substraadi kontsentratsiooni tõstes suureneb ka reaktsiooni kiirus, kuni maksimaalse kiiruse saabumiseni.
Sedatatiivne toime võib tugevneda eakatel, alkoholi ja KNS depressantidega koos kasutades. 7. Millist farmakoloogilist toimet avaldavad bensodiasepiinid ja bensodiasepiinidele sarnased ained? Bensodiasepiinid metaboliseeritakse CYP450 ensüümsüsteemi poolt ja glükokuroniidi konjugatsioonina. 8. Bensodiasepiinide kõrval- ja koostoimed? Kõrvaltoimed: uimasus, väsimus, segasus, mäluhäired, reaktsioonikiiruse, tasakaalu halvenemine. Koostoimed: alkoholi ja teiste KNS depressantidega; teiste ravimitega. 9. Millega on seotud bensodiasepiinide ärajäämanähtude tekke sümptomid? Millised need sümptomid üldiselt on? Kuidas ärajäämanähtusid vähendada, kui ravi soovitakse lõpetada? Bensodiasepiinide ärajäämanähtude tekke sümptomid on seotud GABA ülekande vähenemisega. Sümptomiteks on ärevus, unetus, peavalu, treemor. Harvemini psühhoos,
2 PCO K p= P❑ O2 9 8 7 6 5 v, min-1 4 3 2 1 0 30 40 50 60 t, °C 9. Visandada graafik, mis kirjeldab reaktsioonikiiruse sõltuvust temperatuurist. 10. Visandada graafik, mis kirjeldab ühe lähteaine suhtes a) esimest järku, 1 0.9 0.8 0.7 0.6 v, min-1 0.5 0.4 0.3 0.2 0.1 0
nukleiinhappeid. Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on:a) Fe, b) Mg, c) Zn, d) Ca. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam:a) valkudest, b) nukleiinhapetest, c) sahhariididest, d) lipiididest. Riboos on:a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid, d) lipiid. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt:a) aine transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimiseks. Valgu monomeerid on:a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid, d) aminohapped. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad:a) vitamiinid, b) aminohapped, c) ensüümid, d) glükoosi molekulid. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse:a) gloobuliks, b) polüsahhariidiks, c) biheeliksiks, d) polüpeptiidiks. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu- ja hulkrakseteks.
osavõtvate ühendite reaktsioonikiiruste vahel esineb korrutisega, kusjuures nende astmed vastavad reagendile. Selline võte võimaldab paremini juhtida jaoks reaktsioonikiiruse -seadus on teada).2.Iga ühendi X - H R TR = i C pi dT -Dif. Massibilansi keemilise kineetikast tuntud seos reaktsioonivõrrandi lihtreaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele: reaktoris toimuvaid reaktsiooniprotsesse. Sel puhul aga reaktsiooni--kiiruse seaduse leidmine igale T0
Juhendaja: Sander Prits Kosel 2016. a SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................................... 5 1.1. Kiirjooksu määratlus ............................................................................................. 5 1.2. Reaktsioonikiiruse arendamine ............................................................................. 7 1.3. Stardikiirenduse arendamine ................................................................................ 7 1.4. Maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamine .............................. 8 1.5. Kehalised võimed ja kiirusvõimete testimine ..................................................... 11 2. TREENINGMETOODIKA .........................................................
annaabi.ee 
