Vesinik liitub nikkel- ja plaatinakatalüsaatorite manulusel. Benseeni struktuur. Nüüdisaegsete vaadete kohaselt paiknevad süsinikuaatomid benseeni molekuls korrapärase tasapinnalise kuusnurgana; igaüks neist on seotud kolme kaksiksidemega, mille telgede vahe on 120°. Kõikidel süsinikuaatomitel on ühesugused omadused ning nende kordsus on kesmiselt 1,67. Benseeni tähtsus. Benseen on tähtis keemiatooraine, millest toodetakse reagente, orgaanilise sünteesi vahesaadusi (näiteks etüülbenseeni, fenüületeeni, kumeeni ja nitrobenseeni), plastmasse, sünteesikiudaineid, värvaineid, ravimeid. Benseen suurendab bensiini detonatsioonikindlust. Benseeni kahjulikkus. Benseen on väga mürgine ning on tunnistatud kesknärvi- ja vereloomesüsteemi mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. Kuna benseen on kantserogeenne, siis selle kasutamine bensiinis on piiratud.
halogeenidega, kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega. Alküülbenseenid tekivad alküülimisel alkeenidega alumiiniumkloriidi manulusel. Ultraviolettkiirguses võivad benseeniga liituda halogeenid, vesinik liitub nikkel- ja plaatinakatalüsaatorite manulusel. Benseeni saadakse naftasüsivesinike pürolüüsides või katalüütiliselt aromaatides ning kivisütt ja teisi tahkekütuseid koksistades (ka Eesti põlevkivi). Benseen on tähtis keemiatooraine, millest toodetakse reagente, orgaanilise sünteesi vahesaadusi, plastmasse, sünteeskiudaineid, värvaineid, ravimeid, taimekitsevahendeid ja pesemisaineid. Kasutatakse ka lõhkeainete toorainena. Benseenis moodustavad süsinikuaatomid kuuelülilise tsükli, kus iga süsinikuaatomiga on seotud 1 vesinikuaatom. Benseeni tekkeenergia on 3 C-C, 3 C=C ja 6 C-H- sidemete energia summast: 3*81 + 3*147 + 6*99 = 1278 kcal/mol. Nüüdisaegsete vaadete kohaselt paiknevad süsinikuaatomid benseeni molekulis
Alküülbenseenid tekivad alküülimisel alkeenidega alumiiniumkloriidi manulusel. Ultraviolettkiirguses võivad benseeniga liituda halogeenid, vesinik liitub nikkel- ja plaatinakatalüsaatorite manulusel. Benseeni saadakse Benseeni saadakse naftasüsivesinike pürolüüsides või katalüütiliselt aromaatides ning kivisütt ja teisi tahkekütuseid koksistades (ka Eesti põlevkivi). Benseen on tähtis keemiatooraine, millest toodetakse reagente, orgaanilise sünteesi vahesaadusi, plastmasse, sünteeskiudaineid, värvaineid, ravimeid, taimekitsevahendeid ja pesemisaineid. Kasutatakse ka lõhkeainete toorainena. Benseenis moodustavad süsinikuaatomid kuuelülilise tsükli, kus iga süsinikuaatomiga on seotud 1 vesinikuaatom. Benseeni tekkeenergia on 3 C-C, 3 C=C ja 6 C-H- sidemete energia summast: 3*81 + 3*147 + 6*99 = 1278 kcal/mol. Nüüdisaegsete vaadete kohaselt paiknevad süsinikuaatomid benseeni molekulis korrapärase
eest kaitstud reservuaaride rajamist, samuti on see väga aeganõudev. Siiski on tegemist ühe odavaima ja naturaalse (ei mõjuta muid vee füüsikalis-keemilisi omadusi) võimalusega vabaneda suurest osast vee hägusust põhjustavast materjalist, mis teataval määral hõlmab ka vees leiduvate osakestega seotud mikroobe. Joogivee koaguleerimine tähendab vees lahustumatute osakeste setitamise kiirendamist keemiliste meetoditega. Vette lisatakse teatud reagente, mis moodustavad vees pinnalaenguga osakesed; need seonduvad vees mitme-suguste ainetega, sealhulgas ka lahustumatud osakesed (ka mikroorganismid). Tulemuseks on küllalt suured osakesed, mis settivad kiiremini ning on ka hõlpsmaini filtreeritavad. Traditsioonilisteks koagulantideks on Al2(SO4)3, Fe(Cl)3, tänapäeval kasutatakse aga mitmeid sünteetilisi ained. Vee keetmine Kõige lihtsamaks vee puhastamise meetodiks on loomulikult vee keetmine. See iidne
Siiski on täheldatud, et BSA annab tugevama värvimuutuse, kui enamik valke, mistõttu võivad BSA abil määratud valgu kontsentratsioonid olla kõrgemad tegelikust. Tihti kasutatakse valgu standardiks ka immunoglobulin G-d (IgG). Mõõtepiirkond: Bradfordi meetodil on võimalik määrata valgu kontsentratsiooni vahemikus 100-1,500 µg/ml Bradfordi mikromeetodil on võimalik määrata valgu kontsentratsiooni 1-25 µg/ml. Segavad reagendid. Bradfordi meetodit ei sega enamus reagente (e.g. sahharoos, urea, glütserool, taandavad reagendid ja tioolid), kuid segavad detergendid (e.g. > 0.1% SDS and > 1% Triton series) või rakulised lipiidid, mis suurendavad CBBG lahuse absorbtsiooni 590 nm juures. CBBG seostub tugevasti kvartsküvettide seintele, mistõttu on soovitav kasutada klaas või plastikküvette. Reaktiivid Terve grupi peale: · 5x Bradfordi reagendi varulahus (0,01% (w/v) CBBG, 4,75% (v/v) etanool, 8,5 % (v/v) fosforhape) Iga väikse grupi peale:
m, toorium, uraan) tootmisel. Magneesiumi kasutatakse elektripatareides terase ja teiste metallide väävlitustamiseks ja deoksüdeerimiseks ning sepistatava malmi valmistamiseks. Magneesiumiühendeid kasutatakse terase, tsemendi, väetiste, tulekindlate materjalide jm muude keraamiliste materjalide,klaasi, ravimite, värvide jm valmistamiseks. Magneesiumi sisaldavaid Grignardi reagente kasutatakse orgaanilises sünteesis (Grignardi reaktsioon). Meditsiinis[muuda | redigeeri lähteteksti] Vettsisaldavat magneesiumsulfaati ((MgSO4 • 7H2O)) kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi kasutatakse antatsiidina maohappesuse vähendamiseks ja lahtistina. Maos toimub reaktsioon MgO + 2HCl → MgCl2 + H2O ning
Bentoniit on võimekas moodustada peenikesi suspensioone, millel on negatiivne laeng. Bentoniit eemaldab nii valgulisi aineid kui ka parkaineid. See on põhjendatud sellega, et bentoniit on kihiline mineraal. Tal on negatiivne laeng keskel ja positiivne otsas. Polüvinüülpolüpürrolidoon on polümeer, vees lahustamata. Kasutatakse ainult sel juhul, kui pektiinid ja valgud olid eelnevalt mahlast eemaldatud. Kombineeritud 5. Milliseid reagente kasutatakse mahlade selgitamiseks? 6. Milliseid meetodeid kasutatakse kontsentreeritud mahlade tootmiseks? Võrrelda neid meetodeid omavahel 7. Kuidas valmistatakse kupaaži (kupaažisiirupit)? 8. Mida tähendab deaereerimine ja milleks seda kasutatakse? 9. Millist toorainet kasutatakse karastusjookide tootmiseks? 10.Millistest seadmetest koosneb karastusjookide tootmisliin? 11.Kirjeldada lühidalt karastusjookide tootmise etappe 12
Happederivaatide süntees Karboksüülhappe derivaate saab sünteesida nukleofiilse liitumise-elimineerimise reaktsioonidega üksteisest. Vähem reaktsioonivõimelisi atsüülühendeid saab sünteesida suurema reaktsioonivõimega ühenditest, vastupidine on sageli raskendatud ja vajab eritingimusi. Atsüülkloriidid Atsüülkloriidide süntees Kuna atsüülkloriidid on kõige reaktsioonivõimelisemad derivaadid, kasutatakse nende valmistamiseks spetsiaalseid reagente: PCl5, PCl3, SOCl2. O O RCOH + SOCl2 R C Cl + SO2 + HCl tionüül- kloriid O O 3 RCOH + PCl3 3 RCCl + H3 PO3 fosfor- trikloriid Need reaktsioonid sisaldavad nukleofiilset liitumist-elimineerimist reaktsioonivõimelisel vaheühendil. Vaheühendites on parem lahkuv rühm kui atsüülkloriidides. .
02.2012 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse, iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. Kvalitatiivse analüüsi puhul pole tavaliselt vaja reagente täpselt mõõta, piisab silmamõõdust ja suurusjärguga arvestamisest. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mille ,,ehituskivid" aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Peptiidside tekib aminohapete karboksüülrühma ja aminorühma vahel, eraldub vesi. Erinevaid valkude koostises sisalduvaid aminohappeid on 20. Vahel leidub valkudes ka üldlevinud aminohapete hüdroksü-, metüül-, fosforüül- jt derivaate.
1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse, iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. Kvalitatiivse analüüsi puhul pole tavaliselt vaja reagente täpselt mõõta, piisab silmamõõdust ja suurusjärguga arvestamisest. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohapetest ning on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Peptiidside tekib aminohapete karboksüülrühma ja aminorühma vahel, eraldub vesi ehk toimub kondensatsioonireaktsioon. Erinevaid valkude koostises sisalduvaid aminohappeid on 20, mida nimetatakse ka proteogeenseteks aminohapeteks. Vahel leidub
1 ja 1.2 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Koostas: Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Kvalitatiivsetes reaktsioonides tehakse kindlaks mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumine, need reaktsioonid ei näita kvantitatiivset sisaldust. Üldiselt ei ole seetõttu vaja kvalitatiivsel analüüsil reagente ka täpselt doseerida. Reaktsioon toimub, kui: a) Tekib sade või hägu b) Eraldub gaas c) Värvimuutus d) Muu silmaga nähtav muutus 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis on kokku pandud aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemega. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga, eraldub vesi. Proteogeenseid aminohappeid on 20 (need on need üldlevinud aminohapped, mis on valkude koostises).
kogumikuga (high throughput screening). Diversity oriented synthesis/paljususele suunatud süntees pole suunatud ühelegi konkreetsele ühendile, mistõttu ei saa rakendada retrosünteetilist analüüsi. Eesmärgiks on sünteesida samaaegselt võimalikult palju erinevaid ühendeid. Paralleelsünteesi meetodid ja eelised. Paralleelsüntees - suure hulga erinevate individuaalsete keemiliste ühendite üheaegne süntees, kasutades iga lähteaine jaoks eraldi minireaktorit ja ühesuguseid reagente. Igas reaktoris tekib individuaalne ühend. Paralleelsüntees on kiire ning skriining väga kiire, täpne. Kolbide asemel kasutatakse pesadega mikroplaate (microtitre plate). Pesa maht võib olla 2-100 μl ning ühel mikroplaadil võib olla kas 96, 384 (4x96) ja 1536 (16x96) pesaga. Võib kasutada ka kuni 96 2-ml reaktsioonipesa, mis on automatiseeritud juhtimisega (inertgaas, segamine, lisamine, töötlus jne). Eelisteks on:
metallelektroodide omast 5. Nähtused, mis põhjustavad elektroodi polarisatsiooni. Kirjeldada kontsentratsioonilise ja kineetilise polarisatsioon nähtust. Polarisatsioon- lisapinge tekkimine elektroodil, mille põhjustab teda läbiv vool; polarisatsiooni allikad: massitransport lahusest elektroodi pinnale, adsorptsioon, desorptsioon, kristallisatsioon, vaheproduktide moodustumine, laenguülekanne. Kontsentratsiooniline polarisatsioon- redoksreaktsiooni reagente/produkte ei transpordita lahuse sisemusest elektroodi pinnale küllaldase kiirusega. Pinna lähedal tekib kontsentratsiooni gradient, mis määrab voolutugevuse; selle vältimiseks pannakse teist reagenti liiaga. Kineetiline polarisatsioon- redoksreaktsioon ei ole küllaldase kiirusega soovitud voolutugevuse saamiseks (elektroodile tuleb rakendada ülepinget); tekib reaktsioonidel, kus eralduvad gaasilised produktid. 6
võimalik sette teke õlinõu põhjas. See on seletatav alla 10 µm suuruste osakeste aeglase väljasettimisega õlist. Kuigi need setted ei kujuta ohtu masina tehnoseisundile, on mõistlik neid masinas mitte kasutada. Puhastatud õli kvaliteedi tagab tema laboratoorne kontroll pärast puhastamist. · Läbitöötanud õli võetakse vastu vastuvõtu mahutisse, kust seejärel pumbatakse setitisse. Settimise kiirendamiseks kasutatakse vajadusel reagente Na3PO4 või Na2CO3. Settinud õli separeeritakse, kust õlist eraldatakse vesi, järgnevalt puhastatakse õli filterseadmes eraldades mehaanilised lisandid üle 10 µm. Edasi puhastatakse õlis mittelahustunud vananemisproduktid separaatoriga. Puhastatud õli kontrollitakse mustuse indikaatoriga IRZ, mille järel tehakse laboratooriumis laboratoorne analüüs. Naftasaadusi sisaldavate jäätmete kompostimine Kompostimine on üks meetod jäätmetes oleva
kontsentratsioonide kaudu. Kc on tasakaalukonstant, mis oleneb temperatuurist, Kp on selline, mis oleneb rõhust (kui reaktsioonis osalevad gaasilised ained). 18. Tasakaalukonstant lahustes ja heterogeensete süsteemide korral. Tasakaalukonstant sisaldab ainete kontsentartsioone või osarõhkusi reaktsiooni toimumise faasis. 19. Kirjeldage Le Chatelier’ printsiibi alusel, kuidas muutub reaktsioonisegu tasakaaluline koostis, kui lisada või eemaldada reagente, segu kokku suruda või lasta sellel paisuda või muuta temperatuuri. Kui lisada saaduseid siis nihkub tasakaal lähteainete suunas, kui lähteaineid siis saaduste suunas. Kui segu kokku suruda, siis nihkub tasakaal sinnapoole, kus on vähem moole. Kui temperatuur, siis sinna poole, mille ∆ H on suurem. 20. Millised järgmistest väidetest on õiged? Põhjenda! a) Tasakaalu saabumisel reaktsioon peatub. ÕIGE b) Tasakaalulist reaktsiooni ei mõjuta produktide lisamine
Kuidas need leidsin? Hübridiseerimise temperatuur ja aeg sõltub kasutavate praimerite sulamistemperatuurist, amplifitseeritava DNA konsentratsioonist ja reaktsioonisegu koostisest. Antud järjestuse sulamistemperatuuriks on 59,3 kraadi, mille leidsin: http://eu.idtdna.com/site/Order/oligoentry/set? seq=GCCATCTCATGCCCATCGC. Kasutaksin hübridiseerimistemperatuuriks 59 kraadi. Mille järgi valitakse ekstensiooniaeg? Kui pikk see oleks 2000bp produkti korral, kasutades samu reagente nagu praktikumis? 4 Ekstensiooniaeg sõltub amplifitseeriva järjestuse pikkusest ja G/C-nukleotiidide osakaalust. Kuna meie poolt kasutatud HotFIREPol sünteesib keskmiselt 1kb DNAd ühe minuti jooksul, siis läheks teoreetiliselt sellel aega 2 minutit, aga anname natukene lisaaega ka ja ütleme et 2,5 minutit. Kui esialgses reaktsioonis on 4 molekuli matriits DNA’d, siis mitu molekuli PCRi produkti on tekkinud pärast 25.tsükli lõppemist.
kasutatakse redutseerijana teiste metallide tootmisel patareides terase ja teiste metallide väävlitustamiseks ja deoksüdeerimiseks terase, tsemendi, väetiste, tulekindlate materjalide jm muude keraamiliste materjalide, klaasi, ravimite, värvide jm valmistamiseks. Magneesiumi sisaldavaid Grignardi reagente kasutatakse orgaanilises sünteesis (Grignardi reaktsioon). Meditsiinis kasutatakse magneesiumsulfaati lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi kasutatakse antatsiidina maohappesuse vähendamiseks ja lahtistina. Ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises. 20. Woodi sulami omapärasus.
K on väike (K < 1) => tasakaalulises reaktsioonisegus on ülekaalus lähteained 5. Reaktsiooni Gibbsi energia muut. Reaktsiooni isotermi võrrand (van’t Hoff). 6. Termodünaamiline tasakaalukonstant ning tema avaldised rõhkude ja kontsentratsioonide kaudu. 7. Tasakaalukonstant lahustes ja heterogeensete süsteemide korral. 8. Kirjeldage Le Chatelier’ printsiibi alusel, kuidas muutub reaktsioonisegu tasakaaluline koostis, kui lisada või eemaldada reagente, segu kokku suruda või lasta sellel paisuda või muuta temperatuuri. 9. Millised järgmistest väidetest on õiged, millised mitte (kui valed, siis põhjenda, miks)? a) Tasakaalu saabumisel reaktsioon peatub. b) Tasakaalulist reaktsiooni ei mõjuta produktide lisamine. c) Kui tõsta reagendi rõhku, siis muutub tasakaalukonstant suuremaks. d) Kui tõsta lähteainete kontsentratsiooni, siis produktide tasakaalulised kontsentratsioonid kasvavad. 10
Uuringut viib läbi üks töötaja. Uuringul on tulemus. Tulemus on väljendatud mõõtühikus. Tulemust valideerib üks töötaja. Tulemusel võib olla kaks eeltulemust. Uuring on määratud testi tüüpi. Uuring viiakse läbi ühel analüsaatoril. Analüsaator on seadme liik. Osakond koosneb mitmest töökohast. Töökoht ühendab mitut analüsaatorit. Analüsaatoril saab teha mitut erinevat testi. Profail on testi tüüp. Profail koosneb mitmest erinevast testist. Tarnija tarnib seadeid ja reagente. M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Sõnastik Seade on laboratooriumi töös kasutatav automatiseeritud või mehhaaniline instrument. Seadeks võib olla analüsaator, mikroskoop, vöötkoodilugeja, printer jne. Analüsaator on seade, mille abil viiakse läbi laboratoorsed uuringud. Töökoht on loogiline grupp, mis ühendab ühesuguseid teste täitvaid analüsaatoreid.
stressifaktorite jne. poolt Positsionaalsed kiibid on tehnika, kus kasutatakse võrdluseks kindlaid cDNA-si ekspresseerivaid rakuklastreid X,Y koordinaatides. cDNA-d, on kloneeritud ekspressioonivektoritesse ja algselt seotud mikroskoobi slaididele. Pärast transfekteerimist adheeruvad rakud moodustavad elusa korrastatud ,,array". Eeliseks valkude natiivne vorm Cellomics CellChip (1999) kasutab märgistatud eri tüüpi rakke, mis püütakse plaadile kasutades erinevaid affiinsus reagente. Mittepositsionaalsed kiibid: Põhinevad mitte andmepunktide kogumisele X,Y koordinaadistikus vaid andmepunktid on assotseerunud unikaalsete eri päritolu koodidega. Andmeanalüüs kas FACS või mikroskoopia abil Pharmaseq (2002) tehnoloogia: -Uut tüüpi DNA mikrokiip nanoülekandja. On väikseim kuubikujuline raadiosaatja- vastuvõja võimaldades üle kanda eri koode raadiosagedustel -Koosneb fotoelemendist, mälust, kellast, antennist ja kandjale kinnitatud oligodest ning
o Membraanfiltrid: Atsetaat tselluloosist tehtud membraanid on vähe pikaajalised, keemiliselt vähe stabiilne, temperatuuri tundlik. Keraamilised membraanid on kõrge keemilise, mehhaanilise ja temperatuuri vastupidavusega. Neil on pikk kasutusiga. Metallmembraane valmistatakse kas metallpulbrist või perforeeritud laseriga õhukest metalllehest. 4. Milliseid meetodeid kasutatakse mahla selitamiseks? Lühidalt kirjeldada neid 5. Milliseid reagente kasutatakse mahlade selitamiseks? 6. Milliseid meetodeid kasutatakse kontsentreeritud mahlade tootmiseks? Võrrelda neid meetodeid omavahel Mahla kontsentreerimiseks kasutatakse kokkuaurutamist, väljakülmumist või pöördosmoosi. väljakülmutamise ja pördosmoosi kasutamisel mahlas säilivad kõik aromaatsed ühendid ja vitamiinid. Kuid ei ole võimalik saada mahla kontsentratsiooniga kõrgem kui 35-50%
Olemuselt on tselluloos ja paljud teised kiudu moodustavad polümeerid valged, kuid sisaldavad lisandeid, mis annavad kiule kollaka tooni. Eriti palju on neid lisandeid linas, puuvillas on vähem. Pleegitamine on olulisem naturaalkiudude korral, sest sünteeskiudusid saab valmistada nii, et nad oleksid valged. Vanasti pleegitati kangaid päikesevalguse käes. See võttis küllalt palju aega ega olnud väga efektiivne. Tänapäeval kasutatakse pleegitamiseks enamasti keemilisi reagente ja pleegitamist teostatakse ka siis tihti, kui kangas läheb edasi värvimisele ja kasutatakse küllaltki tumedaid värvitoone (oluline on tooni puhtus, mis nii saadakse). Pleegitamise eesmärk on seega muuta keemilisel teel värvituks need värvilised ained, mis varjutavad kiudude loomulikku valgedust. Selleks kasutatakse kõige rohkem valgendajaid, mis võivad olla nii oksüdeerijad (enamasti) kui redutseerijad. Olulisemad oksüdeerijad on vesinikperoksiid H2O2,
annaabi.ee 
