Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal (0)

Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal
Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter , filterpaber, termomeeter , baromeeter, hügromeeter
Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium)
Töö käik: Katse ettevalmistusel pesen katseklaasi destilleeritud veega. Ettevalmistuseks tõstan veel ühe büreti teisest 15 cm kõrgemale ning veendun, et vee nivoo oleks bürettides ühel kõrgusel. Seejärel jälgin, kas vee tase bürettides muutub. Kuna seda ei juhtu on katseseade hermeetiline ja võib alustada katsega.
Kõigepealt mähin metallitüki filterpaberisse ja teen selle destilleeritud veega märjaks. Mõõdan mõõtesilindrisse 5cm3 10%-list soolhappelahust ja valan selle läbi lehtri katseklaasi. Seejärel asetan filterpaberis oleva metallitüki katseklaasi seinale. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt . Siis liigutan bürette nii, et vee nivood bürettides oleksid ühes tasapinnas. Märgin üles näidu V1. Seejärel kukutan metallitüki happesse ning loksutan, et paber filterpaber avaneks. Ootan ja jälgin, kuni vee nivoo bürettides muutub ning selle lõppemisel lasen eraldunud vesinikul jahtuda. Siis liigutan bürette, et nende nivood oleks ühes tasapinnas ja märgin üles näidu V2.
Katseandmed :
V1 = 9,0cm3
V2 = 1,2cm3
Püld = 103300Pa
T = 295,15K
RH = 42%
V3 = |1,2-9| = 7,8cm3
Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs:
Arvutan reaktsioonil eraldunud vesiniku mahu normaaltingimustel.
V0 = (Püld – (PH2O – (PH2O * RH / 100))) * V3 * T0 / P0 * T
V0 = (103300 – (2639,8 – (2639,8 * 42 / 100))) * 7,8 * 273,15 / 101325 * 295,15 = 7,25cm3 = 0,00725dm3
Leian katses reageerinud metallitüki massi.
m = V0 * M / 22,4
m = 0,00725 * 24,3 / 22,4 = 0,00786g
Arvutan katse suhtelise vea.
∆% = (saadud mMg – tegelik mMg / tegelik mMg) * 100
∆% = (0,00786 – 0,008 / 0,008) * 100 = 1,75%
Kokkuvõte ja järeldused: Katse eesmärgiks oli õppida gaasiliste ainete mahu mõõtmist ning hiljem tulemuste põhjal arvutuste tegemist. Kuna suhteline viga oli väike, võib katset lugeda õnnestunuks. Viga võis tekkida bürettide ebatäpsel tasapinnale liigutamisel või soolhappelahuse liiga väikse koguse kasutamisel .