register; · ühendus eri meditsiiniasutuste andmebaaside vahel. Nt. kahesuunaline side haigla ja polikliiniku andmebaaside vahel; · meditsiinialane meedia: "Eesti Arst", "Eesti Rohuteadlane" ; · küsimused-vastused: võimalus tõstatada temaatilisi probleeme ja saada vastuseid kõigilt vabariigi kolleegidelt; · e-mail: ühendus kolleegidega elektronposti teel ja võimalus informatsiooni vahetada.[1] RAVIASUTUSE-SISENE LOKAALVÕRK Raviasutuse-sisese lokaalvõrgu võimalused: a) raviasutuse andmebaas. Korrektse riist- ja tarkvara olemasolul on võimalik tekitada andmebaas, kus ühtsesse tervikusse on seotud nii majandusandmed - tulud, kulud, raamatupidamine, personaliinfo, kui ka ravitööga seonduv - kogu patsiendi haigusjuhuga seotud informatsioon: isikuandmed, töökoha andmed, ravikindlustusinfo, tehtud uuringud, analüüsid, protseduurid koos vastustega, ravi,
deformatsioon, turse, jäseme ebanormaalne liikuvus. Lahtise luumurru esmaabi Haavas võib olla võõrkehi, neid mitte välja kiskuda! Jalga ei tohi luumurru korral tõsta. Tuleb peatada verejooks: haavale steriilne side. Panna vigastatud kohale külma- vähendab valu ja verejooksu. Ära ise kannatanut liiguta, ta leiab endale ise kõige mugavama asendi. Kõige parem lahas on maa. Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutuse. Väldi soki teket. Teadvusekaotusel keera kannatanu püsivasse küliliasendisse. Toeta murrukohta tekirullide abil, kui võimalik. NB! Ära kunagi lahasta suurte toruluude murdusid (õlavars, säär, reis)! Kutsu 112. Kinnise luumurru esmaabi Hoiduda liigsetest liigutustest. Jalga luumurru korral tõsta ei tohi, võib veeretada maas. Luumurru kindlaks tegemisel toksida suurt varvast, reielihas peab võdisema, kui jalg terve. Vigastuse kohale panna külma.
Sihtasutus Digiretsept Elektrooniline ravimiretsept Retseptikeskus – elektrooniline andmekogu 3 liiki – Privaatne, volitatud, avalik Suur õnnestumine Digiretsepti eelised Paraneb arstiabi kvaliteet Apteekri töö lihtustamine Lisavõimalused Digilugu Digitaalne terviselugu Riigi tervisesüsteem, kuhu peaksid koonduma patsientide ravidokumendid Süsteemi ei esitata piisavalt andmeid Digiregistratuur Halvas seisus Eesmärk oli koondada raviasutuse registratuurandmed kokku Raviasutuste huvi tõttu pole käivitatud Digipilt Eesmärgiks andmebaasikogum, kuhu koondunud meditsiinilised ülesvõtted Hetkel vaid viide Pildipank – 80% Eestis tehtud meditsiilised ülesvõtted Olemas, kuid praktiliselt kasutu Eesti Haigekassa 2001.aastal loodud avalik-õiguslik organisatsioon Organiseerida ravikindlustust Eestis Partnerid – haiglad, eriarstid, teised meditsiinihoiuteenuste osutajad Solidaarsuse põhimõte
operatsioonini jõutakse aasta möödudes. See on viinud olukorrani, kus inimesed maksavad lisaks sotsiaalmaksule omast taskust üsna kopsakaid lisasummasid, et ravi õigeaegselt ja piisavas mahus kätte saada. Väljavaade tulevikku on selles osas pessimistlik, sest haigeid lisandub elanikkonna vananemise ja eluea tõusu tõttu järjest juurde, kuid maksumaksjaid jääb vähemaks. Patsiente ei ravita enam riigi, vaid tema enda raha eest ja see muudab patsiendi ja raviasutuse suhte olemuslikult teiseks. Võib ilmneda, et mõnest haiglast ei soovita siis enam nii palju teenuseid tellida. Suureneb raha kasutamise efektiivsus. Erakindlustuse kaasamine tõstab kindlustunnet, et häda korral ei pea inimene kolmveerand aastat abi ootama. Võimalik, et kindlustusvõtjal tuleb seltsile maksta isegi rohkem kui praegu sotsiaalmaksu, kuid me maksame lisaraha ju praegugi, kui soovime saada kiiret ja korralikku meditsiiniteenust
10 Töötuna registreerimine 16- vanadusiga viimase 12 kuu jooksul 6 kuud töötanud või hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega ei tohi olla deklareeritud tulu peab olema võimeline töötama 11 Vormistada THA-s avaldus. pass haridust ja kvalifikatsiooni tõendav dokument tööraamat dokument, mis tõendab, et kasvatas lapsinvaliidi või alla 8.aastast last raviasutuse tõend haiglaravil viibimise kohta dokumendid, mis tõendavad haige, invaliidi või vanuri hooldamist tõend invaliidsuse kohta õiend kinnipidamiskohast vabanemise kohta 12 Töövahendus On töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine. 13 Sobiv töö On töö, mille töötu peab vastu võtma, muul juhul kaotab ta saadava rahalise
Toetust eraldatakse isikutele või peredele vaid juhul, kui nad ei saa raviasutusse sõita ühistranspordiga ja peavad selleks kasutama taksoteenust või muud transporditeenust. Toetuse taotlemiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse vallavalitsusele, millele lisab: sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavad dokumendid; arsti- või raviasutuse külastust tõendava dokumendi. https://www.riigiteataja.ee/akt/13146919 Tervisetoetus Toetuse suurus kuni 35 eurot Toetust saavad taotleda üks kord aastas järgmised sihtrühmad: puudega isik; rahvapensioni saav ja ilma seadusjärgsete ülalpidajateta (perekonnaseaduse järgi) eakas või kelle seadusjärgsed ülalpidajad oma tervisliku seisundi tõttu ei ole
arvestada. 7. Ravipersonal peab tegema koostööd haige omastega. 8. Valuvaigistamine olgu tõhus. 9. Loobuda sellisest diagnostikast ja ravist, mis ei paranda ega leevenda patsiendi olukorda. 10. Patsiendi ja tema omaste soovil korraldada võimalus koduseks raviks ja hoolitseda selle eest, et patsient tarbe korral pääseks vältimatu abi korras raviasutusse. 11. Korraldada patsiendi psüühiline ja hingeabi, kui ta seda omal soovil vajab. 12. Raviasutuse olmesuhted püüda hoida kodustena ja teha nii, et omakesed saaksid vajadusel kogu aeg haige juures viibida. (Tilvis & Sourander 1996) Surija õigused Surijal on õigus olla tema ise, elada tervise seatud piirides omamoodi. Tal on õigus rahule ja puhkusele, terviseparandusele ja vahendusele. Tema põhivajaduseks on olla eemal avalikkusest, võõrastest inimestest ka arstidest- ja viibida lähisugulaste keskel. Väga tihti saab perering talle kõige tähtsamaks
sisendeid ja väljundeid peetakse efektiivsuse seisukohalt oluliseks. Tervishoiu tüüpilisemaid tasustamisviise on viis (Habicht, T., Habicht, J. 2002: 10 - 12): · teenusepõhine tasu, · päevatasu, · juhupõhine tasu · patsiendipõhine tasu, · perioodipõhine tasu. Lisaks nimetatud tasustamismeetoditele kasutatakse veel vastuvõtu- ehk visiiditasu (per admission). Teaduslikult on uuritud, kas erinevad rahastamise mudelid muudavad midagi raviasutuse efektiivsuse seisukohalt. Ühest ning vaieldamatut järeldust ei ole uuringutulemuste põhjal aga võimalik teha. Viit esmamärgitud võib rahastada nii avalikust kui erasektorist, kuid visiiditasu on reeglina jäetud patsientide kanda. Eestis on täna osaliselt patsientide kanda ka perioodipõhine ning teenusepõhine tasu kinni tuleb maksta osa uuringutest ning hospitaliseerimise korral osa haiglapäeva kuludest.
Vastavalt puh §9 on põhipuhkuse üldine kestvus 28 kalendripäeva. Põhipuhkus on pikema kestvusega: Alaealistel 35 kalendripäeva Isikutel, kellel on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel on selle kestvuseks 35 päeva Riigi- ja kohalikuomavalitsuse ametnikel 35 kalendripäeva Koolieelsete lasteasutuste 42 kalendripäeva, alsteaedada, gümn jne õppejõududel ja pedagoogidel 56 päeva Raviasutuse, sots hoolekande, laste sanatooriumite., peda spetsialistidele kuni 56 kalendripäeva. Peale põhi puhkuse on mõningatele töötaja kategooriatele ettenähtud lisapuhkust. Seda antakse allmaatöödel, tervist kahjustavatel ja eriiseloomuga töödel. See loetelu on seadusega kehtestatud, kus antakse lisapuhkust ja selel kestvus. Lisapuhkuse üldreegel: lisapuhkuse kestvus oleneb, kau aon töötaja vastavates tingimustes töötanud
Surmaakt: · Koostatakse perekonnaseisuasutuses surnud isiku viimase elukoha või surmakoha järgi. · Surma fakti tuvastamise ja isiku surnuks tunnistamise kohtuotsuse alusel koostab surmaakti perekonnaseisuasutus kohtu asukoha järgi. · Surmaakti koostamiseks esitab perekonnaseisuasutusele avalduse surnu abikaasa, sugulane, hõimlane või teine isik, kes elas koos surnud isikuga, nende puudumisel raviasutuse juht, politseiametnik või muu ametnik. Abieluakt: · Abieluakti koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmiti. · Abielu sõlmimiseks esitavad abiellujad isiklikult kirjaliku avalduse perekonnaseisuasutusele. · Abiellumisavalduses kinnitavad abiellujad oma allkirjaga, et nad soovivad abielluda, et abielu sõlmimist takistavad asjaolud Abielulahutusakt: · Abielu lõppemise alus on abikaasa surm, abielulahutusakti
perekondadele pensionide ja toetuste määramisel ja maksmisel. 9. Ettenähtud soodustuste saamise aluseks on dokumendid, mis kinnitavad isiku osavõttu Tsernobõli katastroofi tagajärgede likvideerimisest, kus on ära näidatud seal viibimise aeg (komandeerimistunnistus, sõjaväepilet, tööraamat jms.), samuti kehtestatud vormi kohane osavõtjatunnistus, invaliidsusgrupi tõend või evakuatsioonitõend ning raviasutuse teatis dispanseersel arvel oleku kohta. 10. Tsernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnud, kes ei ole 1. maiks 1992. a. pöördunud raviasutusse oma tervisliku seisundi kindlakstegemiseks ja dispanseersele arvele võtmiseks, kaotavad õiguse saada käesolevas määruses kehtestatud soodustusi. 11. Soovitada kohaliku omavalitsuse organitel vabastada käesoleva määruse punkti 1 alapunktides 1 ja 2 loetletud isikud üksikisiku tulumaksu maksmisest. 12
Ainetest loobumine tähendaks loobumist ka vanadest sõpradest. Psühholoogide väitel on narkomaanide psüühika haige ja moondunud. Narkomaan ei julge tunda oma tundeid, tema elu kulgeb taeva ja kuristiku vahel. Kuidas narkomaani ära tunda Õde võib uimastite kasutajaga kokku puutuda mis tahes situatsioonis. Tähtis on tunda ära sõltuvussündroom ning käituda igas olukorras professionaalselt ning asjalikult. Narkomaan võib tulla hankima raviasutuse kaudu uimastit, kuid tal võib ka olla äga psühhoos ärevuse ja meelepetetega, akuutne maksapõletik, endokardiit või mis tahes muu tõsine põletik pneumooniast sepsiseni. Ta võib paluda ka võõrutusravi, kuid arst või õde peaks suhtuma tõsise kahtlusega ambulatoorse võõrutamise õnnesutmisse. Narkomaani tunnused : 1.C - hepatiit on intravenoosselt narkootikume tarvitavatel patsientidel eriti tavaline. Vahel võib selle kõrval olla B - hepatiit.
Arstide töökoormust vähendab saatekirjade süsteemi standardiseerimine ja lihtsustumine, kus senise 500 dokumendi asemele luuakse üheksa erinevat liiki saatekirja koos võimalusega saada kiire ülevaade patsiendi kõikidest varasematest radioloogilistest uuringutest ja analüüsidest. Digiloo vahendusel saab perearst ligipääsu kõigile oma nimistus olevate patsientide põhjalikele terviseandmetele ning saab seeläbi patsiendist tervikliku ülevaate. Tervise infosüsteemi kaudu muutuvad raviasutuse arstile ja perearstile kättesaadavaks suuremahulised uuringutulemused ja - kirjeldused, sõltumata sellest, kus ja millal uuring on tehtud. Selle oluliseks eeliseks on varasemate uuringutulemuste kasutamise võimalus, kuna digitaalses pildipangas hakatakse erinevaid uuringuandmeid säilitama vähemalt 110 aastat. See võimaldab haiguse kulgu jälgida üle aastate ning kaduma läinud piltide tõttu tehtavate kordusuuringute arv väheneb.
huvide kaitseks. (2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. (3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. (4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. (1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus;
Seetõttu viisid tema vanemad ta 1941. aastal haiglasse. Poiss oli tol ajal vaid 16aastane. Vanemate otsus oli põhjendatud. Nad lootsid, et nende poeg saab seal professionaalset abi ning haridust, et tulevikus leida tööd aednikuna. Nii see aga polnud. 1941. aasta juunis viidi Hans üle teise haiglasse ning vaid kuu aja pärast hullumajja. Kuhu, seda vanematele ei öeldud. Poja pärast muret tundes, kirjutasid Frankid kirja, milles tahtsid teada poja raviasutuse nime ja asukohta. Augustikuus saabusid kaks kirja, mis muutsid nende elu. Esimene kiri saadeti 5. augustil. Kirjas seisis, et Hans Frank on üle viidud 14 Hadamari haiglasse ning saabus sinna tervena ja vigastusteta. Teine kiri saabus vaid päev hiljem. Selles teatati, et nende poeg suri ootamatult epilepsiasse. Selleks, et vältida nakkuslike haiguste levikut, Hans tuhastati ning riided
kadunuks või teovõimetuks või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Eestkoste seatakse samuti selle isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, kes on tunnistatud teovõimetuks või kelle teovõimet on piiratud. Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisu ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi (Kaseoja 1997). Eksisteerib mitmeid põhjusi, millal saab määrata eestkostjaks teist isikut peale vanemate, sõltumata sellest kas vanemad on olemas või ei ole (Uord 1995). Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse avalduse alusel. Eestkoste seadmise
põhjuseks. Peamised iatrogeensed probleemid vanurite ravis on alljärgnevad: · Hüperdiagnostika, sellega kaasnevad tarbetud sõeluuringud · Ülemäärane ravi, kus püütakse ravida kõrvalisi nähte · Diagnoosida kaasnev häbimärgistumine (dementsuse ja inkontinentsuse puhul) · Iseseisvuse vähenemine ja suurenenud sõltuvus ühiskondlikest abistruktuuridest · Polüfarmakoteraabia, ravimitest tingitud komplikatsioonid · Raviasutuse vahetus · Immobiilsus ja voodiravi Tabel Vanurile immobiilsuse sagedasemad põhjused ja tagajärjed Põhjused Tagajärjed Luu- ja lihaskonna haigused lamatised ja naha infektsioonid Surev vanur Hingehoolduse nägemusi Teadmine, et elul on piirid ja surm läheneb, on vanadusse selgelt kuuluv asi ja selle arutamist on peetud eakate inimeste evolutsiooniülesandeks. Elulõpp, kõrge iga ja surm moodustavad kogumi,
Õiguslik küsimus, mis seostub käesoleva teemaga, on isiku õigus nõuda oma eraelu austamist otsustades, millal ja kelle abil isik oma elu soovib lõpetada. Kaasuses Pretty vs. UK leidis EIÕK, et kuigi isiku õigus surra temale sobival viisil võib olla osa eraelust, ei saa enesetapule kaasaaitamist põhjendada artiklist 8 (2) tuleneva alusega vajalik demokraatlikus ühiskonnas. Kaasuses Glass vs. UK leidis alaarenenud poisi ema, et raviasutuse pakutav ravi ei ole tema lapsele sobiv ning et raviasutus tahab lapse vanemate soovi arvestamata ja ravimeetodeid peale surudes rakendada lapse suhtes eutanaasiat. EIOk leidis, et raviasutuse poolt lapse ravi osas seadusliku esindaja soovidega arvestamata jätmine rikkus lapse privaatsust, iseäranis lapse õigust füüsilisele puutumatusele. Kaasuses Y.F vs. Türgi on EIÕK leidnud, et igasugune isiku tahtevastane
suureneb jääktulu võime katta püsikulusid. Praktikas kasutatakse mitmetasemelist jääktulupõhist kasumiaruannet, mis annab selgema pildi kulude kujunemisest ja seotusest ettevõtte tegevusprotsessiga (vt tabel 3). Lähemalt on mitmetasemelise jääktulu-põhise kasumiaruande eesmärke ja struktuuri kirjeldanud T. Haldma (vt Haldma et al., 2003, lk 67–71). Analoogselt on mitme- tasemeline jääktulu-põhine kasumiaruanne kasutatav ka avaliku sektori organisatsioonides. Raviasutuse näitel on vastava aruande (vt tabel 4) eesmärke ja struktuuri kirjeldanud T. Haldma (vt Meiesaar, Metsa, Haldma, 2010, lk 83–85). Tabel 3. Jääktulul põhinev kasumi kujunemine äriettevõttes TULU - MUUTUVAD OTSEKULUD (materjalikulud, tehn energia) = JÄÄKTULU I e KULUKATE I - PÜSIVAD TOOTMISPROTSESSI OTSEKULUD (personali püsitöötasu, muud püsikulud) = JÄÄKTULU II - OSAKONNA TEGEVUSE PÜSIKULUD = JÄÄKTULU III - OSAKONNA RUUMIDE PÜSIKULUD = JÄÄKTULU IV
Süüdimõistetu vabastatakse, kui ta on vaimuhaiguse, nõdrameelsuse või muu raske psüühikahäire tõttu muutunud süüdimatuks . Juhul kui isik on oma vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. Sundravi kohaldatakse kohtuotsusega isikule, kes pani toime kuriteona kirjeldatud õigusvastase teo süüdimatuna. Isiku vaimse seisundi määrab sellekohase loaga psüh- hiaatriaasutus. Ravi lõpetab kohus raviasutuse ettepanekul. Kui isik on toime pannud kuriteo, mille eest teda võidakse karistada kuni viieaastase vangistusega, kusjuures ta ise on kuriteo läbi raskelt varaliselt või psüühiliselt kannatanud, võib kohus ta karistusest vabastada, kuna süüdlane on saanud loomuliku karistuse e poena naturalis`e, s.o ennast ise karistanud (§ 80). Seadus sätestab süütegude aegumise teatud aja möödumisel selle toimepanemisest, kui aegumine ei ole katkenud.
vanematelt on vanema õigused ära võetud. (3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. (4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. § 93. Eestkoste seadmine ja korraldamine (1) Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. (2) Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus.
vanematelt on vanema õigused ära võetud. (3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. (4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. 10 § 93. Eestkoste seadmine ja korraldamine (1) Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel.
(2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. (3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. (4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. Võib jätta samaks, vahetada nime mehe perekonnanime vastu, võib võtta kaks, kehtib mehe puhul. Laps läheb automaatselt ühise prekonnanime peale, kui erinevad siis valitakse kumma nimele jääb.Ei tohi anda kahest nimest koosnevat perekonnanime
Esimene ravi eesmärgil loodud ehitis avati 1838. aastal. Tänapäevasel kujul tuntud ujumist sel ajal ei eksisteerinud. Vette mindi arsti käsul otse rannakarjamaa taimestikult, mille meri sageli üle ujutas. Vees käimine oli ebameeldiv protseduur, mida tehti iga ilmaga alasti, veetemperatuuri mõõtmata. Riietumiseks oli rannakarjamaale paigaldatud lihtne hurtsik. (Raik 1958: 12) 29 1889. aastal Pärnu kuurordi esimese raviasutuse munipalitseerinud linnavalitsus koosnes peamiselt sakslastest ja nende mõjul otsiti arenguideid ümberkaudsetest kuuror- tidest ehk tänapäeva mõistes käidi ühel õppereisil Kuressaares ja Riia rannas (Eerme 1931: 7). Naastes leiti, et Pärnul pole eeldusi saada puhkekuurordiks, mistõttu tehti ambitsioonikas plaan ravikuurordi rajamiseks. See hõlmas kogu rannapiirkonna välja- ehitamist ja järgneva 25 aasta jooksul tõusiski Pärnu kuurort Läänemere piirkonnas
moodustuvad sotsiaalmaksust ja muudest seadusega sätestatud eraldistest. Pensionärile makstakse pension välja kas ülekandega tema pangaarvele või posti teel. Kui pensionäril saadaolev pension makstakse välisriiki, kannab selle maksmisega seotud kulud pensioni saaja. Pensioni võib välja maksta ka volikirja alusel. Kui volikirjas ei ole kehtivuse aega märgitud, kehtib see ühe aasta jooksul tõestamise päevast arvates. Volikiri peab olema tõestatud notariaalselt või statsionaarse raviasutuse juhi poolt, kus pensionär on ravil. Riikliku pensioni kättetoimetamine ja saatmine Eestis toimub maksja arvel. Riikliku pensioni kandmine välisriigis asuvasse panka pensionäri arvele toimub saaja arvel. Töötavale pensionärile makstakse pensioni järgmiselt: a) Töötavale vanadus- ja töövõimetuspensionärile makstakse pensioni täies ulatuses: b) Toitjakaotus- ja rahvapensioni töötamise korral ei maksta. Samuti ennetähtaegset vanaduspensioni kuni vanaduspensioniealiseks saamiseni
· muu seadusest tulenev alus, näiteks riigisaladuse seadus Ütluste andmine on keelatud kas mingi isikuga seonduvalt, sel juhul saab nn. soodustatud isik anda loa ütluste andmiseks või seadusega. Seadusega on keelatud anda ütlusi: · vaimulikul seoses temale usaldatuga (pihisaladus); · esindajal tsiviilasjas või kaitsjal kriminaalasjas seoses asjaoludega, mis on teatavaks saanud nende kohustuste täitmisega; · arstil või muud raviasutuse töötajal seoses patsiendi poolt usaldatuga. · Muul isikul, kes oma kutsetegevuse tõttu on saanud teavet, mille saladuses hoidmine on seadusega määratud, näiteks notar. Kõige laiem tõendite liik on dokumentaalne tõend. Kõik andmekandjatele salvestatud teave on dokumentaalne tõend (kirjalik e. paberkandjal, digitaalne, audio-visuaalne, ka pimedate punktkiri) ka isiklikud kirjad, kuid nende esitamisel, tuleb arvestada kirjavahetuse saladust,
Alates 25.03.2001. peavad reisijad, kes tarvitavad regulaarselt ravimeid, enne Schengeni riikidesse sõitmist hankima endale spetsiaalse arstitõendi praktiseeriva arsti allkirjaga ja võtma dokumendile kinnituseks tervishoiuameti templi. Kui kannate tugevaid prille, võtke kaasa tagavarapaar ning prilliklaaside retsept. Kui jääte reisil olles haigeks või vajate muul põhjusel arstiabi, siis pöörduge oma kindlustusfirma nõuannete kohaselt kohaliku raviasutuse või arsti poole. Kui aga muud abi saadaval ei ole, siis võite pöörduda lähimasse Eesti välisesindusse täpsema informatsiooni saamiseks esmaabi ja haiglaraviga seotud küsimustes. Samas pidage meeles, et välisesindused ei tasu teie ravikulusid. Nakkushaiguste vältimine. Reisides Vaikse ookeani regiooni riikidesse, samuti Aasiasse, Aafrikasse, Kesk või LõunaAmeerikasse tuleks eelnevalt küsida arstilt
annaabi.ee 
