Spartas oli rangeelu korraldus. 3.Iseloomusta polise elanikkonna erinevate kihtide seisundid? V: Aristokraadid- omasid maad, orjasid, võimu, 100% olid kodanikud Talupojad- omasid maad, kariloomasi, kindlasti kodanikud Käsitöölised- omasid töökodasi, orjasid, üldiselt ei olnud kodanikud Orjad- midagi ei omand, kuulusid peremehele, mittekodanikud 4.Kohustused polise kodanikkudel? V:1)Riigikaitse (pidid muretsema sõjavarustuse, teenima ratsanikuna, jalaväelasena) 2)Poliitikas osaleminine (osalema rahvakoosolekul, hääletas valis ja oli valitud) 5.Nim elanikkonna grupid kes jäid polisest väljapoole kodaniku staatusest? Põhenda? V: Välja jäid naised, orjad, võõrmaallased, käsitöölised ja ka võlgnastest talupojad. Põhjuseks- neil puudus maaomand. 6.Türannia, Demokraatioa ja Aristokraatia V: Demo- rahvavõim, otsene valimistulemusena valitakse riigiametnikud, rahvakoosolekul osalemine. Ateena demokraatia Periklese ajal
need üha enam isemajandavateks suurmõisateks, kus kõik, mis toodeti, ka tarbiti ise. Seisused keisririigis Ülemkihi moodustasid seisused 1.) Senatiaristrokraatia, see moodustus senaatorite baasil. Neile kuulusid tähtsaimad riigiamaetid ja paljud neist olid ka provintside asevalitsejad. Neil olid ka suured maavaldused. 2.) ratsanikud, nad olid teatud varandusliku positsiooni saavutanud roomlased, sest nad suutsid osta endale ratsahobuse ja teenida ratsanikuna sõjaväes. Ka neil olid suured maavaldused, nad tegelesid sageli ka kaubandusega ja finantsasjadega. Siis tuli lihtrahvas- vabad talupojad ja käsitöölised ning nende järel kõige vaesemad elanikud ehk proletaarid, neil puudus püsiv töö ja elukoht, kuid siiski olid nad kodanikud, vabad ja kõigi õigustega. Viimaseks tulid orjad ja vabakslastud. Roomas oli orjanduslik ühiskond. Vallutussõdadega saadi orje järjest juude. Seega olidki orjad eri rahvustest ja ühiskonnakihtidest.
Itaalia ja seejärel provintsiaristokraatia edindajaid. Senaarotid olid küll suurmaavaldajad, kuid veetsid enamiku aega roomas, kus nad olid kõrgemates riigiametites, nende sest määrati leegionide ülemad ja enamik provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisusest. Algselt loeti ratsanikeks neid , kellel oli jõukust hankida endale ratsahobune ja teenida ratsanikuna sõjaväes. See tähendus kadus aga üsna pea. Hilise vabariigi ja keisririigi ajal nimetati ratsanikeks lihtsalt teatud jõukuse saavutanud rooma kodanikke, paljud neist oli suurmaavaldajad. Erinevalt senaatoriitest tegelesid enamik ratsanikuseisusesse kuulujaid kaubanduse või finansasjadega. Seetõttu said just neist impeeriumi rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Vabad mehed e. lihtrahva enamiku moodustastid linnade kästiöölised ja maal
Skandinaavia tavadega ja seetõttu on just sellel alal ka palju erinevaid loomamaske või lausa loomadeks rõivastumist. Mardikombestikku kuuluvad eeskätt mardi(ka kadri)karu, kuid ka mardihobune, mardisokk (sama maski kasutati ka aastavahetusel), mardilammas ja mardikurg. Läänemaal ja Saaremaal on paiguti käinud ringi ka mardihani. Maskeerumine toimus võimalikult lihtsalt: poeti näiteks kahekesi teki või lina alla, mõnikord jäi teine n.-ö ratsanikuna poolest saadik nähtavaks. Kure ja hane juures kasutati valget lina, suurrätti, kuuevarrukast pistetud käsi kujutas linnupead. Muude loomade puhul aitas pahupidi kasukast, soku puhul ka uhkest sarvedega peast, mis tihti oli kepi otsa pistetud. Miks maskeeruti loomadeks? Seletusi on sellelegi tavale palju, alates sellest, et surnute hinged liikusid ringi erinevate loomade ja lindudena, et osa neist kujutas endast kunagisi loodusjõude ja -haldjaid, viljakushaldjaid, ka
müts või mütsi ilustus. Sellised kohmakad olendid tõid viljaõnne, kuid olid ka ohtlikud külalised, sest mahapudenenud õled ja terad tuli koguda ja põletada. Mardikombestikku kuuluvad eeskätt mardikaru, kuid ka mardihobune, mardisokk, mardilammas ja mardikurg. Läänemaal ja Saaremaal on paiguti käinud ringi ka mardihani. Maskeerumine toimus võimalikult lihtsalt: poeti näiteks kahekesi teki või lina alla, mõnikord jäi teine n.-ö ratsanikuna poolest saadik nähtavaks. Kure ja hane juures kasutati valget lina, suurrätti, kuuevarrukast pistetud käsi kujutas linnupead. 20. sajandil võttis hoogu erinevateks ametimeesteks või teisest rahvusest inimesteks rõivastumine. Näiteks riietuti kireva riietusega mustlaseks, mis ühtlasi lubas kaartidega ennustada ja kätt vaadata. Tahma või värvidega määriti end ka mooramaa meheks või neegriks. MÕISTATUSED Mardiisa küsib mõistatusi ja pererahvas peab vastama. NÄITEKS:
Kõige ohtlikum neist on aga orjameelsus. Ori on see, kes on loobunud oma vabast tahtest. Legendi järgi tappis Kapadookia prints Georgios, elurõõmus ja ilus noormees kimlil ratsutades piigiga lohe ja päästis kuningatütre. Lohe sümboliseerib kurjust ja Püha Jüri, kui lohe tapja, on kristlikus kultuuriruumis levinud kurjuse vastase sümbolina. Kujutavas kunstis kujutatakse Püga Georgi seismas soomusrüüs, paremas käes ristilipp ja vaskus ristiga kilp, aga ka ratsanikuna hobuse seljas piigiga lohet tapmas. Püha Georgi motiivi on kujutatud Inglismaa, Gruusia ja Malta riigilipul ning Jamaica ja Fridzi saarte vapil. Georgi risti antakse ka sõjalise autasuna. 20. augustil 2003 avati Toris, Eesti sõjameeste mälestuskiriku juures professor Mati Karmini loodud ratsamonument Püha Jüri võitlus lohega (Lisa 12). Monument on püsitatud Eesti Vabadussõja võidu ja Eesti taasiseseisvumise tähistamiseks. 11
keisririigi ajal tõusis senaatoriteks ka esmalt Itaalia ja seejärel provintsiaristokraatia esindajaid. Senaatorid olid küll suurmaavaldajad kuid veetsid enamiku aega Roomas,kus nad olid kõrgemates riigiametites,nende seast määrati leegionide ülemad ja enamik provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisus-sinna kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased,kes jäid väljapoole senaatoriseisust.Algselt loeti ratsanikeks neid kellel oli jõukust hankida endale ratsahobune ja teenida ratsanikuna sõjaväes. See tähendus kadus aga üsna pea. Hilise vabariigi ja keisririigi ajal nim ratsanikeks lihtsalt teatud jõukuse saavutanud Rooma kodanikke,paljud neist olid suurmaavaldajad.Erinevalt senaatoritest tegeles enamik siin seisuses kaubanduse ja finantsasjadega.Just neist said impeeriumi rahaasjadega tegelevad ametnikud.Sageli määrati ratsanikke ja kohtunikeks. Lihtrahva enamiku mood linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad:väikemaaomanikud ja rentnikud
seejärel provintsiaristokraatia esindajad. Senaatorid olid küll suurmaavaldajad, kuid veetsid enamiku aega Roomas, kus nad olid kõrgemates riigi-ametites, nende seast määrati leegionide ülemad ja enamik provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Algselt loeti ratsanikeks neid, kes jaksasid osta omale ratsahobune ja teenida ratsanikuna sõjaväes, kuid see tähendus kadus õige pea. Hilise vabariigi ja keisririigi ajal nimetati lihtsalt teatud jõukuse saavutanud Rooma kodanikke. Erinevalt senaatoritest tegeles enamik ratsanikuseisusesse kuulujaid kaubanduse ja finantsasjadega. Seetõttu said just neist impeeriumi rahaasjadega tegelevad ametni-kud. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ja rentnikud
Algselt oli see Rooma linnriigi aristokraatia, kuid keisririigi ajaal tõusis senaatoriteks ka esmalt Itaalia ja seejärel provintsiaristokraatia esindajad. Nad olid kõrgemates riigiametites, nende seast määrati leegionite ülemaad ja enamik provintside asevalitsejad. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Algselt loeti ratsanikeks neid ,kellel oli jõukust hankida endale ratsahobune ja teenida ratsanikuna sõjaväes. Neist said impeeriumi rahaasjadega tegelevateks ametnikeks. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud. Kui linnad kasvasid, suurenes ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk. Kõik nad olid Rooma kodanikud. Roomas oli orjanduslik ühiskond. Vallutussõjad võimaldasid orje pidevalt juurde tuua ja
e. Sõjatehnika · Head kindlusepiirajad. · Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu 1. Seisused a. Senaatoriseisus: · Algul Rooma senaatorid. · Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia · Omasid latifundiume orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. · Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. b. Ratsanikuseisus: · Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes. · Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud. · Suurmaavaldajad. · Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. c. Vabad mehed: · Linnade käsitöölised. · Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud). · Proletaarid varatud linnakodanikud, kellele jagati tasuta vilja riigi kulul. d. Vabaks lastud tasu eest endale elatist teenivad orjad. · Võis end raha eest vabaks osta (omaniku heast südamest või ustava
· 500-lised võisid kuuluda igasse riigiametisse. Sõja ajal pidid nad oma raha eest ehitama ja mehitama sõjalaevu. Rahu ajal pidid korraldama seltskondlikke meelelahutusüritusi (teatrietendused, spordivõistlused). 3 · 300-lised on nim ka ratsanikeks, kuna sõja ajal oli neil kohustus ilmuda armeesse hobusega ratsanikuna. Varustus oli väga kallis, seepärast polnudki ratsanikke palju. Nad olid tagala ja külgede kaitseks. Õigused olid piiramatud. · 200-lised on nim ka hipliitideks. Sõja ajal pidid tulema sõjaväkke raskerelvastuses jalaväelastena. Varustus: allalastaba nina kaitsega kiiver, selja- ja rinnakaitsed, küünarnuki- ja põlvekaitsmed, suur ümmargune
detsembril 1989 aastal, sündis ja kasvas üles Wyomissingus, Pennsylvania hiigelfarmis. Seal farmis tegeleti jõulupuude ja hobuste kasvatamisega. Tema lapsepõlv möödus hobuste seljas ratsutades ja looduse ande nautides. Laulmispisikuga nakatas teda ooperilauljast vanaema, kes viis ta lauluvõistlustele ja sokutas teda lasteetendustesse. Taylori ema on Andrea Gardner, kes on koduperenaine ja isa on Scott Kingsley Swift, börsimaakler. Kuigi ta ema unistus oli näha teda professionaalse ratsanikuna, läks Taylori elutee teisiti. Taylori talent näitas ennast välja varakult: kui ta käis perega vaatamas animeeritud muusikafilmi Walt Disney Stuudiolt, oskas Swift kõiki sõnu peast laulda. Siis hakkaski Taylor esitama karaoke laule kohalikes kaubanduskeskustes, avatud mikrofoni showdel. 4.klassis võitis ta Rahvusliku luulekonkurssi 3-leheküljelise luuletusega "Monster In My Closet", mis tõlkes tähendab "Koletis minu kapis". Kui Swift oli 10, tuli nende arvutit
aristokraatia, kuid hiljem tõusis senaatoriteks ka Itaalia ja seejärel provintsiaristokraatia esindajad. Senaatorid olid küll suurmaavaldajad, kuid veetsid enamiku aega Roomas, kus nad olid kõrgemates riigiametites. Senat säilitas ühiskondliku positsiooni, kuid kaotas poliitilise tähenduse. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased,kes jäid väljapoole senaatoriseisusest. Üldiselt olid nad need kes jõudsid endale lubada hobust ha teenida ratsanikuna sõjaväes. See tähendus kadus aga üsna kiirelt. Hiljem nimetati neid lihtsalt mngi teatud jõukusepiirini jõudnud Rooma kodanike, paljud neist olid suurmaavaldajad. Nad tegelesid kaubanduse ning finantsasjadega, millega senaatorid ei tegelenud.seega määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Lihtrahva enimiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elanud põlluharijad. Kui linnad kasvasid kasvasid ka proletaaride ehk varatute linnakodanike arv. Eriti oli neid Roomas.
ja seetõttu on just sellel alal ka palju erinevaid loomamaske või lausa loomadeks rõivastumist. Mardikombestikku kuuluvad eeskätt mardi(ka kadri)karu, kuid ka mardihobune, mardisokk (sama maski kasutati ka aastavahetusel), mardilammas ja mardikurg. Läänemaal ja Saaremaal on paiguti käinud ringi ka mardihani. Maskeerumine toimus võimalikult lihtsalt: poeti näiteks kahekesi teki või lina alla, mõnikord jäi teine n.-ö ratsanikuna poolest saadik nähtavaks. Kure ja hane juures kasutati valget lina, suurrätti, kuuevarrukast pistetud käsi kujutas linnupead. Muude loomade puhul aitas pahupidi kasukast, soku puhul ka uhkest sarvedega peast, mis tihti oli kepi otsa pistetud. Miks maskeeruti loomadeks? Seletusi on sellelegi tavale palju, alates sellest, et surnute hinged liikusid ringi erinevate loomade ja lindudena, et osa neist kujutas endast kunagisi loodusjõude
dus ja sõltumatus nii linna kui ka üksikisiku seisukohalt, kogukonna, jumalate ja kangelaste seotus. Rooma kodaniku väärtushinnangutes oli kõige kõrgemal kohal kogukond. Kõrgeim seadusandlik organ oli rahvakoosolek. Ohverdada end kogukonna nimel oli kõrgeim au ja kohustus. Rooma oli edukas ka tänu oma sõjaväe organisatsioonile: iga kodanik pidi tsensuse kohaselt osalema kas ratsanikuna kümnes või jalamehena kahekümnes sõjakäigus. Isa õpetas poisile sõdalase ja põlluharija oskusi, aga ka kodaniku kohustusi Isa otsustas oma laste käitumise üle, karistades neid nii, nagu pidas vajalikuks ja seda oma surma-ni. Perekond oli isa au ja uhkus. Väärikalt kasvatatud pojad, kes oskasid õigesti käituda, allusid seadustele kutsusid esile kogukonna heakskiidu ja seda pidas iga isa suurimaks tasuks.
dus ja sõltumatus nii linna kui ka üksikisiku seisukohalt, kogukonna, jumalate ja kangelaste seotus. Rooma kodaniku väärtushinnangutes oli kõige kõrgemal kohal kogukond. Kõrgeim seadusandlik organ oli rahvakoosolek. Ohverdada end kogukonna nimel oli kõrgeim au ja kohustus. Rooma oli edukas ka tänu oma sõjaväe organisatsioonile: iga kodanik pidi tsensuse kohaselt osalema kas ratsanikuna kümnes või jalamehena kahekümnes sõjakäigus. Isa õpetas poisile sõdalase ja põlluharija oskusi, aga ka kodaniku kohustusi Isa otsustas oma laste käitumise üle, karistades neid nii, nagu pidas vajalikuks ja seda oma surma-ni. Perekond oli isa au ja uhkus. Väärikalt kasvatatud pojad, kes oskasid õigesti käituda, allusid seadustele kutsusid esile kogukonna heakskiidu ja seda pidas iga isa suurimaks tasuks.
tavadega ja seetõttu on just sellel alal ka palju erinevaid loomamaske või lausa loomadeks rõivastumist. Mardikombestikku kuuluvad eeskätt mardi(ka kadri)karu, kuid ka mardihobune, mardisokk (sama maski kasutati ka aastavahetusel), mardilammas ja mardikurg. Läänemaal ja Saaremaal on paiguti käinud ringi ka mardihani. Maskeerumine toimus võimalikult lihtsalt: poeti näiteks kahekesi teki või lina alla, mõnikord jäi teine n.-ö ratsanikuna poolest saadik nähtavaks. Kure ja hane juures kasutati valget lina, suurrätti, kuuevarrukast pistetud käsi kujutas linnupead. Muude loomade puhul aitas pahupidi kasukast, soku puhul ka uhkest sarvedega peast, mis tihti oli kepi otsa pistetud. Miks maskeeruti loomadeks? Seletusi on sellelegi tavale palju, alates sellest, et surnute hinged liikusid ringi erinevate loomade ja lindudena, et osa neist kujutas endast kunagisi
Võitlustaktika: Maniipul leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Sõjatehnika Head kindlusepiirajad. Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu Seisused Senaatoriseisus: Algul Rooma senaatorid. Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia Omasid latifundiume orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. Ratsanikuseisus: Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes. Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud. Suurmaavaldajad. Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. Vabad mehed: Linnade käsitöölised. Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud). Proletaarid varatud linnakodanikud, kellele jagati tasuta vilja riigi kulul. Vabaks lastud tasu eest endale elatist teenivad orjad. Võis end raha eest vabaks osta (omaniku heast südamest või ustava teenistuse eest). Elas vaba inimese kombel, kuuludes koos varaga ikka peremehele.
Võitlustaktika: Maniipul leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Sõjatehnika Head kindlusepiirajad. Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu Seisused Senaatoriseisus: Algul Rooma senaatorid. Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia Omasid latifundiume orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. Ratsanikuseisus: Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes. Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud. Suurmaavaldajad. Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. Vabad mehed: Linnade käsitöölised. Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud). Proletaarid varatud linnakodanikud, kellele jagati tasuta vilja riigi kulul. Vabaks lastud tasu eest endale elatist teenivad orjad. Võis end raha eest vabaks osta (omaniku heast südamest või ustava teenistuse eest). Elas vaba inimese kombel, kuuludes koos varaga ikka peremehele.
Võitlustaktika: Maniipul – leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Sõjatehnika Head kindlusepiirajad. Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu Seisused Senaatoriseisus: Algul Rooma senaatorid. Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia Omasid latifundiume – orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. Ratsanikuseisus: Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes. Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud. Suurmaavaldajad. Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. Vabad mehed: Linnade käsitöölised. Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud). Proletaarid – varatud linnakodanikud, kellele jagati tasuta vilja riigi kulul. Vabaks lastud – tasu eest endale elatist teenivad orjad. Võis end raha eest vabaks osta (omaniku heast südamest või ustava teenistuse eest). Elas vaba inimese kombel, kuuludes koos varaga ikka peremehele.
annaabi.ee 
