MONOSAHHARIIDID (KOOSNEVAD 3-ST KUNI 6-ST SÜSINIKUST GLÜKOOS, FRUKTOOS), OLIGOSAHHARIIDID (KOOSNEVAD 2-ST KUNI 3-ST MONOSAHHARIIDIST SAHHAROOS, MALTOOS, LAKTOOS) JA POLÜSAHHARIIDID (KOOSNEVAD MONOSAHHARIIDIDEST TÄRKLIS, TSELLULOOS). MILLISED ON SAHHARIIDIDE ÜLESANDED? ENERGEETILINE (GLÜKOOSI KASUTAMINE); EHITUSLIK (RAKUKESTAD TAIMEDEL). MILLISTEST AINETEST KOOSNEVAD LIPIIDID? RASVAD, ÕLID, VAHAD, STEROIDID. MILLISED ÜLESANDED ON LIPIIDIDEL? ENERGEETILINE (RASVAVARUDE LAGUNDAMISEGA TEKKIV VAJALIK ENERGIA); EHITUSLIK (NAHAALUNE RASVKUDE LOOMADEL). STEROIDID JA KOLESTEROOL ON VAJALIKUD SIIS, KUI NEID ON PIISAVALT; HALVAD SIIS, KUI NEID ON LIIGA PALJU. MILLEST KOOSNEVAD VALGUD? AMINOHAPETEST. MILLINE ON AMINOHAPETE EHITUS? ALUSELISTE OMADUSTEGA AMINORÜHM (-NH4) JA HAPPELISTE OMADUSTEGA KARBOKSÜÜLRÜHM (-COOH). MILLISED ON VALGU MOLEKULIDE STRUKTUURID? ESIMENE JÄRK
sajandil. Karude koguarvuks maailmas hinnatakse 185 000 kuni 200 000. Neist elab Venemaal umbes 120 000 ja USAs 32 500. Eestis hinnati karude arvuks 2001. aastal 550 isendit. Karude toit ja toitumine Karude toit sõltub aastaajast ning ühe või teise toiduaine saagikusest. Koopast väljunud, söövad nad sipelgaid, haavavõrseid, otsivad talvel surnud loomade korjuseid, ajavad mööda jääkoorikuga kaetud lund põtru taga, ent elavad esialgu ikkagi põhiliselt taliuinakust järele jäänud rasvavarude arvel. Kui lumi ära sulab, söövad nad mulluseid marju, rohelisi kasve, hiljem noori haavalehti ning väikesi loomi ja linnumune. Südasuvel toituvad mitmesugustest marjadest. Siberis on karudel oluliseks toiduks seedripähklid, meie suure kodumaa lõunapiirkonnas aga sarapuupähklid, tammetõrud, kastanid ja metsikud puuviljad. Karu talv Talve, kõige toiduvaesema aja, veedavad karud koopas. Nende uni on põgus ega sarnane talveunega
o. seedeelundkonna põhiülesanne Jämesoole 3 ülesannet organismis: Organismile vajaliku vee tagasiimendumine veresoontesse; Jääkide ladustuskoht , toimub ka käärimine ja roiskumine bakterite abil ning väljaheite moodustamine; Teatud bakteriliikide abil K- vitamiini valmistamine GLÜKOOS - põhiline energiaaallikas. Millised on võimalused glükoosivarude täiendamiseks ? süsivesikute seedimisel; glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest; keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis olevast rasvkoest); kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) HINGAMISELUNDKOND Hingamiselunkonna mood. elundid ehk organid: (ka õhu teekond hingamisteedes) ninaõõs, neel, kõri, trahhea ehk hingetoru, kopsurorud ehk bronhid, brohhioolid( kopsutorude peenemad harud), alveoolid ehk kopsusombud Hingamise 3 faasi on:
juba novembris. Ent kui ilmad püsivad pikalt soojad, nagu eelmise aasta lõpus, siis ei heida nii mõnigi loom magama, vaid liigub ringi. Paljud loomad ärkavad taliuinakust isegi südatalvel suuremate sulade ajal. Samuti virgutakse varajastel kevadetel tavapärasest tunduvalt varem. Võrreldes talveunega kulub taliuinakus loomadel märksa rohkem energiat. Seetõttu kasutavad nad talviseid ärkvelolekuaegu toitumiseks. Pole harvad juhtumid, kui talvel uinakust äratatud loomad rasvavarude vähesuse tõttu või muul põhjusel enam ei uinugi, vaid jäävad kevadeni ringi liikuma ja toitu otsima. Kes eestis magavad talveund? Talveund magavad kõik meie kahepaiksed ja roomajad. Rohukonnad ja rohelised konnad lähevad talvituma veekogude põhjamutta või kivide vahele. Mõned rohukonnad talvituvad sobivate veekogude puudusel ka vanades salvkaevudes. Kui saarmas või mink leiab veekogu põhjast
enamsti kaetud ka organismi mineraalainete vajadus. Mikroelemendid jaotuvad organismis ebaühtlaselt ja koonduvad kindlatesse elunditesse. Spordiga tegelejale on väga tähtsad mineraalained magneesium, kaalium, raud, kaltsium, mille sisaldust organismis on soovitav aegajalt vereanalüüsiga kontrollida. Toitumise põhitõed vastupidavuse arendamisel Olenevalt koormuse kestvusest ja tugevusest viib optimaalse koormusega vastupidavustreening organismi glükogeeni ja rasvavarude vähenemisele. Kui madala intensiivsuse korral kasutatakse energiaks valdavalt rasvu, siis tugevamal koormusel kasutatakse ka süsivesikuid. Samas on targa treeninguga võimalik organismi rasvapõletamist suurendada, säilitades organismi süsivesikutevarusid ehk glükogeeni depood. Koormusjärgselt tuleb kindlasti süsivesikuid tarbida, samuti peaks hilisem toit olema süsivesikuterikas. Soovitav on tarbida 5 korda päevas aedvilja ja puuvilja, ehk 400 g aedvilja ja 250 - 300 g puuvilja.
tekkimisele, seedimisele ja haavade paranemisele. B2 vitamiin e. riboflaviin - 100 g päevalilleseemnetes on 0,25 mg B2 vitamiini. Riboflaviin kuulub olulise osana ensüümidesse, mis aitavad muundada süsivesikuid ja rasvu energiaks. 100 g päevalilleseemneid sisaldab 1,40 mg pantoteenhapet. Pantoteenhapet on vaja kõrge elutoonuse hoidmiseks, põletikuliste protsesside profülaktikaks, stressikaitseks, rasvavarude vähendamiseks, keskendumisvõime parandamiseks, naha ja juuste tervishoiuks, vereringe normaliseerimiseks. Mineraalainetest on päevalilleseemned rikkad kaltsiumi poolest. Luukoe moodustamisel on see element asendamatu. Päevalilleseemned on ka üheks peamiseks magneesiumiallikaks. Magneesium suurendab nakkusele vastupanu võimet, aitab vältida ateroskleroosi, vähendab närvisüsteemi erutuvust, alandab vererõhku.
enamsti kaetud ka organismi mineraalainete vajadus. Mikroelemendid jaotuvad organismis ebaühtlaselt ja koonduvad kindlatesse elunditesse. Spordiga tegelejale on väga tähtsad mineraalained magneesium, kaalium, raud, kaltsium, mille sisaldust organismis on soovitav aegajalt vereanalüüsiga kontrollida. Toitumise põhitõed vastupidavuse arendamisel Olenevalt koormuse kestvusest ja tugevusest viib optimaalse koormusega vastupidavustreening organismi glükogeeni ja rasvavarude vähenemisele. Kui madala intensiivsuse korral kasutatakse energiaks valdavalt rasvu, siis tugevamal koormusel kasutatakse ka süsivesikuid. Samas on targa treeninguga võimalik organismi rasvapõletamist suurendada, säilitades organismi süsivesikutevarusid ehk glükogeeni depood. Koormusjärgselt tuleb kindlasti süsivesikuid tarbida, samuti peaks hilisem toit olema süsivesikuterikas. Soovitav on tarbida 5 korda päevas aedvilja ja puuvilja, ehk 400 g aedvilja ja 250 - 300 g puuvilja.
Pruunkarude kodupiirkonna suurus oleneb ka populatsiooni geograafilisest asukohast, mis ilmselt on tingitud elupaiga produktiivsuse erinevustest kus on rohkem süüa, seal ei pea nii palju liikuma toidu otsimiseks. Karude sügisene liikumine on seotud eelkõige valmistumisega taliuinakuks ning seoses sellega on sel perioodil põhiliseks liikumisaktiivsust määravaks teguriks taliuinakuks tarvilike nahaaluste rasvavarude kogumiseks vajaliku toidu kontsentreeritus alal. Lisaks toidule mõjutab sel perioodil karude liikumisaktiivsust ka karu sugu ning talvitumiseni jäänud aeg: paar nädalat enne taliuinakusse jäämist väheneb karude liikumismäär nii emaste kui isaste karude puhul, kuid isaste keskmine liikumisdistants on suurem kui emastel. Eestis on karu kodupiirkonna suurust ja kasutust uuritud vaid ühe emase karu telemeetrilise jälgimise abil aastatel 2005. 2006
mittevajalik alkohol, lisaks ka energiat mitteandvad vesi, vitamiinid ja mineraalained.Toiduaineteks seevastu on näiteks porgand, jahu, piim, liha, kartul, õun, suhkur ja muu, mida me kas sööme kohe või millest me hakkame rooga valmistama. 14.Millisel 4 viisil saab Sinu keha glükoosi( millest, millal) 1.süsivesikute seedimisel 2. glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest 3. keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis olevast rasvkoest) 4. kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) 15.Milliste elundite kaudu väljutatakse Sinu kehast jääkaineid? Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2
mittevajalik alkohol, lisaks ka energiat mitteandvad vesi, vitamiinid ja mineraalained.Toiduaineteks seevastu on näiteks porgand, jahu, piim, liha, kartul, õun, suhkur ja muu, mida me kas sööme kohe või millest me hakkame rooga valmistama. 14.Millisel 4 viisil saab Sinu keha glükoosi( millest, millal) 1.süsivesikute seedimisel 2. glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest 3. keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis olevast rasvkoest) 4. kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) 15.Milliste elundite kaudu väljutatakse Sinu kehast jääkaineid? Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2
Valkude ainevahetuses on vaja sünteesida uusi kudesid, seda eriti teisel ja kolmandal poolel, kui laps kasvab kõige kiiremini. Ema keha ei ladusta valku esimesel poolel selleks, et loode saaks, seda teisel poolel kasutada. Loode saab valku ema toidust, mistõttu tuleb kindlustada pidev piisava valgukoguse saamine toiduga. Rasvade ainevahetuses toimunud muutuste tõttu kogub ema rasva raseduse esimesel poolel, teisel poolel suureneb selle kasutamine. Raseduse edenedes suureneb ema rasvavarude kasutamine. Suurenenud kolesterooli varu on vajalik platsenta steroidhormoonide sünteesiks ja loote närvide ja rakumembraanide moodustamiseks. Rasvad peaksid moodustama päeva jooksul 25 - 35%. Rasvade vähesuse korral võib muutuda probleemseks nõutava koguse asendamatute rasvhapete ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine, võib langeda organismi vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule. Immuunsus nõrgeneb ning organism on vastuvõtlik külmetushaigustele.
Mikroelemendid jaotuvad organismis ebaühtlaselt ja koonduvad kindlatesse elunditesse. Spordiga tegelejale on väga tähtsad mineraalained magneesium, kaalium, raud, kaltsium, mille sisaldust organismis on soovitav aegajalt vereanalüüsiga kontrollida. Toitumise põhitõed vastupidavuse arendamisel Olenevalt koormuse kestvusest ja tugevusest viib optimaalse koormusega vastupidavustreening organismi glükogeeni ja rasvavarude vähenemisele. Kui madala intensiivsuse korral kasutatakse energiaks valdavalt rasvu, siis tugevamal koormusel kasutatakse ka süsivesikuid. Samas on targa treeninguga võimalik organismi rasvapõletamist suurendada, säilitades organismi süsivesikutevarusid ehk glükogeeni depood. Koormusjärgselt tuleb kindlasti süsivesikuid tarbida, samuti peaks hilisem toit olema süsivesikuterikas.
Miinused: - Rasvkude on kehas ebasoodsates paiknemiskohtades Lihastest kaugel - Energia vabanemine toimub mitmes etapis. Esmalt on rasvad vaja lagundada glütserooliks ja rasvhapeteks, alles siis lähevad rasvhapped mitokondritesse - Sama kasutuskoguse korral vajab rasvade lagundamine rohkem hapnikku võrreldes süsivesikutega, sest rasvade endi koostises on hapnikku väga vähe - Alla teatud piiri keha rasvavarud langeda ei tohi - Vanemate inimeste rasvavarude intensiivsel lõhustamisel kasvab mürgituse oht, sest rasvkoesse talletunud mürgid vabanevad (üle poole kilo nädalas kaotada ei tohi) - Rasvkude ise on energeetiliselt väheaktiivne - Valkude ainevahetuse eripära Valgud: Eripära: - Tavainimese energiavahetuses on valkude osakaal väike. - Mida suurem on kehaline koormus, seda valgurikkamat toitu organism vajab. Põhjused: o Suureneb lihasmass o See on vajalik lihaste mikrovigastuste parandamiseks Miinused:
Biokeemilised signaalid siseneva ja tarbitava energia hulga äratundmiseks. 1.Lühiajalised aktiivsed söömise ajal 2.Pikaajalised teava üldise energia seisundi kohta. Signaalid lähtuvad maost, soolestikust, pankrease beeta-rakkudest ja rasvarakkudest, nende eesmärgiks on aju. Signaalid edastavad küllastatuse tunde, oluline lühiajaline signaal on CCK ja glükagoonilaadne peptiid-1 (GLP-1), mis on soolestiku lühiajalised signaalid ajule. Leptiin (rasvavarude seisund) ja insuliin (glükoositase veres)on pikaajalised signaalmolekulid. 2. Metabolismi põhimõte, metaboolsed rajad, metabolismi kaardid. Organismide jaotus energia- ja süsinikuallika ning hapnikutarbe järgi. Organismidel on energiat vaja peamiselt: 1. Mehaanilise töö tegemiseks (lihaste kokkutõmbed, rakkude liikumine) 2. Ainete transpordiks 3. Makromolekulide sünteesiks Energia saadakse väliskeskkonnast valgusest (fototroofid) või süsinikuühendite oksüdeerimisest
seedekulglas kui ka ajus ja on samuti küllastustunde teket stimuleeriva f-niga.Neptiin on rasvkoe hormoon, teda produtseerivad rasvarakud. ... on küllastustunnet tekitav...Ajus endas tekivad samuti kas siis nälja- või küllastustekitavad hormoonid. Osa nendest mediaatorid. Kõige tugevam ajus tekkiv näljatunnet tekitav hormoon on neuropiptiid Y. Neuropiptiid Y stimuleerib nälja või isu keskust hüpotaalamuses, mis reguleerib söömist. Suurendab toidu tarbimist, söömist, rasvavarude suurenemist. Peaaju närvid ja nende f-d: Vaata skeemi! Otsaju: Otsaju osad on peaaju koor ja peaaju koore alused tuumad ehk basaalganglionid. Basaalganglionide f-n on liigutuste koordinatsioon. Nende ärritus kutsub esile kindla iseloomuga stereotüüpseid liigutusi. Nad osalevad ka liigutuste programmi mällu salvestamisel. Basaalganglionide kahjustusel ongi häiritud liigutuste koordinatsioon, sujuvus
Liigist ja uurimiseesmärgist olenevalt võib vanuserühma määrata erisuguse täpsusega (nt ühe-, kahe-, kolmeaastane). Seisundiline ehk füsioloogiline struktuur – väljendame hinnangute kaudu (nt pallisüsteem). Isendite olukord, avaldub elujõulisusena, mis väljendab isendite konkurentsivõime, viljakuse, toitumuse, lopsakuse, kahjustatuse hinnangute kaudu. Nt kui rändline rõngastatakse, siis määratakse nende toitumust rasvavarude järgi rinnal. Sooline struktuur (sugude suhe) – emaste ja isaste isendite arvu suhe (loomade puhul). Erinevates elujärkudes saab märkida soolist struktuuri. Taimedel nt ühe- ja kahekojalised taimed. Ruumiline (territoriaalne) struktuur – nt rühmitatud, juhuslik. Sesoonne struktuur – avaldub nt üheaastastel taimedel. Ka loomade puhul. Nt lehetäidel suviti neli põlvkonda, kui isaseid ei ole. Etoloogiline ehk sotsiaalstruktuur – ainult loomadel
14. Millised on olulisemad muutused südame-vereringe süsteemis? - Vere üldmahu (vere plasmamahu) vähenemine. Vere plasma = vere vedel osa - Suureneb südamelöögisagedus - Vähenevad südame löögi- ja minutimaht - Väheneb südame lihasmass 15. Miks hakkab lihas pärast mõnenädalast treeningupausi sama koormuse juures rohkem laktaati tootma? Kuna aeroobne energiatootmispotensiaal väheneb. 16. Kuidas on treeningupaus seotud keha rasvavarude suurenemisega? Samal ajal kui rasvu põletavates punastes lihaskiududes mitokondrite arv (rasvade põletamise potentsiaal) väheneb, kasvab mitokondrite arv rasvarakkudes mitmekordseks. Seda tuuakse üheks võimalikuks seletuseks, miks sportlased koguvad treeningupausi ajal suhteliselt palju rasva – keha tegeleb energiavarude potentsiaali parandamisega. 17. Miks on treeningupausi järgsed muutused tippsportlase ja algaja organismis erinevad?
. -.:st nende ne ja ehituslik. :, - 'rstab see- 2.11" Nahaalune rasvkude kaitseb hiiljest liigse ,' ssugune on lipiidide ehitus ja mis on nende jahtumise eest ja annab talle voolujoonelise keha- kuju. Rasvavarude lagundamisega saab ta aga .r lesanded? elutegevuseks vajalikku energiat. ' iJicl or-r orgaaniliste uhendite klass, ktrhu - :.t polti- lr-rvad rasvad, olid, vahad, steroidid it. vees - :rroleku 1- ''rrsti mittelahustuvad uhendid
perioodi üleminekuks toimuvad ettevalmistused ◦ Puhkeperioodi lõpetamiseks on vaja madalaid temperatuure Kõikjal peale ekvaatori toimuvad aastaaegade muutused ◦ Organismide füsioloogilised ja morfoloogilised muutused keskkonna vastusteks Milliseid muutused esinevad taimedel, millised loomadel? Talveuni Ebasoodsate tingimuste üle elamiseks aeglustatakse füsioloogilised protsessid ◦ Kehatemperatuur langeb ◦ Pulss aeglustub ◦ Ainevahetus aeglustub ◦ „Igiliikur“ – rasvavarude kasutamine Püsisoojased vs kõigusoojased Talveuni vs talveuinak Milliseid ebasoodsaid tingimusi on vaja üle elada? Milliseid strateegiaid kasutavad taimed? Euroopa hamstri uinakud Kohastumused temperatuurile Kasvu ja arengu perioodilisus taimedel Fotoperiodism: päeva pikkuse mõju kasvu ja arenguga seotud nähtustele ◦ Sõlmevahede kasvukiirus ja pikkus ◦ Säilituselundite moodustumine jne.
23% kehavereringesse Ülejäänu energiaks, Glc või rasvade sünteesiks Rasvad VLDL kujul rasvkoesse 62) Organismi energiaallikad söögivaheaegadel ja nälgimisel. Söögivaheaegadel : Insuliini tase langeb, glükagoon tõuseb Glükogenolüüs Glükoneogenees Suureneb aminohapete kasutamine energia saamiseks Rasvkoes aktiveerub lipaas, vabanevad rasvhapped, mis seostuvad vereplasma albumiiniga (NEFA - nonesterified fatty acids) ja transporditakse kudedesse või maksa Nälgimisel: Lülitumine rasvavarude tarbimisele, lihaskude säästetakse NEFA kasutatakse maksas ketokehade moodustamiseks (energia saamiseks glükoosi asemel) Ketokehade moodustumist stimuleerib glükagooni kõrge tase ja madal glükoositase. Osa NEFA-t kasutatakse maksas VLDL sünteesiks, mis on lisatranspordisüsteem rasvhapete viimiseks kudedesse Kasvuhormooni sekretsiooni tõus stimuleerib rasvade kasutamist ja vere suhkrusisalduse tõusu
62) Organismi energiaallikad söögivaheaegadel ja nälgimisel. Söögivaheaegadel : Insuliini tase langeb, glükagoon tõuseb. Glükogenolüüd. Glükogenees karnivooridele ja mäletsejalistele pidevalt vajalik. Suurene aminohapete kasutamine energia saamiseks. Rasvkoes aktiveerub lipaas, vabanevad erinevad rasvhapped, mis seotakse vereplasma albumiiniga transpordiks kudedesse või maksa. Koed lülituvad ümber rasvhapete kui peamise energiaallika kasutamisele Nälgimisel: Lülitumine rasvavarude tarbimisele, lihaskude säästetakse. NEFA kasutatakse maksas ketokehade moodustamiseks. Kehale minimaalse glükoosi tootmiseks kasutatakse kehavalkude lagunamisel tekkinud aminohappeid põhiliselt pärit skeletilihastest. 63) Valguainevahetus: valkude ülesanded organismis, valkude bioloogiline väärtus, asendamatud ja asendatavad aminohapped, organismi lämmastikubilanss, valgu miinimum, süsivesikute ja rasvade valke säästev toime, valkude uuendamine organismis. Valguainevahetus.
annaabi.ee 
