Haug 0,7 Lõhe 13,3 Merelõhe 0,8 Merehaug 2,5 Jõeahven 0,8 Mereahven 3,6 Lest 1,9 3.1 Oomega- 3 ravhapped Oomega-3 rasvhappeid leidub rasvastes kalades, heeringas, lõhe, angerjas, makrell ja sardiinid. Antud rasvhappeid on vaja aju normaalseks funksioneerimiseks, samuti on vajalikud aju ehituses. Reguleerib immuunsüsteemi, vereringetja on oluline närvisüsteemi talituses. 3.2 Valgud Kalas leiduvad valgud sisaldavad kõiki inimesele vajalikke aminohappeid. Magevee kalades on valke 18- 12%, merekalades 17- 18% on ka liike kellel on valke 25%. Kala
Eesti kaladest angerjad, lõhed ja viidikad. RASVARIKKA KALALIHA AUSTAJA ÜLDTÕED Pärast kudemist on kalade rasvasisaldus väike. Rasvasisaldus sõltub aastaajast. Mida suurem on kala, seda rasvasem ta on. (Võrreldes liigikaaslastega.) Kalarasva koostises on rohkesti pika ahelaga polüküllastamata rasvhappeid ehk omega3 rasvhappeid. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES Vitamiinidest on kalades rasvlahustuvaid vitamiine A, D ja E. Rohkem on neid rasvastes kalades. Vesilahustuvatest vitamiinidest erinevaid B rühma vitamiine. Mikroelemente on rohkesti erinevates merekalades. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES Kalalihast saab inimtegevuseks vajalikku joodi, vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda. Koos luudega söödavad kalad on olulised fosfori, magneesiumi ja kaltsiumiallikad meie toidulaual. MIS TEEB LÕHE JA FORELLI ERITI VÄÄRTUSLIKUKS ? Väga hea rasvhapete koostis.
Süsivesikud moodustavad suurema osa taimsete toiduainete kuivainest. Toiduainetes leiduvad süsivesikud jagatakse suhkruteks ja mittesuhkruteks. Süsivesikuid leidub tera-, kaun- ja köögiviljades, loomsetes toiduainetes piimas ja maksas. Rasvad on nagu süsivesinikudki inimorganismile energiat andvaiks toitaineiks. Nende väärtus on üle kahe korra suurem, kui süsivesinikkudel ja valkudel. Rasva leidub piimas, koores, võis, munakollases, rasvases lihas, rasvastes kalades jne. Keemiliselt ehituselt koosnevad rasvad glütseriinist ja rasvhappest. Taimerasvad on kõrge kalorsusega ja nad sisaldavad palju küllastamata rasva, mille tõttu on soovitatav, et 1/3 päevasest rasvavajadusest kaetaks taimeõlidega. Taimeõlisid saadakse paljude taimede viljadest ja seemnetest (päevalilleseemned, sinepiseemned, sojaoad jne.) Kasutatud kirjandus: 1. U. Kokasaar, M. Martin (2003) BIOLOOGIA PÕHIKOOLILE 4. OSA kirjastus Avita 2. Interneti lehekülg www
· Kalarasva tarbimine parandab kolesterooliainevahetust, aidates vältida ateroskleroosi e. veresoonte lupjumise teket. · Kala sisaldab hulgaliselt oomega-3-rasvhappeid, mis on tervise seisukohalt parim rasvhape. · Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, kuna tänapäeva inimeste toit ei sisalda eriti palju oomega-3 rasvhappeid. Mikrotoitained · Kalas on rasvas lahustuvaid vitamiine A, D ja E, eriti just rasvastes kalades. · Vesilahustuvatest vitamiinidest on palju B-rühma vitamiine, need on peamiselt kalalihases. · C-vitamiini kalades väga pole, kuid on mõned erandid(koger). · Kalalihast saab inimene elutegevuseks vajalikku joodi, vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda. · Koos luudega söödavatest kaladest saab inimene fosforit, magneesiumi ja kaltsiumit. Mikrotoitained · Eriti rikkalikult on neid vitamiine peale rasva ka kalamaksas.
algmaterjalideks on looduslik või mehaaniliselt peenestatud mitteplastsest osast kvartsliiv ja tolm - tavalistes pulber ja võimalikud sideained. Kuumutamisel kasvavad pulbri Mitteplastsed koostisosad - tolm, tellise-savides ca 50...60%, osakesed ühtseks massiks. Mida kõrgem on liiv, lubjakivi, rauaühendid, rasvastes savides alla 40%. orgaaniline aine ja muud lisandid Vähendab savi plastsust ja kuumutamistemperatuur, seda enam kahanevad paakuvad Kasutatavamad savikad sidumisvõimet osakesed. materjalid on savid, kaoliinid ja rauaühendid - annavad
· Aktiviseerib sugunäärmete, kilpnäärme ja parakilpnärme tööd. · Hoiab meie luud tugevad, sest reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, soodustab nende omastamist ja luudesse ladestumist. · Võimaldab kesknärvisüsteemi korras hoida, stimuleerib selle tööks vajaliku fosforhappe ainevahetust. · Aitab organismil vastu panna külmetushaigustele D-vitamiini leidub : loomsetes toiduainetes ( kalamaksas, piimarasvas, munades, kalamarjas, rasvastes kalades ), spinatis, salatis, kapsas, tomatis. Organism saab seda ka värskes õhus jalutades ja päikese käes viibides. · D-vitamiin ei hävi kulinaarsel töötlemisel · Et seda hästi omandataks ja et see organismile soodsalt mõjuks, peab olema organismis piisavalt valke, rasvhappeid, kaltsiumi, A ja C- ning B-rühma vitamiine sisaldavaid toiduaineid. · Kõige paremini omastatakse D-vitamiini jogurtitest , rõõsast
Nitrosoamiinid tekkivad nitriti reaktsioonist amiinidega kõrgetel temperatuuridel. Nitrosoamiinide tekke eeldusteks on amiinide olemasolu (värskes lihas on väga vähe) ja piisavalt madal pH. Nitrosoamiinide moodustumise võib esile kutsuda kas keemiline või mikrobiaalne reakstioon. Nitrosoamiinide moodustumine sõltub aminorühma struktuurist ja teisest lämmastiku sisaldavast ainest, ka reaktsiooni tungimustest (pH, amiiini leeliselisus, temperatuur). Nitrosoamiinide teke on ka kõrgem rasvastes koetes võrreldes tailihaga, sest kuumtöötlemise jooksul rasv jõuab kõrgema temperatuurini kui tailiha. Mikroorganismid võivad ka võtta osa nitrosoamiinde moodustamises erineval moel nitriti ja nitraati redutseerimine, proteiinide lagundamine amiinideks ja aminohapeteks, nitrosoamiinide teket soodustavate ensüümide moodustamine, sobiliku pH tase loomine. Nitrosoamiinide tüübid: N-nitrosodimethylamine (NDMA) N-nitrosodiethylamine (NDEA) N-nitrosodipropylamine (NDPA)
kõige rohkem. Oliiviõlis on linoolhapet suhteliselt vähe, kuid see-eest rohkesti monoküllastamata olehapet. 6 Kokkuvõte Seisukoht, et kõik taimerasvad on tervislikud ja paremad, pole tõsiselt võetav. Näiteks kookos- ja palmiõli pole rasvhapete poolest sugugi loomsetest paremad, kuna neid kasutatakse küpsetistes, friteerimisõlides, rasvastes sõmerates müslides. Küpsetistes, mis säilivad kaua, on kasutatud taimerasva, (milles on ohtrasti küllastatud ja transrasvhappeid), mitte taimeõli, mis on voolavas olekus. Kasutan toidu praadimisel, passeerimisel, hautistes, küpsetistes, hoidistamisel põhiliselt ,,Risso" rapsiõli, mis sisaldab 8g küllastatud, 62g monoküllastamata ja 30g polüküllastamata rasvhappeid. Salateid teen tavaliselt õlivabalt, proovinud olen soja- ja oliiviõliga, mille sortiment on poes
Nitrosoamiinid Juba 1970. aastal pöörati tähelepanu soolatud lihatoodetes nitrosoamiinide tekkele. Nitrosoamiinid tekkivad nitriti reaktsioonist amiinidega kõrgetel temperatuuridel. Nitrosoamiinide tekke eeldusteks on amiinide olemasolu (värskes lihas on väga vähe) ja piisavalt madal pH. Nitrosoamiinide moodustumise võib esile kutsuda kas keemiline või mikrobiaalne reakstioon. Nitrosoamiinide teke on kõrgem rasvastes koetes võrreldes tailihaga, sest kuumtöötlemise jooksul rasv jõuab kõrgema temperatuurini kui tailiha. 13 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Oht tervisele 1) N-nitrosoamiinid – kantserogeenid Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, mis võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust. 2) Methemoglobineemia
Lisalugemiseks Kreemides olev kollageen ei lähe rakku, sest molekul on liiga suur. Naha nooruse tagavad muud tegurid: UV-kiirguse vähesus C-vitamiin - kollageeni moodustamiseks, E-vitamiin - aitab neutraliseerida vabu radikaale, A-vitamiin on vajalik naha taastamiseks ja paranemiseks, selle puudus võib muuta naha kuivaks ja kestendavaks. B2-vitamiin ehk riboflaviin (piim, juust, rohelised köögiviljad, sojaoad). oomega-happeid (asendamatud) on vajalikud hormoonide tootmiseks. ( rasvastes süvaveekalades -lõhe, makrell, sardiinid, tuunikala, heeringas, linaseemnetes, linaseemneõlis, oliiviõlis, sojaubades, sojaõlis, lill- , spargekapsas. Loobu suhkrust ja rafineeritud nisujahust toitude tarbimisest - põhjustab hüperglükeemia, mille tagajärjel kollageen kalestub ja kaotab oma elastsuse. http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=15049 3. Ehituslik ülesanne 1 1
rasvhapetele. Hüdrogeenitud rasvad tõstavad vere kolesteroolitaset ning see omakorda võib viia südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkeni. Eriti suur on transrasvhapete mõju siis, kui nende kogus toidus katab üle 1% päevasest toiduenergiast ehk 2000 kcal puhul rohkem kui 3 grammi. Kuna meie toidus on polüküllastumata rasvhapetest ülekaalus Ω-6 rasvhapped, siis tuleks suurendada rasvastes merekalades, meresaadustes, rapsi- ja linaõlis sisalduvate Ω-3 rasvhapete tarbimist. Ω-6 ja Ω-3 rasvhapete omavaheline tasakaal peaks olema 1:1, kuid on meie toidus umbes 20:1. Ω-6 rasvhapete rohkus toidus võib aga suurendada näiteks aterosklerootilise südamehaiguse, osteoporoosi, astma, ekseemide ja äkksurma tõenäosust. Margariini valmistatakse tahketest ja/või vedelatest taimsetest ja/või loomsetest rasvadest. Piimarasva
Rasvhapped erinevad pikkuselt ja kaksiksidemete asukoha poolest Küllastumata rasvhapped – rasvhapped, milles esineb üks või mitu kaksiksidet, on ülekaalus taimsetes rasvades, mis esinevad toatemperatuuril vedelas olekus ehk õlina, oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Arv märgib esimest kaksiksidet omavat süsiniku aatomit loetuna ahela otsmisest süsinikust llma rasvadeta inimene elada ei saa, Inimorganism ei suuda ise sünteesida nt alfa- linoleenhapet (leidub rapsi- ja sojaõlis, rasvastes merekalades) ja linoolhapet (leidub taimeõlides), seega on need inimese toidus asendamatud Küllastunud rasvhapped – kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud, Leidub eeskätt loomsetes rasvades, mis on toatemperatuuril tahked Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid, inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena, esinvead samuti veres vabas vormis
arenenud rinnavähiga naistel. Uurimistööd juhtinud dr Carlo Palmieri märkis ajakirjas Journal of Clinical Pathology, et leid lisab kaalu teooriale, mille kohaselt on D-vitamiini tasemel roll rinnavähi progresseerumises. Varasematest uuringutest on teada, et rinnavähki esineb enam naistel, kes elavad piirkonnas, kus aastase päikesevalguse kogus on madalam. D- vitamiin tekib nahas päikesevalguse toimel, ent seda leidub muuhulgas ka piimatoodetes, kalamaksaõlis ja rasvastes kalades. Laborikatsetes on leitud sedagi, et D-vitamiin takistab vähirakkudel pooldumast. Rinnavähk on naistel kõige levinum vähkkasvaja vorm, mida diagnoositakse maailmas igal aastal enam kui miljonil patsiendil.(,,D-vitamiin aeglustab rinnavähi süvenemist" http://veebikodu.blogspot.com/2006/10/d-vitamiin-aeglustab-rinnavhi- svenemist.html ) 2. 7. D-vitamiin ei alanda üldist vähiriski Vastupidiselt mitmetes varasemates väikesemahulistes uuringutes leitud D-vitamiini
Sellise vahekorra saamiseks peaks lipiididest umbes 2/3 olema taimne rasv. Toitumisalased uuringud on näidanud, et enim tarbitakse ω-6 rasvhappeid(~ 20 korda rohkem kui ω- 3- rasvhappeid) ω-6 rasvhapete rohkus toidus võib suurendada mitmete haiguste riski kasvu (aterosklerootilisele südamehaigused, osteoporoosid, astma, äkksurm, ekseemid)Tuleks jälgida, et nende omavaheline suhe tarbitavas toidus oleks ~ 1:1 .ω-3 rasvhappeid on rasvastes merekalades, meresaadustes, rapsi- ja linaõlis, põldtuderi ehk camelina õlis Taimseid rasvu iseloomustab vähene küllastunud ja kõrge küllastumata rasvhapete sisaldus (tabel 4.4). Erandiks on kookosrasv, mis sisaldab küllalt palju küllastunud rasvhappeid (eriti laurhapet) ja vähe linoolhapet. Kõrge polüküllastumata rasvhapete sisaldus on soja-, rapsi- ja päevalilleõlis. Hea toiduõlina
· kalaliha on TOIDUVALMISTAMISE ALUSED o suuretoiduväärtusega o organismi poolt kegesti omastav o vähese sidekoega-kiiresti ja kergelt;kuumtöötlusega aeg võrreldes lihaga lühike Toiduained kalas o VESI kuni 83% o Valk 13-25% Enamus kalu on väherasvased, väike energiasisaldus Rasvaste kalade rasv on kasulik · Mineraalained 1-1,5% · Vitamiin A ja D rasvastes kalades , E ja B Kalade liigitus · Rasvasisalduse järgi o Lahjad((ahven,haug,tursk,särg,heik,koha,...) o Poolrasvased(lest,räim,kilu,siig) o Rasvased(lõhe,forell,heeringas,angerjas) · Elukoha järgi o Magedaveekalad(särg,haug,koger,linask) o Merekalad ja ookeanikalad(merikurat, merikeel,merikukk) Vee omadused määravad maitse Magedaveekalad peenemate luudega
estersidemega; Nimetetakse ka triglütseroolideks; Rasvhapped erinevad pikkuselt ja kaksiksidemete asukoha poolest. Rasvhapped: Küllastumata rasvhapped - milles esineb üks või mitu kaksiksidet. On ülekaalus taimsetes rasvades, mis esinevad toatemperatuuril vedelas olekus ehk õlina. Oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Arv märgib esimest kaksiksidet omavat süsiniku aatomit loetuna ahela otsmisest süsinikust. Inimene ei suuda ise sünteesida nt alfa-linoleenhapet (leidub rapsiõlides, rasvastes merekalades) ja linoolhapet (taimeõlides). Inimese jaoks toidus asendamatud. Küllastunud rh - kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud. Loomsetes rasvades, mis toatemp tahked. Mida rohkem on lipiidides küllastamata rh, seda madalamal temperatuuril see ühend sulab. Loomsetes lipiidides rohkem küllastatud rvd. Transsarvhapped - liik küllastumata rh, mis käituvad organismis nagu küllastunud rvd.
hulgaliselt oomega-3-rasvhappeid, mis on tervise seisukohalt parim rasvhape. M.Zilmer, U.Kokassaar ja T.Vihalemm lisavad veel, et eriti palju oomega-3 rasvhappeid leidub merekalades. Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, kuna tänapäeva inimeste toit ei sisalda eriti palju oomega-3 rasvhappeid. Mikrotoitained Vitamiinidest on kalas rasvas lahustuvaid vitamiine A, D, E, kusjuures just rohkem rasvastes kalades. Vesilahustuvatest vitamiinidest on kalast küllaltki palju B-rühma vitamiine, need on koondunud peamiselt kalalihasse. C-vitamiini on kalades vähevõitu, kuid on mõned erandid, näiteks kogres on küllaltki palju C-vitamiini. Mikroelemente on rohkelt samuti merekalades. Kalalihast saab inimene elutegevuseks vajalikku joodi, vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda. Koos luudega söödavatest kaladest saab inimene fosforit, magneesiumi ja kaltsiumit. Ka S.Vitsur
on vaja nihutada loomsete rasvade vähendamise ja taimsete suurendamise suunas. Siinjuures on oluline märkida, et taimsete rasvade suurendamisel ei tohiks dieet sisaldada liialt margariine ja teisi hüdrogeenitud taimerasvu sisaldavaid tooteid. Eriti oluline on asendamatute rasvhapete piisav leidumine toidus. Asendamatud rasvhapped on linoolhape (-6, leidub taimeõlides, eriti palju on päevalilleõlis) ja alfa-linoleenhape (-3, leidub rapsi-, oliivi ja sojaõlis, rasvastes merekalades, parapähklis, eriti palju linaõlis ja -seemnetes). Asendamatuid rasvhappeid ei suuda inimorganism sünteesida, seega peab neid toiduga kindlasti saama. Oluline on ka nende omavaheline suhe, hea kui see oleks vähemalt 10:1, veelgi parem oleks 4 osa linoolhapet ühe osa alfa-linoleenhappe kohta e 4:1. Laktatsiooni ajal sünteesivad piimanäärmed aktiivselt imikule vajalikke rasvhappeid. Selline süntees on küllalt keeruline ja energiatnõudev ning erinevate rasvhapete
paigutusest ühendis. PCB-d on antropogeensed (inimtekkelised) kemikaalid, mille kasutamine tootmises on tänapäevaks viidud miinimumini. Äärmiselt stabiilsed ühendid, endiselt keskkonnas ringluses aastakümneid tagasi sinna sattunud PCB-d. Keskkonda lisanduda võib neid jäätmete põletamisel. PCB-d sisaldavad alati lisandina dioksiine. Esineb trafoõlides, tehase suitsugaasides; tekib jäätmepõletusel. Toiduahelas akumuleeruvad PCB-d rasvastes toodetes, eelkõige kalas ja lihas. Jõuavad inimorganismi enim kalade kaudu. Arvatakse, et PCB e saadakse: · 41,6% kaladest · 27,7% piimatoodetset · 11,6% rasvmääretest · 10,4% lihast · 6,8% puu- ja juurviljadest · Võib esineda mitmesugustes hiinapärastes kastmetes (näiteks sojakastmetes), mille üheks komponendiks on valkude hüdrolüsaat. Tavaliselt sisaldab hüdrolüüsitav toiduaine rasvu ja ka need hüdrolüüsivad osaliselt.
annaabi.ee 
