imelaps.ee/pg/nahk/6.shtml Naha koostis Marrasknahk (e epidermis) keha veekindel kaitsekiht, mis koosneb pidevalt uuenevatest rakkudest Sarvkiht marrasknaha pindmine osa, mis koosneb surnud rakkudest Pärisnahk (e dermis) asub epidermise all ja selles paiknevad naha elusstruktuurid (Veresooned, närvilõpmed, rasu- ja higinäärmed, karvade juured) Nahaaluskude e alusnahk (e hüpodermis) naha sügavaim kiht, mis koosneb rasvarakkudest Bakterid Hulk ja arvukus sõltub: vanusest, soost, naha puhtusest, niiskusest, nahavigastuste ja haiguste olemasolust http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.lefo.net/eworksheets/4klass/9loodus/images/4-9-3- 1.jpg&imgrefurl=http://www.lefo.net/eworksheets/4klass/9loodus/4-9-3- 1.htm&h=200&w=200&sz=23&tbnid=N4sFefJSBNcJ:&tbnh=99&tbnw=99&start=9&prev=/images%3Fq%3Dbakt Naha uuenemine
muutuvad lamedamaks. Välimises kihis asuvad tuumatud, lamedad ja surnud rakud, need meenutavad enamasti soomuseid. Pärisnahk Pärisahk koosneb enamuselt tihkest sidekoest. Selles nahakihis asuvad paljud erinevad struktuurid nagu: närvilõpmed, valutundlikud rakud, rasunäärmed, higinäärme juhad ja lümfisooned. See kiht annab nahale vetruvusese ja elastsuse. Alusnahk Alusnahk (kõige alumine) on vahelüli naha ja organite vahel. Alusnahk koosneb sidekoest, rasvarakkudest ja pool keharasvast asub selle all kudedes. Selles nahakihis asub ka rohkelt veresooni ja lümfisooni. Naha Ülesanded Vitamiinide omandamine- Me saame naha kudu omandada D- vitamiini päikesest Tundeelund- Nahas asuvad valu-, temperatuuri- ja puutetundlikud rakud. Erituselund- Naha läbi eritame higi ehk ebavajalikke aineid kehast. Kaitse- Nahk kaitseb meie siseelundeid
Küsimused lk 71 + lisaküsimused 8-10 1. Missuguse koe hulka kuulub rasvkude? Rasvkude kuulub sidekoe hulka. Koosneb rasvarakkudest ning mille ülesanneteks on varuainete kogumine, temperatuuri hoidmine ning siseorganite kaitsmine. 2.Selgitage keemilise sünapsi tööpõhimõtet Keemilise sünapsi tööpõhimõte on informatsiooni edasiandmine ja töötlemine ning vahendada selgroogsetel närvisüsteemist tulevaid signaale lihastega (neuromuskulaarne liides e. motoorne terminal) Närvirakk võib teistega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui
nädalaga. Nendes kihtides leidub ka pigmenti sisaldavaid rakke, millest sõltub naha värvus. Dermis e. pärisnahk Dermises on palju veresooni, millest rakud saavad toitaineid. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete ja retikulaarsete kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. Alusnahk Alusnahk ehk on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvas asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. Toornaha keemiline koostis (Haines 1999): - vesi 60-64% - kollageen 25-29% - plasmavalgud (albumiin, globuliin, retikuliin) 4% - keratiin 3% - rasvad 2-5% - elastiin 1% - mineraalained 0,5% - süsivesikud 0,5% - muu 1% Nahahooldus Nahahoolduse eesmärgiks on soodustada naha loomuliku funktsioneerimist. Õige nahahooldus on
vanarahva meditsiinist ja sellest, kuidas enda nahk võimalikult pehme ja sile hoida. Tselluliidiga võitlemiseks on olemas väga palju erinevaid vahendeid ja neid tuleb aina juurde. Iga inimene peaks leidma endale sobiliku vahendi või meetodi, mis just neile kõige paremini sobib. Minu arvates aitab kõige paremini tselluliidist vabaneda piisav spordi tegemine, sest treening põletab rasva väga tõhusalt ja tselluliit koosneb rasvarakkudest. Kuna trenn tugevdab lihaseid ja parandab toonust, muutub ka keha siledaks ja pringiks. KASUTATUD ALLIKAD Ott, Tiina-Mai. Tselluliidi elulugu. Tervis, mai 2006. Fleming, James. Tselluliit kardab kohvi ja küüslauku. Mirror, 19.04.2002. Kivilo, Evelin. Tsellukatrikid. Tervis, juuni 2006. 5
Nende emal on mure: tüdrukud olid varem äravahetamiseni sarnased, nüüd aga mutuuvad järjest erinevamaks. Kirsi läheb paksuks, ometi on Lille see, kes pidevalt sööb. Lille käib igal õhtul trennis või lihtsalt jooksmas, Kirsi aga küpsetab kodus kooki. Suurema osa koogist sööb ära Lille, Kirsti aga läheb paksuks. Selgitage, mis kaksikutega toimub. Lille lihased on pidevalt palju töös, need lagundavad glükoosi, veresuhkru tase langeb, olemasolevates rasvarakkudest võetakse rasva, mida kasutatakse uue glükoosi tootmiseks. Peale trenni kasutatakse küpsetistest saadavad energiat ja toitaineid muuhulgas ka lihaskoe moodustamiseks. Kõikide eluavalduste juures on rohke lihas, see mis tarvitab pidevalt rohkem energiat (glükoosi ja rasva). Kirsi liigub vähe, tema lihased kõhetuvad ja kasutavad seetõttu vähe energiat, vähesed koogid, mis ta sööb, tõstavad veresuhkru taset. Keha toodab insuliini, insuliin muudab glükoosi glükogeeniks ja
korkkude). Loomsete kudede neli põhitüüpi on epiteelkude (katte- ja kaitsefunktsioon, imendumine, eritamine; marrasnahk, soole- ja näärmeepiteel), sidekude (tugi-, toite- ja kaitsefunktsioon; kõhr- ja luukude, veri), lihaskude (liikumine ja toestamine; skeleti ja siseorganite lihased) ning närvikude (ärrituste vastuvõtmine, ümbertöötamine, erutuse edasiandmine; pea- ja seljaaju, närvid ja närvisõlmed). Rasvkude on sidekude, mis koosneb rasvarakkudest ning mille ülesanneteks on varuainete kogumine, temperatuuri hoidmine ning siseorganite kaitsmine. Kõhrkude on sidekude, mis on elastne ja pisut kollane ning mille ülesanneteks on tugi- ja kaitsefunktsioon ta moodustab organismi toese ning on kaitseks siseorganitele. Luukude on sidekude, mis on kõva ja veidi elastne, rakuvaheaines on lisaks kiududele suurel hulgal mineraalaineid, rakud on haralise kujuga, ülesanneteks on tugi- ja
Lümfis võivad esineda ka valgeliblede ülejäänud liigid. 1.3 Retikulaarne sidekude Retikulaarne sidekude koosneb pikkade harude abil seotud rakkudest ja retikulaarkiududest ning esineb luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas. Retikulaarrakkudel on võime muutuda teisteks rakuvormideks (näiteks makrofaagideks, vereloomeelunditeks jt) või hakata fagotsüteerima. 1.4 Rasvkude Rasvkude koosneb tihedalt üksteise vastas asuvatest rasvarakkudest, rakuvaheainet on vähe. Rasvrakkudele on omane akumuleerida endasse rasvatilgakesi, mistõttu suurema osa rakust täidab rasv, tsütoplasma koos tuumaga on surutud õhukese kihina rakumembraani alla. Rasvkudet on palju nahaaluskoes ja rasvikutes. Pilt . Rasvkude 1.5 Kohev sidekude Kohev sidekude koosneb kolloidsest rakkudevahelisest põhiainest, kollageenkiududest, elastsetest kiududest ja rakkudest
elastsetest kiududest ja rakkudest. Kollageenkiud sisaldavad valku kollageeni, mis annab koele vastupidavuse. Niitjad elastsed kiud, mis sisaldavad valku elastiini, moodustavad võrgustiku ja muudavad koe väga elastseks. Koheva sidekoe rakkudel on toite- ja kaitsefunktsioon. Kohev sidekude ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ning seostab elundeid omavahel. 3.3 Rasvkude Rasvkude koosneb tihedalt üksteise vastas asuvatest rasvarakkudest, rakuvaheainet on vähe. Rasvarakkudele on omane akumuleerida endasse rasvatilgakesi, mistõttu suurema osa rakust täidab rasv, tsütoplasma koos tuumaga on surutud õhukese kihina rakumembraani alla. Rasvkudet on palju nahaaluskoes ja rasvikutes. Rasvkude teostab varundus, hoiustus, soojustus, amortisatsiooni funktsioone. See kude jaguneb kahte liiki: valge rasvkude ja pruun rasvkude. Inimestel domineerib valge rasvkude. Pruun rasvkude
juhad, karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete (elastiin) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. ALUSNAHK Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. NAHA ÜLESANDED Nahal tervikuna on hulgaliselt ülesandeid. · Kaitse nahk kaitseb organismi sisekeskkonda väliskeskkonna mõjude eest. · Homöostaatiline funktsioon vee ja soojuse tasakaalu organismis reguleeritakse naha abil.
Inimese võimekus saavutab maksimumi 25ndaks eluaastaks. Kehalised võimed ja nende langus algab pärast 30ndat eluaastat. Vastupidavuserialadel algab langus 40aastaselt. Lapsepõlv jaotatakse 1-16 eluaastat, olulisim puberteediperiood. Enne esimest eluaastat imikuiga oluline, sest toimuvad suurimad muutused organismis. Misiganes muutus lapsel elus on, seda suuremat mõju ta avaldab. Kui inimene on ülekaaluline sel perioodil, on ta ülekaaluline kogu oma elu. Kõik sõltub rasvarakkudest. Rasvarakke elu jooksul juurde ei teki. Teine puberteediperiood, kus toimuvad kehalised iseärasused, muutused, mis sel perioodil on, mõjutavad kogu elu. Täiskasvanueas on võimekus konstantsed, vanuriigas organismi võimed alanevad. Südame löögimaht, süstoolne maht vähenevad vananedes. Hapnik jõuab lihastesse vähem. Pulsisagedus vanusega alaneb aastaga 1 löök. Lihasjõud, vastupidavus. Maksimaalsed 25-35. Märgatav alanemine 50-eluaastal.
lümfisooned, närvilõpmed, puute- ja valutundlikud rakud, rasunäärmed ja higinäärme juhad, karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete (elastiin) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. 14. Kuidas toimub hingamise regulatsioon? Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. 15. Vereringeelundkond: veri, veresooned. Vereringeelundkonda kuuluvad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab pideva ainevahetuse.
kui loomulik liha, kuna saab modifitseerida küllastunud ja küllastumata rasvade tasakaalu ja lisada erinevaid toitaineid. Kariloomadele söödetakse sisse suurel hulgal antibiootikume ja hormoone ja loomade toiduga võivad nad saada veel pestitsiide ja teisi mürke, mis võivad sattuda ka lihasse. In vitro liha eemaldab selle ohu, kuna on koostisosad on täpselt kontrollitud. Esimesed saadaolevad in vitro lihad saavad olema arvatavasti kombinatsioonid lihaskiududest, rasvarakkudest(maitseks) ja veresoontest(värvi ja raua jaoks). Need kasvatatakse eraldi ja segatakse hiljem kokku. See aga ei tohiks olla suur probleem, kuna praegu tarbitavad kanapallid ja hot dogid ei erine sellest millegi poolest. Esimesed burgerid võivad maksta umbes 300 000 dollarit burgeri kohta, kuid aja möödudes hind väheneb, kui leitakse effektiivsemaid tootmismeetoideid. (Maria 2012) Joonis 2. Esimesed in vitro lihad on tuhmid õhukesed lihaplaadid. Mõju keskkonnale
sattunud kahjulikud mikroorganismid ja nende mürgid). *lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmede poolt eritatud lümfotsüütidest. *retikulaarne sidekude – koosneb pikkade harude abil seotud rakkudest ja retikulaarkiududest ning esineb luuüdis, lümfisülmedes, põrnas. Retikulaarrakkudel on võime muutuda teisteks rakuvormideks või hakata fagotsüteerima. *rasvkude – koosneb tihedasti üksteise vastu surutud rasvarakkudest. Rakuvaheaine on vähe. Rasvarakkudele on omane akumuleerida endasse rasvatilgakesi, mistõttu suurema osa rakust täidab rasv, tsütoplasma koos tuumaga on surutud õhukese kihina rakumembraani alla. Rasvkude on palju nahaaluskoes ja rasvikutes. *kohev sidekude – koosneb kolloidsest rakkudevahelisest põhiainest, kollageenkiududest, elastsetest kiududest ja rakkudest. Kohev sidekude
Aeroobne põhivastupidavustreening laiendab veresooni, eelkõige verekapillaare. Samas kasvatab see ka südant. Suurem süda suudab pumbata rohkem verd liikvele. See kiirendab taastumisprotsesse, seda nii treeningu jooksul seeriate vahel kui ka üldist treeningutest taastumist. Toitainete transport lihastesse mängib lihaskasvu puhul suurt rolli. Trenni ajal vajame energiat, mida saame nii lihaste kui ka maksa glükogeenivarudest, samuti veres olevast energiast ja rasvarakkudest. Pärast treeningut on taastusjoogi kiire imendumine oluline, kuid veri on see, mis viib toitained lihasteni. Isegi kui tarbid ultrasuperhüperhüdrolüüsitud proteiini, ei jõua see lihastesse lihtsalt iseenesest.Treeningu ajal tungib veri lihastesse, see veretung või pump on oluline lihaskasvu puhul. Kui veri tungib lihasesse, siis see justkui venitab seda suuremaks (ning loomulikult viib sinna hapnikku ja toitaineid). Rohke vere tulemuseks on hea pump. Laiad veresooned ja
Veresoontes epiteelirakkudele kinnitunud liporoteiinlipaasid hüdrolüüsivad külomikronitest TAGid ning vabad rasvhapped ja MAGid viiakse rakku sisse. Rakus sünteesitakse ja talletatakse rasvhapped TAGdena. Rakusignaalid energiahomöostaasil: Biokeemilised signaalid siseneva ja tarbitava energia hulga äratundmiseks. 1.Lühiajalised aktiivsed söömise ajal 2.Pikaajalised teava üldise energia seisundi kohta. Signaalid lähtuvad maost, soolestikust, pankrease beeta-rakkudest ja rasvarakkudest, nende eesmärgiks on aju. Signaalid edastavad küllastatuse tunde, oluline lühiajaline signaal on CCK ja glükagoonilaadne peptiid-1 (GLP-1), mis on soolestiku lühiajalised signaalid ajule. Leptiin (rasvavarude seisund) ja insuliin (glükoositase veres)on pikaajalised signaalmolekulid. 2. Metabolismi põhimõte, metaboolsed rajad, metabolismi kaardid. Organismide jaotus energia- ja süsinikuallika ning hapnikutarbe järgi. Organismidel on energiat vaja peamiselt: 1
§ Liigid: Kohev sidekude- esineb seal, kus pole muud kude. Näiteks elundite vahel ja veresoonte ümber. Tihe sidekude- sisaldab rohkem kiude ja vähem rakke. Kiud jagunevad: elastsed kiud ja kollageensed kiud. Kõõlused ühendavad luid ja lihaseid ning sidemed ühendavad luid. Need sisaldavad hulgaliselt ühesuunalisi kollageenkiude. Elastne kude asub arterite ja veenide seintes ning selgroolülide vahel. Rasvkude- koosneb rasvarakkudest. Nende rakkude sisu on rasvatilkasid täis. Kõhrkude- elastne, kuid küllaltki vastupidav, puuduvad närvid ja veresooned. Luukude- sünnihetkel on osa lapse toesest veel kõhreline, siis toimub luustumine. Luukoes toimub intensiivne ainevahetus. Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse.Orgaanilised ainetest on olulisemad kiulised valgud, mis annavad luudele elastsuse. Veri- sidekude, mis sisaldab palju vedelat rakuvaheainet
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E vigastumisel on üldjuhul kahjustus jääv [2: 12-13]. Kosmeetilisest seisukohast on selle nahakihi ehituse tundmine oluline, kuna siin asuvad näärmed, mis mõjutavad naha puhtust ja tervist. Pärisnaha all on subkuutis ehk alusnahk ehk nahaaluskude ehk hüpodermis, mis koosneb põhiliselt rasvarakkudest. Subkuutise ülesandeks on mehhaaniline kaitse, soojusisolatsioon. Ühtlasi on alusnahk energia- ja hormoonide varula. Meestel ja naistel on nahaaluskude erinev [1: 96-97]. Naha funktsioonid: · Immunoloogiline kaitsefunktsioon kaitseb organismi nakkuse ja nakatumise eest. · Vee aurumise kaitse aitab organismil niiskust kinnistada. · Verehoidla 8-10% inimese vere mahust paikneb nahas.
NAHK JA SELLE TÖÖTLEMINE, JALATSID Epidermis on naha kõige pealmine, välimine kiht. See kujutab endast mitmekihilist lameepiteelkihti. Epiteelkiht kaitseb organismi vee, keemiliste ainete ja bakterite eest. Derma e. pärisnahk koosneb tihedast sidekoest. Dermas asuvad karvajuure sibulad, näärmete lõpmed, lihased, närvilõpmed ja tihe vere- ning lümfisoonte võrk. Derma on epidermisest eraldatud peenete poolläbipaistvate kollageenkiududega. Rasvkude tekib derma alla kogunenud rasvarakkudest. Erinevatel karuslooma liikidel on see erineva paksusega, mõnedel vaevu märgatav, mõnedel puudub hoopis. Rasvkoe hulgaline esinemine tingib nahkade esmase töötlemise käigus suuremat töö mahtu. Nahaalune lihaskude asetseb vahetult rasvkoe all või selle puudumisel derma all. See kiletaoline kiht on moodustunud vöötlihasrakkudest. Lihaskiht kinnitab naha keha külge. Kohtades, kus ta on hästi välja arenenud on naha eemaldamine raskem.
sidekoe rakkudest, mõnede elundite sinusoidsete kapillaaride endoteelirakud (maks, vereloomeelundid) ja sidekoe makrofaagid Kohev sidekude Moodustab elundite ümber sidekoelisi adventitsiaalkesti, Ümbritseb veresooni, närve Koosneb fibroblastidest, histiotsüütidest (histotsüüdid ärritaja toimel võivad muutuda vabadeks makrofaagideks) Rasvarakud, plasmarakud, nuumrakud Rasvkude Varuainete kogunemise paik, organismi soojuse hoidja. Koosneb rasvarakkudest Kehakaalust 10-20% Rasvumise korral 35-50% Tugifunktsiooniga sidekoed 1.Tihe sidekude - koosneb kollageensete kiudude kimpudest ja elastsete kiudude võrgustikust Rakud: fibrotsüüdid Alavorm: Elastne sidekude ( elastsed kuid või membraanid). Esineb elastsete arterite seintes, kõri ja hingetoru sidemetes. Elastne sidekude on venitatav 2. Kõhrkude: Vere- ega lümfisooni ei ole 1. Hüaliin e. Klaaskõhrkude (trahhea, roidekõhred) 2. Elastne (epiglottis) 3
Verest (maatriks- plasma; rakud- leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid; kiud) Lümfist (maatriks- lümf; rakud- leukotsüüdid; kiud). Luustiku sidekude koosneb: Verest (maatriks- anorgaanilised kaltsiumi soolad; rakud- osteotsüüdid; kiud- ossein) Kõhrest (maatriks- kondrin; rakud- kondrotsüüdid; kiud- elastiin ja kollageen). Rasvkoe sidekude koosneb: Verest (maatriks- rakuvahevedelik koos kõrge lipiidi sisaldusega; rakkudest- adipotsüütidest ehk rasvarakkudest; kiud- kollageen (harvaesinev). Nagu mainitud, on sidekude üks neljast peamisest koest organismis- teised on: epiteelkude, mille peamised funktsioonid on: kaitse, transport, sisemiste õõnsuste vooderdamine ja sekretsioon (sh. higi, pisarad) lihaskude, mis koosneb: skeletilihaskoest (vöötlihas, kontraktsioon vabatahtlik) silelihaskoest (silelihas, kontraktsioon tahtele allumatu) südamelihas närvikude, mis koosneb:
Derma on epidermisest eraldatud peenete poolläbipaistvate kollageenkiududega. 99 % dermast koosneb kollageenkiududest. See koostis määrab ka derma peamised omadused. Kollageenkiud on kokkusurutud, lindikujulise välimusega, paksusega 1 - 10µ. Kollageenkiud omakorda koosnevad peenikestest fibrilliniitidest paksusega 0,1 0,5µ, mis omakorda moodustuvad väiksematest osakestest protofibrillidest. RASVKUDE tekib derma alla kogunenud rasvarakkudest. Erinevatel karuslooma liikidel on see erineva paksusega, mõnedel vaevu märgatav, mõnedel puudub hoopis. Rasvkoe hulgaline esinemine tingib nahkade esmase töötlemise käigus suuremat töö mahtu. NAHAALUNE LIHASKUDE asetseb vahetult rasvkoe all või selle puudumisel derma all. See kiletaoline kiht on moodustunud vöötlihasrakkudest. Nahaalune lihaskiht on tugevamalt arenenud turja, kaela, rinna ja pea piirkonnas ning abaluude kohal ja väheneb paksuselt
annaabi.ee 
