Soolade ja hüdroksiidide lahustumine vees, vee elektrijuhtivus, rasklahustuvate ühendite lahustuvus, lahustuvuskorrutised, sademe tekkimine. Vee karedus, mööduv ja jääv karedus. Lämmastiku- ja fosforiühendid vees, nende kontsentratsioonide väljendusviisid. Lämmastikuühendite transformatsioon keskkonnas, nitrifikatsioon, denitrifikatsioon. Veekogude eutrofeerumine. Orgaanilised saasteained keskkonnas. Orgaaniliste saasteainete keskkonnaohtlikkus, näiteid orgaanilistest saasteainetest; orgaaniliste ainete lagunemine keskkonnas, biolagunemine ja
Sissejuhatus: Pb2+ -, Ag+ - ja Hg22+ - ioonide eraldamine teiste rühmade katioonidest põhineb nende katioonide kloriidide väga vähesel lahustumisel vees. Seetõttu on I rühma katioonide rühmareaktiiviks lahjendatud HCl lahus, mille toimel need katioonid sadestuvad rasklahustuvate kloriididena - PbCl 2, AgCl ja Hg2Cl2. Kõige suurema lahustuvusega on PbCl2, mille lahustuvus suureneb soojendamisel tunduvalt. Seda omadust kasutatakse Pb2+ - ioonide eraldamiseks teistest I rühma katioonidest. Sadestamisel tuleb vältida Cl - ioonide suurt liiga, sest PbCl2 ja AgCl moodustavad kloriidioonide liiaga lahustuvaid kompleksühendeid [PbCl4]2 ja [AgCl2]. Esimese rühma katioonide eraldamise ja tõestamise skeem: Tõestusreaktsioonid: Pb2+ - ioonide tõestusreaktsioonid
Kus kuumutatakse 1400°C temperatuuril liiv, kriit, valge kvarts, vahel ka marmor ning naatriumkarbonaat. Seejärel saadud sulam jahutakase ja saadaksegi klaas. Seda tüüpi klaas on tuntud ka kui lubiklaas. Naatriumkarbonaati kasutakse, kareda vee pehmendamiseks. Sooda on pesupulbrite , üks olulisi koostisosi just nimelt eesmärgiga muuta vett pehmemaks. Vee karedust tekitavad kaltium- ja magneesiumioonid , kuid aluselise soodalahuse mõjul sadestuvad need rasklahustuvate karbonaatidena välja ja nii muutub vesi pehmemaks Pesusoodat on tarvitatud ka meditsiinis, nimelt on seda kasutatud, ka soolatüügaste raviks, tänapäeval on see asendatud aga teiste viisidega üheks neist on näiteks soolatüüka külmutamine. Samuti kasutatakse pesusoodat lahusena, koos pesuseebi lahusega maasika-jahukaste tõrjeks, see on keskkonda säästev ja väga loodussõbralik tõrje viis, kuna sellega ei rikuta
Tähtsus: 1) reguleerib organismi veereziimi (soodustab vee eraldumist) Kaalium - K 2) osaleb närviülekannetes 3) osaleb rakkude pinnalaengu tekkes. 4) Kaaliumi ioonid mängivat tähtsat rolli väetistes Maakoores leidub: 2,3% Tähtsus: 1) Loomadel on Mg luukoe koostises rasklahustuvate sooladena. Magneesium - 2) Loomadel vajalik närvisüsteemi normaalseks talitluseks. Mg 3) loomadel aktiveerib ensüüme. 4) taimedel on klorofülli keskne element. Maakoores leidub: 4,1% Tähtsus: 1) osaleb luu ja kõhrkoe moodustamisel. 2) osaleb vere hüübimisel.
P4. KATIOONIDE IV JA V RÜHM Ba2+, Sr2+, Ca2+ ja Mg2+, K+, Na+ , NH4+ Neljanda ja viienda rühma katioonide vesilahused on värvuseta. P4.1 Katioonide neljanda rühma sadestamise alused Ba2+, Sr2+ ja Ca2+- ioonide eraldamine V rühma katioonidest põhineb nende ioonide rasklahustuvate karbonaatide BaCO3, SrCO3 ja CaCO3 moodustamisel (NH4)2CO3 toimel. Rühmareaktiiviks on ammooniumkarbonaat (NH4)2CO3, mis hürdolüüsub vesilahuses peaaegu täielikult: NH4+ + H2O NH3 H2O + H+ CO32- + H2O HCO3- + OH- (NH4)2CO3 + H2O NH4HCO3 + NH3H2O Rühmareaktiivi saamine: NH4HCO3 + NH4OH (NH4)2CO3 (NH4)2CO2 + H2O (NH4)2CO3 IV rühma katioonide Ba2+, Sr2+ ja Ca2+ sadestamine toimub (NH4)2CO3 lahusega ammoniaakhüdraadi ja ammooniumkloriid juuresolekul soojendamisega. P4.2 Analüüsi käik
+1 Cu, Ag +2 Zn, Hg, Fe +3 Fe +4 C, S +5 N, P, Cl +6 S +7 Cl Oksiid on kahest elemendist koosnev liitaine (keemiline ühend), mille üks koostiselement on hapnik. 1) Metallioksiidid tahked kristalsed ained (Na2O, K2O, CaO, CuO, Al2O3, Fe2O3, MgO) 2) Mittemetallioksiidid gaasid, vedelikud või tahked ained (SO2, CO2, P4O10 N2O5) Oksiidide saamine: 1) Lagunemisreaktsioonil CaCO3 = CaO + CO2 Rasklahustuvate hüdroksiidide lagunemisel Cu(OH)2 = CuO + H2O 2) Oksüdeerimisel e. hapnikuga reageerimisel 4Al + 3O2 = 2Al2O3 C + O2 = CO2 Keemilised omadused: 1) Metallioksiidid a) Leelismetalli oksiid reageerib aktiivselt veega, tekib leelis CaO + H2O = Ca(OH)2 b) Reageerib happelise oksiidiga, tekib sool CaO + CO2 = CaCO3 c) Reageerib happega, tekib sool ja vesi CaO + H2CO3 = CaCO3 + H2O 2) Mittemetallioksiidid
Katioonide IV ja V rühm Katioonide neljandasse rühma kuuluvad Ba 2+, Sr2+, Ca2+ ja viiendasse rühma Mg2+, K+, Na+ ja NH4+. Nende katioonide vesilahused on värvuseta. IV rühm eraldatakse viiendast rühmast rasklahustuvate karbonaatide moodustumisel (BaCO3, SrCO3, CaCO3 ) rühmareaktiivi (NH4)2CO3 toimel. Nõrga aluse ja nõrga happe soolana hüdrolüüsub ammooniumkarbonaat vees peaaegu täielikult. NH4+ + H2O NH3 H2O + H+ CO32– + H2O HCO3 – + OH– (NH4)2CO3 + H2O NH4HCO3 + NH3 H2O Kuna hüdrolüüsil tekkinud vesinikkarbonaat-ioon ei anna katioonidega rasklahustuvat sadet, lisatakse lahusele ammoniaakhüdraati, et nihutada tasakaalu karbonaatiooni tekke suunas
Sadet ei tekkinud, seega ei olnud lahuse ka Mg2+- ioone. Anioonide määramine Eelnevalt teadsin, et mu uuritav sool sisaldab üht aniooni. Esmalt pidin valmistama anioonide lahuse, kust oleks kõrvaldatud katioonid, mis võivad segada anioonide määramist. Selleks võtsin 5 ml analüüsitavat lahust, lisasin samapalju Na2CO3 lahust ja keetsin veevannil umbes 5 minutit. Et sadestumine oleks täielik, siis lisasin veidi tahket naatriumkarbonaati. Selle tulemusena sadestuvad katioonide rasklahustuvate karbonaatide või hüdroksiididena. Eraldasin lahuse tesntrifuugides. Aniooni tõestamist alustasin eelkatsetega. - Esmalt määrasin lahuse pH, mis oli ligikaudu 4. - Uurisin lahuse värvust, mis oli sinine. - Seejärel tõestasin anioonide tugevaid oksüdeerivaid omadusi. Selleks lisasin 4 tilgale lahusele hapestamiseks 1M H2SO4 , lisasin 3 tilka KI lahust ja 4 tilka tolueeni. Ekstraheerisin. Selle tulemusena muutus tolueeni kiht punaseks, järelikult võis väita, et tegu oksüdeerijaga.
Leelismetallide soolad. *NaCl naatriumkloriid on tähtsaim leelismetalli ühend, mida rahvapäraselt tuntakse ka keedusoola nime all. *Na2CO3 naatriumkarbonaati tuntakse rahvapäraselt soodana ja pesusoodana. Ta on valge, vees hästi lahustuv tahke aine, mille vesilahus on hüdrolüüsi tulemusena aluseline. Sooda kuulub enamike pesupulbrite koostisse, sest ta muudab vee pehmemaks. Vee karedust põhjustavad kaltsium- ja magneesiumioonid, kuid soodalahuse mõjul sadestuvad need rasklahustuvate karbonaatidena välja ja nii muutub vesi pehmemaks. *NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat on rahvapäraselt tuntud kui söögisooda. See on valge, vees hästi lahustuv tahke aine. Nii kuumutamisel kui ka kuumas vees lagunedes ta kergelt ning ühe saadusena eraldub CO2. Leiab rakendust küpsetuspulbrite koostises taigna kergitusainena. *Na2SO4 naatriumsulfaadi kristallhüdraati nimetatakse glaubrisoolaks
Sulgeda kolb korgiga, mida läbib vertikaaltoru ja soojendada nõrga leegiga, aeg-ajalt segades. Rasva seebistamine lõppeb umbes 10 minuti pärast. Kui lisada mõni tilk reaktsioonisegu kuuma destilleeritud vette, siis lahustub see täielikult. Jaotada kolbi sisu kaheks: ühele osale lisada umbes 20 ml küllastunud naatriumkloriidi lahust. Lahuse pinnale kerkiv seebikiht koguda ja pressida filterpaberi või riidetüki vahel kokku. Teisele osale lahusest vesinikkloriidhapet ning jälgida rasklahustuvate rasvhapete eraldumist. Seebi kasutamine: Kasutasime omatehtud seepi sellel samal plekil, mida varem olime juba üritanud pesta Vanishiga. See seep erilisi tulemusi ei andnud. Meie ei märganud mingit vahet. Ehk oli asi selles, et tegemist oli juba päris pikalt kuivanud muru- ja poriplekiga. pH tase: pH on lahuste happeliste ja aluseliste omaduste mõõt. Neutraalses vesilahusess on pH=7. Happelises keskkonnast rääkides peame silmas, et pH<7, aluselises keskkonnas on pH>7.
vett. Ilmselt pesin väga suure osa hõbeda-ioonidest lahusest välja. Algselt arvasin, et on tegemist juhtumiga, kus lahuses on Hg2+ -ioonide konts. suurem kui Ag+ -ioonide konts, kuid katse lämmastikhappe lisamise ja veega lahjendamisega ei õnnestunud. Valget sadet põhja ei tekkinud. Küsimuste vastused 1) Plii, hõbeda ja elavhõbeda katsioonide eraldamine teiste rühmade katioonidest põhineb nende katioonide kloriidide väga vähesel lahustumisel vees. HCl toimel sadestuvad nad rasklahustuvate kloriididena. 2) Lahusele, mis sisaldas ainult Pb2+ ja Ag+ -ioone, lisati kuuma konts. HCl-i ning valget sadet ei moodustunud, seega hõbekloriid ei sadestunud. Ilmselt on tegemist sellega, et konts. HCl on väga kange ning kui lisada lahusele liigselt Cl- -ioone, siis moodustavad PbCl2 ja AgCl hoopis kompleksühendid [PbCl4]2- ja [AgCl2]- , mis lahustuvad vees. 3.1) Ka = 1,6 x 10-5 M (PbCl2) = 278 g/mol PbCl2 Pb2+ + 2Cl- S S 2S Ka = S x (2S)2 = 4S3 S = 0,01587 mol/L
P4. KATIOONIDE IV JA V RÜHM Ba2+, Sr2+, Ca2+ ja Mg2+, K+, Na+, NH4+ Neljanda ning viienda rühma katioonide vesilahused on värvuseta. P4.1 Katioonide neljanda rühma sadestamise alused Ba2+, Sr2+ ja Ca2+- ioonide eraldamine V rühma katioonidest põhineb nende ioonide rasklahustuvate karbonaatide BaCO3, SrCO3 ja CaCO3 moodustumisel (NH4)2CO3 toimel. Kuna (NH4)2CO3 on nõrga happe ja nõrga aluse sool, siis hüdrolüüsub ta vesilahuses peaaegu täielikult: NH4+ + H2O NH3*H2O + H+ CO32- + H2O HCO3- + OH- (NH4)2CO3 + H2O NH4HCO3 + NH3*H2O Hüdrolüüsil tekkinud HCO3 -ioonid ei anna sadet Ba2+, Sr2+ ja Ca2+- ioonidega. Selleks, et vältida (NH4)2CO3 hüdrolüüsi, lisatakse lahusele ammoniaakhüdraati
valge sade, mis tõestas vaba Ag olemasolu NH2HgCl + Hg sademes, seega tõestas ka Ag+- ioonide olemasolu uuritavas lahuses. Milliste reaktsioonide tõttu võib Ag+-ioonide üleminek ammiinkompleksi olla raskendatud? Hg22+ ioonide tõttu võib Ag+ ioonide üleminek ammiinkompleksi olla raskendatud. 1. Hg22+, Pb2+, Ag+-ioonide eraldamine teiste rühmade katioonidest põhineb nende katioonide kloriidide väga vähesel lahustumisel vees. HCl toimel sadestuvad nad rasklahustuvate kloriididena. 2. Lahusele, mis sisaldas ainult Pb2+ ja Ag+ -ioone, lisati kuuma konts. HCl-i ning valget sadet ei moodustunud, seega hõbekloriid ei sadestunud. See on sellepärast, et konts. HCl on väga kange ning kui lisada lahusele liigselt Cl- -ioone, siis moodustavad kompleksühendid [PbCl4]2- ja [AgCl2]-, mis lahustuvad vees. 3.1) Ka = 1,6 x 10-5 M (PbCl2) = 278 g/mol PbCl2 Pb2+ + 2Cl- S S 2S Ka = S x (2S)2 = 4S3 S = 0,01587 mol/L S x M = 0,01578 x 278 = 4,39 g/L 3
3 tilka alisariini lahust ja hapestatakse CH3COOH -ga. Al3+-ioonide olemasolul jääb püsima punane värvus või sade alisariinlakk. Seda reaktsiooni segavad Fe3+, Mn2+ ja Cr3+-ioonid, mis annavad ka värvilisi lakke alisariiniga. Seetõttu on reaktsiooni alisariiniga otstarbekas teostada filterpaberil tilkreaktsioonina: filterpaberile kantakse 1 tilk K4[Fe(CN)6] lahust ja tilga keskele 1 tilk analüüsitavat lahust. Tilga keskel seotakse kõik teised Al3+-ioonide tõestamist segavad ioonid rasklahustuvate heksatsüanoferraatide(II) tekke tõttu. Al3+-ioonid difundeeruvad laigu äärtesse. Nüüd hoida laiku avatud NH3*H2O pudeli kohal laigu äärtesse tekib Al(OH)3. Alisariini lahuse tilgutamisel laigu äärtesse reageerib tekkinud Al(OH)3 alisariiniga ja moodustub lillakaspunane rõngas. Zn2+ - ioonide tõestamine a) 4...5 tilka aluselist lahust hapestatakse äädikhappega ja lisatakse 4...5 tilka rohelist ditisooni lahust tetraklorometaanis. Zn2+-ioonide olemasolul muutub
Kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O, fluoreeritud gaasid (HFC, PFC, SF6). Kasvuhoonegaasid absorbeerivad maapinnalt peegeldunud infrapunast kiirgust, mis peaks väljuma atmosfääris kasvuhooneefekti tugevnemine. GWP global warming potentsial ehk globaalse soojenemise potentsiaal näitab, mitu korda on kasvuhoonegaas soojuse tagasipeegeldamise võimelt efektiivsem kui süsinikdioksiid. Arvutused põlemisreaktsioonide võrrandite alusel. ... Soolade ja hüdroksiidide lahustumine vees, rasklahustuvate ühendite lahustuvus, lahustuvuskorrutised, sademe tekkimine. Lahustuvuskorrutis: Ksp =[Ca2+][CO3-2]. Rasklahustuva ühendi küllastunud lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide korrutis (antud temperatuuril) jääv suurus. Sademe tekkimine: sade tekib, kui ioonide kontsentratsioonide korrutis ületab lahustuvuskorrutise. Vee elektrijuhtivus. Elektrijuhtivus võime juhtida elektrivoolu, on tingitud laetud osakeste (ioonide) olemasolust vees. Vee karedus ja kareduse liigid.
3 tilka alisariini lahust ja hapestatakse CH3COOH -ga. Al3+-ioonide olemasolul jääb püsima punane värvus või sade alisariinlakk. Seda reaktsiooni segavad Fe3+, Mn2+ ja Cr3+-ioonid, mis annavad ka värvilisi lakke alisariiniga. Seetõttu on reaktsiooni alisariiniga otstarbekas teostada filterpaberil tilkreaktsioonina: filterpaberile kantakse 1 tilk K4[Fe(CN)6] lahust ja tilga keskele 1 tilk analüüsitavat lahust. Tilga keskel seotakse kõik teised Al3+-ioonide tõestamist segavad ioonid rasklahustuvate heksatsüanoferraatide(II) tekke tõttu. Al3+-ioonid difundeeruvad laigu äärtesse. Nüüd hoida laiku avatud NH3·H2O pudeli kohal laigu äärtesse tekib Al(OH)3. Alisariini lahuse tilgutamisel laigu äärtesse reageerib tekkinud Al(OH)3 alisariiniga ja moodustub lillakaspunane rõngas. Ka siin ei õnnestunud tilkreaktsioon väga hästi. Tekkis küll lillakaspunane rõngas, kuid seistes lillakaspunane värvus kadus. Proovisin ka esimest tõestusmeetodit ning seal õnnestus tõestada
On eeskätt loomne element. Ülesanded: läheb raskesti lahustuvate sooladena luukoe koostisesse; on osmoregulaator ja vereelektrolüüt; osaleb lihaskontraktsioonis ja vajalik vere hüübimisel. Taimede puhul Ca-pektaadid lähevad vahelamelli koostisesse (sellest kujunevad kestad). Kaltsiumi saab piimast ja piimatoodetest, kalast ja osade taimede lehtedest. Mg (magneesium) – nii loomades kui taimedes. Ülesanded: rasklahustuvate sooladena luukoe koostises; paljude ensüümide aktivaator (just nende jaoks, mis kindlustavad fosfaatrühma ülekande); vajalik ribosoomide ehitusüksuste seostumiseks ning molekuli bioloogilise protsessi läbiviimiseks. Klorofülli keskne element; Osaleb Mg-pektaadina vahelamelli tekkes. 3 Cl (kloor) – ainus anioon, tasakaalustab positiivset laengut. Ülesanded:
Ca (kaltsium) - osaleb luukoe moodustamises ja on hammaste koostises. On eeskätt loomne element. Ülesanded: läheb raskesti lahustuvate sooladena luukoe koostisesse; on osmoregulaator ja vereelektrolüüt; osaleb lihaskontraktsioonis ja vajalik vere hüübimisel. Taimede puhul Ca-pektaadid lähevad vahelamelli koostisesse (sellest kujunevad kestad). Kaltsiumi saab piimast ja piimatoodetest, kalast ja osade taimede lehtedest. Mg (magneesium) nii loomades kui taimedes. Ülesanded: rasklahustuvate sooladena luukoe koostises; paljude ensüümide aktivaator (just nende jaoks, mis kindlustavad fosfaatrühma ülekande); vajalik ribosoomide ehitusüksuste seostumiseks ning molekuli bioloogilise protsessi läbiviimiseks. Klorofülli keskne element; Osaleb Mg-pektaadina vahelamelli tekkes. Cl (kloor) ainus anioon, tasakaalustab positiivset laengut. Ülesanded: maosoolhappe vajalik komponent
Ca (kaltsium) - osaleb luukoe moodustamises ja on hammaste koostises. On eeskätt loomne element. Ülesanded: läheb raskesti lahustuvate sooladena luukoe koostisesse; on osmoregulaator ja vereelektrolüüt; osaleb lihaskontraktsioonis ja vajalik vere hüübimisel. Taimede puhul Ca-pektaadid lähevad vahelamelli koostisesse (sellest kujunevad kestad). Kaltsiumi saab piimast ja piimatoodetest, kalast ja osade taimede lehtedest. Mg (magneesium) nii loomades kui taimedes. Ülesanded: rasklahustuvate sooladena luukoe koostises; paljude ensüümide aktivaator (just nende jaoks, mis kindlustavad fosfaatrühma ülekande); vajalik ribosoomide ehitusüksuste seostumiseks ning molekuli bioloogilise protsessi läbiviimiseks. Klorofülli keskne element; 3 Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides
3NH3·H2O + Fe3+ → Fe(OH)3 + 3NH4+ 4NH3·H2O + Cu2+→ [Cu(NH3)4]2++ 4H2O 6NH3·H2O + Ni2+→ [Ni(NH3)6]2+ + 6H2O Ni2+ + [N2(OH)2C2(CH3)2]2– →Ni[N2(OH)2C2(CH3)2] 2Cu2+ + K4[Fe(CN)6] → Cu2[Fe(CN)6] + 4K+ Katse 3.2. Al3+-iooni tõestus Cu2+-, Cd2+-, Fe3+- ja Zn2+-ioonide juuresolekul Filterpaberile kantakse üks tilk K4[Fe(CN)6] - lahust ja tilga keskele üks tilk analüüsitavat lahust. Tilga keskel seotakse kõik teised Al3+-iooni tõestamist segavad ioonid rasklahustuvate heksatsüanoferraatidena. Al3+-ioonid difundeeruvad laigu äärtesse. Nüüd hoida laiku avatud konts. NH3·H2O pudeli kohal - laigu äärtesse tekib Al(OH) 3. Alisariini (1,2, dihüdroksüantrakinoon C14H8O4) lahuse tilgutamisel ümber laigu äärte reageerib tekkinud Al(OH)3 alisariiniga ja moodustub roosakaspunane rõngas. Kirjutada heksatsüanoferraatidega toimuvate reaktsioonide võrrandid. K4[Fe(CN)6] + 2Cu2+ → Cu2[Fe(CN)6] + 4K+ K4[Fe(CN)6] + 2Cd2+ → Cd2[Fe(CN)6] + 4K+
Reaktsioonivõrrandid: AgNO3 + NaCl AgCl(s) + NaNO3 tekkis valge hõbekloriidi sade AgCl + 2 NH3 x H2O [Ag(NH3)2]+ + 2H2O + Cl- - hõbekloriidi sademest tekkis reageerimisel ammoniaagilahusega lahustuv hõbeda ammiinkompleks [Ag(NH3)2]+. [Ag(NH3)2]+ + KI AgI + NH3 + K+ - hõbeda ammiinkompleks reageeris vette lisatud KI-ga ning moodustus rasklahustuv AgI sade. Lahustuvuskorrutised: Ks (AgCl) = 1,7·10-10 Ks (AgI) = 8,51017 K (AgOH) = 1,5108 s Võimalike tekkivate rasklahustuvate ühendite lahustuvuskorrutisi vaadates on näha, et tekkinud sade oli AgI, kuna selle ühendi lahustuvuskorrutis on kõige väiksem ning sool seega kõige püsivam. Ebapüsivuskonstant: [Ag(NH3)2]+ pK1-2=7,24 K1-2= 5,8*10-8 AgI lahustuvuskorrutis on oluliselt väiksem kui [Ag(NH3)2]+ ebapüsivuskonstant, selle tõttu suhteliselt püsiv kompleksioon lahustus ning tekkis rasklahustuv AgI sade. 6. Kokkuvõte või järeldused
19 20 Katlakivi teke Vee kareduse mõju · Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemisvahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate orgaaniliste ühendite tekke tõttu · vesinikkarbonaadi lagunemine ja CaCO3 teke kulgeb suhteliselt aeglaselt. · Katlakivi tekkimise vältimiseks tuleb looduslikust veest Näiteks vee kuumutamisel keemiseni laguneb ~10% HCO3-; · katlakivi tekke vähendamiseks ei ole otstarbekas keeta vett eemaldada kas Ca2+ ja Mg2+ või HCO3, rasvhapete Ca- ja
summaarse kontsentratsiooni järgi. 2. Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? – Karedust, mida arvutatakse HCO3 − ja CO3 2− kontsentratsioonide järgi. 3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? – mmol/dm3 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? – Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemisvahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate orgaaniliste ühendite tekke tõttu. 5. Milliseid veepehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? 1) Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid– moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; 2) Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad – seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks
soodajärvedest ja merevetikate tuhast, hiljem ka puutuhast. Puutuhas on aga soodat vähe, mistõttu sooda saamiseks hakati üha rohkem maha raiuma metsi, kuni olukord muutus kriitiliseks. 18. sajandi lõpul töötas välja belgia keemik Ernst Solvay eduka soodasaamise meetodi, lähtudes keedusoolast ja ammoniaagist. Sooda kuulub enamike pesupulbrite koostisse, sest ta muudab vee pehmemaks. Vee karedust põhjustavad kaltsium- ja magneesiumioonid, kuid soodalahuse mõjul sadestuvad need rasklahustuvate karbonaatidena välja ja nii muutub vesi pehmemaks. (Pildiallikas: autori erakogu) 3) NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat Naatriumvesinikkarbonaat on rahvapäraselt tuntud kui söögisooda. See on valge, vees hästi lahustuv tahke aine. Nii kuumutamisel kui ka kuumas vees lagunedes ta kergelt ning ühe saadusena eraldub CO2. 2NaHCO3 Na2CO3 + CO2 + H2O
tahke faas — katlakivi, järgmise kemismi alusel: • Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ◦C lagunema 2HCO−3 → CO2−3 + CO2 + H2O (3.2) • Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO−3 → CaCO3 ↓ + CO2 + H2O (3.3) Mg2+ + 2HCO−3 → Mg(OH)2 ↓ + 2CO2 (3.4) Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemisvahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate orgaaniliste ühendite tekke tõttu: 2C17H35COONa + Ca2+ → (C17H35COO)2Ca↓ + 2Na+ (3.5) seep lahustumatu lubjaseep Katlakivi tekkimise vältimiseks tuleb looduslikust veest eemaldada kas Ca2+ ja Mg2+ või HCO−3 , rasvhapete Ca– ja Mg–soolade moodustumise vältimiseks tuleb aga eemaldada veest Ca2+ ja Mg2+. Ülalnimetatud ioonide eemaldamise protsessi nimetatakse vee pehmendamiseks. 55. Soolade kõrvaldamine veest ioniitidega (vt praktikumi töö).
järgmise kemismi alusel: · Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65oC lagunema 2HCO3- CO3 + CO2 + H2O · Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca + 2HCO3- CaCO3 + CO2 + H2O 2+ Mg2+ + 2HCO3- Mg(OH)2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nim katlakiviks. Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemis-vahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate orgaaniliste ühendite tekke tõttu. Jääkkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad Mg ja Ca ioone. Vee kuumutamisel sellise vee karedus ei kao! Mööduvat karedust põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO 3-) ja karbonaadid (CO32-). Sellise vee karedus kaob vee keetmisel ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehmemaks
Vahendab hormoonide toimet. 4) On vajalik lihaste normaalseks tööks. Kaltsiumi vähesuse korral tekivad krambid. OSTEPOROOS - luude hõrenemine, mis on tingitud Ca puudusest. Esineb : a) vanematel naistel, suitsetajatel, piima mittejoojatel. Kaltsiumit viivad organismist välja hapud toidud, must kohv ja shokolaad. Magneesium - Saadakse põhiliselt taimsest toidust(teraviljatooted). 1) Loomadel on Mg luukoe koostises rasklahustuvate sooladena. 2) Loomadel vajalik närvisüsteemi normaalseks talitluseks. 3) loomadel aktiveerib ensüüme. 4) taimedel on klorofülli keskne element. 5) osaleb rakukesta ehituses Kloor - Saadakse loomsest toidust aga veidi ka taimedest. 1) Kloorit sünteesitakse mao soolhapet. 2) Tasakaalustab rakkude pinnalaengut. 3) osalevad närviimpulsside tekkes ja levikus. <------------------------------------------------------------->
katlakivi järgmise kemismi alusel: · Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 oC lagunema 2HCO3- CO32- + CO2 + H2O · Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO3- CaCO3+ CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3- Mg(OH)2+ 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemisvahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate orgaaniliste ühendite tekke tõttu: 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ seep lahustumatu lubjaseep Jäävkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesium- ja kaltsiumioone. Vee kuumutamisel (millele jäävkareduse nimi ka tuleb) sellise vee karedus ei kao. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg
Karedas vees, mis sisaldab nii HCO 3- kui Ca2+ ja Mg2+ ioone, tekib kuumutamisel tahke faas katlakivi järgmise kemismi alusel: Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 oC lagunema 2HCO3- CO32- + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO3- CaCO3+ CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3- Mg(OH)2+ 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemisvahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate orgaaniliste ühendite tekke tõttu: 2C 17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ Jäävkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesium- ja kaltsiumioone. Vee kuumutamisel (millele jäävkareduse nimi ka tuleb) sellise vee karedus ei kao. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO3-) ja karbonaadid (CO32-).
annaabi.ee 
