kusmäeahelikud paiknevad rannajoonega risti. Riasrannik on iseloomulik muu hulgas Pürenee poolsaare loodeosale (Galicia), Suurbritannia saarele (Cornwalli poolsaar),Iirimaa saare edelarannikule ja Mustale merele (Krimm). Inimeste mõju rannikutele Otsene mõju on ehitustegevus rannikul, kaudselt jõgede paisutamine, kus piiratakse satete juurdevoolu rannikualale, mis on viinud lainetuse purustava tegevuse aktiviseerumiseni. Inimtekkeline rand ehk tehnorand inimtegevusega muudetud loodusliku dünamikaga rand. Tehnoranna alla kuuluvad näiteks, kaid ja kaitseseinad. Näited Tllinnas Kadriorust Pirita jõesuudmeni. Nastja Jakobson 10B
kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi[3]. · Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru .Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. · Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis omab ka töönduslikku tähtsast: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. · Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigi LÄÄNEMERE LOOMASTIK · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. · Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp, liiva-uurikkarp jpt. · Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit TURSK · Elab merepõhja lähedal
· Rahaühik: kroon · Keel: Rootsi, Soome, Inglise keel · Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf · Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteri usku. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale; ainult üks rootslane seitsmest elab maal Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Loodustik Maa keskosa Svealand on suur järverikas tasandik, mille kliima soodustab põllumajanduse arengut ning kus asub mitu suuremat linna, nende hulgas ka pealinn Stockholm. Lõuna pool asub Götaland. Seal on soine ja väheviljakas pinnas ja seal elab hõredalt inimesi. Rootsis on palju vee-energia rikkaid jõgesid, nagu Läänemerre
sini 16 taksonit punavetikataimi. · Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. · Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka töönduslikku tähtsast: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. · Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Loomastik · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. · Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp (Mytilus edulis), liivauurikkarp (Mya arenaria) jpt. · Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest
taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini, 17 rohe, 5 mänd, 17 pruun ja 16 taksonit punavetiktaimi. · Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru . Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. · Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis omab ka töönduslikku tähtsast: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. · Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Läänemeri Läänemeri ehk Limnemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemereäärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Läänemere pindala on 373 000 km2 Läänemere asukoht Kasutatud kirjandus http://www
Rootsi taimestikust,loomastikust ja loodusvaradest. Üldandmed · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Rahaühik: kroon · Keel: Rootsi,Soome,Inglise keel · Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale. Rootsis elab peamiselt soomlasi ja rootslasi,ning ka peamiselt eestlasi,kes on Rootsi sisserännanud. Majandus Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt).
Rahvaarv: 9,2 miljonit Rahaühik: kroon Keel: Rootsi, Soome, Inglise keel Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteri usku. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale; ainult üks rootslane seitsmest elab maal Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad: tsingi- raua- vase- plii- hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Riigi arengutase Tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel. Toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrge kvaliteedilist terast. Teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus.
Soodid tekivad aeglase vooluga jõgede ligidusse vanadest maha jäänud jõekäärudest . Karstijärved on enamasti ajutised ja asuvad põhja-eestis lubjakivide avamusalal. Nähtavad välja ja sissevoolud neil enamasti puuduvad (porkuni) Meteoriidijärv- ümar , valliga ümbritsetud ( Kaali ) Tehisjärved narva vh , paunküla vh karksi paisjärv Looduslik paisjärv ( ülemiste ) tekkis um 8000 at kunagise läänemere rannikualale luitaheliku taha . maa kerke tagajärjel on rannikust kaugele jäänud ja ohustab nüüd Tallinnast kõrgemal asudes linna Järvesid ei ole Pandivere kõrgustikul , sest see on karstiala ja vesi liigub mööda lõhesid maa sisse PÕHJAVESI Pinnavesi pindmine vettpidavate kihtide peal lasuv vesi( surveta mage) Põhjavesi vettpidavate kihtide vahel lasuv vesi ( surveline , sügavuse suurenedes soolsus kasvab )
leitud ka uus liik mudilat liikide allesjäänud esindajate arvu väga (mudillast, mudilkala). väikeseks. Kollase mere eripärad · Kollase mere muda on väga oluline soolindudele, kes sinna rändavad. Aastas möödub Kollasest merest umbes kaks miljonit soolindu. · Umbes 10% Hiina rahvast kasutab igapäevaelus sama Kollase mere vett, kuhu voolab kanalisatsioon. · Hiinasse,Qingdao rannikualale on planeeritud ehitada Hydropolis hotell 16-20 meetrit Kollase mere vee alla. · Kollane meri on värvustega nimetatud meredest ainus, mille vesi kogu aeg oma nime värvi on. Riigid mere rannikul, majandus · Kollane meri on olnud kalastuspaik Hiina, Jaapani ja Korea laevadele · Kollast merd ümbritseb kagust sajandeid. Rikkaim kalasaak peitub Jaapani riik, idast Põhja- ja mere põhjakihtides
Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini -, 17 rohe -, 5 mänd -, 17 pruun - ja 16 taksonit punavetiktaimi.Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru. Ta võib moodustada omaette kooslusi.Punavetiktaimedest on tuntuim agarik, mis omab ka tööstuslikku tähtsust: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud zelatiini. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Loomastik Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage.Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp, liiva-uurikarp jpt.Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. 5 Võõrliigid Alates 19. sajandi algusest kuni 21
mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetikataimi. Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. Punavetikataimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka töönduslikku tähtsast: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Loomastik Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp (Mytilus edulis), Liiva-uurikarp (Mya arenaria) jpt. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Võõrliigid Alates 19. sajandi algusest kuni 21
Kuul on loodete tekkimises põhiosa. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on korrapärased (perioodilised), kuid nende periood pole igas kohas ühesugune. 7. Selgita mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel. Mõistetes lahti seletatud! 8. Too näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele. Süvendamine muudavad lainetuse mõju ja setete liikumist. Otsene mõju on ehitustegevus rannikul (sadamaehitised), kaudselt jõgede paisutamine, kus piiratakse setete juurdevoolu rannikualale, mis on viinud lainetuse purustava tegevuse aktiivistumiseni. 9. Nimeta maailmamere reostumise põhjuseid ja analüüsi nende mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale. Põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust. Põhjused Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu Intensiivne laevaliiklus ja õnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained
Siseveekoguse poolest on saar vaene. Suurim järv Prästvike on vaid 36,6 hektari suurune. Saare põhjaossa jäävad veel Kärrslätti ja Diby järv. Varem oli neid seitse, kõik tekkinud madalatest merelahtedest. Säilinud veekogud on madalad, kinnikasvava 3 rannajoonega. Vormsi ainuke oja on Vae, mis algab Prestviigi järvest ja suubub Hullo lahte. Mullastik Vormsi muldade kooslused on tüüpilised Lääne-Eesti rannikualale. Sealsete muldade omadused ja levik sõltuvad peale reljeefi, mulla lähtekivimi ning niiskusoludele veel merevee mõjust ning maakoha vanusest. Erinevatest mullaliikidest on Vormsi saarel enamlevinud rähksed (kokku 1914 ha), glei- (2051 ha) ja rannikumullad (1375 ha). Saarel esineb kaks teineteisest mullastikuliselt erinevat piirkonda. Vormsi lääneosas on mullatingimuste kompleksi määravaks faktoriks lähtekivimi karbonaatsus ja aluskivimi pinnalähedus
Levinuimad vees Põhjataimedest on levinuim põisadru. Ta kuulub pruunvetikate klassi. On Eesti suurim vetikas, võib kasvada kuni 75cm pikkuseks. Põisadru kasvab peamiselt rannikualadel. Vetikas on nime saanud põite järgi, mis aitavad tal vees püsti seista. Veekogu põhja ja veeobjektidele kinnitub ta kinnitusketta abil. Põisadrut kasutatakse peamiselt väetisena. Levinuimad rannikul Õistaimedest on Eesti rannikualale tuntuimad meriheina perekonna liigid. Ka merikapsas ja merihumur. Merikapsas: Kasvab veepiiri lähedal, nii et juured ulatuvad merevette 1m kõrgune põõsakujuline taim Lehtedes palju B-vitamiini Noori võsusid kasutatakse toiduks Merihumur Madal taim Paksude lehtedega Talub soolsust ja kuivsust Molluskid Balti lamekarp Söödav rannakarp Balti lamekarp Balti lamekarp on üsna väike mollusk. Enamik neist ei kasva läbimõõdult
E. TRANSPORT 1. Millised looduslikud tegurid soodustavad/takistavad transpordivõrgu arengut? Transpordivõrgu arengut takistavad mäed ja soodustab väga suur rannikuala. 2. Millised transpordiliigid võiksid olla olulised sisevedudes? Põhjenda lühidalt. Sisevedudes on olulised autotransport ja ka rannalaevandus. Autotransport on oluline, sest autoga pääseb hästi ja ka küllalt kiiresti sihtmärgini. Kabotaaz on oluline tänu suurele rannikualale. 3. Autotransport. Iseloomusta maanteedevõrku. Maanteevõrk pole eriti tihe, sest see kulgeb enamasti ainult mööda Tsiili pikiorgu, aga kõik linnad ja asulad on hästi ühendatud. Tsiilis on maanteid 79 590 km, neist asfalteerituid 11 000 km (sealhulgas ka Panameerika autotee 3455 km pikkune lõik). 4. Raudteetransport. Raudteevõrgu üldine iseloomustus. Milliste naaberriikidega on raudteeühendus?
Skane . Keskosas laub Kesk Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik . Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal(2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekaise ( 2104 m üle merepinna ) ja Sarek (2090 m ) . Pikimad jõed : Muonio Torne ...... 570 km . Ume .....460 km Lule ...... 450 km Ängermanälven ...... 440 km Indalsälven ...... 420 km 4. Ülevaade rahvastikust Rootsi rahvastik on koondunud maa keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale ; ainult üks rootslane seitsmest elab maal . Rootslased on valdavalt luteri usku germaani rahvas , kes pikka aega teistega ei segunenud . Alles pärast Teist maailmasõda muutus riik sisserännumaaks . Rootsi on alati silma paistnud sellega , et annab poliitilistele põgenikele varjupaika. Nii on seal kaitset leidnud paljud 1970 . aastail Ladina Ameerika diktatuuride eest põgenenud inimesed . Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas . 12 augustil 2004 ületas Rootsi
ülekaalus lainete kulutav tegevus. Moodustuvad rannajärsakud jms. Laugrannikud - Laugrannikutel muutub vesi aeglaselt sügavaks ning seega veeosakeste hõõrdumisel liivaga väheneb lainete jõud. Kuna jõud on väga väike, suudavad lained vaid setteid kuhjata. Lainete kulutav tegevus esineb ainult tormilainetusega. Tekivad ilusad ja liivased kuhjerannikud. Inimese mõju rannikule - Otsene mõju on ehitustegevus rannikul, kaudselt jõgede paisutamine, kus piiratakse setete juurdevoolu rannikualale, mis on viinud lainetuse purustava tegevuse aktiivistumiseni. Liustike levik, teke, jaotumine ja tähtsus On levinud kõigil mandritel väljaarvatud Austraalia, mäetippudes. Liustike tekkimiseks ja säilimiseks on vaja madalat aastast õhutemperatuuri ja palju sademeid. Tekivad lumepiirist kõrgemale. Jaotumine: 1) oruliustikud – asuvad mäestikes, liiguvad raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamale,
17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi. Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru. Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis omab ka tööstuslikku tähtsust: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. 4 KALAD LÄÄNEMERES
16 taksonit punavetiktaimi. Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka tööstuslikku tähtsust: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. -17- 7. Läänemereiseloomustuse kokkuvõte Läänemere kaldal on 9 riiki. Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit. Täpsemalt on ta nimetus šelfimeri (mandrilava meri ). Läänemere pindala on umbes 366 000 km2.
Igal aastaajal on sademeid maa põhjaosas, Ecuadori piiri lähedal. Lõunapoolsetel rannikualadel on sademed on väga harvad ja mõnel pool võib aastas sadada vähem kui 150 mm. Suvel on temperatuurid enamasti vahemikus 18°C kuni 22°C. Väga harva kui temperatuur jõuab 30°C lähedale. Kõrbepiirkonnas võivad temperatuurid ulatuda aga kuni 35°C-ni. Talvised temperatuurivahemikud on enamasti 14°C-st 21°C-ni. Väga harva langevad temperatuurid alla 10°C. Rannikualale jääb ka Peruu pealinn Lima. Seal on päevased temperatuurivahemikud läbi aasta 18°C-st 27°C-ni. Kõige külmem on augustis ja kõige soojem on veebruaris. Öised temperatuurivahemikud on 15°C ja 19°C vahel. Sademeid on aastas alla 15 mm. Peaaegu pool sellest tuleb maha septembris. Andide mäestikus sõltub konkreetne kliima oluliselt kõrgusest merepinnast. Aasta keskmine temperatuur on madalamatel aladel 18°C, kuid nulli lähedal kõrgmägedes
juurde ei ehitatud. Surnutele kaasa pandud esemete hulk enamikus kivikalmetes varasemaga võrreldes vähenes. Siiski on leitud ka üksikuid väga rikkalike panustega matmispaiku. Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete kui ka relvade ja tööriistade peitleide. Arvatakse, et need maeti maha sõjaohu korral või oli tegu ohvriandidega. Oht Skandinaaviast. 7 saj. Toimus Rootslaste kuningas Ingvari retk Eesti. Viikingiajal toimusid pidevad rüüsteretked rannikualale ja saartele, sest Eesti asus Bütsantsi ja idamaade kaubateede läheduses Vana-Vene ja Skandinaavia vahel. Eestlased muinasaja lõpul – rahvaarvu hinnanguline suurus, ühiskonnastruktuur (ülikud, nn vabad inimese, orjad), tegevusalad ja sõjaline tase. Muinasaja lõpusajanditel kasvas eestlaste rahvaarv jõudsasti ja asutus tihenes. Eestis võis olla u 150000 inimest. Kõige tihedamini oli asustatud Põhja- ja Lõuna- Eesti ning Saaremaa. Peamine tegevusala oli
taksonit punavetiktaimi. Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka tööstuslikku tähtsust: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. 9.4. Läänemere põhilised keskkonnast tulenevad probleemid. Läänemere suurimaks ökoloogiliseks probleemiks on eutrofeerumine – veeökosüsteemi olukord, kus kõrge toitainete kontsentratsioon paneb vetikad vohama ja põhjustab orgaanilise aine ületootmise, mis lööb süsteemi tasakaalust välja . Eutrofeerumise kõige ilmsemaks märgiks on vetikate ulatuslik õitsemine soojadel suvekuudel suurtel merealadel
Nendel osakestel kondenseerub veeaur. Vetikad soodustavad pilvede teket. Looduses toimivad vetikad kui termostaadid. Kui MDS'i toodetakse siis vee temperatuur tõuseb. Vetikate poolt toodetud DMS jahutab maailmakliimat 4 oC võrra. Miks rannik lõhnab? On olemas bakter, milles on geen, mis kontrollib orgaanika lagundamisel eralduvat väävlit sisaldavat gaasi (mürgine). DMS on ka ranniku piirkonnas toituvatele lindudele tähtis, kuna lõhn juhib neid rannikualale. Süsinik Harva limiteerib vetikate kasvu merelistes süsteemides. On hakatud pöörama tähelepanu CO 2 sisaldusele merevees. Suurem osa meres leiduvast süsinikust on lukustatud meresetetesse (10 miljonit gigatonni). (1giga=109). 3900 gigatonni on lahustunud orgaanilise süsiniku kujul. 700 gigatonni süsinikku sisaldab lahustunud orgaanilise süsiniku reservuaar DOC/LOC (?)
Kuulus õiguslikult Rooma kodanikele kollektiivselt, reaalselt küll kindlatele isikutele, aga seda jagati kodanikele välja. Kuna sellest maast said suure osa endale plebeid siis see parandas nende eluolude olukorda Pärast seda kui Apenniini poolsaar oli vallutatud jagati haldusüksused kolmeks. 1) Triibused. Nende territoorium oli kindlaks määratud, leidus nii Rooma linnas kui ka väljaspool 2) Rooma kolooniad. Rajati eeskätt Itaalia rannikualale, rajati põhiliselt strateegilistesse kohtadesse. Elanikud said täielikud kodanikuõigused ja koloonial oli piiratud võimuga omavalitsus viis läbi preetor. 3) Munitsiipiumid. Endised iseseisvad linnriigid mis liideti Roomaga, aga elanikele anti kodanikuõigused. Munitsiipiumi elanike puhul oli eripära see, et säilitati kohalikud omavalitsusorganid ja munitsiipiumi elanikud olid sõjaväekohuslased
annaabi.ee 
