Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rakuõpetus, raku nimi, ülesanne ning ehitus ja koostis.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
membraan, tsütoplasma, ribosoom, ribosoomid, rakumembraan, rakutuum, rakuorganellid, membraanid, välismembraan, retiikulum, membraanse, põiekesed, katta, ainevahetus, fosfolipiidid, stabiilselt, fosfor, osmoos, fagotsütoos, ovaalne, laseb, kromosoomid, tähtsaimad, nendest, sünteesimine, rakutuumas, olevates, mitokonder, kurrud, maatriks, kompleksLoomaraku organellid Organell Ehitus Ülesanne Suurus/arv Ribosoom Ümmargune struktuur, Valkude sünteesimine. Ühes rakus võib olla mis koosneb rRNA-st ja miljoneid ribosoome. valkudest. ( membraan puudub. ) Mitokonder Pikliku kujuga ning neil Rakkude varustamine Ühes rakus on sadu on oma ribosoomid, energiaga. mitokondreid. ( Mida DNA ja RNA rohkem energiat rakk molekulid. Mitokondri vajab seda rohkem ümber on 2 membraani: mitokondreid on.) sile välismembraan ja sisesopistunud sisemembraan. Tsütoplasma- Membraanidest KP: Valkude süntees Üle kogu raku.
Membraanis peale lipiide on ka valgu molekulid. Valgu molekuli osa (või terve valk), mis koosneb aminohapetest, mis ei lahustu vees, pannakse membraani sisse. Sel korral tekib staabiilne olukord ja valgu hoidmiseks membraani sees ei ole vaja kuulutada energiaat. Kahe kõrval asuvate valkude vahel toimub ainete liikumine keskkonnast raku sisse ja vastupidi. Endoplasmaatilise retiikulumi (e tsütoplasmavõrgustiku) lühiiseloomustus Raku tsütoplasmat läbib endoplasmaatilise retiikulum e tsütoplasmavõrgustik. Eristatkse siledapinnalist ja karedapinnalist tsütolasmavõrstik. 1) siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik e sile endoplasmaatiline retiikulum (sER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem. sER ülesanneks on lipiidide ja süsivesikute süntees ning ainete transport. 2) karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik e kare endoplasmaatiline retiikulum (rER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem
Ehitus Ülesanne Poolvedel, peamiseks koostisaineks Seob kõik rakuorganellid ühtseks terviku vesi. Selles on lahustunud paljud kindlustab nende koostöö. anorgaanilised ja orgaanilised ained: Tagab toitainete laialikandmise rakus, on polüsahhariidid, lipiidid, valgud, jääkainete eritumiskohaks Tsütoplasma nukleiinhapped, aminohapped nukleotiidid, mono ja oligosahhariidid, orgaanilised happed. Lisaks ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid,
1) punalibled ehk erütrotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille ülesanne on transportida hapnikku. 2) valgelibled ehk leukotsüüdid on tuumaga rakud, mis kaitsevad organismi nakkuste ja võõrkehade eest. 3) vereliistakud ehk trombotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille ülesanne on panna vajaduse korral veri hüübima. Rakk: Membraan - eraldab rakud sisemuse väliskeskkonnast. Selleks, et rakk püsiks eluvõimeline, peab rakumembraan aineid läbi laskma, seal asuvate valkude abil tunneb organism ära omad ja võõrad rakud. Ehitus: on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest (nad paigutuvad vesilahuses nii, et vett tõrjuvad otsad on membraani sees üksteise vastas, veega seostuvad otsad jäävad väljapoole). Fosfolipiidide vahel paiknevad korrapäraselt erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Membraanivalgud asuvad membraani sise-või välispinnal. Kolesterool kuulub ka loomaraku koostisesse.
Rakutuum *Tavaliselt üks tuum raku keskel. *Kujult ümar või ovaalne. *Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga, mis tagab ainevahetuse tuuma ja tsütoplasma vahel. *Tuum on täidetud karüoplasmaga e. tuumaplasmaga. *Interfaasis on näha tuumakesed, kus toimub rRna süntees ja ribosoomide moodustumine. *Tuumas asuvad kromosomid pärilikkuse kandjad Tuuma funktsioonid *Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni. *Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Juhib raku elutegevust. Tsütoplasma *Poolvedel raku sisekeskkond, mis on pidevas liikumises. *Sisaldab vett (60-90%), milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained.
Ribosoom: Ülesanne Valkude sünteesimine Ehitus-kaheosalised rakuorganellid,mis koosnevad ribosoomi-RNA(rRNA) ja valgu molekulidest.Puuduvad membraanid. Mitokonder: Ülesanne- Rakkude varustamine energiaga Ehitus-Ümber kaks membraani:Sile välismembraan ja sissesopistunud sisemembraan. Välismembraan katab ja kaitseb,Sisemembraani sopistus ehk kritsades muundatatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivamaks. Pikliku kujuga isseisvad üksused, oma ribosoomiga. Paljunevad pooldumise teel. Tsütoplasmavõrgustik: Ehitus:membraanidest torkueste süsteem raku sees, kus toimub ainete rakusisene liikumine. Täodab suuremaosa rakust ja on ühenduses päristuumsete rakkude tuumamembraaniga.
Veri- vedel sidekude, rakuvaheaineks on vereplasma Närvikude- närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, mille ülesanne on reguleerida organismi eri osade elutegevust, ärrituse vastuvõtmine, analüüs, edastus ja salvestamine Sünaps- närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub ärrituse edasiandmine ühelt rakult teisele Rakutuum- membraaniga ümbritsetud ala rakus, kus asub pärilikkuaine, juhib raku elutegevust Tuumamembraan- tuuma ümbritsev kahekordne membraan, mis eraldab DNA tsütopplasmast tuuma, kaitseb geneertilist materjali, valikulised ained tuumast sisse ja välja Poorid- tuumamembraanis asuvad avad, mis reguleerivad materjali ja info liikumist tuuma ja tsütoplasma vahel Tuumake- ülejäänud tuuma materjalist tihedam ala, kus toimub ribosoomi- RNA (rRNA) ja ribosoomide moodustamine Kromosoom- üks DNA molekul, mis on valkudega kokku pakitud Kromatiin- tuumas asuvate kromosoomide koostisaine, DNA ja sellega seotud valkude kogum
tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. · Iga eukarüootne rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. · Eukarüootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt erinevaid organelle. · Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. · Kuna viirused ei ole rakulise ehitusega, siis ei kuulu nad ei eel- ega päristuumsete hulka. · Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab raku sisemust: o peamine koostisaine on vesi (60% kuni 90%); o selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained; o enamik anorgaanilistest ainetest on katioonide ja anioonide kujul dissotsieerunud olekus; o anorgaanilised ained osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH;
Eukarütoorse ehk päristuumse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt mitmesuguseid organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. PÄRISTUUMNE RAKK Raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga, mille peamiseks koostisaineks on vesi (60%90%). Seal on palju madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminihappeid, nukleotiide, mono ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jne. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Raku tuuma ümbris koosneb kahest membraanist. Neis paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNAd, valke, RNAd ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Tuumakeseks nimetatakse piirkonda, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse.
. Enamik neist on väga väikesed ja neid ei näe palja silmaga. Piseim ainurakne: MÜKOPLASMA.0,1-0,3 m. Suurim hulkrakne: Munarakud- munarebu. Miks ainuraksed organismid on enamasti väga väikesed. Mida suurem on rakk, seda väiksem on välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suve. Ainevahetus toimub ainuraksetel rakumembraani kaudu. Kui membraani suhteline pindala jäb liiga väikseks, häiruvad ka mainitud protsessid. Loomaraku ehitus: 1. tuumake 2. tuum 3. ribosoomid 4. vesiikul 5. karedapinnaline tstoplasmavrgustik (endoplasmaatiline retiikulum ER) 6. Golgi kompleks 7. rakumembraan 8. siledapinnaline tstoplasmavrgustik 9. mitokonder 10. vakuool 11. tstoplasma 12. lüsosoom 13. tsentrosoom (moodustub kahest tsentrioolist) Eukarüootne ja prokarüootne rakk Eeltuumne ehk prokarüootne rakk. (Bakterid- puudub piiritletud tuum, tunduvalt vähem esineb organelle ning membraanseid struktuure). Päristuumne ehk eurkarüootne rakk
ÕPIKUS LK. 49 ERINEVAD KOE TÜÜBID, LK.52 LOOMARAKK, LK. 54 RAKUTUUM, LK.56 RAKUMEMBRAAN, LK. 58 TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK, LK. 59 GOLGI KOMPLEKS, LK 61 MITOKONDER, LK. 63 TSENTROSOOM, LK. 64 TAIMERAKK PALUN PALUN PALUN KES SOOVIB HINDEKS 4 VÕI 5 SIIS VAADAKE JA ÕPPIGE NEED SELGEKS :) Rakuteooria kujunemine Robert Hook - valgusmikroskoobi leiutamine 17.saj. Keskpaik Antony van Leeuwenhoek üheläätseline mikroskoop, ainuraksete, bakterite ja seemnevedeliku uurimine 17.saj. teine pool K. E
Seetüttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. 7.) Prokarüoodi mõiste + näited Prokarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 8.) Eukarüoodi mõiste, jaotamine + näited Eukarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. 9.) Loomaraku ehitus (joonid + nimetused) 10.) Tsütoplasma ülesanded (2) · seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks · tsütoplasmas olevad anorgaanilised ained tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH 11.) Rakutuuma ehitus, ülesanne Tuumaümbris koosneb kahest rakumembraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid
Tsütoplasma tähtsus 1. Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö 2. Tagab toitainete laialikandmise rakus 3. On jääkainete eritumiskohaks 4. Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente Tsütoplasmavõrgustik: ÜLESANNE: Mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakusisene ainete liikumine Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub: 1. Varusüsivesikute süntees (glükogeen) 2. Lipiidide süntees 3. Bioaktiivsete ainete süntees (steroid hormoonid) Ribosoomid: ülesanne toimub valkude süntees Golgi kompleks: Ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Rakumembraani ja rakukesta moodustamine Lüsosoomid: Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed
Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid 2 rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). Prokarüootid- bakterid. Eukarüoodid- protistid, taime- ja loomariigis. Viirus ei kuulu kumbagi rühma. Tsütoplasma Raku sisemus on täidetud poolvedela aine- tsütoplasmaga, mille peamiseks koostiseks on vesi, lahustunud orgaanilised ained (aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid, happed jt.) ja anorgaanilised ained (katioonid, anioonid). Tähtsus: seob rakuorganellid ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente. Rakutuum Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, juhib raku elutegevust, sisaldab ja säilitab pärilikkusinformatsiooni. Koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub liikumine tuuma ja tuumast välja. Karüoplasma- tuuma sisene plasma, mis sisaldab valke, DNA-d, RNA-d
eukarüoodid. Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid, neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Eukarüoodse rakk on ümbritsetud rakumembraaniga, sisemus on täidetud tsütoplasmaga, milles on erinevaid organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, reguleerib raku elutegevust. Loomarakk.. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasma koosneb eelkõige veest, kus on lahustunud palju anorgaanilisi (kat/anioonid, tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH taseme) orgaanilis ühendeid (valgud, sahhariidid) Rakutuuma ümbris koosneb kahest membraanist, nendel paiknevad poorid, mille kaudu toimib ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuuma sisene plasma on karüoplasma. Sisaldab DNA-d, valke, RNA-d. Kromosoomid on tuuma kõige olulisem osa.
Karl Ernst von Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku Teooriad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest ja on rakulise ehitusega. 2. Kõik rakud saavad olemasolevast rakust. 3. rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus prokarüoodid ehk eeltuumsed – puudub piiritletud tuum, pärilikkuseaine asub tsütoplasmas, esineb vähem organelle. Näiteks bakterid eukarüoodid ehk päristuumsed – ruum on olemas, ümbritseb membraan, ainu-ja hulkraksed. Näiteks: looma-, taime-, seene-, protistirakud rakud võivad elada mõnest tunnist mitmekümne aastani. inimeste närvi- ja lihasrakud on pikaealised ja elevada sama kaua kui inimesed. Aga naha – ja vererakud on lühiealised ning vahetuvad kiiresti. Hulkrakse organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe
Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega. Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast. Loomarakus on olemas: Mikrotuubulid Päristuumses rakus esinevad valgulised torukesed, mis kuuluvad mõnede organellide (kääviniidid, vibur) koostisesse. Mitokonder Kahemembraanne päristuumse raku organell, milles viiakse lõpuni glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega. Väline membraan on sile ja omab kaitsefunktsiooni, sisemine membraan on kurruline, harjakestega, et suurendada mitokondri sisepinda (suurem reaktsioonipind hingamisreaktsioonideks). · Varustab rakku energiaga (rakuhingamine) · Sisaldab tuumast eraldiseisvat DNAd (võime sõltumatult paljuneda) ja ribosoome (võime valke sünteesida) · Rakuga endosümbioos Mitokondrite arv suureneb treenides ning väheneb vananedes
1)iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Nt selgrootud, selgroogsed loomad, taimed jt Hulkraksesorganismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 3.Rakutuum Raku keskel. Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. Tuuma tähtsus: 1)sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni 2)juhib raku elutegevust 3)reguleerib rakus toimuvaid protsesse 4)tuumakestes toimub ribosoomide moodustamine ja rRNA süntees 4. Rakumembraan Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Ained läbivad rakumembraani kas passiivse või aktiivse transpordi teel. Membraani koostises olevad transportvalgud vajavad aktiivseks transpordiks täiendavat energiat (passiivsed ei vaja täiendavat energiat). Seda saadakse ATP molekulidest. 5.Rakuorganellid
Enamikus rakkudes on tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. Eukarüootse raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga, mille peamiseks koostisosaks on vesi, kuid seal leidub ka lüsosoome (ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse erinevaid aineid, veesisaldus kõigub 60- 90%). Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi aineid (aminohapped, nukeotiidid, orgaanilised happed jne). Samuti on tsütoplasmas esindatud biopolümeerid. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakusisest plasmat nimetakse karüoplasmaks (sisaldab DNA'd, RNA'd, valke ja madalmolekulaarseid ühendeid). Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. Rakutuum on üldiselt ümar, võib selle kuju ja suurus erinevates rakkudes varieeruda. Enamus rakkudes on üks tuum, kuid näiteks kingloomal on kaks tuuma. Inimese iga keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Neid võib jagada 23 paariks mikroskoopilise sarnasuse alusel
3.3 Päristuumne rakk Rakud jagunevad kahte rühma ° Prokarüoodid e. eeltuumsed > bakterid puudub membraaniga piiritletud tuum ja raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid skruktuure. ° Eukarüoodid e. päristuumsed > protistid > taimed > seened > loomad ° Viirused ei ole rakulise ehitusega, nad ei kuulu ei eel- ega päristuumsete hulka. Tsütoplasma raku sisemus on täidetud poolvedela aine tsütoplasmaga. ° peamiseks koostisaineks vesi ° erinevates rakkudes veesisaldus 60-90% ° vees lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. ° anorgaanilised ained osalevad biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad püsiva pH. ° hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilised happed jne. ° ka bipolümeerid polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped.
järeldusele, et kõik taimed koosevad rakkudest, Schwann avastas sama loomarakkude kohta. Põhiväited: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Uus rakk tekib olemasolevast 3. Raku ehitus ja talitlus on omavahel seotud. 2.Mõisted eu/prokarüoot, arhed, organell, protistid, mikromeeter, preparaat, kude, sünaps, osmoos, difusioon, aktiivne/passiivne transport, fagotsütoos, füsioloogiline lahus, geen, poorid, DNA replikatsioon. Eukarüoot – päristuumne rakk, rakkudes on rakutuum, mida ümbritseb membraan. Prokarüoot – eeltuumne rakk, rakkudes rakutuuma pole, nende pärilikkusaine asub tsütoplasma Arhed – ürgid on prokarüootsete organismide rühm, millesse kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed Organell – kindlat ülesannet täitev eraldatud ühik raku sees Protistid – eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Protistid on
vajalikke ühendeid (nt seedimiseks olulisi nõresid mao ja soolte sisepinnal) 6. Närvikoe tunnused. Koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. 7. Lihaskudede liigitus. Tunnused. Silelihaskude; vöötlihaskude; südamelihaskude. 8. Sidekudede liigitus. Tunnused. Veri, lümf, mesenhüüm, sültjas sidekude, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude, tihe sidekude, kõhrkoed, luukude. 9. Rakumembraani ehitus. Ülesanded. Fosfolipiididest (2 kihti), valgud, süsivesikud, kolestorool. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest. • Passiivne transport. Osmoos. Difusioon. Passiivne transport - toimub valkude kaasabil, ei vaja täiendavat energiat. Osmoos - selle teel läbivad membraani vedelikud. Vee molekulid läbivad rakumembraani madalama sisaldusega lahusest kõrgema sisaldusega lahusesse. Difusioon – ainete kandumine raku ühest otsast teise toimub difusiooni teel. • Aktiivne transport.
1. Rakuorganellide ehitus ja ülesanded · Rakutuum asub tavaliselt raku keskel. Tuuams asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. TÄHTSUS: sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, juhib raku elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse, tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. · Tsütoplasma on poolvedel raku sisaldis. Koosneb peamiselt vest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. TÄHTSUS: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. · Rakumembraan ümbritseb kõiki rake.ÜLESANDED: ümbritseb rakku andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke.
· Eukarüoodid jaokatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. · Viirused ei ole rakulise ehitusega ja ei kuulu eel- ega päristuumsete hulka · Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga · Eukarüootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles on arvukalt mitmesuguseid organelle · Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust · Tsütoplasma peamiseks koostisaineks on vesi(selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained ) · Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jt. · Selles on esindatud ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiinhapped. · Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks · Tuumasisest plasmat nim
RAKUÕPETUSE KORDAMINE 1. Eel- ja päristuumsete rakkude mõisted. Missuguste elusorganismide rakud on eel-ja missuguste päristuumsed? – Eeltuumsed ehk prokarüöödid: Rakutuum puudub, bakterirakud. Päristuumsed ehk eukarüoodid: On rakutuum, seenrakk, taimerakk, loomarakk. 2. Rakuteooria põhiseisukohad? – Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 3. Tea järgmiste rakuosade ehitust ja ülesandeid: tuum, plastiidid, rakukest, vakuool, ribosoom, mitokonder, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoom, tsütoskelett.
a. taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann 1839.a. loomad on rakulise ehitusega. ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega" Rudolf Virchow 1858.a. ,,Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel" Põhiseisukohad: kõik organismid koosnevad rakkudest, iga organism saab alguse olemasolevast rakust, rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. LOOMARAKU EHITUS Mitokonder, siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik, tuum, tuumake, ribosoom, komatiin, golgi kompleks, lüsosoom, tsütoplasma, mikrotuubul, tsentrosoomid, rakumembraan Organellide ülesanded: 1) Tsütoplasma: · Täidab rakku · Peamine koostisosa vesi · Seob omavahel rakuorganelle · Tagab raku sisekeskonna stabiilse pH. 2) Rakutuum: · Sisaldab ja säilitab pärilikkuse infot · Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Juhib raku elutegevust 3) Kromosoomid:
· Poolvedel raku sisekeskkond · 60-90% tsütoplasmast moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained FUNKTSIOONID · Seob raku organellid ühtseks tervikuks · Tagab toitainete laialikandmise rakus · On jääkainete eritumiskohaks · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse produkte, pigmente TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK · Membraansete kanalikeste, põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine · Seotud ainevahetuslike protsessidega · Tuuma välismembraan on ERga alati ühenduses · Sileda- ja karedapinnaline ER SILEDAPINNALINE ER FUNKTSIOONID · Varusüsivesikute (glükogeen) süntees · Lipiidide süntees · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) · Kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes KAREDAPINNALINE ER · Kanalitel paiknevad ribosoomid FUNKTSIOONID · Ribosoomides toimub valkude süntees RIBOSOOMID · Ribosoomides puuduvad membraanid · Sisaldavad rRNA ja valgumolekule
Esineb vähem organelle ja membraanseid struktuure. Nende suurus on 0,1 25 mikromeetrit. Sinna alla kuuluvad bakterid, sinikud, tsüaanobakterid ja aktinomütseedid. · Päristuumsed ehk eukarüoodid neil on tuum olemas. Need on ainuraksed ja hulkraksed organismid. Rakkude kuju on väga erinev. Suurus on 10 20 mikromeetrit. Päristuumsete alla kuuluvad looma-, taime-, seene- ja protisti rakud. Millise koostisega on tsütoplasma? Tsütoplasma on raku sees olev poolvedel aine. Selle peamiseks koostisosaks on vesi (60% - 90%). Vees lahustuvas paljud orgaanilised ja anorgaanilised ained. Enamus anorgaanilised ained katioonide ja anioonide kujul dissotsieerunud. Anorgaanilised ained osalevad paljudes keemilistes reaktsioonides ja tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH. Tsütoplasmas on palju orgaanilisi ühendeid aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid ja orgaanilised happed
üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav Tänu sellele on avastuatud uusi rakustruktuure ja täpseustatud nende siseehitust 2. Tsütohistokeemia 3. Diferentseeriv tsentrifuugimine Rakustruktuuride eraldamine tsentrifuugimise teel, preparaatide valmistamiseks 4. Värvumine Rakkude mitmekesisus Rakuorganellid Rakkude jaotus tuuma ehituse alusel: Sarnased struktuurid looma-, taime- ja seenerakul: 1. Päristuumsed rakud e. eukarüoodid 1. Tsütoplasma Taime-, looma- ja seeneriik Poolvedel aine, põhiliseks koostisosaks on vesi (60-90%), kus on Protistid lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained
(N: tsüanobakterid, mükoplasmad) Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei kuulu kumbagi rühma. (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) 5. Miks rakud on erinevad? V: Nad jagunevad ühe- ja hulkrakseteks, erineva kujuga( ümarad, pulkjad, kruvikujulised) 6. Rakumembraani, rakutuuma, tsütoplasmavõrgustiku, ribosoomi, Golgi kompleksi, lüsosoomi, mitokondri, plastiidi, vakuooli, plasmiidi ehitus ja ülesanded. V: Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevadpoorid tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud) tuumakesed on näha ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomidekokkupakkimine Ülesanne: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Rakumembraan: ümbritseb igat rakku Ülesanne: Aine- ja energiavahetus Ained läbivad rakumembraani: a)passiivse transpordi teel:
rakk on kõige väiksem elu üksus rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) Tsütoplasmaks nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata.
Prokarüoodid e eeltuumsed rakud: tuum puudub, raku keskel olev DNA pole ümbritsetud membraaniga. NT: bakterid ja ahred. Eukarüoodid e päristuumsed rakud: tuumaga, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. NT: taimed, loomad, protistid, seened. Suuremad rakud, erinevad organellid tsütoplasmas, membraaniga ümbritsetud tuum. Tsütosool läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ja milles paiknevad rakuorganellis ja ka tuum. Nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks. Tsütoplasma nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid 3 erinevust, miks erineb taimerakk loomarakkust? · taimerakus on kloroplast: seal toimub fotosüntees. · Vakuool hoida varuaineid, v vett v jääkaineid. Taim närbub ära kui vakuool tühjaks saab.
Üherakulised ja hulkrakulised organismid. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahetusel. Bakterid on kerakujulised, pulkjad, niitjad ning kruvikujulised. Loomarakuehitus : Tsentrioom koosneb tsentrioolidest, torutaoline, ülesanne: osalevad paljunemises Mitokonder membraan sile, sisemine moodustab harjakesi. Ülesanne: varustab rakku energiaga. Rakumembraan: 2kihti fosfolipiide. Põhikoostisaine fosfolipiid. Ülesanne: läbi membraani transport. Ribosoomid : RNA ja valgud on koostises. Ülesanne valgu süntees, pannakse kokku rakutuumas olevates tuumaketest. Golgi kompleks membraanist. Sisternikujuline, ülesanne: ainete sorteerimine. Lüsosoom koosneb membraanikihist. Toimub ainete säilitamine ja lagundamine. Tsütoplasma raku sisemus
annaabi.ee 
