igaüks meist "kudedeklomp". Samas kannavad kõik antud isiku koed sama geneetilist informatsiooni, mille tulemusena need koed toimivad üheskoos, moodustades meie keha ja olles aluseks meie bioloogilisele elule. Samuti on tõsi, et see kudede kooslus on tekkinud munaraku viljastumise tulemusena. Sel hetkel hakkasid arenema uue inimese keha koed esialgu ainsa totipotentse rakuna ja seejärel totipotentsete rakkude kooslusena, nende diferentseerumise kaudu pluripotentsete rakkudena, edasise diferentseerumise läbi multipotentsete, ja lõpuks erinevaid organeid ja organsüsteeme moodustavate unipotentsete rakkudena. Ent need koed on konkreetse inimese keha koed, mitte mingi abstraktne "elusaine", millest kunagi võib kujuneda inimene. Selle järgi on loode lihtsalt viljastumise tulemusena tekkinud kudedeklomp, mitte inimene. Seega kui teha abort veel loote väga varases staadiumis, ei ole sellest veel päris inimene välja arenenud. Seega ei saa seda päris
kahjulike välistingimuste eest. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt nahapinnalt maha ning koos nendega eemaldub nahale ladestunud aineid ja mikroskoobe. Marrasnaha alumine osa, mis parandab naha vigastusi ja toodab melaniini. Moodustuvad pidevalt uued rakud, mis nihkuvad nahapinnale. Jõudnud ülemistesse kihtidesse, nad lamenevad, lõpuks surevad ning eralduvad surnud rakkudena. Pärisnahk, kus on rohkesti vere- ja lümfisooni, väliskeskonnast ärritusi vastu võtvaid retseptoreid, higi- ja rasunäärmeid ning karvade juuri. Nahaaluskude, mis ühendab pärisnahka lihaste või luudega ja kaitseb nahaaluseid elundeid. Kaitseb külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ning on rasva tagavaraks. Nahaosad: Higinääre- jahutab keha, eritab jääkaineid (sool, vesi, kusiained)
sugulist paljunemist, kus ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Sobiva temperatuuri juures, milleks on enamasti umbes 37° C, võib pooldumine toimuda iga 20 minuti järel. Hallitusseened on niitjad seened, mis kuuluvad vetik-,kott- või teisseente hulka.Omane on klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku ehk mütseeli moodustamine.Hallitusseeni on nii ainu-kui ka paljurakulisi. Pärmid kuuluva seente hulka. Nad eksisteerivad üksikute rakkudena või rakkude kogumikena. Pärmid paljunevad järgmiselt: pungumine, pooldumine ja askopoorid. Ainurakse ehk alglooma rakus on palju organelle, mille funktsioon on kulgemine, toidu otsimine, seedimine, eritamine ja sigimine. Mõned neist, näiteks rakusuu ja ekstrusoomid, on ainulaadsed. Rakumembraan on poolläbipaistev membraan raku pinnal. Ta on enamasti õhuke ning vormi muutev (näiteks amööbide puhul). Paljudel liikidel on koda
PSORIAAS Kätlin Kool & Gea Jürgenson Kuidas tekib ? Lihtsalt selgitades on psoriaas naharakkude jagunemise kiirenenud protsess. Normaalne, psoriaasikahjustuseta naharakk saab küpseks 2128 päevaga, kuni jõuab marrasknaha pinnani ning eemaldub surnud rakkudena märkamatult. Psoriaasikahjustusega rakud aga saavad küpseks kahekolme päevaga, kuhjuvad koos tervete naharakkudega pinnale tekitades erineva suurusega selgelt piiritletud, hõbedase ketuga kaetud põletikulised paksenenud ja naastud. Väljaspool naaste olev nahk näib alati terve ja elujõulisena. Sügelevad naastud hakkavad kettu kraapides punktjalt veritsema. Ketendust võib olla kuni 100 grammi ööpäevas Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
Peensool Intestinum tenue Järgneb maolukutile ja lõpeb üleminekuga jämesoolde paremas niudeaugus Jaguneb kolmeks osaks - kaksteistsõrmiksooleks e. duodeenumiks (duodenum) , tühisooleks (jejunum) ja niudesooleks (ileum) Olles peamiseks imendumisalaks on peensoolel selleks vastav pinnaehitus, mis suurendab limaskesta pindala tsirkulaarkurrud hatud ja soolekrüptid Peensoole epiteeli rakuliigid Äärisrakud on kõige arvukamad hattudel ja nad funktsioneerivad absorbeerivate rakkudena valendikupoolne pind on kaetud 2-3000 tihedalt üksteise kõrval asetsevate pikkade mikrohattudega, mida katab glükokaalüks. Viimane sisaldab ensüüme (laktaas, lipaas jt.) Karikrakud paiknevad peamiselt krüptide ülaosas Panethi rakud paiknevad põhiliselt krüptide põhjaosas Endokriinrakke leidub põhiliselt krüptide alumises kolmandikus, kuid neid esineb ka hattudel Ääriseta vähediferentseerunud rakud paiknevad krüptide alumises kolmandikus Peensoole regionaalsed erinevused
MPLS töötab OSI mudeli teise ja kolmanda kihi vahel ja tihtipeale kui teda tahetakse liigitada, siis öeldakse ta kohta, et ta kuulub Osi mudel 2,5 kihti nagu ka näiteks ARP 3 = ATM (Asynchronous Transfer Mode) = '''Definitsioon ja ülevaade''' Asünkroonülekanne Võrgutehnoloogia, kus andmeid edastatakse väikeste, fikseeritud suurusega (53 baiti) rakkudena (pakettidena). See võimaldab ühes ja samas võrgus edastada nii video-, audio- kui arvutiandmeid, ilma et ükski neist liini umbe ajaks. Andmeedastuskiirus ATM võrgus on 25 Mbit/s kuni 10 Gbit/s (OC-192c/STM-64), samas kui tavalises Ethernet'i kohtvõrgus on see standardselt 100Mbit/s aga vaikselt liigub juba 1Gbit/s poole. ATM'i kasutataksegi enamjaol laivõrkudes. Kohtvõrgus ei löönud ATM läbi oma keerukuse tõttu. Laivõrkudes kasutatakse teda
maksab ka rohkem. Mitme kiuline valguskaabel on tehtud klaas kiudutest, mille kogu diameeret võib olla 50 kuni 100 mikronit (kõige tavalisem suurus on 62,5). Mitme kiuline kaabel annab suure ribalaiuse suurel kiirusel keskmisel pikkusel. 4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID Ethernet - Asünkroonülekanne (ATM) - Võrgutehnoloogia, kus andmeid edastatakse väikeste, fikseeritud suurusega (53 baiti) rakkudena (pakettidena). See võimaldab ühes ja samas võrgus edastada nii video-, audio- kui arvutiandmeid, ilma et ükski neist liini umbe ajaks. POTS (Plain Old Telephone Service) Analoogtelefoniteenus Kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll (PPP) - kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näiteks sissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP'ga ja võite kasutada TCP/IP protokolle
Psoriaas Psoriaas on krooniline, ägenemiste ja taandumistega kulgev, päriliku eelsoodumusega nahahaigus, mida põeb 2-3 % rahvastikust ehk Eestis umbes 41 000 inimest. Joonisel(see peaks normaalses kirjas olema minu teada)on näited tervest ja psoriaasikahjustusega nahast. Lihtsalt selgitades on psoriaas naharakkude jagunemise kiirenenud protsess. Normaalne, psoriaasikahjustuseta naharakk saab küpseks 21-28 päevaga, kuni jõuab marrasknaha pinnani ning eemaldub surnud rakkudena märkamatult. Psoriaasikahjustusega rakud aga saavad küpseks kahe-kolme päevaga, kuhjuvad koos tervete naharakkudega pinnale tekitades erineva suurusega selgelt piiritletud, hõbedase ketuga kaetud põletikulised paksenenud ja naastud (Lõpp veidi segane). Väljaspool naaste olev nahk näib alati terve ja elujõulisena. Sügelevad naastud hakkavad kettu kraapides punktjalt veritsema.(See on kahtlane:D) Ketendust võib olla kuni 100 grammi ööpäevas
enam kui tuhande koduarvuti varustamiseks 1 Mbit/s internetiühendusega. · WiMAX'i esimene variant (IEEE 802.16) nägi ette sagedusala 10-66 GHz, IEEE 802.16a lisas sagedusala 2-11 GHz. Wi- Fi'iga võrreldes on WiMAX'il peale oluliselt suurema tegevusraadiuse ja ribalaiuse ka rida muid eeliseid, nt tugevam krüpteerimine · ATM: · ATM (1) (Asynchronous Transfer Mode) · Asünkroonülekanne Võrgutehnoloogia, kus andmeid edastatakse väikeste, fikseeritud suurusega (53 baiti) rakkudena (pakettidena). See võimaldab ühes ja samas võrgus edastada nii video-, audio- kui arvutiandmeid, ilma et ükski neist liini umbe ajaks. Andmeedastuskiirus ATM võrgus on 25 Mbit/s kuni 10 Gbit/s (OC-192c/STM-64), samas kui tavalises Ethernet'i kohtvõrgus on see maksimaalselt 100 Mbit/s. · Pakettkommutatsioon: · Frame Relay · kaadriretranslaator, FR-protokoll, FR-edastus OSI lülikihi kaadriedastusprotokoll, tõhusam kui X.25.
Küüned võivad muutuda inetuks, paksuks, kollakaks või muud tooni ja võivad täielikult laguneda. Psoriaas Psoriaas on krooniline, ägenemiste ja taandumistega kulgev, päriliku eelsoodumusega nahahaigus, mida põeb 2-3 % rahvastikust ehk Eestis umbes 41 000 inimest. Lihtsalt selgitades on psoriaas naharakkude jagunemise kiirenenud protsess. Normaalne, psoriaasikahjustuseta naharakk saab küpseks 21-28 päevaga, kuni jõuab marrasknaha pinnani ning eemaldub surnud rakkudena märkamatult. Psoriaasikahjustusega rakud aga saavad küpseks kahe-kolme päevaga, kuhjuvad koos tervete naharakkudega pinnale tekitades erineva suurusega selgelt piiritletud, hõbedase ketuga kaetud põletikulised paksenenud ja naastud. Väljaspool naaste olev nahk näib alati terve ja elujõulisena. Sügelevad naastud hakkavad kettu kraapides punktjalt veritsema. Ketendust võib olla kuni 100 grammi ööpäevas. Psoriaas mõjutab mõlemat sugupoolt võrdselt
Kuigi nimetus Ethernet viitab "eetrile" ehk raadioühendusele, on kõik Ethernet-võrgud tegelikult juhtmetega võrgud. Nimetus on ajalooline, sest Etherneti standardite aluseks võeti Robert Metcalfe'i poolt 1973.a. leiutatud ja Ethernetiks nimetatud võrgutehnoloogia, mis oligi projekteeritud traadita ühendusi silmas pidades. ATM Asünkroonülekanne.Võrgutehnoloogia, kus andmeid edastatakse väikeste, fikseeritud suurusega (53 baiti) rakkudena (pakettidena). See võimaldab ühes ja samas võrgus edastada nivideo-, audio- kui arvutiandmeid, ilma et ükski neist liini umbes ajaks. Andmeedastuskiirus ATM võrgus on 25 Mbit/s kuni 10 Gbit/s (OC-192c/STM-64), samas kui tavalises Ethernet'i kohtvõrgus on see maksimaalselt 100 Mbit/s. Erinevalt TCP/IP võrgust, kus ühele sõnumile kuuluvad paketid võivad lähtepunktist sihtpunkti liikuda erinevaid teid mööda, luuakse ATM võrgu puhul iga sõnumi tarvis kahe
Ethernet - kõvaketas toimub TCP/IP protokollistikku kasutades kiirusega 30 kbit/s. Ethernetivõrgu kaablite tähistus on "XBaseY", näit. 10Base5 tähendab, et andmekiirus on 10 Mbit/s ja 5 on kaablivõrgu kategooria (5 - tavaline koaksiaalkaabel, 2 - peen koaksiaalkaabel, T - keerdpaarjuhe). ATM (Asynchronous Transfer Mode) asünkroonülekanne. Võrgutehnoloogia, kus andmeid edastatakse väikeste, fikseeritud suurusega (53 baiti) rakkudena (pakettidena). See võimaldab ühes ja samas võrgus edastada nii video-, audio- kui arvutiandmeid, ilma et ükski neist liini umbe ajaks. Andmeedastuskiirus ATM võrgus on 25 Mbit/s kuni 10 Gbit/s (OC-192c/STM-64), samas kui tavalises Ethernet'i kohtvõrgus on see maksimaalselt 100 Mbit/s.Erinevalt TCP/IP võrgust, kus ühele sõnumile kuuluvad paketid võivad lähtepunktist sihtpunkti liikuda erinevaid teid mööda, luuakse ATM võrgu puhul iga sõnumi tarvis kahe võrgupunkti vahele
mütseelipõimikul; Paljudel esindajatel olemas seenemügarad (sklerootsiumid); Tüüpiline kottseente juures on pleomorfism; Oluliste taimehaiguste tekitajaid; Palju samblikke moodustavaid sümbiotroofe, vähem mükoriisaseeni. Kolm alamhõimkonda: Taphrinomycotina - Äärmiselt erineva ehitusega: suhteliselt komplekssed niitjad vormid, üherakulised pärmitaolised vormid. Prk. Taphrina Saccharomycotina - Kasvab tavaliselt üksikute rakkudena, esineb pseudohüüfe või ka tõelisi hüüfe. Viljakehad puuduvad. Candida albicans. Pezizomycotina - traditsioonilises mõistes kui viljakeha omav päriskottseen. Viljakehad võivad moodustuda üksikult või rühmiti, paikneda substraadi peal või selle sees. Eoskotid suletud viljakehas on hästi kaitstud, kuid nad vabanevad ainult viljakeha koore mehhaanilisel murdumisel. Aspergillus nidulans. 7. Hõimkond kandseened: Tallus valdavalt hästi arenenud hulkrakse seeneniidistikuna;
Lihasrakkudele on iseloomulik väljavenitatud kuju, kus raku pikitelg paikneb kokkutõmbumise suunas Südame- ja silelihaskude koosneb üksikutest rakkudest, skeletilihaskoes on lihaskiud – moodustunud embrüonaaleas müoblastide liitumise tulemusel, mille käigus rakupiirid kaovad selle tulemusena moodustuvad hulgituumsed lihaskiud, kus rakutuumad paiknevad kiududes perifeerselt Osa müoblastidest ei liitu ja säiluvad mesenhümaalsete rakkudena, mida nimetatakse satelliitrakkudeks – lihaste vigastuse korral satelliitrakud võivad prolidereeruda ja moodustada uusi lihaskiude SKELETILIHASKUDE Esineb peamiselt skeletilihastes, ka silmamuna liigutavates lihastes, keeles, neelus, osaliselt söögitoru lihaskestas Skeletilihaskude koosneb vöötlihaskiududest, mis on pikad silindrilised mitmetuumalised struktuurid – sümplastid
3 ülesannet: selektiivne barjäär ainete kehasse või kehast välja pääsemisele näärmeline, rakkudes toodetud nõrede väljumispind kaitsekiht ümbritseva keskkonna mõjude eest Epiteelkoe ja rakkude pinnad: Kõige pindmine ehk apikaalne Basaalne ehk alumine või kõige sügavamal asetsev külg Epiteelkoe tüübid: kattev ja vooderdav epiteel näärmeepiteel funktsiooniks nõrede tootmine rakukobarate või üksikute rakkudena sügaval katva ja voodervada epiteelkoe sisemuses. Keha näärmed jagatakse eksokriinseteks ja endokriinseteks vastavalt sellele, kas nende nõre jõuab epiteeli pinnale ja ainult sinna või satub näärmest rakuvaheainesse ja levib sealt vereringe kaudu kogu kehasse. Eksokriinsed näärmed nõristavad oma nõre juhade kaudu katva ja vooderdava epiteeli pinnale. Endokriinsed näärmed nende nõresid nimetatakse hormoonideks ning need
· Robert Koch meditsiinilise mikrobioloogia rajaja; avastas endospoorid; Kochi postulaadid; avastas tuberkuloosi tekitaja; töötas välja erinevaid söötmeid; värvis baktereid mikroskoopimisel; ripptilga meetod ja bakterite pildistamine mikroskoopimisel o F. Cohn väitis, et bakterid kuuluvad taimeriiki ja on just sarnased taimedega; bakterid paljunevad pooldumisega ja eksisteerivad kas üksikute rakkudena , agregaatidena või niitjate ahelatena, neil on plasmamembraan ja sisaldised; kirjeldas esimesena endospoore; 1872 a vaatles vibureid · J. Lister võtab kasutusele antisepsise (meetmed, mis väldivad infektsiooni); kasutas lahjat fenoolilahust opiruumi ja instrumentide steriilimiseks (vähenes opijärgne suremus) · M. Beijerinck tegels pärmideja helendavate bakterite uurimisega, bakteriaalse
b) Koetüübist c) Rakkude suurusest ja füsioloogilisest aktiivsusest (fotosüntees) Paljunemine. Kloroplastid tekivad: a) Proplastiididest (väikesed väljakujunemata plastiidid) b) Teistest plastiididest: · Kromoplast kloroplast · Leukoplast kloroplast (kartulimugulad valguse käes) c) Paljunevad ka pooldumise teel Päritolu: Pooldatakse endosümbioosi hüpoteesi, kusjuures kloroplaste vaadeldakse kunagi vabalt elanud autotroofsete rakkudena, mis asusid elama teistesse rakkudesse. Kromoplastid: Sisaldavad karotenoide, ksantofülle. Täidavad signaalset funktsiooni. Sisaldub: a) Viljades b) Säilitusjuurtes c) Üksikutes õites õistaimedel Kromoplastide pigmendid on tugevad antioksüdandid. Antioksüdantne efekt avaldub pigmentide koostoimel. Leukoplastid sisaldavad varuaineid (tärklis, valgud). Paiknevad taime säilitusorganis Rakutuum ...päristuumse raku keskne struktuur, mis:
limaskest (tunica mucosa), milles on limaskesta lihaskiht (lamina muscularis mucosae). Piki- ja tsirkulaarlihaskihi vahel paikneb plexus myentericus ja ringlihaskihi ning submukoosa vahel paikneb plexus submucosus. Limaskesta pinda suurendavad mukoos- ja submukoosvoldid, hatud ja mikrohatud. Viimased moodustavad enterotsüütide valendikupoolsel välispinnal harjasäärise. Peensoole limaskestas esinevad äärisrakud, mis on kõige arvukamad hattudel ja funktsioneerivad absorbeerivate rakkudena; karikrakud, mis on krüptide ülaosas, raku ülaosas on limatilk; Panethi rakud krüptide põhjas; Endokriinrakud peamiselt krüptide alumises kolmandikus, aga ka hattudel. Endokriinrakkude retseptorid on valendiku pool, oma peptiidhormoonid (sekretiin, CCK, motiliin, 13 GIP, serotoniin jt) vabastavad nad verre, samas CCK toimib ka uitnärvi CCK-A retseptorile ning esineb ka lokaalseid toimeid. Peensool jagatakse kolme ossa: duodenum (20..
karikrakke, endokrinotsüüte. Krüptid on torujad epiteeli süvendid, mis ei ole eriti sügavad, koosnevad paljudest rakkudest ja avanevad hattude vahele. Peensoole krüptide rakuliigid on äärisrakud, karikrakud, Panethi rakud, endokrinotsüüdid ja ääriseta rakud. Karikrakud on tüüpilised ainurakulised limanäärmed ja paiknevad peamiselt krüptide ülaosas. Äärisrakud on kõrged, raku ülemisel pinnal on tihe ääris ja nad funktsioneerivad absorbeerivate rakkudena. Kõige arvukamalt on krüptides äärisrakke, mis võrreldes soolehattude äärisrakkudega on madalamad. Karikrakud paiknevad peamiselt krüptide ülaosas, raku ülemises osas paikneb limatilk, rakutuum on nõgusa kujuga. Endokriinrakke leidub põhiliselt krüptide alumises kolmandikus, kuid neid esineb ka hattudel. Ääriseta vähediferentseerunud rakud paiknevad krüptide alumises kolmandikus, rakud on prismaatilise kujuga. Lihaskest - tunica muscularis
==> EHK Jaam, mis tahab midagi saata peab kõigepealt mingi ettemääratud aja jooksul kanalit kuulama, kas seal on mingi tegevus. Kui kanal on vaba, siis tuleb frame ära saata ja oodata vastust. Ja jaam saadab kõikidele teistele signaali, et nemad samal ajal midagi saatma ei hakkaks. Kui kanal on kinni, siis jaam peab saatmist edasi lükkama. 46. ATM (Asynchronous Transfer Mode) ==> asünkroonülekanne - Võrgutehnoloogia, kus andmeid edastatakse väikeste, fikseeritud suurusega (53 baiti) rakkudena (pakettidena). See võimaldab ühes ja samas võrgus edastada nii video-, audio- kui arvutiandmeid, ilma et ükski neist liini umbe ajaks. Andmeedastuskiirus ATM võrgus on 25 Mbit/s kuni 10 Gbit/s (OC-192c/STM-64), samas kui tavalises Ethernet'i kohtvõrgus on see maksimaalselt 100 Mbit/s. ///// Erinevalt TCP/IP võrgust, kus ühele sõnumile kuuluvad paketid võivad lähtepunktist sihtpunkti liikuda erinevaid teid mööda,
==> EHK Jaam, mis tahab midagi saata peab kõigepealt mingi ettemääratud aja jooksul kanalit kuulama, kas seal on mingi tegevus. Kui kanal on vaba, siis tuleb frame ära saata ja oodata vastust. Ja jaam saadab kõikidele teistele signaali, et nemad samal ajal midagi saatma ei hakkaks. Kui kanal on kinni, siis jaam peab saatmist edasi lükkama. 46. ATM (Asynchronous Transfer Mode) ==> asünkroonülekanne - Võrgutehnoloogia, kus andmeid edastatakse väikeste, fikseeritud suurusega (53 baiti) rakkudena (pakettidena). See võimaldab ühes ja samas võrgus edastada nii video-, audio- kui arvutiandmeid, ilma et ükski neist liini umbe ajaks. Andmeedastuskiirus ATM võrgus on 25 Mbit/s kuni 10 Gbit/s (OC- 192c/STM-64), samas kui tavalises Ethernet’i kohtvõrgus on see maksimaalselt 100 Mbit/s. ///// Erinevalt TCP/IP võrgust, kus ühele sõnumile kuuluvad paketid võivad lähtepunktist sihtpunkti liikuda erinevaid teid mööda, luuakse ATM võrgu
network layers (e.g., IP) to learn or configure each other's network layer address. • Simplicity. PPP was required to meet a number of additional requirements beyond the seven listed above. On top of all of these requirements, first and foremost among all of the PPP requirements is that of "simplicity." 53. ATM vallaste.ee definitsioon: asünkroonülekanne Võrgutehnoloogia, kus andmeid edastatakse väikeste fikseeritud suurusega (53 baiti) rakkudena (pakettidena). See võimaldab ühes ja samas võrgus edastada nii video-, audio- kui arvutiandmeid, ilma et ükski neist liini umbe ajaks. Andmeedastuskiirus ATM võrgus on 25 Mbps kuni 10 Gbps, samas kui tavalises Etherneti kohtvõrgus on see maksimaalselt 100 Mbps. Erinevalt TCP/IP võrgust, kus ühele sõnumile kuuluvad paketid võivad lähtepunktist sihtpunkti liikuda erinevaid teid mööda, luuakse ATM võrgu puhul iga sõnumi tarvis kahe
Arvatakse, et tegemist on reguleeritud levimisstrateegiaga, mis võimaldab uute nisside koloniseerimist enne toitainete limiteerivaks muutumist biofilmis. Näiteks on täheldatud, et mikroobide kasvamise käigus ärakasutatud söötmed indutseerivad rakkude irdumist samaliigilisest biofilmist (näidatud nii Pseudomonas fluorescensi kui P. aeruginosa puhul). Perioodiline biofilmist irdumine võib olla: 1) aktiivne protsess, mille käigus rakud vabanevad biofilmist üksikute planktiliste rakkudena. Osadel bakteriliikidel (Pseudomonas aeruginosa, Staphylococcus epidermidis jt) on täheldatud biofilmi keskse osa muutumist vedelaks ja liikuvate planktiliste rakkude lahkumist, jättes endast biofilmi haigutava augu. Biofilmi keskse osa vedeldumise põhjuseks arvatakse olevat profaagi aktivatsioonist põhjustatud osaline rakupopulatsiooni lüüs. 2) passiivne protsess, mille käigus biofilmist vabanevad EPS-ga ümbritsetud rakkude agregaadid
annaabi.ee 
