Lõpuks jõudis sookoll sisaliku juurde ja püüdis ta kinni. Ta ei mäletanud enam miks tal sisalikku vaja oli ja toppis ta märssi ning viis koju. Ta tahtis hakata koos sisalikuga rabas elama. Ta ehitas sisalikule maja, aga ta ei teadnud, et sisalik ei saa rabas elada. Kivisisalik vajab elamiseks süüa, päikest ja kuiva maapinda. Sõprade ja roopilli mängu abiga sai sookoll siiski oma mälu tagasi ja muutus uuesti heaks kolliks. Sõbrad aitasid tal sisaliku oma koju raiesmikule viia ja sookoll elas õnnelikult edasi. Igal kevadel hakkas sookoll sisalikku vaatamas käima. Sisalik meeldis talle väga, sest ta oli ilus, sale ja sile.
eluskeskkonna saastamist ning säilitada veel rikkumata loodust. Inimtegevuse tagajärjeks on sageli vältimatu eluskekkonna rikkumine või isegi hävimine. Nii juhtub see näiteks metsade raiumise ja maavarade kaevandamise korral. Kaitse eesmärk on inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine loodusele, sest täielikult vältida seda ei saa. Näiteks pärast maa-ala kasutamist tuleb riukutud keskkond taastada. Raiesmikule istutada uued puud, kaevandatud alad ja prügimäed tasandada ja metsastada. Looduskaitse põhimõtetest lähtudes tuleb loodusvarasid kasutada võimalikult säästlikult. Ühe loodusvara kasutamisega ei tohi kaasneda teise loodusvara raiskamist. Näiteks tuleb tulevase põlevkivikarjääri kohalt eelnevalt langetada ning ära vedada mets ja eemaldada viljakas pindmine mullakiht. Kui kaevandamine toimub rabastunud alal, tuleb esmalt ära kasutada turvas.
loodulike vaenlaste arvukus ning populatsioonid saavutavad teatud tasakaalu, mis piirab häiringu edasist laienemist. Kuna maapinnal asuv puit laguneb palju kiiremini kui jalalseisev puit, siis suure hulga orgaanilise aine lagunemisel läheb osa lagunemisproduktidest kaotsi, kuna muld ei jõua kõike siduda ja vesi uhub osa toitaineid minema. Oma olemuselt on tugeva tormi kahjustusala pärast murru ja heite ülestöötamist sarnane raiesmikule seemnepuudega, kuna sellised alad on vaja uuendada. Raskendav asjaolu on sellel alal tormis hukkunud metsa jäänud puit, mis rasendab uuendustöid. (Laas jt 2011) 6 2. Häiringute registreerimine Eestis Suured üleujutused tekivad rohke lumega talvede järel madalatel metsaaladel, eriti Soomaal ja Emajõe vesikonnas. Näiteks Järvseljal, kus metskonna põhiosa on vaid mõni meeter Peipsi
turbasamblaid.Kasvukohatüübis valitsevad puistud Männikud.Peapuuliik Mä.Boniteet III. 4. Männil kasutatakse toru istutust.Enne istutamist tuleb potitaimi kõvasti kasta.Tutbatuubil ülemise serv peab jääma 2 cm sügavusel,maapind vajutatakse jalaga kinni.Hektarile pannakse 2500-3000 taime. 5. Maapinna ettevalmistamine on vajalik nii loodusliku uuenduse tekke soodustamiseks kui külvide või istutamise tulemuslikumaks muutmiseks. Raiesmikule jäetud seemnepuudelt langeva seemne idanemise ning tärkamise soodustamiseks tehakse maapinna mineraliseerimist. Külvideks valmistatakse maapind ette lappidena. Lappide suurus oleneb kasvukohast, ent tavaline lappide suurus on 50x50 cm. Väiksema rohukasvuga aladel võib lappide suurus olla ka veidi väiksem, seevastu suure rohukasvuga aladel võib lappide suurus olla 70x70 cm. Optimaalne lappide arv hektari kohta on 5000-6000 tk. Lappide vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1-1,5 m.
mänd on tormikindel puuliik. Mändi ka külvatakse. Et seemned hästi idanema hakkaks, valmistatakse ette külvilapid ja külvatakse erinevatel viisidel: hajalikülv, rennikülv ja diagonaalselt. Männi istikuid istutatakse, põhiliselt kasutatakse potitaimede istutamist toruga ja kiilistutust. 5) Maapinna ettevalmistus Maapinna ettevalmistamine on vajalik nii loodusliku uuenduse tekke soodustamiseks kui külvide või istutamise tulemuslikumaks muutmiseks. Raiesmikule jäetud seemnepuudelt langeva seemne idanemise ning tärkamise soodustamiseks tehakse maapinna mineraliseerimist. Maapinda valmistatakse ette suvel või eelneval sügisel. Maapinda valmistatakse ette ketaskobestiga. Ketaskobesti purustab rohukamara või metsakõdu ning peenestab ka raiesmikul olevad oksad. Ketaskobesti sobib pinnase ettevalmistamisel nii istutamiseks, külviks kui ka looduslikuks uuendamiseks. 6) Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus
Kultuurpuistud 3. Silmatorkavamad metsad 4. Nooremad metsad. Uuendusraied Raied mis tehakse metsa uuendamiseks sobivate tingimuste loomiseks. Lageraied raiutakse maha kõik puud raielangil ühe aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv ja säilikpuud. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud keskmise rinnasdiameetri. Seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduste teket. Peavad olema tormikindlad ja paiknema hajali üle raiesmiku. Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Lank raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid raiutakse ka raiutud ala kohta).
kahe aasta jooksul pärast metsaosa hukkumist või raiet rakendanud ning metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaega pole pikendatud või kui hukkunud metsaosa või raiesmik pole metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega viie aasta jooksul uuenenud, teeb asukohajärgne keskkonnateenistus metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise võtete rakendamiseks. Metsakultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) kui lähemate aastate jooksul ei teki raiesmikule elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust; 2) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas (raiestik uueneb väheväärtuslike või kasvukohale mittesobivate puuliikidega); 3) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sinika, karusambla kkt) või erosioon (sambliku, kanarbiku kkt); Metsa raiumise järel intensiivistub soostumisprotsess, kuna puude transpiratsioonil on oluline osa metsa veebilansis. Nõmmemetsades aga peale raiet
olevatest seemnetest, siis on lageraie aksepteeritav. Metsakooslus muutuks on väga vähetõenäoline. Segametsas on enamasti probleemiks see, et looduslik uuendus on hea sekundaarsetel liikidel, mis tähendab, et lageraie viib sekundaarse suktsessiooni tekkele. 40. Mis on metsa eeluuendus? 8 Metsa raiumisele järgneb selle uuendamine või uuenemine. See võib toimuda vegetatiivselt raiesmikule jäänud kändudest või juurtest. Metsa uuenemine võib toimuda ka eeluuenduse kaudu vana metsa all kasvanud järelkasvust, seemnetest, mis eksisteerisid mullas juba enne raiet (nn. seemnepangas), või mis pärinevad kas kõrval asuvast metsast või spetsiaalselt selleks kasvama jäetud seemnepuudest. Metsa uuendatakse ka kultuuristamise teel kas külvates või puukoolis ettekasvatatud istikuid istutades. Eeluuendus on järelkasv
Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine Lüheneb raiering Metsa rekreatiivsete omaduste parandamine Uuendusraie – raied, mida tehakse metsauuendamiseks Lageraie Turvaraie Lageraie – raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul Ei raiuta o Seemnepuid o Säilikpuid o Bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud Seemnepuud – puud, mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada looduliku uuenduse teket o 20-70 tk/ha, tormikindlad Säilikpuud – erilised või haruldased puud (vanad männid, tammed jms) Lageraiet teostatakse küpsusvanuses Lank – raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta) Raiestik – raiutud metsaala Lageraidele on kehtestatud piirangud, ületada ei tohi Lageraie max parameetrid
loomiseks. Vastavalt kehtivale Metsaseadusele jagatakse uuendusraied kaheks: lageraie ja turberaied. Lageraied - raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduse teket. Peavad olema tormikindlad (mänd, saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku (20-70 tk/ha). Metsaseaduses ettenähtud: mänd, arukask, saar, tamm, sanglepp, künnapuu, jalakas. Seemnepuid ei pea jätma, kui raiesmikul säilib elujõuline looduslik uuendus, mis sobib antud kasvukohatüüpi. Samuti, nendes langi osades, mis asuvad piisavalt lähedal seemnekandvuse eas männikule või arukaasikule (vastavalt 30 ja 50m).
3) üksikute tuuleheidetud puude koristamisel lohistades pikkade palkidena; 4) puidu koondamisel ja kokkuveol järskudel nõlvadel, kus masinate stabiilsus pole tagatud; 5) töötamisel kaitsealustes reservaatides, kus masinate kasutamine on täielikult keelatud; 6) Linnalähedastes parkmetsades paljude linnaelanike jaoks on hobune küllalt haruldane loom ja temaga töötamine mõjub ligimeelitava vaatemänguna. Lisaks saab hobusega vedada istutusmaterjali raiesmikule ja teha muidki töid. Hobukokkuveo tootlus Hobukokkuveo korral on sobiv kasutada hobuseid vanuses 5...14 aastat. Oma kaalu järgi jaotatakse hobused kahte kategooriasse. Esimesse kategooriasse kuuluvad hobused kaaluga 451...650 kg ja teise kategooriasse 250...450 kg. Kui kasutatakse hobuseid kaaluga alla 250 kg, tuleks vähendada kokkuveonormi 10...15 %. Samas on teise kategooria hobused liikuvamad ja seetõttu kasutatakse neid suurema kokkuveokauguse korral.
2) puistu rinnaspindala ja täiuse, millest väiksema rinnaspindalaga või täiusega puistute lageraie on lubatud. (7) Kõvalehtpuupuistuks loetakse puistu, kus enamuspuuliik on tamm, saar, jalakas, künnapuu või vaher. (8) Ühe metsamajandamiskava kehtivuse ajal tehtavate lageraiete kogupindala ei tohi olla suurem selles metsamajandamiskavas määratud lubatavast lageraie pindalast. (9) Enne raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist ei tohi uut lageraiet teha raiesmikule lähemal kui 100 meetrit, välja arvatud juhul, kui vana raiesmiku ja uue lageraielangi laius või kogupindala ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset laiust või pindala suurust või lageraielangid asuvad eri omanike kinnistutel. (10) Minimaalne liitumisaeg on männiga, kuusega või kõvalehtpuuga loodusliku uuenemise või uuendamise korral neli aastat, muudel juhtudel kaks aastat. Raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse.
Saagikus paraneb kui on alla 2500 seemne, kuid sealt edasi on lisakülv seemnete raiskamine. Saagikus paraneb ka viljakama mullaga. W – ühe taime keskmine mass N – taimede arv pindalal kogu taimede mass, WN = const (c) W=cN-1 => logW = logC – 1logN hüperbool logaritmidega taandub lineaarseks: Konstantse saagi seadus on üldisema seaduse – isehõrenemisseaduse – erijuht. Kohort – ühevanune osa populatsioonist. nt: raiesmikule tihedalt istutatud kuused. Seal on liigisisene konkurents suur, kus enamus sureb. Edukamad haaravad resursi – ruumi. Tekib konkurentsi poolt tekitatud suremus. Järeldus - metsakihtide arv peab olema lõplik suurus! Mets koosneb lehekihtidest ja kuna ka kõige alumina kiht peab saama valgust – peab olema lõplik suurus. Kui kihte oleks lõputult – alumised kihid valgust ei saaks. 33
Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. 51. Millal loetakse metsaseaduse järgi raiesmik uuenenuks? 52. Mis on lankide liitumisaeg? Lankide liitumisaeg - s.o. ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsastamiseks. Männi, kuuse ja kõvalehtpuude loodusliku uuenduse või kultiveerimise korral on see 4 a. ja muudel juhtudel 2 aastat. Raieaastat ei loeta liitumisaja hulka. Enne raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist ei tohi uut lageraiet teha raiesmikule lähemal kui 100 meetrit, välja arvatud juhul, kui vana raiesmiku ja uue lageraielangi laius või kogupindala ei ületa lubatud lageraielangi maksimaalset laiust või pindala või lageraielangid asuvad eri omanike kinnistutel. Lageraietega metsa ülestöötamine (varumine) oli ja on Eesti tingimustes valitsev, kuna see on majanduslikult kõige ökonoomsem ja sel teel metsauuendamine on kõige edukam. 53. Defineerige mõisted: säilikpuu ja raiesuund?
· lageraie võimaldab raiemahu täpset arvestust pindala ja tagavara järgi; · ei nõua spetsiaalseid metsakasvatuslikke teadmisi; · loob soodsad tingimused valgusnõudlike puuliikide uuenemiseks; · kuna raie teostatakse ühe võttega, ei vigastata tulevikus enam noori puid; · lageraiel saab laia valiku puidusortimente. Puudused: · lageraiete tulemusena kujunevad ühevanuselised metsad; · järsult muutub metsa elukeskkond; · kaob vana metsa turve, suureneb külmakahjustuse oht; · raiesmikule kasvab LU teket takistav rohttaimestik ja võsa; · raie käigus lõhutakse taimkate ja tihti ka metsamuld; · tekib raiesmike soostumise oht; · nõlvadel tekib erosioonioht; · hulgaliselt raiejäätmeid on metsakahjureile soodsaks sigimispaigaks. Raiesuund - selle all mõeldakse lankide paigutust. Lageraielank tuleb alati paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände, sest Eestis on valitsevad lääne - ja edelatuuled
arvatud järelkasvu): 1) hunnikutesse või rohelistes osades (lehtedes, okastes). 4. puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või vallidesse kogutud raiejäätmete kõdunema Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma jäetakse looduslikule uuenemisele. jätmine või põletamine, kuid raiejäätmed ei omadustelt parimad puud. Selle tulemusena seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule tohi katta enam kui 20% raielangi pindalast. paraneb puistu kvaliteet, sest ebasobivad ja kasvama, et soodustada loodusliku uuenduse 2) raiejäätmete ülepinnaline põletamine väheväärtuslikud puud raiutakse ja kasvama teket. Peavad olema tormikindlad (mänd, (tuleohtlikul perioodil on raiejäätmete jäävad vaid parimate omadustega. Paraneb ka saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku
tingimuste loomiseks. Vastavalt kehtivale Metsaseadusele jagatakse uuendusraied kaheks: lageraie ja turberaied. Lageraied Lageraie - raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduse teket. Peavad olema tormikindlad (mänd, saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku (20-70 tk/ha). säilikpuud erilised või haruldased puud (vanad männid, tammed vms.) Lageraiet võib teha puistutes, mis on saavutanud kehtestatud küpsusvanuse (männikud 100 a., kuusikud 80. a. ja kaasikud 70a.) Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta). Raiestik - raiutud metsaosa.
annaabi.ee 
