Vihmametsad Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kõrge produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja troopilise piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias nimetatakse neid ka selvadeks), Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna- Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas, jm), nende ...
esimene turbaküttel elektrijaam alustas tööd 1918. Esimene turbabriketitehas Eestis, ühtaegu teine maailmas, ehitati 1939. aastal Tootsis, kus toodetakse turbabriketti tänapäevani. Ka turba kasutamisel on keskkonnakahjud: et turvast saada tuleb soos selle koha pealt kuivatada, kust seda freesima hakatakse. Põhimõtteliselt soo hävitatakse. Kui nüüd rääkida taastuvatest loodusvaradest, siis ei saa mainimata jätta metsa. Umbes pool eesti pindalast on metsaga kaetud. Kuna raiemahud on suhteliselt väikesed, siis taastub metsa sama palju, kui seda tarbitakse. Eesti metsi kasutatakse suurel osal kütmisel. Avati ju hiljaaegu uus soojusjaam, mis tarbib puitu. Puitu kasutatakse ka mööbli jms. asjade tootmiseks. Taastuvad loodusvarad on ka vesi ja muld, millega Eestis aga eriti probleeme ei ole ja mida tarbitakse säästlikult nii, et see saaks ennest taastada. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti loodusvarad on üsna mitmekesised ja ka nende tootmise maht on erinev
Eestis. 9% metsadest on looduskaitse all (Tross, 1999). Põhiliseks puuliigiks on mänd, järgneb kask ja kuusk. Suur on väärislehtpuude (tamm, saar, must lepp) osatähtsus. Suuremad metsamassiivid asuvad saare lääne-ja keskosas, Kõpu ja Tahkuna poolsaarel. Metsavaesemad on ida-ja lõunaosa. Metsandus on Hiiumaal kiirelt arenev majandusharu. 1999a. moodustas puidutööstus koos metsavarumise ja müügiga 34 % kogu Hiiumaa tööstuse käibest (Hiiu Maavalitsus, 2001).Raiemahud on ära toodud joonisel 2. Kuigi raiemahud samas tempos kasvada ei saa, siiski puidutööstuse osakaal suureneb, kuna metsade aastane juurdekasv oli 300 000 tm, kaks korda suurem kui 1999.aastal raiuti. Metsandus on seega arenev majandusharu, mis mõistliku majandmise juures annab pikaks ajaks tööd (Tross, 1999). Joonis 2. Raiemahud aastatel 1992-1999 Allikas: Tross, 1999 8 Hinnang piirkonna loodus ja/või maastikuväärtustele Kurisu neeluauk
Estonian Cell toodab kõrgekvaliteedilist kemi-termo-mehaanilist haava puitmassi (Aspen BCTMP) 5.Miks on praegu tekkinud palgi põud. Vähenenud raiemahtude tõttu on Eesti saepalgi hind praegu üks Euroopa kõrgemaid ning see sunnib saetööstusi tooret sisse ostma. Metsa- ja puidutööstuse liidu hinnangul on tööstuse jaoks tooraine hinda keskmiselt tõusnud poole võrra. Eesti männipalgi tihumeeter võib maksta praegu üle 100 euro, samas kui senine kokkuostuhind oli u 70 euro ringis. Raiemahud vähenesid juba eelmisel aastal ülipehme talve tõttu. Praegune aasta algas ja arvatavasti ka lõpeb pehme ilmaga, mistõttu raiemaht väheneb veelgi, kui eelmine aasta. Kui 2018. aastal raiuti 12,7 miljonit tihumeetrit puitu, siis 2019. aastal raiuti 11,3 miljonit tihumeetrit puitu. 6. Millist puitu kasutatakse: paberit, mööblit, sauna ehitamisel, parketis, pelletid. Saun ja mööbel - Abahhipuitu kasutatakse saunalaudade tegemiseks, samuti vineeri- ja mööblitööstuses
looduskaitsealadel. Maavaradest leiavad kasutust ka kruus ja liiv ning meremuda. Põhjavee kogus Läänemaal nagu ka kogu Eestiski probleeme ei tekita, sest vett on küllaga. Põhjavett kasutatakse joogiveeks. Selle looduslik kvaliteet on üldiselt väga hea, kuid joogivee tootmiseks tuleb seda siiski töödelda või erinevate veekihtide vett segada. Metsavarud on piirkonnas suhteliselt suured, aga metsade puidukasutuse potentsiaal on siiski suuremas osas kasutamata kuna raiemahud on väikesed. Ka ulukid on märkimisväärseks ressursiks, millest põhiliseks sissetuleku allikaks on osutunud jahiturism. Suures ulatuses on maa kasutusel põllumaana ning suur potentsiaal on lihaveisekasvatuse osas kuna looduslikku rohumaad on ulatuslikult (Piirsoo 2007). Kasutatud kirjandus 1. Arold, I. 2005. Eesti Maastikud. TÜ Kirjastus. Tallinn 2. Kaur, E. Kuusik, M. Sepp, K. 2008. Eesti Maastikud. Tänapäev. Tallinn 3. Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut. 2009. Kliima
Viimati oli aastane raiemaht alla 6 miljoni m3 1997. aastal. Uuendusraie pindala langes samuti 1997. aasta tasemele, kuid seoses 2005. aasta jaanuaritormiga suurenes sanitaarraiete maht ligikaudu kolm korda. 2005. aastal raiuti sanitaarraiega 1,19 miljonit m3 puitu, mis moodustas kogu raiemahust tervelt 23,3%. Kõik ülejäänud raieliigid vähenesid tuntavalt. Seejuures jäi raiete pindala 2005. aastal eelmise aastaga võrreldes peaaegu samaks, vähenemine oli vaid 1,8%. (Metsavaru ja raiemahud) 8 4. KÕRBESTUMINE JA NÄLJAHÄDAD Kuivad alad moodustavad kolmandiku maailma maismaa pinnast ja on ühtlasi koduks kolmandikule inimkonnast 2 miljardile inimesele. Intensiivse inimtegevuse, aga ka muutuva kliima oludes kuivade alade niigi väga tundlik pinnas vaesestub ja ala muutub elamiskõlbmatuks. Kõrbestumiseks (ingl. desertification) nimetatava protsessi läbi
Kuni 1991. aastani kuulusid need metsad peamiselt kolhoosidele ja sovhoosidele, kus metsade majandamine ei olnud nii aktiivne kui metsamajandites. [4] Raieprognoos aastateks 2001- 2010 annab optimaalseks aastaseks kasvava metsa raiemahuks (ilma sanitaar- ja valgustusraieta) 12,6 miljonit tm ehk 5,6 tm ühe hektari metsamaa kohta, seda eeldusel, et kõik Eesti metsad on leidnud endale omaniku. SMI5 andmetel on Eesti metsamaa pindala 2,27 miljonit ha. [4] Lubatavad raiemahud fikseeritakse metsanduse arenduskavades 10 aastasteks perioodideks Eesti Metsanduse Arenguprogrammis 1997 2001 oli lubatavaks aastaseks raiemahuks 7,81 milj. m3 ja Eesti Metsanduse Arengukavas 2001-2010 määrati lubatud raiemahuks 13,1 milj. m3, arvestades suhteliselt suurt küpsete metsade osatähtsust. Statistilise metsakorralduse andmetel on tegelik raiemaht küündinud alates 2000. aastast kuni ca 12 milj. m3-ni. Samas on metsade juurdekasvuks hinnatud 12,2 mln tm aastas
Sissejuhatus ja ülevaade Metsade tähtsus väljendub neljas aspektis. Esiteks majanduslik - mets kui tuluallikas. Teiseks, sotsiaalne - mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja. Kolmandaks, ökoloogiline - mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja ja neljandaks kultuuriline, mets kui osa Eesti kultuurist (Keskkonnaministeerium). Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda lühike ülevaade Eesti metsanduse hetkeolukorrast. Kuidas on muutunud raiemahud, –intensiivsus ning –pindala. Anda lühike ülevaade raiemahtude hindamise metoodikatest ning analüüsida, mis mõjutab Eestis raiemahtusid. Eesti maismaast ligi pool ehk 48,7% katab mets. 2013. aastal kattis Eestis metsamaa 2,3 miljonit hektarit ja metsade puidutagavara ulatus 478 miljoni tihumeetrini. Levinuimad puistud olid männikud, kaasikud, kuusikud ning hall-lepikud. ÜRO toidu- ja
2002. 2001-2002 oli raiemaht üle 11 miljoni tihumeetri, kuuse raiemaht oli ligikaudu 150% metsanduse arengukavas ettenähtust. Lõppes Eesti Metsakaitsealade Võrgustiku (EMKAV) projekt, mille käigus planeeriti kaitse alla võtta ligikaudu 37 000 ha Eesti metsi. Lõppes ka Vääriselupaikade inventeerimise projekt, mille käigus leitud vääriselupaigad moodustasid Eesti tulundusmetsast ca 1%. Võeti vastu Eesti Metsanduse Arengukava, kus sätestati puuliigiti optimaalsed raiemahud ja samuti seati eesmärgiks võtta range kaitse alla vähemalt 10% Eesti metsadest. Asutati Erametsaliit. 2003. 2002-2003 aasta raiemaht oli üle 9 miljoni tihumeetri, kuuse raie ületas metsanduse arengukavas määratletud mahtu. 2004. 2003-2004 raiehooajal raiuti alla 7 miljoni tihumeetri, kuuse raie oli langenud allapoole metsanduse arengukavas ettenähtud mahust. Eesti Roheline liikumine avalikustas uuringu, mille järgi kuni 50% Eestis raiutavast puidust on illegaalne. 2005
kuulub kümme keskkonnaorganisatsiooni, väärtustab Eesti loodust ja sellega seotud vaimset kultuuri positiivsete majanduslike mõjude kõrval. (EKO 2017) Niisama 2018. aasta aprillis peaminister Jüri Ratas vastas Riigikogu liikmete 7. märtsil esitatud arupärimisele esitatud puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneeringu algatamise kohta. Ta toonitas, et ,,kui raiemahud hakkavad ületama majandatavate metsade juurdekasvu, siis on metsaseadusse loodud mehhanism, mille alusel valitsusel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale. Samas Emajõe ja Peipsi seisund on halb, seepärast tuleb esmalt uurida -, millise puhastustaseme juures nende veekogumite seisund ei halveneks ning ka veemajanduskavas ettenähtud eesmärgid saaks täidetud
seis, mis hetkel on raske. 12 Praegused riigid, kellega juba toimuvad VPA läbirääkimised, on mõnes mõttes oma arengus veidi ees, sest on alustanud võitlemist ebaseaduslikkusega iseseisvalt veidi varem. Näiteks Indoneesia on sellega algust teinud juba 1985 aastast, mil keelustati eksport. Selle põhjuseks olid suured ja kontrollimatud raiemahud. 1985 1997 aastate vahemikul mittemetsastati ligikaudu 1,8 miljonit ha metsamaad aastas ja praegune tase on arvatavasti palju suurem. 1985 1998 aastatega langes metsastumise protsent kogu riigi territooriumil 62,7 protsendilt 50,6 protsendile. Suurem osa metsamaa kadusid võttis aset kuivadel madalikel, kõige rohkem kannatasid maaalad, mis raiuti suuremahuliselt (masinatega) ja väga palju sai kannatada ka bioloogiline mitmekesisus.
müük annab suuremat hetketulu. Nii olemegi jõudnud olukorda, kus nn. optimaalne raiemaht on muutunud fiktsiooniks. Pealegi oleme selle suurusest rääkides jätnud mainimata, et sellise teoreetilise raiemahu vaieldamatu eeldus on raiutud alade uuendamine (uuenemine) vähemalt samaväärse metsaga. Tegeliku raiemahu määrab turustiihia. Metsakasutuse maht (joonis 9) on olnud kogu möödunud sajandi vältel kolm kuni neli miljonit tihumeetrit aastas [11]. Raiemahud hakkasid märgatavalt suurenema 1990. aastatel, kui metsi hakati andma eraomandusse, ning tegid tõsise hüppe pärast 1998. aastat, mil jõustunud metsaseadus kaotas regulatsioonimehhanismid erametsades. Tõepärased andmed metsade kasutuse kohta on meil aastast 1999, kui metsi hakati inventeerima statistilisel valikmeetodil [2]. Joonistel allikana märgitud SMI tähendabki statistilist metsade inventuuri. Eesti metsade üldjuurdekasvu on hinnatud 12,2 miljonile tihumeetrile aastas
Iga liikmesriik peab olema võimeline tootma bioenergiat omaks tarbeks omal maal. (10) (9) Metsamajandus Keskkonna brobleemid Soomes ja teistes Põhjamaades on juba pikka aega harrastatud puidu toodangust lähtudes säästvat metsamajandust. Raied on viidud sellise tasemini, et raiemahud säilivad vähemalt samas koguses tulevikus. Puidu hulk on Soomes kasvanud selgelt viimaste aastakümnete jooksul Kui metsas nähakse vaid toorainet, siis kõik tundub olevat hästi. Viimasel ajal on võetud kasutusele uus metsade säästva kasutuse mõiste - nüüd räägitakse ökoloogiliselt säästvast metsade kasutamisest. See tähendab, et metsakasutus ei tohi põhjustada metsas elava looma- ja taimeliikide hävimist.
Maailma metsavarude mitmesuguseid arve. Eestis suur erinevus Statistikaameti ja SMI vahel. Üheksakümnendate algul tagavara juurdekasvuks 2.95 m3/ha, 1994.a. Metsanduse Aastaraamatus on 4,98 m3/ha. 2001.a. -4,9 ja eram 5,7 m3/ha. Kõige enam nõutavad okaspuude ja kase puit. 2003.a., männikud 32% ja tagavarast 33%; kuusepuistud 17 ja 19%; kaasikud 31 ja 26%; hall lepp 9 ja 8,0%. Metsa üldine tagavara on 448,7 milj. m3, mille aastane juurdekasv on 5,8 m3/ha/a (METS 2004). Raiemahud milj. m3-s olid 1986-90.a. - 3,2; 91.a.-3,0; 92.a. - 2,1; 93.a. - 2,4; 94.a. - 3,9 ; 95.a. - 3,8 (sellest riigimetsas 2,8), 96.a. - 4,0 (riigimetsast 2,7). 2003.a. raiuti 13 miljon.m3. Arengukava aastani 2010: Uuendus- ja harvendusraiete sortimentatsioon (tuh m3) Puuliik Palk Peenpalk Paberipuu Küte Jäätmed Kokku Mänd 867 388 395 119 336 2104
Kordamisküsimused „Puiduteaduse“ eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.)
Uurimisobjekt: metsamasinad, -tehnoloogiad. (metsamasinad, metsakeemia, metsasaaduste tootmine ja töötlemine). Eesti metsasus 50,6% Euroopa (30%) ja maailm (26%) Kaugemas minevikus (3500 – 4000 a.) oli Eestis (85%). Metsade pindala hakkas suurenema peale II maailmasõda ning on suurnenud pm 2 korda. 1. Suurenes põllumaade arvel ehk põllumajanduslikus kasutuses olnud maad metsastusid looduslikult. 2. Metsanduse poliitika oli väikesed aastased raiemahud. 3. Ulatuslik metsamaade kuivendamine. SMI – Statistiline metsade inventeerimine – metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused. SMI kasutuse võtmise tingis erametsade teke. Kui riigimetsades kasutatakse siiani paralleelselt SMI-ga lausmetsakorradlust, siis erametsaomaniku jaoks pole metsakorraldus kohustuslik.
lõppraied üldse keelatud. 1979. aastal kulus 18 % riigi metsamaast sellisesse kaitsekategooriasse, kus oli lubatud üksnes hooldus- ja sanitaarraie. Väike tõus aastail 1966-75 seostub tormikahjustuste likvideerimisega: 1967-71 raiuti 5,6 miljonit tihumeetrit tormist kahjustatud metsa. Kuna harvendusraiete mahtusid samal ajal piirati, jäi raiutud puidu üldkogus tavalisele tasemele. 3. Riigi- ja erametsanduse areng ja metsade kasutamine taasiseseisvunud Eestis (viimaste aastate raiemahud). Tänaseks katab mets poole Eesti maismaa pindalast. Möödunud sajandi 40-ndatest aastatest alates on metsamaa pindala suurenenud 1,4-1,5 miljonilt hektarilt 2,28 miljoni hektarini 2003.a. Metsade pindala suurenemine on tulnud eelkõige põllumajandusmaa, aga osalt ka soode metsastumise ja metsastamise arvelt. Metsamaa pindala on tõusnud 50,1 %-ni Eesti territooriumi pindalast ehk ligikaudu 2,4- kordseks võrreldes eelmise Eesti Vabariigi metsamaa pindalaga.
graanulitest eksporditi 391 000 tonni /3/. Kuid ka kodumaine tarbimine on viimastel aastatel hakanud jõudsalt kasvama ja aastal 2010 moodustas juba 11,7% kogutoodangust /3/. Tulevikuperspektiivid Puitkütuste varu prognoos /5/ eelolevaks 30 aastaks näitab, et kütteks kasutatava puidu kogused hakkavad vähenema, kui erametsaomanikud väljaraiutava halli lepa asendavad muude puuliikidega. Võrreldes praeguse olukorraga, kus küpsete metsade osakaal on suur ja lubatavad raiemahud ka suured, on pikaajalise prognoosi /6/ järgi võimalik Eesti metsadest raiuda igal aastal vaid 8,5 mln m3 puitu, millest traditsioonilist küttepuitu on 1,3 mln m3. Sellise toorme pärast konkureerivad energeetika kui ka puidutööstuse (näit. puitplaadi-, puitmassi-, pelletitehased) ettevõtted. Raiejäätmeid võiks igal aastal koguda 1,8 mln m3 ja kändusid 0,9 mln m3. Analüüs näitas, et kui kasutada vaid lageraiest saadavaid okaspuu kände, siis potentsiaalne kogus oleks 0,3 mln m3.
aga intensiivsem metsakasutus, mis oli seotud paberi- ja puidutööstuse arenguga ning 1887. a. oli Eesti metsasus vaid 19,8%. Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pärast II maailmasõda. 1958 - 29% 1973 - 36,1% 1993 - 47,6% 2008 – 50,6% 2010 – 50,6% 2014 - 50,3% 2017 – 53,6% Metsasuse suurenemisel peale II maailmasõda on mitmeid põhjuseid, kuid neist olulisemad on: 1. Nõukogude ajal olid aastased raiemahud väikesed (ca 3-4 milj m3 aastas). Eesti tolleaegsete metsandusjuhtide jõupingutused oli suunatud olemasoleva metsaressursi säilitamisele ja suurendamisele. Metsaressurss poolsajandi jooksul kasvas. 2. Metsade pindala suurenes põllumaade arvel. Perioodil 1950-1960 jäid paljud põllumajanduslikus kasutuses olnud maad jäid sööti ja metsastusid looduslikult. Sel perioodil
valitsevaks muutumisest. Lageraied Eesti tingimustes on nii majanduslikult kui metsanduslikult täiesti rahuldavad, juhul kui need tehakse korrektselt. 13. Puidukasutus Eestis. Metsade kõrvalkasutus. Puidukasutus. Metsast puidu saamine on siiani olnud peamine metsade majandamise eesmärk ja puidukasutus metsade peamine kasutusviis. Viimase kümnendi jooksul on Eestis intensiivistunud puidutööstuse areng ja suurenenud raiemahud. Puidutööstuse mahud olid Eestis perioodil 1907-80 küllaltki stabiilsed, langesid üheksakümnendate alguses (Tabel 1)ja seejärel hakkasid tõusma (Tabel 2). Tabel 1. 1980-1992 Eestis valmistatud puidutooted (Eesti metsad ja metsandus, 1995) Toode Ühik 1980 1985 1990 1992 Saematerjal tuh. m3 637 668 500 300 3 vineer tuh
annaabi.ee 
