Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile Siimu Pesur Aktuaalsuseesmärgid Püstitatud hüpotees: Eestlased oleksid oma vaimselt arengult ja kultuuriliselt tasemelt oluliselt madalamal, kui ei oleks toimunud rahvuslikku ärkamist ega tõstetud nende eneseteadvust. Aktuaalsus: Võimalik rahvuskultuuriline areng tulevikus, toetudes mineviku kogemustele. Eesmärk: Kinnitada, või ümber lükata hüpotees. Samuti saada teadmisi rahvuskultuurilisest arengust läbi ajaloo. Kasutatud allikad Jansen, Ea. 12/6. Rahvuseks saamise raske tee. Akadeemia Kruus, Hans. 3/1939. Väikerahvalik tunnetus eesti ühiskondlikus mõttes. Ajalooline ajakiri Kuldna, V 1991. Eesti ajalugu. Programm TPÜ üliõpilastele. Tallinn Smith A.D. National Identity
RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS Rahvusliku liikumise mõiste Periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega Rahvusliku liikumise etapid: Elitaarne - rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliidi liikumine Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt käsitöölised), kui ka tegevusalade (nt laulukoorid, võimlemisseltsid) järgi Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine Võitlus oma riigi eest - liikumise kõrgeim etapp Rahvusliku liikumise eeldused: Talurahva vabastamine pärisorjusest
9. Kirjanduse põhiliigid ja zanrid Ilukirjandus: · 3 eesmärki: - õpetada - lõbustada - liigutada · Teos koosneb: - teema - idee (see, mida teema kohta öeldakse) · kirjanduseliigid (nt: ulmekirjandus) · Kirjandusteos koosneb erinevatest väärtustest: - ajalooline ,,Harala elulood" - ühiskondlik - moraalne ,,Ekke Moor" - rahvuskultuuriline - maailmakultuuriline - keeleline - tundeline · Ilukirjandusse kuuluvad: - lüürika (luuletused) - eepika (jutud) - dramaatika (näitekirjandus) - lüroeepika Teaduskirjandus: · Teaduskirjandusse kuuluvad: - uurimustöö - referaat - diplomitöö
ongi tehtud. Nende tegevuste tõttu kannatab aga noorte mõtlemisvõime, ei süveneta enam ise teemadesse ning suhtutakse üldiselt. Samuti ei saada ka ise enam aru sügavamatest tekstidest, vaid võetakse kõike üldiselt, jutule keskendumata. Kaob ka noorte analüüsimisvõime. Kui veel 100 aastat tagasi hinnati eesti keele oskust, ning räägiti seda uhkusega, siis tänapäeval ei tundu keegi sellest eriti hoolivat. Rahvuskultuuriline identsus on vähenenud, kasutatakse suvaliselt võõrkeelt ning emakeelt vaheldumisi, ning keegi ei pane seda pahaks. Tänapäeva inimesed on niivõrd ülemaailmastunud, et vahepeal ei tunta isegi ära kas tegu on oma emakeelse sõnaga või mõne võõrsõnaga. Seda selle tõttu, et kogu maailma rahvad on hakanud omavahel aina enam segunema, ning tänu sellele tuleb keelekasutusse ka aina uusi sõnu juurde, mida toovad endaga kaasa teised rahvused. Inimesed võtavad uued sõnad
RAHVUSLIK LIIKUMINE periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teistelt rahvustelt. Etapid: · Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliit liikumine · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi · Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine · Võitlus oma riigi ees liikumise kõrgeim etapp Eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine · Eesti haritlaste teke · Koolihariduse levik · Vennastekoguduste tegevus
puudub vaesus, viletus ja ebavõrdsus. Markism: kapitalistidelt tuleb haarata poliitiline võim ja kehtestada proletariaatide dikatuur. Tootmisvahendid kuulutatakse riigi omaks, puuduvad klassis ja eraomand. 14.Romantism levis 19 saj I poolel. Tunnused: esiplaanil on tunded; huvi looduse vastu; huvi keskaja vastu; huvi kaugete eksootiliste maade vastu. Huvi mineviku vastu süvendas rahvuslikke liikmist. 15.Rahvuslik liikumine- alistatud rahva võitlus võõrvõimu vastu Etapid: -Rahvuskultuuriline liikumine e eliidi liikumine -Ideed jüudsid haritlaskonna laiematesse ringkondadesse(üliõpiladed, kooliõpetjad) -Seltsiliikumine -Poliitiliste erakondade loomine, võitlus rahvahariduse edendamise eest(kultuurirahvus) -Võitlus oma riigi eest 16.Revolutisoonid 1848- Berliin, Pariis, Budabest, Rooma Poliitilised põhjused: III seisus tahtis poliitilisi õigusi ja võimu Sotsiaalsed: halvad töö-, elutingimused Majanduslikud: vaesus, halvad palgad
Ühiskonna ümberkorraldamine on võimalik rahulikul teel. Üldine valimisõigus tagab sotsialistidele esindatuse parlamendis. Seal viivad nad läbi seadused ühiskonna ümberkorraldamiseks. Õiglane ühiskond on demokraatlikult valitsetav. Suur Prantsuse revolutsioon tõstis esile rahvuse mõiste ja seega ka killustatud rahvaste rahvuseks ühendamise idee. Rahvusliku liikumise etapid: 1) kirjanike, kunstnike, teadlaste ja teiste tippharitlaste kantud rahvuskultuuriline liikumine 2) haritlaskonna laiemaid ringkondi (üliõpilased, kooliõpetajad) hõlmav liikumine 3) seltsiliikumise etapp koondas rahvuse ulatuslikumaid kihte nii elukutse (käsitöölised, kaupmehed) kui ka tegevusalade (võimlemisrühmad, laulukoorid) järgi 4) poliitiline liikumine, mis võitles rahvahariduse edendamise eest 5) võitlus omariikluse saavutamise eest oli rahvusliku liikumise kõrgeim etapp.
poolt tormile ja teisalt ilusale vaiksele ilmale. 3. Otsiti ideaale minevikust. Tunti huvi keskaja vastu. Pöörati palju tähelepanu vanade kindluste ja kirikute lagunevatele müüridele. Romantiline s ealne jalutamine ja tunnete avaldamine. 4. Huvituti kaugetest eksootilistest maadest. Rahvuslik liikumine. 19. sajandi elus määravaks(ühiskondlik-poliitiline) rahvuslik liikumine. 1. Eliidi liikumine- elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud kunstnikud teadlased ja teised tippharitlased. 2. Rahvusliku liikumise ideed jõudsid haritlaskonna laiematesse ringkondadesse, tõmmates kaasa üliõpilased, kooliõpetajad. 3. Ulatuslikumaid kihte koondas seltsiliikumine, mis haaras masse nii elukutse kui ka tegevusalade järgi. 4. Järgmine etapp oli tavaliselt poliitiline ja tõi kaasa poliitiliste erakondade loomise. Sageli
-Romaan "Valerie" -Arhitektuur muutus klassitsistlikuks Tegurid, mis soodustasid rahvusliku haritlaskonna kujunemist -estofiilide liikumine -ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor -Faehlmanni roll ülikoolis -Õpetatud Eesti Selts -Eestimaa Kirjanduslik Ühing -"Kalevipoeg" -Köler, Karell -Rahvakooli õpetajad RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS -periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega Etapid: -elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliidi liikumine -seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt käsitöölised) kui ka tegevusalade (nt laulukond, võimlemisseltsid) järgi -poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine -võitlus oma riigi eest liikumise kõrgeim etapp Eeldused: -talurahva vabastamine pärisorjusest -omavalitsuste teke -esimeste haritlaste tegevus -tihenes koolivõrk
tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist 1842. aastal loodi Eestimaa Kirjanduslik Ühing Anti välja rahvuseepos Kalevipoeg Rahvakoolide õpetajatest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises Rahvuslik liikumine ja venestamine · periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega Liikumiste etapp: a) elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased, kunstnikud jne, eliidi liikumine b) seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi c) poliitiline erakondade loomine, rahvahariduse edendamine d) võitlus oma riigi eest liikumise kõrgeim etapp Liikumise eeldused: 1. talurahva vabastamine pärisorjusest 2. omvalitsuse teke 3. esimeste haritlaste tegevus 4. koolivõrgu tihenemine 5. vennastekoguduste tegevus 6. talude päriseksostmine 7
Ameerika firmad. Z-tüüpi ettevõteteks nimetatakse neid USA firmasid, milles kasutatakse Jaapani juhtimissüsteemi. William Ouchi töötas välja Z-teooria, milles väitis, et ükski juhtimisstiil ei ole parim. Ta kohandas Jaapani juhtimisstiili (eestvedamisstiili) Lääne, eelkõige USA ettevõtetele, arvestades individualistliku ühiskonna eripäradega. Ouchi organisatsioonikultuuride võrdlus näitab, et rahvuskultuuriline taust mõjutab teatud keskkonnas funktsioneerivat organisatsiooni. Väärtusi, mis toimuvad ideaalselt ühes kultuurikontekstis, ei saa alati teise keskkonda üle kanda. (Mihhailova, 2009: 18) Ouchi kohaselt ei ole Jaapani edu aluseks mitte tehnoloogia, vaid eriline inimeste juhtimisviis, mis keskendub organisatsiooni tugevale filosoofiale, selgesti märgatavale ühtsele kultuurile, pikaajalisele töötajate koolitamisele ja konsensuslikule otsustamisele ettevõttes. Tulemused
· 1838. Faehlmanni eestvedamisel loodi Tartus ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts. · 1842. Loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. · 19.saj teisel poolel moodustasid kujuneva eesti haritlaskonna põhituumiku rahvakoolide õpetajad. RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS · Rahvuslik liikumine periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega. Rahvusliku liikumise etapid: · Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliidi liikumine. · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt. käsitöölised) kui ka tegevusalade (nt. laulukoorid) järgi. · Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine. · Võitlus oma riigi eest liikumise kõrgeim etapp. Rahvusliku liikumise eeldused: · Talurahva vabastamine pärisorjusest. · Omavalitsuste teke
Ameerika firmad. Z-tüüpi ettevõteteks nimetatakse neid USA firmasid, milles kasutatakse Jaapani juhtimissüsteemi. (Vadi, Sirel & Tartu Ülikool, 04.11.2009) William Ouchi töötas välja Z-teooria, milles väitis, et ükski juhtimisstiil ei ole parim. Ta kohandas Jaapani juhtimisstiili (eestvedamisstiili) Lääne, eelkõige USA ettevõtetele, arvestades individualistliku ühiskonna eripäradega. Ouchi organisatsioonikultuuride võrdlus näitab, et rahvuskultuuriline taust mõjutab teatud keskkonnas funktsioneerivat organisatsiooni. Väärtusi, mis toimuvad ideaalselt ühes kultuurikontekstis, ei saa alati teise keskkonda üle kanda. (Mihhailova, 2009: 18) Ouchi kohaselt ei ole Jaapani edu aluseks mitte tehnoloogia, vaid eriline inimeste juhtimisviis, mis keskendub organisatsiooni tugevale filosoofiale, selgesti märgatavale ühtsele kultuurile, pikaajalisele töötajate koolitamisele ja konsensuslikule otsustamisele ettevõttes. Tulemused
11 haritlaskonna teke, kes olidki tõuke andjaks eesti rahvuskultuuri tormilisele arengule 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algaastail, mil eriti hoogustus kirjanduse levik, teatrikunst jmt. Edasises rahvuskultuuriarengus aga ei mänginud 19. sajandi äratajad enam kuigi suurt rolli. Eestlane oli selleks ajaks juba iseteadev rahvus. Haridus oli kättesaadav, tänu millele sai jätkuda ka aktiivne rahvuskultuuriline tegevus üle kogu maa. Mõningane tagasilöök leidis aset Teise maailmasõja puhkemisel, mil valdav enamik eesti haritlaskonnast kas emigreerus või olid küüditatud. Kuid vaatamata raskele olukorrale jätkus nn. passiivne vastupanu. Rahvuskultuuri edendati nii olles emigratsioonis kui ka asumisel või mujal vangilaagrites. Ärkamisaeg avaldas mõju meie rahvuskultuurile kui sellisele vaid esimesed 50 aastat.
Ameerika firmad. Z-tüüpi ettevõteteks nimetatakse neid USA firmasid, milles kasutatakse Jaapani juhtimissüsteemi. (Vadi, Sirel & Tartu Ülikool, 04.11.2009) William Ouchi töötas välja Z-teooria, milles väitis, et ükski juhtimisstiil ei ole parim. Ta kohandas Jaapani juhtimisstiili (eestvedamisstiili) Lääne, eelkõige USA ettevõtetele, arvestades individualistliku ühiskonna eripäradega. Ouchi organisatsioonikultuuride võrdlus näitab, et rahvuskultuuriline taust mõjutab teatud keskkonnas funktsioneerivat organisatsiooni. Väärtusi, mis toimuvad ideaalselt ühes kultuurikontekstis, ei saa alati teise keskkonda üle kanda. (Mihhailova, 2009: 18) Ouchi kohaselt ei ole Jaapani edu aluseks mitte tehnoloogia, vaid eriline inimeste juhtimisviis, mis keskendub organisatsiooni tugevale filosoofiale, selgesti märgatavale ühtsele kultuurile, pikaajalisele töötajate koolitamisele ja konsensuslikule otsustamisele ettevõttes. Tulemused
Talurahva pärisorjusest vabastamine Omavalitsuste teke / ise otsustamine, saadi valida Esimeste haritlaste tegevus Tihenes koolivõrk Vennastekoguduste tegevus (meeste-naiste võrdsus) Estofiilide tegevus Talude päriseksostmine Sobiv poliitiline olustik Aleksander II võimulesaamine 2) Rahvusliku liikumise mõiste, etapid: Periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmie teiste rahvustega Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstikud, teadlased ja teised haritlased, s.o eliidi liikumine Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse kui ka tegevusalade(nt laulukoorid, võimlemisseltsid) järgi Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine Võitlus oma riigi eest liikumise kõrgeim etapp 3) Rahvusliku liikumise olulisemad sündmused 1850. -1880.aastatel: 1857 hakkas ilmuma rahvuseepos Kalevipoeg Kreutzwaldi koostatuna
· Kaubavahetuse võimalused suurenesid, suurte punktide lähistele kogunes rohkem inimesi elama linnastumine. 13. Rahvuslik liikumise algus Eestis. 1) Rahvusliku liikumise mõiste, etapid · Rahvuslik liikumine periood, kus rahvast saab rahvus ehk periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv ja oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega. Etapid: · Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o eliidi liikumine · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt käsitöölised) kui ka tegevusalade (nt laulukoorid) järgi · Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine · Võitlus oma riigi eest liikumise kõrgeim etapp 2) Rahvusliku liikumise eeldused
Rahva iseloom ja vaimulaad ning ajalugu on siin aluseks. Meie rahva hinge on mitmeti rikkunud pikk võõraste valitsemine ja orja-aeg, et terve vaimu kõrvale on siin siginenud ja sügavalegi juurdunud orja-vaimu, mis peab olema määratud armutule sihikindlale väljarookimisele. Teame, et vabale, suveräänsele rahvale peab saama omaseks vaba kodaniku ühis- ja vastutustunne. Kuid ehitada tuleb oleval. Siin on meie ees määratult suur ja kõrge rahvuskultuuriline ülesanne. Peame analüüsima rahva hinge, eraldama positiivse negatiivsest — orjapärandusest, ning positiivsele ehitama teadliku ideoloogia, maailmavaate ja traditsioonid, kuni see sajandite järel fikseerub rahvuslikus karakteris. See rahvuse suursugustamise pikk tee, kus töös tõutervise- ja kasvatus- ning kultuuripolitika läbi põimitud, peab algama sealt, kus on, millele ehitada — maalt. Siin on kohe maa nõue
Parlamenti jõukad talurahvasaadikud, kes taotlesid progressiivset riiki. Linnade keskklass ja akadeemilised haritlased taotlesid valimisõiguse laiendamis ja parlamentalismi. Tööliste, renditalupoegade, maata maaelanike eesmärgiks poliitilise süsteemi ja ühiskonna demokratiseerimine. Norra ajaloo periodiseerimine: Pöördelised 1840. ja 1880ndad aastad. 1840. aastatel käivitus jõuline uuenduspoliitika majanduse ja rahvahariduse valdkonnas ja hoogne rahvuskultuuriline liikumine. Praktiline Norra rahvuse rajamine. Suhtumine uniooni kujunes ümber 1880.aastatel, pooldas bürokraatlik liit ja jõukad inimesed, kes ei soovinud radikaalseid muutusi. Paljud haritlased, talupojad ja väikekodanlus suhtusid uniooni kriitiliselt. Pööre 1884: parlamentalismi kehtestumine · 1884 parlamendis kujunes 2 parteid 1) Konservatiivne Höyre = parempoolsed 2) Liberaalne Venstre = mittesotsialistlikud vasakpoolsed (talurahvas ja linnade keskklass)
Kontrrevolutsioon on võitlus (ka relvastatud võitlus) revolutsiooni-eelse riigikorra taastamiseks. Klassid on ühiskondlikud rühmitused, suured vastandlike huvidega inimrühmad. Rojalism on kuningavõimu pooldamine. RAHVUSLIK LIIKUMINE Suur Prantsuse revolutsioon tõstis esile rahvuse mõiste ja seega ka killustatud rahvaste rahvuseks ühendamise idee. Rahvusliku liikumise etapid on olnud järgmised: 1) kirjanike, kunstnike, teadlaste ja teiste tippharitlaste kantud rahvuskultuuriline liikumine, eliidi liikumine ehk elitaarne etapp 2) haritlaskonna laiemaid ringkondi (üliõpilased, kooliõpetajad) hõlmav liikumine 3) seltsiliikumise etapp koondas rahvuse ulatuslikumaid kihte nii elukutse (käsitöölised, kaupmehed) kui ka tegevusalade (võimlemisrühmad, laulukoorid) järgi 4) poliitiline liikumine, mis võitles rahvahariduse edendamise, sh ülikooli
"seesmiste sündmuste", tema hinge ja vaimu lugu. Ainsaks allikaks sel juhul on rahvaluule, mälestused, keel. Hurdale kangastub vaimusilmas korduvalt, kuidas ta oma "rahvamälestuste ajaraamatuga" Henriku kroonikale (Balti ajaloo vanimale üleskirjutusele) otsekui täiendavat, paralleelset teksti loob. Selles mõttes ei ole Hurda puhul tegemist ajaloo ümberkirjutajaga nagu Merkel või Jakobson, vaid ühe ajaloo esmase üleskirjutajana. 16. Lydia Koidula rahvuskultuuriline tegevus ja tema looming. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim 17
annaabi.ee 
