· Taheti ära võtta kirikumaid Eesmärgid: · Muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemaks · Ilmalikule tegevusele suurem tähtsus Põhimõtted: · Piibel on usu alus · Õndsaks saab ise uskudes · Piibel peab olema emakeeles · Alles jätta vaid 2 sakramenti ristimine ja armulaud Hinnang: · Kirikutalitused muutusid lihtsamaks ja odavamaks · Vähenes kiriku mõju majandusele ja poliitikale Tulemused: · Levik teistesse maadesse · Piiblid rahvuskeeltes · Usurahu lubas Luteri usku ja Katoliku usku
Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal hakati neid juba ette müüma. 1517 naelutas Luther oma seisukohad Wittenburgi lossikiriku uksele (95 teesi) 1) lõpetada indulgentside müük 2) paavst saab kustutada vaid enda poolt määratud karistusi. 3) Munkadel ja nunnadel lubada kloostrist lahkuda. 4) Vaimulikel lubada abielluda. 5) Kaotada pühakute ja reliikviate kultus 6) Keelata tasu võtmine kiriku toimingute eest 7) Lõpetada vaimulike ametikohtade müük 8) Tõlkida piibel rahvus keeltesse Reformatsioon Saksamaal (1517-1555) Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud · Vaimulikud ei olnud enam eeskujuks Tegevused: · Martin Luther astus vastu patukahetsuskirjade müügile · Martin Luther lõi Littenbergi lossikiriku uksele enda koostatud 95 teesi · Luther pandi kirikuvan...
14 saj-17.saj. hakkati uuesti uurima kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevaelu. Maailmavaate keskmeks humanism. inimesel olid vabad ja julged valikud, sel ajal rõhutatigi vabadust. Inimesel oli õigus oma maisele õnnele, nad said aru, et neil on piiramatu arenguvõime. Sel ajal oli trükikunsti areng, mis andis võimalusi toota kiiresti raamatuid, raamatute abil ka kiire hariduse levimine. Renessansi kultuur hakkas rääkima rahvuskeeltes. Suurte tegude ja lootuse aeg. A-kirjandus- tihe side rahvaloominguga, sh mütoloogiaga, kunstiväärtuslikkus, humaansus, elulisus. Kujutlusobjektiks jumalad. Oli politiilise sisuga. Arenesid kirjanduszanrid- eepos, tragöödia, komöödia, ood, hümn jne. keskseks K-kirjandus- ühisnimetajaks katolik kirik, tekkisid uued zanrid ja vormid proosas, lüürikas ja lüroeepikas, teatri arenedes ka draamas. Ei iseloomusta ainult sünkjad toonid, on ka elulusti.
Kirikus pöörati tähelepanu jutlusele ja palvetele ning eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid. 1524-1525 olid talupojasõjad, kus nõuti pärisorjusest vabastamist ning reformatsioon muutus poliitliseks liikumiseks, kuid Lutheri poolne toetus jäi talupoegadel saamata. 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahuga kinnitati Saksamaa usuline lõhenemine ning sellega määratleti luterluse põhiseisukohad. Tulemuseks olid Piiblid rahvuskeeltes ning usurahu lubas nii Luteri kui ka katoliku usku. Reformatsiooni käigus kujunes Sveitsis välja kalvinism. Ulrich Zwingli diskuteeris kiriku eeskirjade üle ning ta kuulutas Zürichi paavstivõimu alt sõltumatuks ning sellega kirik allutati linnavalitsusele, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Johann Calvin oli mees, kes arendas edasi Zwingli õpetust ning tagajärjeks oli lõbustuste piiramine, mis eeldas ka musta riietumist ning ehete kandmisest loobumist
1) Millal ja kelle algatusel algas saksamaal reformatsioon? (3põhjust) Reformatsioon sai alguse 1517.a. Martin Lutheri algatusel. Põhjused: *paavsti võimu autoriteet oli langenud *müüdi indulgentse e. patu lunastus kirju *jumala teenistused ladina keeles *Euroopas oli lõppenud feodaalse killustatuse ajajärk *riigid ei tahtnud alluda paavstile *katoliku kirikut oli kritiseeritud Tulemused: *Levik teistesse maadesse *Piiblid rahvuskeeltes *Usurahu lubas Luteri usku ja Katoliku usku 2) Millised olid olulised muudatused mida Luther tahtis ellu saata? 1. paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine. Ainsaks autoriteediks on Piibel, sest selle kaudu kõneleb Kristus; 2. emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine; 3. tahtevabaduse eitamine; 4. sakramendid on vaid ristimine ja armulaud; 5. kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja; 6. pühakutekultuse eitamine; 7
elame süsteemis, milletaolisi on universumis lõputult. Samal ajal võidutses ka humanism, revolutsiooniline maailmavaade, kus tõsteti esile inimest ning inimlikkust. Mitmete humanistide nagu näiteks Campanella ning More'i ideaalühiskonna käsitlused ning Rotterdami Erasmuse kriitika kiriku vastu olid tolle aja kontekstis uudsed nähtused. Kirjanduses tegutsesid sellised suurkujud nagu Dante, Petrarca, Boccaccio, Cervantes ja Shakespeare. Kuna kirjutati üha enam rahvuskeeltes suurenes ka lugejate arv. Uusaja inimene on tunduvalt individualistlikum ja julgem kui kesskaja inimene. Kõike eelnevat vürtsitas tõsiasi, et paavstlus oli alla käinud. Selles olukorras tõusis esile Martin Luther, kes 1517. aastal avaldas oma teesid, millega algas reformatsioon. Luther nõudis emakeelset jutlust ja piiblit, misläbi rahvas sai ise tutvuda Jumala sõnaga, ning soovis kaotada kirikupoolse rikkuse
Põhimõtteks oli see, et õndsaks saab ise uskudes. Alles jäid ainult kaks sakramenti, milleks olid ristimine ja armulaud. Lõpuks muutusid kirikutalitused lihtsamaks ja odavamaks. Reformatsioon lõppes 1555. aastal Augsburgi usurahuga, milles sätestati, et Saksa- Rooma riigi valitsejad võivad olla nii protestandid kui ka katoliiklased. Ka lihtrahvale olid lubatud nüüd valida luteri ja katoliku usu vahel. Reformatsioon levis teistesse maadesse ja piiblid ilmusid rahvuskeeltes. Sveitsis juhtis reformatsiooni Ulrich Zwingli Teda mõjutasid Lutheri õpetused kuid ta esitas siiski pigem enda seisukohti. Erinevalt Lutherist toetasid Zwinglit Zürichi linnavõimud ja tema õpetus levis üle Sveitsi. 1525. aastaks oli kirikutes tehtud palju muudatusi, näiteks kõrvaldatud maale, lihtsustatud jumalateenistusi ning asutatud kirkukoole. Teine reformatsiooni mõjukas vaimne liider oli Johann Calvin (1509-1564). Calvin arendas Zwingli õpetust
Kirjutas paroodiat. Renessansikirjandus: renessansiks nimetatakse Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnetuse, kuulutades naasmist antiikkultuuri juurde st. antiikkultuuri taassündi ja tõstes esile humanismi ideed. Sai alguse 14. saj Põhja-Itaaliast. Humanismist sai kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus. Uute ideede levikut soodustas suuresti trükikunsti areng, renessansikultuur hakkas rääkima rahvuskeeltes, eriti soodus oli see aeg kunsti arengule. Algas kunstiteoste signeerimine. Kirjanikud pöördusid realismi poole, kirjandusteoste peamiseks kujutamisobjektiks sai inimene kogu oma keerukustega, kangelane, kes tunneb rõõmu oma maisest elust. Kirjanduse keskuseks kujunes Firenze, mis oli koduks ka Leonardo da Vinci'le, Michelangelo'le, Dante'le ja Boccaccio'le. Da Vinci kirjutas lisaks maalimisele ja muudele projektidele maalikunstialast traktaati, mida ta kahjuks valmis ei saanud.
valem. MULDADE LEVIKU SEADUSPÄRASUSED-mullad ei paikne juhuslikult- poolsused-ekvaatorid.Kliimavööndid-temp,sademete jaotus,erinevad muldade lähtekivimid. A.globaalne paiknemine.a)horisontaalne tsonaalsus- vöönditena,b)verikaalne tsonaalsus-mäestikualadel.B.mikrotsonaalsus-paiknemine seoses reljeefiga-põuakartlik,parasniiske,gleistunud,glei,turvastunud,soomullad. MULDADE KLASSIFIKATSIOONID:A)lokaalsed väikeste riikide või riigiosade kohta.Kohalikud nomeklatuuride rahvuskeeltes,need ei ole osteselt tõlgitavad,on välja kujunenud pika aja joosul.PRUUNMULLAD-riigi piiriga ei lõppe-1960...ka eestis.RAHVUSVAHELISED MULDADE KLASSIFIKATSIOONID-Vajadus-objektiivne mõistetav info välisriikide spetsialistide eestis esinevad muldade kohta.Mitte kunagi ei piisa mulla eestikeese nime tõlkimisest.mulda tuleb määrata vastaa süsteemi määrajaid kasutades.Tähtsaimad ravusvahelised mulaklassifikatsioonid on :1)FAO_UNESCO(FAO-UNESCO Soil Map
Lisaks sellele oli vaja Piibli keelele leida vasteid eesti keelest, sageli tuli lausa uued sõnad luua. Konverentside tulemuseks oli see, et Piibel jäi tõlkimata, kuna üksmeelele ei jõutud. 19. Näited eestikeelse kirjasõna arengust 17. sajandil. Lk 117-118 17.sajandi algul oli eestikeelsed trükised veel valdavalt vaimulik sisuga. Need olid mõeldud lugemiseks nii halvasti eesti keelt oskavatele kirikuõpetajatele kui ka talurahvale. Piibli rahvuskeeltes väljaandmine nõudis kirjakeele normeerimist. 1637.aastal koostas esimese eesti keele grammatika Heinrich Stahl. 1630.aastatel ilmus Stahli mitmeosaline käsiraamat. Tollased haritlased suhtusid eesti keelde kui eksootikasse. Eesti keele oskusega võis uhkustada tundengiseltskonnas ning eestikeelstele luuletuste kinkimine oli samuti väga positiivselt vastuvõetud. Rahvakoolide edendamise kõrvalt seadis Johann Fischer sihiks anda piibel välja nii eesti kui ka läti keeles
Ristiusumaades jätkub retoorikatraditsioon jutluse näol. Ristiusu jutlus kujunes hilisantiigi kõnekunsti alusel. Samas on jutluse aluseks enne jutlust loetav Piibli tekst. Jutluse teoreetilised alused sõnastas Augustinus (354-430). (Aava 2003: 26-27) Retoorika tähendus hakkab keskajast alates kitsenema seoses sellega, et retoorika areng liigub kirjalike tekstide valdkonda. Seda nähtust kiirendab trükikunsti leiutamine. Keskaegsed reetorid kirjutasid ladina keeles. Erinevates rahvuskeeltes hakati kirjutama alles 16.-17. sajandil ning seda soodustasid renessanssideed. (Aava 2003: 27) 1.4 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther Kui retoorika muutus juba keskajal väga oluliseks, siis suurima tõuke selle arengule annab renessanss, eelkõige reformatsioon. Ka renessansi ajal oli keeleõpe, sealhulgas ka retoorika hariduse olulisim osa ja see kestis kuni 20. sajandi alguseni. Renessanssajastu eeskujudeks olid Cicero, Quintilianus, aga ka Aristoteles. (Aava 2003: 29)
üleminekut keskajast uusaega, see oli pööre teadmiste, loodusläheduse, loomulikkuse ja vabamate inimsuhete poole. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud leidsid, et inimene on loomult hea ning tema õnne eest tuleb võidelda. See oli inimese hinge vabanemise aeg, julgete mõtete, suurte tegude ning lootuste aeg. Humanismist sai kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus. Uute ideede levikut soodustas suuresti trükikunsti areng. Renessansikultuur hakkas rääkima rahvuskeeltes. Eriti soodus oli renessansiaeg kunsti arengule. Maalikunsti tõi renessanss uue hinguse, tolleaegsetelt maalidelt hoovab eriliselt helget ja pühalikku meeleolu. Maalijad lähtusid loodusest, õppisid kasutama valgust ja varju, andma edasi loomulikke tundeid ja liikumist. Must Surm muutis inimeste maailmapilti, hakati kahtlema jumalas jne.. Surma teema oli nii tõsine, et hakati väärtustama elu. Maadeavastused. Inimesed pidid tõdema, et maailm on laiem kui Euroopa
hääletas ülddeklaratsiooni vastuvõtmise poolt 48 liiget, erapooletuiks jäid NSV Liit, Tsehhoslovakkia, Poola, Valgevene, Ukraina, Jugoslaavia, Saudi Araabia ja Lõuna-Aafrika. See formaalse põhjusena ühelt poolt, sisuliselt aga deklaratsioonis sisalduv "ohtlikkus" totalitaarsele võimule oli põhjuseks, miks ülddeklaratsioon jäi eestlastele nagu ka teistele Nõukogude Liidu tolleaegsetele rahvastele tundmatuks. Seda ei tõlgitud ega avaldatud ametlikult rahvuskeeltes. Inimõiguste ülddeklaratsioon võeti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassambleel 1948 aastal 10. detsembril. Deklaratsioonist sai eeskuju teistele analoogsetele dokumentidele, nagu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, Aafrika inimeste ja rahvaste õiguste harta jne. Millest koosneb Inimõiguste ülddeklaratsioon? Inimõiguste ülddeklaratsioonil on vaid soovituslik iseloom, kuid see mõjutas paljusid seadusliku iseloomuga pakte
palju (kleimullad). Lõmis ehk erim on oluline kuid mitte peamine tunnus. Lõimis muutub mullatekkeprotsessi käigus. Tuleb teha vahet vertikaalses jaotuses. Koostatakse lõimise valem. Muldade klassifikatsioonid Globaalsed: FAO/UNESCO või FAO/iSRiC 1990;1994 USDA Soil Taxonomy 1994 Kohalikud: ? Klassifikatsioonide põhjal muldade nimetused ehk nomenklatuur. Tüüpide nimetused kreeka, ladina, või maailmas laialt levinud nimetustest. Kohalikud nomen- klatuurid rahvuskeeltes, ei ole otseselt tõlgitavad, välja kujunenud pika aja jooksul. Eesti-keelsetel nomenklatuuridel palju vene keele mõju. Muldade leviku seaduspärasused. Ei paikne juhuslikult poolused ekvaator Globaalsed: a. horisontaalne tsonaalsus - vöönditena b. vertikaalne mäestiku aladel c. mikrotsonaalsus Muldade diagnostika Tundmaõppimist võimaldavad tunnused: 1. Mulla geneetilised tunnused mulla enese areng 2. Ökoloogilised tunnused seotus ümbritsevaga 3
Lõmis ehk erim on oluline kuid mitte peamine tunnus. Lõimis muutub mullatekkeprotsessi käigus. Tuleb teha vahet vertikaalses jaotuses. Koostatakse lõimise valem. Muldade klassifikatsioonid Globaalsed: FAO/UNESCO või FAO/iSRiC 1990;1994 USDA Soil Taxonomy 1994 Kohalikud: ? Klassifikatsioonide põhjal muldade nimetused ehk nomenklatuur. Tüüpide nimetused kreeka, ladina, või maailmas laialt levinud nimetustest. Kohalikud nomen-klatuurid rahvuskeeltes, ei ole otseselt tõlgitavad, välja kujunenud pika aja jooksul. Eesti-keelsetel nomenklatuuridel palju vene keele mõju. Muldade leviku seaduspärasused. Ei paikne juhuslikult - poolused - ekvaator Globaalsed: a. horisontaalne tsonaalsus - vöönditena b. vertikaalne - mäestiku aladel c. mikrotsonaalsus Muldade diagnostika Tundmaõppimist võimaldavad tunnused: 1. Mulla geneetilised tunnused - mulla enese areng 2
palgatöölised ja töö toimus käsitsi. Tööjaotus oli olemas. Kunsti ja teaduse soosimist peeti võimu sümboliks. Valitsejad või rikkad perekonnad (Medici'd) rahastasid erinevaid projekte ja palkasid arhitekte. Oluliseks muutus algupärandite lugemine ehk tekstide (eelkõige ajaloo ja kirjanduse) lugemine kreeka või ladina keeles. Hakati väärtustama Cicero loodud ladina keele versiooni, aga keskaegsesse ladina keelde hakati suhtuma põlgusega. Erinevaid dokumente hakati koostama rahvuskeeltes. Ühelt poolt ülistati ladina keelt, kuid samas tõrjusid rahvuskeeled ladina keele kõrvale. Inimesed hakkasid tegelema allikakriitikaga. Näiteks Lorenzo Valla paljastas just renessanssi ajal Constantinuse kinkeüriku pettuse (avastas, et see kinkeürik loodi tegelikult 8.saj, mitte 4.saj). 1440ndatel võeti kasutusele trükikunst, mis hakkas infovahetust soodustama. Kõiki trükiseid enne 1500. aastat nimetatakse inkunaabliteks ehk hälltrükisteks ehk vanimateks trükisteks
¤ Valgustuse käigus luuakse uued esteetilised kriteeriumid. Valgustuslikes töödes on tihtipeale mited aspektid põimitud. Valgustuslikud vaated tungisid igasse eluvaldkonda. ¤ Sellel sajal muutus oluliselt ravusvaheliste kontaktide iseloom ja kõik arenguprotsessid kiirenesid. Sajandi vältel Euroopa ideeliste keskuste asukoht muutub oluliselt. Hariduslik ja kommunikatiivne tegevus tõi kirjanduse kasvu (ajakirjad, ajalehed,raamatud,õpikud). Valdavalt anti kirjandust välja rahvuskeeltes. Edenes ajakirjandus. ¤ Esmalt hakkasid romaane kirjutama inglise kirjanikud. Enne seda loeti massiliselt reisikirju, sest reisimine ei olnud tol ajal nii lihtne. ''Robinson Crusoe'' eeskuju on samuti reisikiri, kuid sinna on lisatud fantaasiat. Tekkis kunstloome. Reisikirjades hakati valetama, neid põnevamaks kirjutama. Sellest saigi alguse ilukirjandus ja romaan. - tekkis kiriromaan, selle loojaks Samuel Richardson - tuntud kiriromaan nt Goethe ''Noore Wertheri kannatused'' - reisikirjad
kasutatud nimedest. N > 1% (tavaline 0,1...0,3%), sest taimkattes palju liblikõielisi C:N metsam. üle 17, põllum. 1011 Lokaalsed e. kohalikud süsteemid on kasutusel väikestel maa-aladel või eraldi riikides. Valdavalt ls lõimisega, muud kui esinevad, hiljem peale kantud Nimetused muldadele on antud rahvuskeeltes kasutatavate nimede järgi, mis on välja A tüüp kuiv või värske kaltsimull kujunenud pika perioodi jooksul. Pae murendmaterjali iseloom määrab paepealsete muldade koostise ja värvuse: · Dolomiitidel Al ja Fe, pruunid, kergelt violetsed Erinevad klassifikatsioonisüsteemid ei ole üks-ühele ühildatavad
Seega alates 12. saj-st peale on kirjandus kunst!!! Chretien de Troyes Kirjutav naine Marie de France kirjutas rüütlinovelle. ,,Kuslapuu" tristani ja isolde lugu. Kui varasemas kirj-s oli erand rahvuskeeles kirjutatud teos, siis alates RM-st saab rahvuskeeles kirjutamine tavaliseks. Luulet ei saagi luua mingis kunstlikus keeles, nagu oli ladinakeel. Tähtsad tunnusjooned ongi, et kirjanikud tulevad esile (ka naised!!), rahvuskeeltes kirjutamine, kirjandus oli isiklik otsing ehk muutus kunstiks. Siiski naiskirjanikud olid põlatud, feminismile andis tõuke alles romantism 19. saj-l. Ka suur lüürilise luule plahvatus oli 12. saj. Provence-s lõuna prantsusmaal tõuseb luule esile. Paljud luuletajad tõusevad esile trubaduurid. Pärit sõnast, mis tähendab leidma, leiutama, otsima. Teadlikud luulevormi otsingud. Leiutasid palju uusi luuletusvorme. Kogu aeg otsiti uusi riimivõimalusi ja skeeme. Otsingulisus
aspektid põimitud. Valgustuslikud vaated tungisid ka igasse eluvaldkonda. Valgustustegelaste väsimatu tegutsemise tulemusel tungis eluvaldkondadesse. Sellel sajal muutus oluliselt ravusvaheliste kontaktide iseloom ja kõik arenguprotsessid kiirenesid. Sajandi vältel Euroopa ideeliste keskuste asukoht muutub oluliselt. Hariduslik ja kommunikatiivne tegevus tõi kaasa seda, et kirjanduse maht kasvas (ajakirjad, ajalehed,raamatud,õpikud). Valdavalt anti kirjandust välja rahvuskeeltes. Edenes selline asi nagu ajakirjandus. Ajakirjanduse tähtsajandiks on 18.sajand. Ajakirjad sisaldasid ka kasvatuslikke artikleid. 18.sajandi vältel hakkas ajakirjades esinema ka kirjanduskriitikat. Kasvas ka tõlgete arv. Seda lausa hüppeliselt. Tõlge on osutunud mõnel hetkel mõjusamakski kui oma keelne kirjandus. Omal maal ei pruugi maal olla nii populaarne kui näiteks tõlkeraamat mõnel teisel maal. Kommunikatsioon nii füüsiline kui ka vaimne Euroopa maade vahel tihenes ja muutus
annaabi.ee 
