eKr Kuni 4.- 6. sajand pKr. Keskaeg 5 saj-14 Levisid erinevad religioonid( nt kristlus, "Aleksiaad", Anna saj budism). Arenesid välja uued Komnina kirjanduseanrid( nt novell, ballaad). Kasutati ladina keelt, kuid olid ka eraldi "Decameron", Giova rahvuskeeled. Lisaks ilmalikule kirjandusele nni Boccaccio tekkis ka vaimulik kirjandus. Renessanss 14-16 saj Seades esiplaanile inimeste oma huvide Dante ,,Jumalik õiguste ja püüdlustega komöödia" nägi renessanss ideaali maises õnnes ja harmoonias. Humanismist sai
Nende vabaduskirjade alusel lunastas talupoeg endale liikumisvabaduse ja pääses rüütli poolt temale pandud kurnavatest maksudest. Ristisõjad äratasid ka eurooplaste rahvusliku iseteadvuse. Enne ristisõdasid oli rahvuslik idee ja rahvuslik iseteadvus kogu Euroopas peaaegu tundmatud. Võõrsil ühe rahva liikmed tundsid, et nad peavad hoidma kokku, ja see sümpaatia ei kustunud ka siis, kui nad olid jõudnud koju. Pärast ristisõdu hakkasid arenema ka rahvuskeeled ja ladina keele tähtsus vähenes igapäevaelus. Arenema hakkas ka rahvakeelne kirjandus. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said need alles ristisõdade ajal tuttavaks. Suhkruroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal. Ristisõjad tõid palju muutusi. Tänapäevani on jäänud arusaam, et ei ole ühte ja ainsat õiget
Ma waene Kaebelaul, Tartule Tardo Liin" osakssaanud kannatustest 1838 Manntuffel (hull ,,Aiawite purga Õpetlik meelelahutus krahv) walgussel" Eesti kirjakeelt on lihtsustatud selleks, et ka maarahvas saaks sellest aru. Eesti kirjasõna ja kirjakeele lõid sakslased. Rahvuskeeled Euroopas hakkavad arenema tänu lutherlusele. Vaimulikku kirjasõna oli vaja maarahva kuulekuse tõstmiseks. Estofiilide eesmärk on harida eestlast, mitte neid allutada. Nad tundsid eesti keele vastu huvi. Uurisid teaduslikult eesti keelt. 18. saj õppisid eestlased lugema ja 19.saj kaotavad sakslased eestlaste üle kontrolli. NB! 1535 esimene eestikeelne raamat; 17.saj hakkasid sakslased kooli looma talurahvale; 1632 Ülikool!; 1819 esimene eestlane K.J.Peterson ülikoolis.
populaarsemaid turismi atraktsioone, meelitades sinna üle 2,4 miljoni turisti aastas. Küprost tuntakse ka armastus- ja ilujumalanna Aphrodite saarena, kes legendi järgi seal sündis. Endine Briti koloonia iseseisvus aastal 1960. ja 1961. aastal liitus see Rahvaste Ühendusega. Küprose Vabariik on selles piirkonnas kõige arenenuma majandusega riik, ja on olnud Euroopa liidus 1.maist 2004. Küprose pealinn ja suurim linn on Nikosia, kus elab 244 900 inimest. Rahvuskeeled on kreeka ja türgi. Inimarv Küprosel on 801 622 inimest ja inimasustuse tihedus 85 inimest ruutkilomeetri kohta. Geograafia: Küpros on üks vähestest saareriikidest, mille pindala on 9251 ruutkilomeetrit. Saare pikkus 100 kilomeetrit ja laius 240 kilomeetrit, rannikujoon on 648 kilomeetrit. Kõrgeim tipp on Olümpose mägi mis on 1952 meetrit kõrge. Küpros on looduslike tagavarade poolest rikas, seal leidub vaske, püriiti, asbesti, puitu, soola,
KESKAEG JA RENESSANSS 1. Millal oli Euroopas keskaeg ? Keskaeg sai alguse Lääne-Rooma riigi lagunemisest V sajandil ja kestis renessanssi aluseni XI sajandini. 2. Keskaja üldiseloomustus Keskajal sai alguse uute rahvuste, kultuuride ja keelte teke. Levisid erinevad religioonid( nt kristlus, budism). Arenesid välja uued kirjandusezanrid( nt novell, ballaad). Kasutati ladina keelt, kuid olid ka eraldi rahvuskeeled. Lisaks ilmalikule kirjandusele tekkis ka vaimulik kirjandus. 1580 1630 aastatel peeti ka nõiajahte( tuntuim juhtub Rootsis) 3. Mida kujutasid endast vanimad keskaegsed tekstid : iiri saagad ja keldi eepika ? Iiri saagad loodud proosavormis, iseloomustas rõhutatult lüüriline kujundlikkus, poeetiline rütm, millega anti edasi sugukondade põlvnemist, muistseid müüte ja uskumusi. Sageli oli proosajutustuste vahele põimitud värsse. Esitajateks olid filid ja bardid, kes
- eeldused: - majanduslikud - toimub tõus majanduses - inimese maailmapilt muutub füüsiliselt ( maadeavastused ) - inimese eneseusk kasvas - taasavastatakse minevikku - teaduse areng - trükikunsti leiutamine - kujunevad rahvusriigid - kujunevad rahvuskeeled/ kirjakeel - renessanss hakkab väärtustama inimest, usub inimesse - inimesel on vaja: - teadmisi - individualismi - levib humanism Maadeavastused 1. Põhjused: - leida uusi ühendusteid - Aasia kaubateed olid türklaste käes - taheti saada vürtse - loodeti saada rikkaks - uudishimu 2. Eeldused: - soodne geograafiline asend - meresõidukogemused
püüdis kirjeldada reegleid valemitena..nüüdseks vaid pühade tekstide keel Rooma Radikaalseid uuendusi pole Võeti üle kreeka grammatikast Suurim savutus ladina keele grammatikad Koos roomakatoliku usuga levis gram.teaduse trad.mujale Euroopasse ka Arvati, et grammatika on ontoloogiline: vastab asjadele reaalsuses Renessanss Idee, et keeled on siiski erinevad Maailma keelte avastamine Ladina keele ainuvalitsuse lõpp Kerkivad rahvuskeeled Tsentraliseeritud riigid Tegeliku keelekasutuse rõhutamine Massiivne kirjaoskuse levik 17-18 saj Ratsionalismi ja universalismi esiletulek Esimesed katsed võrrelda euroopa keeli Richelieu: Prantsuse Akadeemia: kõik peaks olema ilus, kultiveeritud, elegantne, korrastatud ka keel Port Royali grammatika LOENG IV Strukturalism Genfi koolkond: Saussure õpilased Kopenhageni koolkond: Louis Hjelmslev:
Õigluse taastamist Baltimaade suhtes taotlesid Euroopa riigid ka eraldi, teistest järjekindlamalt SBr. Ja Taani. Muutus ka Rootsi ametlike ringkondade suhtumine. Taasiseseisvumine 1987.a-st simultaansed protsessid Baltimail. (Eestis Hirvepargi miiting) 1988.a. juhtkonnavahetused (Eestis K.Vaino asemel V.Väljas), luuakse rahvarinded (Eestis, Lätis), Leedus Sajudis. Lätis ka kodanike komiteede liikumine. 1989.a. keeleseadused Eestis ja Leedus riigikeeleks rahvuskeeled. 23. aug.1989 "Balti kett" 600 km inimkett (2 milj. in.) Tallinnast-Riia-Vilniuseni märts 1990 liiduvabariikide ülemnõukogude valimised. Enamus võtsid vastu suveräänsus-deklaratsioonid (Eestis 1988, 16. nov. juba) Leedu kuulutas iseseisvaks järgnes maj.blokaad jaan. 1991 Leedus ja Lätis üritatakse teost. Riigipööret. Vilniuse teletorni kaitsmisel hukkus 14. in. Lätis 5. 1991. ennetav referendum pooldatakse iseseisvust (NSVL refer
sajandist kuni 14. sajandi lõpuni. See ajastu tekkis esialgu Rooma impeeriumi vallutanud barbarite rajatud riikides, hiljem ka mujal Euroopas, kestis feodalismi kõrgeima arengutaseme perioodini. Koolides õpetati neid distsipliine, mille määras kirik. See tähendab seitset vaba kunsti, mis olid triivium- grammatika, retoorika, dialektika ja kvadriivium- geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika. Keskajal tekkisid senini ainuvalitseva antiikse kreeka- ja ladinakeelse kirjanduse asemele rahvuskeeled. Keskajal jätkub küll ka ladinakeelse kirjanduse traditsioon, aga see kaotab sajandite vältel oma tähtsuse. Varasemas keskaegses kirjanduses saab eristada kolme komponenti: rahvaloomingulised traditsioonid, antiikkirjanduse järelmõjud ja kirjalik kirjasõna. Kõige olulisem neist oli rahvaluule. Kõige viljakamaks lähteaineks traditsiooni vahendajana sai eepiline luulue, kus olid kõige ulatuslikumalt ja ilmekamalt talletatud pärimused ajaloolistest sündmustest ning isiukutest,
Praeguse Eestiga võib siinkohal näha sarnasusi kui üha enam euroopastutakse ning tähtsustatakse Euroopa Liitu kuulumist Eesti iseseisvuse ja ees. Metsakultuuri olulisemaks aspektiks on ussisõnade valdamine, külaelanikud on selle unustanud ja peavad ussisõnade tundjat saatanlikuks, selline lähenemine viitab keele kadumisele. Ka tänapäeval on see probleemiks kui üha enam tähtsustatakse inglise keelt ning rahvuskeeled hääbuvad. Keele ja kultuuri säilitamise relvana on Kivirähk leidnud kujundliku väljundi Põhja Konna näol. Vanade eestlaste salarelv Põhja Konn magas ürgkoopas ning tuli oma rahvale appi kui kümme tuhat meest teda üheskoos ussisõnadega kutsusid. Sellega on väljatoodud rahva ühtne jõud, mis võimaldab jõuda eesmärgini. Seega sümboliseerib Põhja Konn kollektiivset tahet, mida iga rahvas on otsustaval hetkel võimeline etendama. Igal rahval on oma ussisõnad,
Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. 2 Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Renessanss: uus kultuurikeskkond, maadeavastused, uued keeled, "tegeliku" keelekasutuse arvestamise rõhutamine, rahvuskeeled, keelte arenemise idee (mis oli saanud ladina keelest?) 4. 17-18. sajand (Port Royali grammatika). Ratsionaalne keeleteadus ja universaalsed grammatikad 17.-18. saj valitsesid keeleuurimises pühad keeled. Temaatika osas tagasipöördumine skolastiliste grammatikute juurde: otsiti keele universaalset alust. Otsinguid püüti tõestada Euroopa keelte vormielementidega. 18. saj pööre empiirilisuse suunas, loobuti teoloogilise suunitlusega spekulatsioonidest. Taustal maadeavastused
19. Renessansliku individualismi avaldumiskujusid Protestantlus- (luteriusk) tekib reformatsioon- reformid katoliku kiriku õpetuses. Protestantlik usk 16saj. alguses. Ükski inimene ei saa olla Jumala asemik maa peal, otsene suhe jumalaga. Patu saab andeks anda üksnes jumal, mitte tema esindaja maapeal. Lutheri usk- individuaalne usk. Luther nõuab rahvusliku kiriku teket, jumalasõna peab andma edasi igale rahvale tema emakeeles. Piiblitõlgete kaudu hakkab arenema kirjakeele norm, rahvuskeeled. Trükikunst- 1440 leiutas Johannes Gutenberg trükikunsti. Enne seda paljundati raamatuid käsitsi kirjutades. Sellega algas ka koolide areng. Raamatud muutusid kättesaadavaks keskklassi hulgas. Maadeavastamise algus- (eurooplase jaoks) Inimese maailm lakkas suurenema, huvi vaadata maailma avarustesse. ameerika avastamine 1492a. Saab alguse koloniaalpoliitika. Ameerika ja India avastamisega avardus inimese maailmapilt. sellega kaasnes rikastumine, mille tingis turu laienemine.
15. sajandil levis kreeka kirjandus juba Prantsusmaale ja selle tulemusena Lääne-Euroopas tekkis mõiste nimega antiikmütoloogia. Hakati kasutama allegooriat ja kõrgklassi hulgas muutus populaarseks maskiballid. Humanismi levik tõi kaasa ka ülikoolide ja raamatukogude suurendamise ja raamatute trükkimise plahvatusliku leviku. Hakkas tekkima hästi palju ülikoole. Tänu humanismile sai ladina keelest õpetlaste ühtne keel. Järjest tähtsamaks muutusid rahvuskeeled ja selle põhjuseks olid rahvusriikide tekkimine(valitsemise dokumente hakati koostama rahvuskeeles). Humanismiga kujunes kaks suunda: · Rahvuslik · Kosmopoliitne inimese ülistajad, maailmakodanik 1456 aastal Johan Gutenberg trükkis Piibli. Trükikunsti keskusteks kujunesid Pariis, Milaano, Veneetsia. Raamatuid, mis on trükitud enne seda aastat nimetatakse inkunaabliteks ehk hallitrükisteks. Humanismi tuntuim esindaja on Erasmus Rotterdamist. Tema on üks
14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Renessanss: uus kultuurikeskkond, maadeavastused, uued keeled, "tegeliku" keelekasutuse arvestamise rõhutamine, rahvuskeeled, keelte arenemise idee (mis oli saanud ladina keelest?) 4. 17-18. sajand (Port Royali grammatika). Ratsionaalne keeleteadus ja universaalsed grammatikad 17.-18. saj valitsesid keeleuurimises pühad keeled. Temaatika osas tagasipöördumine skolastiliste grammatikute juurde: otsiti keele universaalset alust. Otsinguid püüti tõestada Euroopa keelte vormielementidega. 18. saj pööre empiirilisuse suunas, loobuti teoloogilise suunitlusega spekulatsioonidest. Taustal maadeavastused
(Gutenberg 1455). Reformatsioon pakub lihtinimestele piibli tõlgendamist. Reformatsioon on põhil Kesk- ja Põhja-Euroopa fenomen. Reformatsioon aitab levitada kriitilist mõtlemist. Uute protestantlike kirikute teke. Piiblid kohalikes keeltes (1520ndad). Mitmed usupuhastajad tekitavad erinevaid protestantismi voole. Uued kirikud alluvad kuningale. Olulseks muutub elementaarne lugemisoskus (piiblitekstide lugemisoskus). Kirjasõnas võetakse kasut rahvuskeeled. Renessanss ja reformatsioon ei mõjuta Ida-Euroopat. Kolmas vabanemise tunnus oli maadevastamine. Muutub arusaamine maailmast, globaliseerumine. Kinnistub heliotsentriline maailmapilt. Religiooni dogmasid õõnestab loodusteaduste kiire areng. Areneb uusaegne rahvusriik ja riigi ideoloogia. Rahvusriiki defineerib riigi ja valitseja usk. Religioon näitas riigitruudust. Riikide tunnuseks ei ole ühine keel, vaid ühine konfessioon. Riik kontrollis religiooni.
14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Renessanss: uus kultuurikeskkond, maadeavastused, uued keeled, "tegeliku" keelekasutuse arvestamise rõhutamine, rahvuskeeled, keelte arenemise idee (mis oli saanud ladina keelest?). 17-18. sajand (Port Royali grammatika). Ratsionaalne keeleteadus ja universaalsed grammatikad. 17.-18. saj valitsesid keeleuurimises pühad keeled. Temaatika osas tagasipöördumine skolastiliste grammatikute juurde: otsiti keele universaalset alust. Otsinguid püüti tõestada Euroopa keelte vormielementidega. 18. saj pööre empiirilisuse suunas, loobuti teoloogilise suunitlusega spekulatsioonidest. Taustal maadeavastused
soosimist peeti võimu sümboliks. Valitsejad või rikkad perekonnad (Medici'd) rahastasid erinevaid projekte ja palkasid arhitekte. Oluliseks muutus algupärandite lugemine ehk tekstide (eelkõige ajaloo ja kirjanduse) lugemine kreeka või ladina keeles. Hakati väärtustama Cicero loodud ladina keele versiooni, aga keskaegsesse ladina keelde hakati suhtuma põlgusega. Erinevaid dokumente hakati koostama rahvuskeeltes. Ühelt poolt ülistati ladina keelt, kuid samas tõrjusid rahvuskeeled ladina keele kõrvale. Inimesed hakkasid tegelema allikakriitikaga. Näiteks Lorenzo Valla paljastas just renessanssi ajal Constantinuse kinkeüriku pettuse (avastas, et see kinkeürik loodi tegelikult 8.saj, mitte 4.saj). 1440ndatel võeti kasutusele trükikunst, mis hakkas infovahetust soodustama. Kõiki trükiseid enne 1500. aastat nimetatakse inkunaabliteks ehk hälltrükisteks ehk vanimateks trükisteks. Arenes ka nooditrükikunst. Humanism on inimesekeskne mõttemaailm
antiikmütoloogia: hakati kasutama allegooriad ja kõrgklassi hulgas said populaarseks maskiballid, kus riietuti antiikmütoloogia tegelasteks Levik Euroopas · Levis 15. sajandil eelkõige ülikoolide ja raamatutrükkalite vahendusel. · Uue vaimsuse levik tõi kaasa laialdase ülikoolide asutamise. 15. sajandi lõpul oli Euroopas juba 65 ülikooli · Ladina keel oli õpetlaste ühine keel, kuid järjest olulisemat osa hakkasid etendama rahvuskeeled, mida soodustas tugeva keskvõimuga rahvusriikide teke. 1362 avati 39 Inglismaal parlamendiistung esimest korda inglise keeles. 15. sajandil hakati valitsusdokumente koostama rahvuskeeles nii Inglismaal, Böömimaal kui ka Itaalias. · Humanismis kujunesid nii rahvuslik suund kui ka kosmopoliitne suund · Killustuva Euroopa informatsioonivahetust soodustas trükikunsti leiutamine. Poliitiline mõte:
iseloomulikud humanism ja huvi antiigi vastu. Keskmesse tõusis vabalt arenev ja kordumatu isiksus oma õiguste ning loomupäraste huvidega. Antiikkultuuri väärtusi aitasid tundma õppida türklaste vallutuste eest läände põgenenud kreeka humanitaarteadlased. Kirjanduses olid esimesed renessanslikud viljelejad itaalia luuletajad Dante ja Petrarca, järgnesid prantslased (Erasmus), hispaanlased (Cervantes) ja inglased Shakespeare, Thomas More. Renessanssiajal tõrjusid rahvuskeeled välja ladina k, zanridest viljeldi novelli, romaani, eepost, lisandus tragikomöödia. Eristatakse vara-, kõrg- ja hilisrenessanssi. Dante Alighieri kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante (13.14.saj) loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt, samas tõuseb ta isiksuse geniaalsus kõrgemale senisest keskaegsest poeesiast. ,,Jumalik komöödia" on vormi ja filosoofia poolest kordumatu. Dante sünnilinna Firenzet kui tollast Itaalia
Keskmesse tõusis vabalt arenev ja kordumatu isiksus oma õiguste ning loomupäraste huvidega. Antiikkultuuri väärtusi aitasid tundma õppida türklaste vallutuste eest lääände põgenenud kreeka humanitaarteadlased. Kirjanduses olid esimesed renessanslikud viljelejad itaalia luuletajad Dante ja Petrarca, järgnesid prantslased, nagu Erasmus Rotterdamist, hispaanlased, näiteks Cervantes, ja inglased Shakespeare, Thomas More'iga jt eesotsas. Renessanssiperioodil tõrjusid rahvuskeeled välja ladina keele, zanridest viljeleti novelli, romaani, eepost, lisandus tragikomöödia. Eristatakse vara-, kõrg- ja hilisrenessanssi. Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante (13-14 saj) loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt, samas tõuseb tema isiksuse geniaalsus kõrgele üle senisest keskaegsest poeesiast. ,,Jumalik komöödia" on nii vormi kui filosoofia poolest kordumatu teos
annaabi.ee 
