Kalevipoeg Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud Kalevipoega peetakse eesti rahvuseeposeks . 19. saj algul leidsid eesti rahvavalgustajad, et ka eestil võiks olla teiste rahvastega võrdne kangelaseepos . 1839. aastal tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja muistenditest, kuid ta töö jäi pooleli kehva tervise ja suure töö koormuse tõttu . Pärast Faehlmanni surma jätkas eepose koostamist Friedrich Reinhold Kreutzwald . Esialgu pani Kreutzwald Kalevipoja lugusi kokku proosavormis, kuid pärast soomlaste ''Kalevalaga'' tutvumist otsustas ta regivärsi kasuks . Esimene rahvaväljanne ilmus 1862. aastal Soomes . ''Kalevipoega'' on tõlgitud paljutesse keeltesse täis-ja lühiversioonina . F.R. Kreutzwald Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803 Jõepere mõisas Lääne-Virumaal. Kreutzwald oli eesti kirjanik ja ka arst. Kreutzwald on lõpetanud palju koole, seal hulgas ka 1833.aastal Tartu üliko...
kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. 19. sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. 1938-1940 joonistas ta üldistusjõulisi, lihtsaid ja kargeid rannakülavaateid. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Tunnustused, mälestuskivid Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. 1940. aasta nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. 4. juunil 1940 valiti ta Nõmme aukodanikuks. Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum (praegu suletud). 1968. aastal (teistel andmetel 1969) püstitati Kristjan Rauale Hirveparki Tallinnas mälestusmärk, mille skulptor on Kalju Reitel ja arhitekt Eha Reitel.
Eesti Kunstnikud Kristjan Raud Kristjan Raud (22.oktoober 1865 19. mai 1943) oli eesti kunstnik. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "kalevipoeg". Kristjan Raua nimeline kunstipreemia on Eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia, mida antakse välja alates 1973. aastast Eesti kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt. Kristjan Raud Jüri Arrak Jüri Arrak sündis 24. oktoobril 1936 Tallinnas.Eesti maalikunstnik, graafik ning metalli-ja filmikunstnik. Tema jutustav maailm on paradoksaalne, maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse.
Kristjan Raud Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865. aastal talupoja perekonnas Kirikukülas, Viru- Jaagupi kihelkonnas ja suri 19. mai 1943. aastal Tallinnas. Ta oli eesti kunstnik. Tal oli kaksikvend Paulus, kunstnikunimega Paul Raud. Kristjan Raud on tuntud tänu oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustele. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. 1940. aasta nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. 4. juunil 1940 valiti ta ka Nõmme aukodanikuks. Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum, mis on praegu suletud. Täpsemalt Elades Eestis, sai Kristjan Raud ajapikku aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri
EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUSES Raik Eek - Jaanus Varus 20. sajandi alguses... · Loodi kõik kunstielu vajalikud valdkonnad · Pandi alus näitustele, kunstiharidusele ja kunstnike organisatsioonidele · Kavandati kunstimuuseumi rajamist Kristjan Raud · Elas 1865 1943 · Üks põhilisi eesti rahvusliku kunsti rajajaid · Illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg" · Söejoonistus ja graafika · Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum · Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (alates 1973)(35000.-) "Tähtede all" (tsüklist "Inimene ja öö" 1907-1909 tuss, guass) "Inimene ja töö" (tuss) "Kalevipoja surm" 1935 (üldinimlikud teemad nagu igatsus, armastus, üksindus) "Kalevipoeg" (süsi) "Pesu" 1937 (Loodus ja külaelu lähtus olukordade meeleolust) Ants Laikmaa · 1866 1943
· õitseng Augustuse valitsemisajal · tekkisid rühmitused · aristokraadid enamasti Maecenas · keiser Augustuse rikas lähikondlane · tema nimest on tulnud mõiste metseen (rikas kunsti, teaduse ja kirjanduse toetaja) · rühmituse liider Vergilius · 70 kuni 19 eKr · ,,Bocalica" tähendab karjuseluulet · Maecanse sõber ja tema kaudu sai keisri lähikondlaseks · ,,Georgica" · plaanis luua rahvuseepost ,,Aenis". See jäi lõpetamata, sest suri enne ära. a) peategelane Aenas b) keiser Augustuse jõul avaldati c) räägib Trooja põgeniku Aenase seiklustest ja kuidas ta Itaalias kanda kinnitab d) armusuhted Kartaago kuninganna Didoga Horatius · 65 kuni 8 eKr · vabaks lastud orja poeg, vaatamata sellele sai hea hariduse
ühiskonna ja inimeste elulaad mingil kindlal ajajärgul. A.Gailit kirjeldab oma novellidest romaanis " Nipernaadi" Eestis ringi rändavat kirjanikku, kes oma raamatutele inspiratsiooni otsib. Kuna raamat on kirjutatud mitmekümneid aastaid tagasi, saab väga hästi aru tolleaegsetest eluviisidest. Paljud inimesed elasid taluelu ning rikkusest ja suurlinnadest teadsid vähesed. Sellele võrdluseks saab aga tuua tänapäevase Kerttu Rakke loomingu "Taastrükk", kus on eestlastele kallist rahvuseepost "Kalevipoeg" kujutatud hoopis uuemas versioonis. Autor on kasutanud palju slängi ja tänapäevaseid väljendeid, mis on praeguses ühiskonnas väga iseloomulik. Samast teosest saab ka aru, et enamus eestlasi elavad linnades ning elustiil on drastiliselt muutunud võrreldes "Nipernaadi" ajaga. Taluinimesi jääb aina vähemaks ning linnastumine suureneb. Hämmastav on mõelda, et kõiki neid ühiskondlikke fakte võib sisaldada mõni kahesajaleheline romaan.
Aastatel 19131916 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis. 1912. ja 1913. aastal täiendas ennast Eesti Kunstiseltsi joonistuskursustel. Osales kunstiühingu "Vikerla" asutamises (1917). 1918 suri Krimmis tiisikusse. Kristjan Raud (22. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru-Jaagupi kihelkond 19. mai 1943 Tallinn) oli eesti kunstnik. Tema kaksikvend oli kunstnik Paul Raud. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. 1940. aasta nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. 4. juunil 1940 valiti ta Nõmme aukodanikuks. Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum. Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn 12. august 1940 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I
kooliraamtuid) loodi Fried-rich Reinhold Faehlmanni eestvedamisel 1838. a Tartu ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts, mis sea-dis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist. Teise olulise estofiilse suurorganisatsioonina sepistati 1842. a Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni ainelisel ja aatelisel toel hakati koostama rahvuseepost ,,Kalevipoeg", mis rahvaväljaandena ilmus 1863. a. Siim Krull
Surmamise asemel ta aheldas sarviku kalju külge. Kas siis Tuuslar oli tõesti hullem kurjategija kui Sarvik ? Kalevipoega analüüsinud Saksa psühhoterapeut Peter Peterson on leidnud, et Kalevipoeg oli tark psühholoog, kuna Sarviku tapmise asemel aheldas ta Sarviku kalju külge. Tema eesmärgiks ei olnud kurjuse absoluutne hävitamine, vaid selle ohjamine. Psühholog Voldemar Kolga leiab Eesti Ekspressis ilmunud artiklis "Kurja aheldamine" lausa, et USA ekspresident Bush oleks pidanud meie rahvuseepost lugema ja sellest õppima. Nimelt hävitati Iraagi kurjuse kehastus Saddam poomise läbi, kuid kurjus vohab ju tänaseni edasi. Bush oleks Kolga arvates pidanud eesmärgiks seadma kurjuse piiramise mitte hävitamise. Kolga idealiseerib Kalevipoja käitumist, kui euroopalikku mõttelaadi. Kahjuks ei saa nende väidetega nõustuda, kuna Sarvik oli tõeliselt hirmutav ja vägivaldne tegelane, kelle tegu olnuks võrrelduna kasvõi tuuslari kuriteoga surma väärt
Rahaalbum 1 kroon-Kristjan Raud sündis aastal 1865 22. oktoobril,peagi möödub tema sünnist 141 aastat. Ta kogus tuntust oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega ning hiljem illustreeris rahvuseepost ,,Kalevipoeg". Kristjan Raud on õppinud kunsti Peterburi Kunstide Akadeemias,Münchenis ja ka Düsseldorfis. Alates aastast 1973 antakse välja Kristjan Raua nimelist Kunstipreemiat (ka Kristjan Raua nimeline aastapreemia),mis on eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia. Kristjan Raual on ka kaksikvend Paul Raud. Raud suri aastal 1943 19. mai Tallinnas. 2 krooni-Karl Ernst von Baer (täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn) sündis aastal 1792 28
portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loominguline tegevusega, pedagoogiline tegevusega ja näitust korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Nikolai Triik töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. 1. ANTS LAIKMAA Ants Laikmaa (kuni 1935. a
vabastamine (1819) suure rahvapeoga. See lõi ühtsustunde ja andis rahvuslikele tegelastele võimaluse uute sidemete loomiseks. *Laulupidu andis tugeva tõuke eestlaste ühistegemistele. Loodi põllumeeste seltse. Aleksandrikooli ettevõtmisele anti ametlik tegevusluba. 1870 a alustas tegevust selle peakomitee, presidendiks sai Jakohb Hurt. Tartus hakkasid 70ndatel käima koos üliõpilased, et arutada mitmesuguseid teaduslikke ja rahvuslikke küsimusi. Alguses uuriti Kalevipoega(rahvuseepost), koosviibimisi nimetati `'Kalevipoja õhtuteks''. Hiljem kujunes välja organisatsioon Eesti Üliõpilaste Selts. Tekkis ka Eesti Kirjameeste selts. 1872 tuli selts esimest korda ametlikult kokku. Selts tegeles rahvale vajalike eestikeelsete raamatute väljaandmisega ja rahvaluuleteaduse arendamisega. Türa ma ei tea lõhenemise kohta midagi 5.J. V. Jannsen ja L. Koidula. -J.V Jannsen (1819-1890). Üks rahvusliku liikumise juhte, eesti ajakirjanik ja koolmeister
Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg".Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis.Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1- kroonisel paberrahal. Kristjan Raua majamuuseum avati 1984. aastal Nõmmel rahvusromantilises stiilis majas, mis oli kunstnik Kristjan Raua (18651943) kodu 1929. aastast kuni surmani.Ta rajas Tartusse ateljee. Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid
K. Raud oli üks Tartus asuva Eesti Rahva Muuseumi asutajaid (1909. a.). Kunstnike read olid sedavõrd täienenud, et 1906. a. oli põhjust korraldada esimene eesti kunsti ülevaatenäitus, mis sai teoks Tartus. 3 2.Kristjan Raud Kristjan Raud (22. oktoober 1865 Kirikuküla 19. mai 1943 Tallinn) oli eesti maalikunstnik. Ta on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". 1892-7 õppis Peterburi Kunstiakadeemias, 1897-98 Düsseldorfi Kunstiakadeemias, 1899- 1901 Münchenis kunstikoolis ja 1901-3 Kunstiakadeemias. 1904-14 töötas Tartus (avas seal oma stuudio) ja aastast 1914 Tallinnas. 1919-24 oli haridusministeeriumi muinsusvalitsuse juhataja. Käis mitu korda Soomes, Saksamaal ja Pariisis. Osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevusest. Oli Eesti Rahva Muuseumi rajajaid.
Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Nikolai Triik töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. Nikolai Triik
Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis ,Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega, aga on teinud ka mõne üksiku pildi värvidega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis , Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Nikolai Triik töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursuste,l941. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) Sündis 1866. a. 5
Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis.. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega, aga on teinud ka mõne üksiku pildi värvidega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Nikolai Triik töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5
Tõnissoni peetakse Eesti rahvusliku ideoloogia rajajaks. Ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema iseenda jõule. Tähtsaks rahvusliikumise juures tuleb pidada ka eestikeelse trükisõna arengut ja sellega seonduvate isikute tegevust. Tähtsamatena tooksin välja Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, kes olid juba 19. sajandi esimesel poolel alustanud rahvusliku tegevusega. Faehlmann hakkas rahvusloomingu alusel koostama eesti rahvuseepost "Kalevipoeg", kuid tema varajane surm ähvardas tööseisata. Siiski jätkas tegevusega Kreutzwald ning tema pingutuste tagajärjel "Kalevipoeg" ka trükis 1857-61 ilmus. Luule alal kerkisid esile Lydia Koidula, 8 Mihkel Veske ja Ado Reinvald. Proosakirjanikest tuleks esile tõsta Juhan Kunderit ja Eduard Bornhöhed. Viimane kirjutas juba tema eluajal äärmiselt laia populaarsuse võitnud "Tasuja".
graafikakoolkonna väljakujunemisele eesti kunstis. Mõju pole avaldunud niivõrd stiil mis kummalgi meistril on liiga ,,isiklik", selleks et olla järgitav -, kuivõrd vaimsus ja mustvalge kunsti kultuur. Ja muidugi on siiani ületamatu mallina püsinud Viiralti harukordne virtuooslikkus kõige erinevamates graafilistes tehnikates. 1 Kristjan Raud (1865-1943)- eesti kunstnik, kes on tuntud oma rahvusromantiliste pliitsi- ja söejoonistustega, illustreeris rahvuseepost ,,Kalevipoeg". 2 Elulugu ja looming Eduard Viiralt (Wiiralt) võrsus talupoeglikust, täpsemalt küla- antvärkide keskkonnast. Tema isa Anton Wiralt(1867-1933) pärines Järvamaalt Esna vallast Viisu mõisa rentniku ja kangru Mart Wiralti perekonnast, ema Sophie-Elisabeth (1872-1951) oli Harjumaalt, Aruvalla mõisa tisleri ja aedniku Jüri Asuri tütar
Masing lõi õ-tähe. 1795 "ABD Luggemise-Ramat Lastele". Tõlkis Liivi talurahvaseaduse. Ajakiri "Marahwa Näddala-Leht" - uudised maailmast ja Eestist, õpetlikud loodusnähtuste ja tehnikasaavutuste kirjeldused, kirjutise eesti kirjameeste teosted, ilukirjanduslikud palad. Elu lõpul koostas suurt eesti-saksa sõnastikku, millest on säilinud vaid proovivihik. Sõnaraamat esitas rahvakeelset sõnavara ja vorme, seal oli nt märgitud palatalisastioon. Faehlmann alustas rahvuseepost "Kalevipoeg", eestikeelsed kunstmuistendid "Koit ja Hämarik", "Vanemuise laul", "Loomine". Uuris astmevaheldust, sõnade muutumist ja tuletust. Tegi ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ahrens - eesti k kirjeldamisel ja normimisel hakatakse eeskuju võtma soome keelest. Uus kirjaviis, mille fikseerib Ahrens, juurdub 1870ndatel. Keeleõpetus ,,Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" põhjendab uue, soomepärase kirjaviisi eeliseid. 1. 19
"Kalevala", milles on juba 50 luuletust. Eeposes on kokku 22 000 värssi. Selle aluseks on vanad soome rahvalaulud. Lönnrot ühendas need süzeega värssjutustuseks, mis põhineb kahe maa, Kalevala ja Põhjala vahelisel võimuvõitlusel. Peategelaseks on Ilmatar ja tegevustiku keskmeks on on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast. ,,Kalevala" on mõjutanud ka meie Eesti rahvuseepost ,,Kalevipoeg". 5. Eestlaste eepose ülesehitusest ja valmimisest. Valmimisest: 19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 1839 tegi F.R Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja- muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks
aastal valminud EÜSi maja, mida peetakse esimeseks eesti rahvuslikus stiilis hooneks. ·Ants Laikmaa- 1866-1942. Eesti maalikunstnik. 1903. aastal asutas ta ateljeekooli ning 1907 Eesti Kunstiseltsi. Tema korraldatud oli esimene eesti kunsti üldnäitus 1906. aastal Tartus. ·Kristjan Raud- 1865-1943. Eesti kunstnik. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. ·Nikolai Triik- 1884-1940. Oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Nikolai Triiki tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede loojat. ·Konrad Mägi- 1878-1925. Maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades
Ei ole dramaatilisi momente. Pole problemaatilisi tegelasi. Halvad on pärismaalased, kes sõdivad nende vastu, aga portugaallasi näidatakse alati heas valguses. Teos kulgeb küllaltki üheplaaniliselt. Kuid kollektiivne kangelasvaim on, mis annab ideaalsust eeposesse. Ülesehitus, kirjeldab peamiselt merereisi. Alonso de Ercilla. Hispaanlane.(vahelt jäi puudu, Epp segas msn'is :D) Eeposte katsetajad. Pierre de Rousard. Tegi katse kirjutada prantsuse rahvuseepost, millest pidi saama fransiaad. Inglismaal algab 16.sajandi teisel poolel kirjandulik tõus kui alustas tegevust Shakespeare. Aga enne teda oli E. Spencer, u kümmekond aastat Shakespeareist vanem. "Haldjate kuninganna". Kuninganna saadab teele 12 rüütlit, võitlema 12 pahega. Moraalne taust. Spencer leiutas ise uue stroofivormi Spenceri stroof. (Paul E Rummo katkend). 8 värsist koosnev stroof, lisas 9.värsi, mis on pikem kui elnevad 8 värssi
Andis välja eesti I populaarteaduslikku pildiajakirja Maailm ja Mõnda, kus tutvustas tehnika uusi tehnikasaavutusi, loomi/taimi, geograafiat. Väljaanne “Sipelgas” andis talupoegadele tervise/põllumajandusalaseid teadmisi. Püüdis arendada talupojast lugeja silmaringi (rahvavalgustuslik). 19. saj menukaim “Reinuvader rebane”. 1832 “Kalevipoeg” (rahva väljaanne), 1866 “Eesti rahva ennemuistsed jutud” (muinasjutu kogum = nagu Grimmide muinasjutud). Jätkas rahvuseepost “Kalevipoeg”, võttes eeskuju rahvaluule vanast keelepruugist. Kreutzwald kui luuletaja tugines Saksa luuletajatele. Luuleparemik ilmus kogus “Viru lauliku laulud”. Kreutzwald = Viru laulik. “Kilplased”. Eelkõige tunnustus tänu “Kalevipojale” ja “Eesti rahva ennemuistsetele juttudele” ning ilukirj. loomingule. KALEVIPOEG: I korda mainib Kalevipoega Stahl, ka Hupel. Pikemalt ajakirjas “Beiträge”- Kalevipoeg on töömees ja seikleja
annaabi.ee 
