Rahvatervise mõistekaart (1)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
LAOMAJANDUS
REFERAAAT
Ene Külaots
Gerlin  Jaanson
LH-11
12.12.2012
Pärnu 2012
Sissejuhatus
Minu võimalused säästa keskkonda saastumisest on ? Mis võimalused mul 
siis on, et hoida ära keskkonna saastumist? Selleks saab muidugi igaüks palju 
ära teha.Kui igaüks annab oma panuse keskkonna puhtamana hoidmisel siis 
oleks meie metsaalused ja ka põllud ,kraavid jne.puhtad. Mina saan samuti anda 
oma panuse selleks. Olen juba praegu selle panuse ka andnud sorteerides 
prügi.Tuleb ju panna meil kõik eraldi klaas,paber jne. Samuti ei viska ma prügi 
maha, selleks on meil ikka jätkuvalt prügikastid kuhu saab prügi panna. 
Prügimäele saab viia ka ohtlike jäätmeid, et need ei jääks kuhugile vedelema. 
Ohtlike jäätmete punktid peaks minu teada olema ka igas vallas ja linnas. 
Samuti tuleb viia vanad autokummid prügimäele sest ka need on ohtlikud 
jäätmed. Autokumme ei tohi kindlasti põletada ära, kuna see suits on kahjulik. 
Minu andmetel saab ka katkiseid kodumasinaid,telekaid,arvuteid jne. viia 
prügimäele ja seda täiesti tasuta. Vähemalt meil siin Pärnu kandis  küll. Kevadeti 
korraldatakse alati „Teeme Ära“ talgud .Seda  vist  üle-eestiliselt. Tore on teada, et 
seal on ka päris palju osalejaid. Osalen tavaliselt ka ise nendel üritustel. See on 
tegelikult suht jube pilt mida kõike ei leia maast ja metsast . Selle järgi tundub, et 
paljud ei ole oma panust veel andnud selleks, et meie keskkond oleks puhtam. 
Seda on muidugi kurb tõdeda, aga usun ja loodan, et kunagi on siiski meie väike 
Eesti saastast puhas. Kui ikka palju nendel teemadel rääkida siis peaks ju 
ükskord kohale jõudma. HOIAME KODUMAA PUHTANA !
Muidugi ma ei väida, et ise pole prügi maha visanud vahel ikka juhtub kogemata  
kukkuma taskust. Mul on väga heameel, et korraldatakse selliseid üritusi nagu 
„talgud“ kuna selle võrra seda sodi väheneb.
Sisukord
•  Tiitelleht
• Sissejuhatus
• Sisukord
• Sisu
• Kasutatud materjal
Minu võimalused säästa keskkonda saastumisest
Mida me siis teha saame?
Väikesed asjad, mida me iga päev teeme, võivad üheskoos keskkonnale
tohutut mõju avaldada. Kodus, tööl ja kaupluses õigeid otsuseid tehes
saame anda olulise panuse meie keskkonnal lasuva koorma kergendamisse.
Seepärast oleme loonud keskkonnaalase arenduskeskkonna, mis aitaks teil
muuta oma käitumist, olla keskkonnasõbralikum ning muuta maa.
Mida MINA saan teha ?
Oma igapäevaste harjumuste muutmisega saab iga inimene teha väga palju keskkonna 
paranemise , saastumise vähendamise ning selle heaks, et fossilkütuseid jätkuks kauem ja need 
ei lõpeks nii kiiresti, kui seda näitab "must stsenaarium".
* ÄRA  RAISKA  AJSATULT ELEKTRIT !!! :
Miks on oluline säästa elektrit ? Kui teed kellelegi märkuse tühjas toas põleva lambi, niisama 
mängiva teleri või stepslisse unustatud mobiililaadija kohta,  kuuled sageli väiteid stiilis "Mis 
see üks lamp ikka teeb" või "Nii paljukest mul ikka raha on et selle elektri eest maksta".
Kas aga küsimus on ainult rahas ning "ühes lambikeses" ?
INIMESE MÕJU KESKKONNALE
Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada 
näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa 
aidates. Kui kahjustused lähevad üle pi ri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib 
muutuda hoopis elutuks planeediks. 
Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed 
mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas:
nad  reostavad  vett, õhku, mulda ja pinnast,  saastavad  olmejäätmetega keskkonda. 
VEE  REOSTUS
Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. 
Peamisteks  reostusallikateks  on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks 
veeprobleemideks on: 
* Ri gipiire ületav veereostus. 
* Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. 
* Põl umajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. 
* Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks  paiksed  ja mobi lsed reostusal ikad. 
* Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike 
põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. 
Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise 
tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. 
Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas 
lõhnas, vetikate vohamises. Veekogude kvaliteedi languse al  kannatavad 
siseveekogud, eriti intensiivse põllumajanduse ja tööstusega pi rkondades. 
Ökoloogilise tasakaalu saavutamine vajab pikemat ajaperioodi - see võtab aega üle 
15 aasta. Üheks võimaluseks on veel sekkuda veekogude 
isepuhastusprotsessidesse ja eemaldada li gne  taimestik  ning  loomastik  ja 
põhjasetted, mille tagajärjel  hakkaks  ökoloogiline tasakaal kiiremini taastuma. 
Veekogude reostust on püütud vältida mitmeti. Üldine reovee hulk on viimase 
kümnendi vältel vähenenud ligi 25% ja moodustas 1994. aastal ligi 180 mln m³ . 
Suurimad tööstusreostajad on põlevkivi- ja toiduainetetööstus. Traditsiooniliseks 
reovete puhastamise viisiks on puhastusseadmete rajamine suurematele 
saasteal ikatele - asulatele ja tootmisettevõtetele.
Puhastustegevusega on Eestis edu saavutatud. Puhastamata vee kogus on pidevalt 
vähenenud, moodustades praegu vaid 10% üldisest veekogusest. Põhjaveega 
seonduvateks probleemideks on reostus ja ülemäärane kasutus. Lokaalseks 
reostuse allikaks maapinnalähedaste põhjaveehorisontide puhul on põllumajandus, 
eelkõige väetamine. Põhjavesi reostub kergemini Põhja-Eesti õhema pinnakatte 
aladel. 
Põhjavee ülemäärane tarbimine on probleemiks saartel. Väljapumbatava vee 
asemele tungib  soolane  merevesi, põhjustades sellega  joogivee  reostuse. Kohalikke 
probleeme põhjaveega põhjustab ka kaevandustegevus. Väiksemas ulatuses 
mõjutab
põhjavee kogust ja kvaliteeti liiva,  kruusa  jt. maavarade kaevandamine. 
ÕHU REOSTUS
Saasteained  atmosfääris põhjustavad kahjustusi taimestikule, looduslikele 
ökosüsteemidele ning inimeste tervisele.
Keskkonnakahjustustest on hinnatud happeliste sademete osa metsade 
kahjustustes, mis ulatub 20% kogu metsade üldpindalast.
ÜRO Kli mamuutuste Paneeli poolt teostatud uuringutega on kindlaks tehtud, et 
inimmõjude tulemusel atmosfääri paisatavad gaasid põhjustavad niinimetatud 
kasvuhooneefekti ehk kliima soojenemist. Suurimad saasteal ikad on seega 
elektrijaamad ja  katlamajad  ning transport, samuti ka prügimäed ja loomapidamine 
(sõnnik).
JÄÄTMEPROBLEEMID
Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta 
tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, 
taimede, loomade mürgistusi ning  taastumatute  loodusvarade, kaasa arvatud 
pinnase
pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub 
looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning 
sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontrol  selliste lekete üle puudub või on nõrk. 
Nende prügimägede kahjulik toime võib olla lühikeses perspekti vis üsna väike. Pika 
ajaperioodi vältel võib aga levi olla tunduvalt laialdasem. Jäätmete tekke 
vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks.
Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja 
elektrijaamade aherainemäed Kirde-Eestis ja Maardus.
Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele  alale . 
KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS
Vagula  järv on 518,7 ha suurune. Kõige sügavam – 11,5m- on järv keskosast. Järve 
veetaseme absoluutkõrgus on praegu 69,2 m. Vagula järve  kaldad  on madalad, 
liivased. Järve põhi on  kaldalt  liivane, sügavamalt on põhi kaetud  mudaga . 
Vagula järve vesi oli varem  suviti  keskmise läbipaistvusega, nüüd aga on vesi 
muutunud kohati rohekaks – kollakaks, mis näitab vee mõningast saastatust. 
Põhjalähedane  veekiht  on hapnikuvaene, vee  reaktsioon  on aluseline, mineraalaineid 
sisaldab vesi rohkesti, orgaaniliste ainete hulk on keskmine. Sinivetikate õitsemine 
suvel ja sügisel on erakordselt tugev.
Minu arvates on Vagula järve reostus varsti järgi jõudmas teistele saastunud veega 
järvedele. Seda näitab juba seegi, et järve kaldad hakkavad  tasapisi  veetaimedega 
kinni kasvama. Reostust võivad põhjustada ümberkaudsed tööstusettevõtted, järvel 
kihutavad mootorsõidukid. 
Kuid ega Vagula reostus ei ole veel väga suur. Seda näitab kas või järve kalade 
li girikkus. 
Võhandu jõgi on 162 km pikk, Eesti  pikim  jõgi. Veelang on 40 m, mis teeb Võhandu 
jõe kiirevooluliseks jõeks, mida käredamadki pakased ei suuda kaanetada. 
Võhandu jõe reostus võrreldes 
MIKS PEAME KAITSMA VETT?
Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide 
elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. 
Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma
solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise  piirini . Näiteks Lähis-Idas, 
kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett  joogiks , seda tuleb kaugelt vedada 
või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett:  Tapa  linnas
on kaevud saastunud lennuki kütusega. Rohke nitraadisisalduse tõttu on kaevuvesi 
muutunud tervist kahjustavaks ka Lõuna-Eestis. Arukülas on  joogivesi  saastunud 
õliga. 
Kas see puudutab meid kõiki või mitte? Loomulikult puudutab see meid kõiki isiklikult! 
Hilja  on hakata mõtlema puhta vee säästmisele siis, kui kraanist tilgub naftat või kaev 
on tühi. Üks võimalus ise midagi ära teha on  kokkuhoid  oma  majapidamises : pi  rake  
kasutatava  vee hulka, ärge  laske  seda  asjatult  voolata või lohakusest tilkuda. 
Ameerika
Keskkonnaressursside Amet on uurinud, et neljaliikmeline perekond Ameerikas 
kulutab  iga päev ligikaudu 1,05 m vett. See on 1050 li trit vett ööpäevas, mis teeb 
7350 
li trit vett nädalas ja 29400 li trit vett ühes kuus. Umbes 75% sellest veest kasutatakse 
vannitoas ja WC-s, 20% köögis ja pesupesemiseks ja 5% joogiveena ja 
söögitegemisel. Ka mina mõõtsin oma pere veetarbimist ühe nädala jooksul. Meie 
pere kulutab iga päev keskmiselt 182 l vett, nädalas 1274 l ja kuus 5642 l vett. 
Kuidas hoida vett kokku?
· hambaid või nõusid pestes ärge laske vett pidevalt voolata;
· vanni asemel võiks võtta hoopis dušši;
· mõelge kokkuhoiule ka peenraid kastes ja pesu pestes;
· piirake vesitualetis iga kord kasutatava vee hulka nii, et selle kogust saab vastavalt 
vajadusele reguleerida;
On uuritud, et üks tilkuv  kraan  võib raisata ööpäevas umbes 80 li trit vett, nirisev 
kraan aga peaaegu 300 liitrit, läbijooksev WC- loputuskast  aga 5500 liitrit vett 
ööpäevas. Sõltuvalt dušši al  olemise ajast ja torustiku tüübist kulutab duši võtmine 
95-196 liitrit vett ühekorraga. Supeldes saab igaüks hoiduda vee reostamisest, kui 
kasutatakse vajadusel tualetti ega poetata prügi vette. 
Mure keskkonna pärast on haaranud meid kõiki. Miks siis ikkagi kaitsta loodust? 
Loodus pakub “ökoloogilisi teenuseid”, mil eta  inimkond  hakkama ei saaks. Kõige 
tähtsam on looduses vesi, mis on inimestele eluliselt vajalik. Kui pole vett, pole ka 
elu.
Kasutatud materjal
•  http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/e_toolkit_br
ochure_et.pdf
•  http://puhaselu.blogspot.com/2009/08/mida-mina-saan -
teha.html
•  http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/1eest i
/vesi2.htm

Document Outline

• Mida MINA saan teha ?