Rahvaloendus 2011 Tulemused 1 294 455 elanikku Suurenenud keskmine eluiga 40,8 aastat Meestel 37,7 aastat, naistel 43,4 aastat Elanikkonna kahanemine 75 597 inimese võrra Rahvaarv on suurenenud: Harjumaal ja Tartumaal Kahekordistunud on elanike arv: Viimsi vallas, Rae vallas, Harku vallas, Ülenurme vallas, Tartu vallas ja Sauga vallas Linnadest on elanikkond suurenenud: Sauel, Maardus ja Keilas 4438 külast on üle 1000 elanikuga 12 ja 100999 elanikuga 645 küla 102. külas ei loendatud ühtegi püsielanikku Püsivalt elab Eestis192 rahvuse esindajad, neist suuremad rahvusegrupid on eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase ...
Eesti rahvaloendus 11. rahvaloenduse ajal, mis toimus 2011 aastal, kolme kuu vältel, loendati Eestis püsielanikke kokku 1 294 236. Nendest 693 884 olid naised ja 600 352 mehed. 68,7% pidas ennast eestlaseks 24,8% venelaseks ning 4,9% muu rahvusena. Oma rahvust ei määratlenud 1,5% vastanutest. Püsielanike arv on langenud 75 816 inimese võrra. Kahe rahvaloenduse vahel on muutunud vanuseline koosseis. Kui aastal 2000 moodustasid kuni 14-aastased rahvastikust 18%, siis nüüd on see langenud 15% peale. 65-aastaste ja vanemate osatähtus on aastal 2011 vastupidine, tõusnud 15% pealt 18% peale. Tööealiste inimeste osatähtus jäi samaks ehk 67%. Rahvastikupüramiid Eestlasi on jäänud vähemaks võrreldes 2000. aastaga. See tuleneb sellest, et paljud on läinud elama ja töötama välismaale
Survey Report To: My English class and teacher From: Subject: Upcoming Population Census The purpose of this report is to let you know about the statistics learned from a survey conducted by the research agency Factum & Ariko in October about the upcoming mandatory Census of Population and Housing. They questioned 500 people aged 1574 all over Estonia. 83% of Estonian's are aware of the upcoming Population and Housing Census and 95% consider the Census essential for Estonia. People consider the most important thing to be found out the real population number of Estonia (70% of people questioned) and the data collection about living conditions (37%). This shows people's interest and concern about the sustainability of Estonia. The electronic Population and Housing Census will take place during the first month of the Census and 2/3 of the people questioned are planning to use the opportunity to answer the questionnaires electronically. ...
muudest teemadest , mis on seotud rahvaloendustega . Referaadi eesmärgiks on teada saada natuke rohkem rahvaloendusest milleks seda tehakse , keda küsitletakse . Arutlusele tulevad erinevad teemad rahvaloendusest , sellele järgneb ka kokkuvõte ning pildid . Rahvaloendus Rahvaloendus on süstemaatiline andmete kogumine riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, jaotumuse ja muu sellise kohta. Rahvaloenduse läbiviimiseks kasutatakse ettevalmistatud isikuid ja metoodikat. Rahvaloendust korraldatakse elanike arvu, soo, rahvuse, paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse ja muu välja selgitamiseks. Rahvaloenduse protsess koosneb andmete kavakindlast kogumisest, analüüsimisest, üldistamisest ja avalikustamisest. Eestis on rahvaloenduse põhikorraldajaks vastavalt riikliku statistika seadusele Statistikaamet. Mida loendusel küsitakse ? Ankeet koosneb kolmest osast: 1
Udmurdid Koostaja: Laura Hainas 9.klass Keel Udmurdi keel keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim suguluskeel on komi keel. Udmurte oli 1989. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti. Asuala Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal. Umbes pool udmurtide asualast on kaetud metsaga (põhjapool kuusk, lõunas lehtmetsad), ülejäänu on valdavalt põllustatud. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (42 100 km²) Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid
Nad elavad Volga keskjooksul - mokšad lääne ja ersad ida pool. Ersad ja mokšad räägivad vastavalt ersa keelt ja mokša keelt ning "erinevad mõneti ka antropoloogiliselt tüübilt ja kultuurilt. Sellegipoolest on neid nimetatud üheks rahvaks. Rahvanimetus mordvalased on teistesse keeltesse levinud vene keele vahendusel Mordvalased ise nimetavad end ersadeks või mokšadeks ja ütlevad: "Oleme ühe pea, kuid kahe suuga rahvas." ... 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas vabariigis 888 766 inimest. Neist 60,8 % olid venelased, 31,9 % mordvalased ja 5,2% tatarlased. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mordva Vabariigi elanikest venelasi 53,4 %, mordvalasi (333 112) 40,0 % ja tatarlasi 5,2 %. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 744 237 mordvalast. Mordvalased Eestis 2003. aasta seisuga elas Eestis 562 mordvalast. Eestis tegutseb Mordva-Eesti Kultuuriselts ja Eesti-Ersa
Sölkupi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma. Kirjakeel oli algselt ladina tähestikul põhinev (1879), kuid muudeti 1930. aastatel venestamise käigus kirillitsapõhiseks. Asualad Sölkupid on eluviisilt paiksed, Sölkupi külad paiknevad kõrgetel jõekallastel. Elamuteks on talvel osalt maasse ehitatud palkonnid, suvel nelinurksed teravatipulised kasetohust kojad Rahvaarv 2010.aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 3649 sölkuppi. 2002. aastal oli neid 4249. sölkupi keele oskajaid oli Venemaal 2010. aasta rahvaloenduse tulemuste kohaselt 1023.[ Ajalugu Sölkupite traditsioonilised tegevusalad on kalastamine ja küttimine, vähemal määral ka põhja põdrakasvatus. . 1628. aastal rajatud Krasnojarski kindlusasula tõi sölkuppidele Vene võimu ja jassakikohustuse. 18. sajandil algas massiline vägivaldne õigeusustamine. 1930
Sölkupi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma. Kirjakeel oli algselt ladina tähestikul põhinev (1879), kuid muudeti 1930. aastatel venestamise käigus kirillitsapõhiseks. Asualad Sölkupid on eluviisilt paiksed, Sölkupi külad paiknevad kõrgetel jõekallastel. Elamuteks on talvel osalt maasse ehitatud palkonnid, suvel nelinurksed teravatipulised kasetohust kojad Rahvaarv 2010.aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 3649 sölkuppi. 2002. aastal oli neid 4249. sölkupi keele oskajaid oli Venemaal 2010. aasta rahvaloenduse tulemuste kohaselt 1023.[ Ajalugu Sölkupite traditsioonilised tegevusalad on kalastamine ja küttimine, vähemal määral ka põhja põdrakasvatus. . 1628. aastal rajatud Krasnojarski kindlusasula tõi sölkuppidele Vene võimu ja jassakikohustuse. 18. sajandil algas massiline
keskuseks on Kudõmkar. Autonoomsest ringkonnast on on järel vaid nimetus, see liideti 2005. aastal Permi oblastiga. Uue administratiivüksuse nimetuseks on Permi krai. Arvukus Komid jaotuvad sürja- ja permikomideks. Sürjakomisid minetatakse ka lihtsalt komideks. Nii sürja- kui permikomide enesenimetus on komi. Algselt tähendas “komi” ilmselt inimest. 1989. aastal oli Venemaal 336 309 sürja- ja 147 269 permikomi. 2002. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel elas samal territooriumil umbes 293 406 sürja- ja 125 235 permikomi. Viimase rahvaloenduse järgi, mis oli 2010. aastal oli neid vastavalt 156 099 ja 63 106. 1 Keel Komi keel kuulub soome-ugri keelte permi hulka. Samasse rühma kuuluv udmurdi keel on komi keele lähim sugulaskeel. Komi keel jaotub kaheks peamiseks murderühmaks: põhja ehk sürjakomi ja lõuna ehk permikomi
Samuti tarbitakse rohkelt marju ja seeni, mida leidub rohkesti Karjala metsades. Maitseaineid kasutatakse vähe. Valdavalt piirdutakse soola ja suhkruga. Palju valmistatakse ka kõiksugu erineva täidisega pirukaid. 2.3 Vadjalased Vadjalased on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluv läänemeresoome hõim. Traditsiooniline vadjalaste asuala Vadjamaa on olnud Ingeris Lauga jõe ümbruses üsna Eesti idapiiri lähedal. Vadjalased on õigeusklikud. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 64 vadjalast. 2011. aasta seisuga oskab vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast. Vadjalasi nimetatakse sageli Ingeri põlisrahvaks, mis on tõsi sellisel määral, et enne neid piirkonda asustanud rahvaid ei ole teada. A. M. Tallgreni teooria järgi põlvnevad vadjalased Eestist 3.6. sajandil Ingerisse läinud inimestest. Ingerist on avastatud eesti tüüpi matmispaiku
Kohtla-Järve Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve linnapea on Jevgeni Solovjov. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula), mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950
Mansid Marten Arandi Rahvaarv ja keele kõnelejate arv 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansit Mansi keelt emakeelena kõnelevate inimeste arv on aastast aastasse vähenenud, ning on 2010 rahvaloenduse andmetel 938 Manside asuala Mansid elavad Venemaal, põhiliselt Tjumeni oblastis Handi- Mansi autonoomses ringkonnas ning vähesel määral Sverdlovski oblastis. Handi- Mansimaa keskuseks on Hantõ-Mansiisk. Asuala läbib Uurali mäestik. Tähtsamad jõed on Ob ja selle lisajõgi Irtõs. Manside rahvariided Traditsioonilisi rahvarõivaid kannavad hetkel vaid
Elanikke: 44 500 Linnapea: Elanikkond Jevgeni Solovjov Kohtla-Järve linna elanikkond koosneb enamjaolt Maakond: Ida-Virumaa venelastest, eestlase osakaal on väike, palju on vanemaealisi inimesi. Info linna kohta Kohtla-Järve asub Jõhvi vallas. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve Kohtla-Järve Kohtla-Järve Kohtla-Järve sai linna staatuse 15 juuni 1946. aastal. Kohtla-Järve on eelkõige tööstuslinn. Tööstus Kohtla-Järve peamiseks tööstusharuks on keemiatööstus. Teised tähtsamad tööstusharud on metallitööstus, õmblustööstus, mööblitööstus ja
9. Klass UdmurDid Sissejuhatus Udmurdid on soome-ugrilased, kelle peamine asutusala on volga lisajõgede kaama ja vjatka vahel Udmurdi vabariigis. Pealinn on Izevsk Neid elab veel Permi ja kirovi oblastis ning Baskiira ja Tatari vabariigis Udmurdi keelest Udmurdi keel kuulub Soome-Ugri keelte permi rühma, lähim sugulaskeel on komi keel. Udmurte oli 1899. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti. Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid (umbes 10 000), kes on arvatavasti udmurdi keelele üle läinud Volga bulgaaride järeltulijad. Udmurt vahtimas Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus (vastavalt Zemaitija, Aukstaitija ja Dzkija kõrgustik). Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juozapin mägi (293,6 m) ja Kruopin mägi (293,4 m). Pikim jõgi on Nemunas Rahvastik Leedus elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 3 483 972 inimest, neist mehi 1 629 148 ja naisi 1 854 824. Rahvuslik koosseis 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli leedulasi 2 907 293 (83,45%), poolakaid 234 989 (6,74%), venelasi 219 789 (6,31%), valgevenelasi 42 866 (1,23%) ja ukrainlasi 22488 (0,65%). Iive Leedu rahvaarv on alates 1992. aastast vähenenud negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu.
Asuala Marid elavad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal (niidumarid) , aga ka Volga kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baskiiria kirdeosas (idamarid) . Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik Mari El, , mille pealinn on Joskar-Ola (mari k 'punane linn', tsaariajal Tsarevokoksaisk).Piirneb Nzni Novgorod oblasti ,Kirov Oblasti , Chuvashia Vabariigiga ja Tatarstan Vabariigiga. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 604 298 mari. 56 119 neist määratles end niidu- idamaridena ning 18 515 mäemaridena. Ülejäänud olid lihtsalt marid, põhiliselt niidumarid. 1989. aastal elas samal territooriumil ligi 643 698 mari. Maride arvukus on seega märgatavalt langenud, põhjuseks eelkõige postsotsialistlik demograafiline kriis. 2002. aasta andmeil elas 51,7% maridest oma autonoomse vabariigi territooriumil ning nad moodustasid 42,9% sealsest rahvastikust.
o uurali, soome-ugri või ugri päritolu. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad (kéz 'käsi', szem 'silm', vér 'veri', szarv 'sarv', hal 'kala', ad 'andma', négy 'neli'). MANSI KEEL Mansid elavad Venemaal, põhiliselt Tjumeni oblastis Handi-Mansi autonoomses ringkonnas ning vähesel määral Sverdlovski oblastis 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 11 432 mansit. Hante ja mansisid koos nimetatakse obiugrilasteks Mansi sõna tähendas algselt 'inimene, mees'. Samast tüvest arvatakse pärinevat ka ungarlaste endanimetus magyar. Varasemaid mansikeelseid kirjapanekuid (sõnaloendeid ja isikunimesid) leidub Vene 15. 17. sajandi kroonikates. Esimesi usaldusväärseid mansikeelseid ülestähendusi tegi ungari keeleteadlane Antal Reguly (18191858) oma reisil manside ja
Kersalu on väike mereäärne küla Lääne-Harjumaal , Keila vallas , pindalaga 3,1 km ning ümbermõõduga 9,7 km (vt joonis 1). Küla jääb Paldiski linna ja Keila vahele. Vanu elupaiku pole teada, kuid sadama ja lähikonna arheoloogilised leiud pärinevad Põhjasõja aegadest ja arvatakse, et sadam on olnud seal vähemalt 300 aastat. Elanikke on olnud alla paarisaja ja viimasel sajandil on olnud alles talusid-maju juurde tekkinud. 2000. aastal elas külas 20 inimest, 2011 aasta rahvaloenduse andmetel aga 73. Külal pole oma surnuaeda aga läheduses Põllkülas on nii aadlike surnuaed kümnekonna haua ja kirikuga ja eraldi vaeste surnuaed. Joonis 1. Kersalu küla Eesti maaamet (E.Piibeleht, isiklik vestlus, 30.10.2015) (Rahvaloendus, 2011) 1.2 Aaviku talu Aaviku talu on üks esimesi registreeritud talusi Kersalus.Inimesed on selles kohas või selle koha lähistel elanud juba rauaajal kuna 1940.aastal talu maadel korraldatud arheoloogiliste
Vanemas vene traditsioonis on vadjalasi ja teisi läänemeresoome vod´. rahvaid nimetatud tsuudideks. Konkreetselt vadjalaste tähistamiseks kasutatakse vene keeles etnonüümi Asuala Vadja keelt räägitakse veel Luuga jõe alamjooksul, Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis mõnes külas - Jõgõperä (Krakolje), Liivtsülä (Peski), Luuditsa (Luzitsõ). Osa vadjalasi elab oma kodukülas vaid suviti. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast. Vaid 12 neist elas Leningradi oblastis ja 12 Peterburis.1 Tundub, et tegemist on inimestega, kes on viimasel ajal hakanud 4 väärtustama oma vadja juuri ning tunnistanud end vadjalasteks. 1989. aasta rahvaloenduse käigus arvati vadjalased ,,teiste rahvaste" hulka. Keel Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti
489. Ka teismeliste abordid on alates 2003. aastast järk-järgult vähenenud. Kui kümme aastat tagasi tegi 1679 teismelist abordi, siis aastaks 2012 oli nende arv vähenenud 654-le. Rahvastik Seisuga 1. jaanuar 2008 oli Eestis 1 340 935 elanikku. Neist 617 410 ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised. 2011. aastal oli 100 mehe kohta 116,9 naist, mis on Läti ja Leedu järel üks Euroopa Liidu kõrgemaid näitajaid 2011. aasta rahvaloenduse andmtel oli eestlaste osakaal Eesti püsielanikest 69,72%. Venelasi oli 25,2%, ukrainlasi 1,74%, valgevenelasi 0,97%, soomlasi 0,59%, tatarlasi 0,15%, juute 0,15%, lätlasi 0,14%, leedulasi 0,13% ja poolakaid 0,13%. 2011. aasta rahvaloenduse andmtel oli eesti keel 887 216 Eesti püsielaniku emakeeleks. See moodustas 68,54% kõigist püsielanikest. Vene keel oli 383 118 püsielaniku emakeel (29,6%). Üle 1000 inimese rääkis emakeelena veel ukraina, soome ja valgevene keelt
(Joonis 1.) Küla ja ühtlasi kõrgustiku kõrgeim punkt on Tornimägi. Tornimäele ehitati 2003. aastal vaatetorn (Eesti Loodus 1998) Rebasemõisa küla on pindalalt 2460 ha. Tinglikult on arvatud küla alla ka kunagised Tinu, Kolski, Kark ja Madsa külad. Küla keskuseks on Karula mõisa ja Rebase karjamõisa hoonekompleksid ning selle naabrusesse ehitatud hooned. (Hansalevi OÜ, eestigiid.ee, 2004) Rebasemõisa külas elas 2000. aastal Rahvaloenduse andmel 41 inimest. Viimase statistikaameti rahvaloenduse andmeil elab külas 48 inimest. Joonis 1. Rebasemõisa küla kaart (erakogu) 7 R e b a s e m õ is a k ü la 25 24 24 22 20 19 R ahvaarv
Mansi keel Mansi keel on Lääne-Siberis elavate manside räägitav soome-ugri keel, see kuulub soome-ugri keelte ugri harusse. Seda räägitakse Venemaal Obi jõe ja tema lisajõgede ääres. Mansi keele vananenud nimi on voguli keel. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansi. Algselt elasid mansid Uuralite läänenõlvadel, aga 11.-14. Sajandil tõrjusid komid ja venelased nad itta, teisele poole Uuraleid. Mansid on olnud Vene võimu all alates 16.sajandist, mil toodi suurem osa Lääne-Siberis Vene kontrolli alla. Juba 17. sajandil ületas venelaste arv nende kodumaal manside eneste arvuga. 18. sajandil mansid ristiusustati, aga see jäi suuresti formaalseks.
Aastaid 1950-1991 iseloomustas eestlaste arvu jrkjrguline kahanemine - seda mjutasid muuhulgas nii tagasirnne kui sulandumine venelastega (segaabielud, poliitiline suund riigis). Eestlaste arv Venemaal toimunud rahvaloenduste likes Rahvus (tuhandetes) Aasta 1926 1939 1959 1970 1979 1989 2002 Rahvastik kokku 100623 108262 117534 130079 137410 147022 145167 Eestlased 150 130 79 63 56 46 28 Setud ... ... ... ... ... ... 0,2 Vene Fderatsiooni 2002. aasta rahvaloenduse andmetel lugesid ennast eestlasteks 28 113 inimest, setudeks 197 inimest ja kaks olid ennast kirja pannud kui estid. Linnades elavaid eestlasi oli 18 053 inimest, neist 29 inimest valdasid ainult eesti keelt, maakohtades elas eestlasi 10 031 ja neist 33 mrkisid, et ei oska riigi, s.t. vene keelt. Setud seevastu on koondunud rohkem kladesse (142 inimest, neist 10 rgib ainult setu keelt), linnaelanikke- setusid on 55. Umbes 50% pidas eesti keelt oma emakeeleks.
Isuri keel Isuri keelest · Isuri keel on soomeugri keelte hulka kuuluv läänemeresoome keel. · Lähedane karjala keelele. · 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal isuri keelt 123 inimest (isurite rahvaarv oli aga 266). · 2002. aasta andmeil pidas 53,1% isuritest emakeeleks isuri keelt. Isuri keelest · Kõneldakse Venemaal - isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola ja Soikkola poolsaartel ning Hevaha jõgikonnas. · Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks: soikkola, hevaha (heva), alamluuga ja oredezi murre.
Aastane sademete hulk ületab auramise ning järelejäänud vesi (200300 mm aastas) voolab ära jõgede kaudu. Vesikonniti jaguneb territoorium neljaks: Peipsi järve vesikond 38%, Soome lahe vesikond (v.a Narva jõgi) 21%, Riia laht 32% ja Lääne-Eesti saared 9%. Tähtsaim veelahkmeala on Pandivere kõrgustik. 7 Rahvastik Eesti alalise rahvastiku koguarv oli viimase, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1 294 455 seisuga 31. detsember 2011. Eelmise, 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli rahvaarv seisuga 31. märts 2000 1 370 052, sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201. Faktiline rahvaarv, mis fikseeriti rahvaloendusel, et tagada võrreldavus eelmise, 1989. aasta rahvaloenduse andmetega, oli 1 356 931 inimest. A a Arvestuslik s rahvaarv t 1. jaanuari seisuga a 1913 1 164 000 1940 1 054 000
Perioodil 2000-2011 sisserännanute elukoha valikud Eestis jaTallinnas Kerdi Koonik Keskkonnakaitse 2015 • Teema- Perioodil 2000 – 2011 sisserännanute elukohavalikud Eestis ja Tallinnas • Eesmärk- selgitada välja erinevate sisserände gruppide elukohavalikud Eestis ning Tallinna linnaruumis perioodil 2000 – 2011 • Uurimisülesanded- neid on 3 • Kasutatud on Statistikaameti andmeid 2011 aasta rahvaloenduse põhjal • 4 peatükki- 1) olemus,ulatus,tegurid 2) andmed ja metoodika 3) suundumused 4) tulemused ja põhjused • Töö teoreetiline osa- rände ulatus, mõjust, teguritest ja arvatavatest põhjustest ning suundumustest • Kasutatud on Statistikaameti andmebaasi rahva ja eluruumide loendusest( 2011) • Metoodika- kaardianalüüs, joonised, tabelid ja segregatsioonimustrid
põlisrahva osakaal on ainult 2.2%. Suuremalt jaotult toimub rahvastiku juurdekasv tänu suurele sissirändele. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli 24,6% Austraalia elanikest sündinud välismaal ja 43,1% protsendil elanikest oli vähemalt üks vanematest sündinud välismaal.
Mansid Mansid on soome-ugri rahvas, kelle asuala jääb Handi-Mansimaale ja Jekaterinburgi oblastisse Venemaal. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansi. Mansid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. Mansi keel kuulub soome-ugri keelte harusse, koos handi keeltega moodustab mansi keel obiugri keeled. Handi-Mansi autonoomses ringkonnas on handi ja mansi keel ametlikud keeled vene keele kõrval. Mansi sõnavaras leidub umbes 800 sõnatüve, mis on ühised teiste soome-ugri keeltega. Antropoloogiliselt kuuluvad mansid uurali rassi.
Asuala Põhiliselt Euroopas Uurali mägedest läände Asustuvad hõredalt Nad elavad peamiselt Võtsegda ja Petsora jõgikonnas Valdavalt tasane asuala on jaolt kaetud okasmetsaga Põllumajanduslikke maid leidub enam lõuna pool Põhjas ulatub Komimaa tundravöötmeni Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arvukus 2010. aasta andmete põhjal on komisid u 320 000 Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 95 komit Enam kui pooled Komi Vabariigi elanikest on venelased, ukrainlased ja valgevenelased Komi keel Kuulub soomeugri keelte permi rühma Kõneleb 250 000 inimest Komi Vabariigis On koos vene keelega Komi vabariigi riigikeel Jaguneb kaheks suuremaks murderühmaks: sürjakomi põhjas ja permikomi lõunas Lähim sugulaskeel on udmurdi keel Komi keeles on 7 vokaali ja 26 konsonanti Rõhk tavaliselt esimesel silbil, murretes võib see olla mujal Eristatakse 16 käänet Elatusalad
Ukrainast üldiselt; Rahvaarv; Ukraina kultuuri; Ukraina kombed, tavad, ärikultuur; Ukraina ja Eesti suhted. Ukraina Ukraina on riik Ida-Euroopas, Mustast merest ja Aasovi merest põhja pool. Pindalalt (603 628 km²) on Ukraina 45. riik maailmas ja suurim tervikuna Ida-Euroopas asuv riik. Riigi pealinn on Kiiev, riigikeel ukraina keel. 2001. aastal oli Ukraina elanikest 77,8% ukrainlased. Suur osa Ukraina elanikest on õigeusklikud. Rahvuslik koostis 2001. aasta rahvaloenduse andmeil oli 77,8% Ukraina elanikest ukrainlased. Suurim vähemusrahvus Ukrainas on venelased (2001. aasta seisuga 17,3%). Ülejäänud vähemusrahvuste osakaal on märksa väiksem. Ukraina kultuur Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri areng oli pikka aega pärsitud.
IV.Tallinn 2004 V.Hanto-Mansiisk (Venemaa) 2008 VI. Kongress on plaanitud Ungarisse aastaks 2012 Soome-ugri rahvad Eestis Valdavalt on soome-ugri rahvad siia tulnud pärast Eesti Vabariigi okupeerimist Põhiliselt 1959-1970 Miks on kadunud soome-ugri keel? · Venestamine oli kiire,tulijate lapsed enam oma rahvuskeelt ei oska. Eestis elavate soome-ugri rahvaste arv rahvaloenduse andmetel RAHVUS 1959 1970 1979 1983 Soomlased 16 699 18 537 17 753 16 622 Karjalased 295 671 773 881 Isurid 366 181 228 306 Ungarlased 30 111 191 241 jne. Kasutatud materjal Wikipedia.org
Nganassaanid Rakvere Reaalgümnaasium Kelli Liblikas 10T Asukoht * Euraasia põhjapoolseim piirkond * Kuuluvad Krasnojarski Kraisse Taimõri ehk Dolgaani-Neenetsi autonoomsesse ringkonda. Rahvaarv * 2000. aastal oli Taimõri poolsaarel 855 nganassaani. * 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 862 nganassaani * Nganassaanid moodustavad Taimõri elanikkonnast väikese osa. * Andmed ei pruugi tõesed olla, sest suur osa eenetseid on märgitud nganassaanideks. Emakeel * Emakeeleks on nganassaani keel, mis kuulub Uurali keelkonna Põhja-Samojeedi alamrühma. * Räägitakse kolmes murdes: lääne, vadejevi ja oko. * Murded erinevad häälduse poolest, kuid erinevat murret kõnelevad inimesed mõistavad teineteist.
XIX saj lõpp Eemil Nestor Setälä 1500-3000 1915 Lauri Kettunen 1000 1926 Rahvaloendus 705 1930 Vene TA ekspeditsioonide andmed 500 1942 Gustav Ränk 400-500 1943 Julius Mägiste ~ 500 1948 Paul Ariste 100 1957 Paul Ariste 25 1995 Heinike Heinsoo ~ 60 2002 Venemaa rahvaloendus 74 1998. aasta suvel kõneles vadja keelt emakeelena suuremal või vähemal määral u. 30-40 inimest kolmes Lauga jõe suudme äärses külas: Liivtsüläs, Luuditsas ja Jõgõperäl. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast. Vaid 12 neist elas Leningradi oblastis ja 12 Peterburis.1 Tundub, et tegemist on inimestega, kes on viimasel ajal hakanud väärtustama oma vadja juuri ning tunnistanud end vadjalasteks. 1989. aasta rahvaloenduse käigus arvati vadjalased ,,teiste rahvaste" hulka. Vadjalastel pole olnud kunagi ei oma kirjakeelt ega omakeelset kooliõpetust. Vadja keel on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, mille
Kuidas säilitada oma indentiteeti pluralistlikus ühiskonnas? Iga inimene on indiviid olenemata ühiskonnast. Kuid mõnes ühiskonnas on see keeruline. Pluralistlikus ühiskonnas, kus on erikultuurid, usud ja maailmavaated, on aga lihtsam. Ameerika Ühendriigis elab üle 300 miljoni inimese ning on maailmaskolmandal kohal rahvaarvu poolest. See on ka põhjus, miks Ameerika Ühendriik on nii etniliselt kui ka rassiliselt väga mitmekesine maa. 2002. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased,1,5% põlisameeriklased ning 4,3% teised rassid. Iga rass toob kaasa oma kultuuri ning ka usu, kus domineerivateks on ameerikas protestantlikud kristlikud kirikud. Sellise rahvaarvuga maal ei ole keeruline oma indentiteeti säilitada, sest sa võid uskuda seda, mida soovid ning järgida enda rahvuskultuuri, kuid mis ei lähe vastuollu domineeriva kultuuriga
Euroopa ja Eesti rahvastik Rahvastik ja seda iseloomustavad näitajad. Rahvastiku paiknemine 1 2 3 Rahvastik • Mingil kindlal maa- alal , näiteks kogu maakeral, mandril, riigis, ühes piirkonnas jne elavad inimesed. • Eesti rahvaarv oli rahvaloenduse andmetel 2015. aasta 1. jaanuari seisuga 1 312 300 inimest. See tähendab, et Eestis elas 2015. aasta 1. jaanuaril 1 312 300 inimest (see on lühemalt ligikaudu 1,31 miljonit inimest). Rahvastiku iseloomustab rida näitajaid: • Rahvaarv ja selle muutumine (sünnid, surmad, ränne), • Rahvastiku tihedus ja paiknemine, • Sooline ja vanuseline koosseis, • Etniline, keeleline, usuline koosseis jm. Inimeste arvu riigis nimetatakse rahvaarvuks. Rahvaarv muutub
Kanada on riik Põhja Ameerikas Kanada on maailmas pindalalt Venemaa järel teine, samuti maailma kõige pikema rannajoonega riik 58 500 km Kanadal on pikad rannaalad nii Põhja Jääemere, Atlandi kui ka Vaikse Ookeani ääres, samuti kaks teineteisest lahus paiknevat maismaapiir USA-ga. Lääneservas piirneb Kanada Alaska Osariigiga, peamine piir naabriga aga jookseb 6400 km pikkuselt mööda riigi lõunaosa. Kanada rahvaarv oli 2006. aasta rahvaloenduse andmeil 31 612 897. Kanadalasteks nimetatakse Kanada kodanikke. Kanada on paljurahvuseline ühiskond, mille rahvastik koosneb põliselanikest ning immigrantide järeltulijatest. Päritolu järgi on suurimad rühmad inglise, prantsuse, zoti, iiri, saksa,itaalia ja hiina päritolu kanadalased. Paljud immigrandid on säilitanud oma identiteedi ja elavad sageli kompaktsete rühmadena. Eesti päritolu kanadalasi oli 2001. aastal 22 085, neist 9645 nimetas oma (päritolu)rahvusena ainult eesti. 2006
rahvused. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 15,1%, tööealisi (vanuses 15-64) 68,2% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,7%. Töötuse määr oli 7,9%. Rahvastiku tihedus on 29,7 in/km².Arvestuslik rahvaarv oli 1 366 959 (1. jaanuar 2001), 1 361 000 (1. jaanuar 2002), 1 356 045 (1. jaanuar 2003), 1 351 069 (1. jaanuar 2004), 1 347 510 (1. jaanuar 2005), 1 344 684 (1. jaanuar 2006), 1 342 409 (1. jaanuar 2007).2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli rahvaarv 1 376 743 (31. märts). Eesti rahvastikust olieestlasi 930 219 ehk 67,9%. Teistest suurematest rahvusrühmadest oli venelasi 351 178 ehk 25,6%, ukrainlasi 29 012 ehk 2,1%, valgevenelasi 17 241 ehk 1,3%, soomlasi 11 837 ehk 0,9%.Võrreldes 1989. aastaga on Eestis elavate eestlaste arv kahanenud 2000. aastaks 963 281-lt 930 219-ni, ent eestlaste osatähtsus kasvas 61,5%-lt 67,9%-ni, seda osalt mitte-eestlaste väljarände tõttu 1990ndate alguses. 1989. ja 2000
maavarasid (tööstuslik areng, asulate teke). · Sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. · Ajaloolised tegurid. · Poliitilised. Rahvastiku paiknemine tee kaardi põhjal kaks üldistust · Sellel kaardil on kujutatud rahvastiku paiknemist, kaardil tähistab 1 punkt 100000 inimest. https://www.google.ee/search?q=one+dot+response+100000+people&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=Erl0UriSI-GN7Aaq5IFg&ved=0CAcQ_AUoAQ Eesti rahvastik · Eelmise 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli rahvaarv ligikaudu 1.37 miljonit inimest. · 2012. aasta rahvaloenduse järgi elas Eestis umbes 1.3 miljonit inimest. · Millised tegurid põhjustavad Eesti rahvastiku kahenemist? · Millistes Eesti maakondades rahvaarv kasvab, millistes kahaneb? Põhjenda. · Kui suur on Läänemaa rahvastiku keskmine tihedus? · Analüüsi rahvastiku paiknemist Läänemaal. Rahvastiku tihedus Eestis tee kaardi põhjal sisuline järeldus https://www.google.ee/search
pKr.Kaanon lepiti kokku 2.saj.pKr, peale seda pole P muutund.P on maailma enim tõlgitud+müüdud raamat;P anti 1x välja 1739, anti 6600 exemplari. Autorid:peaaegu kõigil 66st P raamatust on erinev autor. P pole ette kavandatud kui omaette raamatuna kirjanduslik teos lugejaile, vaid kirjutised, mida tunnistada Jum-st, kes teg läbi ajaloo selle algusest-lõpuni. J sündis Palestiinas, Petlemma linnas. Ta ema-isa elasid Naatsaretis, kuid olid keiser Augustuse korraldatud rahvaloenduse tõttu Petlemmas, kust Maarja pärit oli. J lapsepõlvest pole palju teada, kuna tema step dad Joosep oli puussepp, arvatakse, et ka Jeesus õppis tema kõrval puussepa ametit. Ta sai hea hariduse juudi poistekoolis. Piibel räägib J esmakordsest templi külastusest, kui ta oli 12. Ta liitus kõrbes tegutseva kloostri vennaskonnaga, pärast virtuaalset ristimist 20.a. asus avalikult kuulutama peatset Jum riigi saabumist. Kuna tema kuulutus
S A S K U P L I JA E R A R D VAE E V M I L KEELE SEISUND Vadja keel on hääbumas. Suvel 1998 kõneles seda emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 30–40, suvel 2003 umbes kümme inimest kolmes Lauga jõe suudme äärses külas. Noorim vadja keelt kõnelev vadjalane sündis aastal 1935. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal vadja keelt 68 inimest. VADJA KEELES ON NELI MURRET JA MITU ERINEVAT MURRAKUT: • † idavadja • läänevadja • † Mäe vadja • † Oru vadja • Vaipoole vadja • Kukkusi vadja • † kreevini ROHKEM INFORMATSIOONI MURRETE KOHTA Murretest on järel veel läänevadja Vaipoole murrak. Lätis Bauska ligidal räägitud kreevini murre on kadunud juba 1800. aastatel. Idavadja oli hääbumas juba 1900
Detroit Meriliin Lend 11 a Detroiti asukoht Detroit on Ameerika Ühendriikide osariigi Michigani suurim linn. Asub Wayne'i maakonnas Detroiti jõe ja Erie järve ääres. Detroiti asend Wayne'i maakonnas Detroiti pitsat Detroiti lipp Detroit õhtul Andmed Linna asutas 1701. aastal prantsuse maadeuurija Antoine de la Mothe Cadillac. 2010. aasta rahvaloenduse järgi oli Detroiti elanike arv 713 777. Linna kõrgeim hoone on Renaissance Center. Linnapea on alates 2002. aastast Kwame Kilpatrick. Linna pindala on 370,4 km2. Vaatamisväärsused Henry Fordi muuseum (Henry Ford Museum). Idaturg (Eastern Market). Cranbrooki kunstimuuseum (Cranbrook Art Museum). Motowni ajaloomuuseum (Motown Historical Museum). Bailey katedraal (Bailey Cathedral). Foxi teater (Fox Theatre). Foxi teater Bailey katedraal Motowni ajaloomuuseum
3.Mis seos on Rapla kirikul Võrumaaga? Mõned Võrumaa muusikud on esitanud oma laule kirikus(Kait Tamra,Erki Pehki) 4.Rapla tulevasele majanduskasvule aitas palju kaasa üks 1900.a. aset leidnud sündmus. Mis? 1900 avati Rapla–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin. 5.Hooajal 2016/2017 tuli Rapla meeskond Eesti korvpallimeistrivõistlustel hõbemedalile. Kes juhendas tollast võistkonda peatreenerina? Toomas Annuk 6.2011.a rahvaloenduse järgi elas Rapla linnas kas 4200; 5200; 6200 või 7200 elanikku. 5200 7.Missugused elemendid on Rapla linna ja ka valla vapil? Pügalristid 8.Mis on teie arvates Rapla tuntuim ettevõte ja kuidas on see seotud Rapla korvpallieluga? 9. Mis ajast mis ajani tegutses Murru vangla? Vangla asutati 1.jaanuaril 1938,Murru vangla suleti 1. jaanuarist 2013. 10. Missugust tööalast rakendust leidsid Murru vangla vangid? paekivitööstus,lubjakivi tootmine,metalli-ja puidutööstus 11
poolest. - Väiksemad on kääbusriigid N: Andorra,Monac, San-Marino, Baltica - Väiksemad tavariigid N: Isaland, Malta, Küpros - Suuremad riigid N: Saksamaa rahvaarv on 61*suurem kui Eestis.Soomes 4* rohkem. RAHVASTIKUANDMETE KOGUMINE: 1)kirikuraamatud - ajaloolistelt allikatest - kirkikuraamatutest ( Vanim teadaolev 13.saj. loendati Eesti rahvast ) - 17.saj ( Neid kirikuraamatuid on palju hävinud põhjasõjas. ) - 18-19saj. tsaari Venemaa all oli " seitse hingederevision " . ( rahvaloenduse eelkäija ) 2)rahvaloendus - 1. rahvaloendus toimud 1881a. - Viimane oli 2000a. - Järgmine on 2011a.( Eestis e-loendus ) 3)rahvastikuregistrid -sinna on koondatud kõigi Eesti kodanike ja Eestis ametlikult elavate välismaalaste isikuandmed. 4)statistikaamet-rahvastiku jooksev arvestus,jälgib muutusi. - Iga aasta antakse välja aastaraamat, olemas ka internetis. www.stat.ee/files/koolinurk ANDMETE KOGUMISE TÄHTSUS: - et teha õigeid otsuseid riigi juhtimisel.
VADJALASED Hele Koppel 10t. Klass ARVUKUS 2002. aastal elas neid 73. 2010. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 64 vadjalast. Vadja keele rääkijaid oli sellel aastal 68. 2011. aasta seisuga oskab vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast, keelest arusaajaid on mõnevõrra rohkem. ASUALA Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa. Nad on praeguse Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad. Ajalooallikate, keele- ja arheoloogiaandmete kohaselt on vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel
6. Loomulik iive kui rahvaarvu muutust iseloomustav näitaja. Missugustes maailma piirkondades on see suurim? väikseim või lausa negatiivne? Loomulik iive on elussündide ja surmade vahe. 7. Teada 3 maailma suurimat riiki rahvaarvult, kahel esimesel ka rahvaarvu. Kui suure osa moodustavad maailma rahvaarvult 10 esimest riiki kogu maakera rahvaarvust? Mitu riiki esikümnest jäävad Aasiasse? (slaid 7) 8. Kuidas mõõdetakse rahvaarvu? (3) Rahvaarvu mõõdetakse rahvaloenduse, uuringute ja kasutatakse rahvastiku registris olevaid andmeid. 9. Küs lk.28 suuliselt 10.Tuleta meelde: ● Missuguse 4 teguri arvelt muutub riigi rahvaarv? Lk.28 ● Kuidas arvutatakse absoluutset loomulikku iivet? suhtelist loomulikku iivet?
Udmurdid ja nende keel Referaat Udmurtide endanimetus tähendab 'niiduinimest'. Varem nimetati udmurte votjakiteks. Sellel oli halvustav tähendus ning 1920.-30. aastail sellest loobuti. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinnaks Izevsk. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. Udmurtide arvukus viimase kümne aasta jooksul oluliselt vähenenud. Udmurdi keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma. Lähimad sugulaskeeled on permikomi ja komi keel. Erinevused udmurdi ja komi keele vahel on umbes sama suured kui eesti ja soome keele vahel. Murdeerinevused põhja- ja lõunaudmurtide vahel on suhteliselt väikesed. Eraldi etnilise rühma moodustavad Põhja-Udmurtias Glazovi linna ümbruses elavad bessermanid
Sölkupid elavad kahes eraldi piirkonnas: Lõunapoolsed elavad Obi lisajõgede äärsel alal, mis jäävad valdavalt Tomski oblastisse. Põhjapoolsed Tazi ja Jenissei äärsel regioonil, mis kuulub Jamali-Neenetsi ja Handi-Mansi autonoomsesse ringkonda ja Krasnojarski kraisse. Põhjapoolsete sölkuppide asualasse jäävad peamiselt põhjataiga ja metsatundra. Lõunapoolsed asustavad valdavalt lõunataiga alasid. Rahvaarv ja keel 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli sölkuppe 3612. Põhjasölkuppe on umbes 1900. Kesk- ning lõunasölkuppe kokku umbes 1600. Sölkupid räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt ja vene keelt, motori ja kamassi keel on tänaseks hääbunud Kolm murret: põhja- (Taz), kesk- (Tõm), lõunamurded (Ket), erinevaid murdeid kõnelevad sölkupid üksteist ei mõista. Omavahel räägivad nad vene keeles. esimene samojeedi keeles välja antud raamat on misjonär
Julgeolekunõukogu, Valgevene Vabariigi Riiklik Julgeoleku Komitee, Riiklik Majanduskuritegude Uurimiskomitee, Riigikaitse Peavalitsuse Presidendi Julgeolekuteenistus ja Valgevene Siseministeeriumi riigi juhtkonna valveteenistus (""). Valgevene Tollikomitee, Riigikontrollikomitee jaRiiklik Piirivalvekomitee. Rahvastik 2007. aasta 1. juuli seisuga oli Statistika- ja Analüüsiministeeriumi andmetel rahvaarv 9 698 100 inimest. 2009. aasta rahvaloenduse andmeil oli Valgevene rahvaarv 14. oktoobri seisuga 9 503 807 inimest. Valgevenelased moodustasid 83,7% elanikest, venelasi oli 8,3%, poolakaid 3,1%, ukrainlasi 1,7% ja juute 0,1%. Majandus Suurem osa riigi majandusest on riigi kontrolli all. 51,2% Valgevene töötajatest töötab riigisektoris, 47,4% eraettevõtetes (neist 5,7% välisosalusega ettevõtetes) ja 1,4% välisettevõtetes. Valgevene sõltub Venemaast mitmete impordiartiklite osas,
samuti Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Kultuurifondi juhtkonda Looming Lasteraamatud Dioloogia Kirjutas Ajaloofilosoofiline Tallinna Trioloogia sari Elulugu Töötas 1. veebruarist 1942 majandusgeograafia instituudi assistendina, jätkas magistritööd samal teemal, võrreldes Tartu linna rahvastikku 1940. ja 1941. aastal, mida võimaldas 1941 detsembris läbi viidud rahvaloenduse andmete kasutamine. Kirjandust · Endel Nirk. Teeline ja tähed: Eurooplase Karl Ristikivi elu. Tallinn: Eesti Raamat, 1991 · Karl Ristikivist Ivar Grünthali raamatus "Müütide maagia", Tartu: Ilmamaa, 2001, lk 108118 (40. raamat sarjast "Eesti mõttelugu") · Cornelius Hasselblatt. Geschichte der estnischen Literatur. Berlin, New York 2006 (ISBN 3-11-018025-1), lk 540542, 569574 · Olev Remsu ja Urmas Vadi. Karl Ristikivi. Kohustuslik kirjandus. Vikerraadio vikerraadio
on saavutada riigis jõukust. Kõige ilmekamalt iseloomustab rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu rahvastikupüramiid - see on kaheosaline tulpdiagramm, kus vertikaalteljel on kujutatud vanuserühmad ja horisontaalteljel vasakul poolel iga vanusegrupi meeste arv (või osatähtsus) ja paremal poolel naiste arv (või osatähtsus). 5 Eesti rahvastiku püramiid, 1970-2005 Eesti alalise rahvastiku koguarv on viimase, 2000. aasta, rahvaloenduse andmetel seisuga 31. märts 2000 1 370 052 sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201. Faktiline rahvaarv, mis fikseeriti rahvaloendusel, et tagada võrreldavus eelmise 1989. aasta rahvaloenduse andmetega oli 1 356 931 inimest. Arvestuslik Aasta rahvaarv 1. jaanuari seisuga 2001 1 366 959 2002 1 361 242 2003 1 356 045 2004 1 351 069 2005 1 347 510 2006 1 344 684 2007 1 342 409 2008 1 340 935 Rahvastiku etniline koostis 6
annaabi.ee 
