Seitse kahetsuspsalmi. Maalikunstnik tintoretto. Lutheri koraaliks nim. Saksa protestantlikku kirikulaulu, mille aluseks on stroofiline värsstekst, mille igas salmis on korduv viis. Nendest on tehtud ka mitmehäälseid kooriseadeid. Guillaume de Machaut, Jesquin Desprez, Orlando di Lasso, Clement Janequin, Giovanni Pierluigi da Palestrina Itaalia madrigal erinevus inglise madrigalist Inglise madrigal oli rahvalikum ning ta tektsid ei vastanud üldiselt itaalia madrigali kõrgetele nõuetele Renessanss, prantsuskeelne renaisance, kasutusele 16. Saj, tähistamaks tagasipöördumist antiikkultuuri poole. Hõlmab vahemikku 14-16 saj. Ülesanded muusikaajaloo töövihikust renessansi osast
polüfooniline. Nt.Jacob Arcadelti-"Valge õrn luik" Madriigal on 4-6 häälne,polüfooniline lauluvorm,sarnaneb maketiga. millised zanrid kasvasid välja madrigalist? -barokkaaria -kammerkantaat -madrigal komöödia Meistersingrite tegevus on mõjutanus saksa laulukultuuri *säilis ühehäälne laulukunst *mõju koolimuusikale Kuulsamad laululoojad- -Heinrick Isaac,Hans Leo Hassler Millest eries Ing, madrig It. madrigalist? -Ingl oli inglisekeelne ja palju rahvalikum Inglise ilmaliku laulu autorid+näited loomingust -John Dowland-tema loomingust arenes välja lauto saatega soololaul. ayr?? -lauto saatega soololaul Kuidas esitati kunstimuus 16 saj? -Pillide roll oli põhiliselt saateroll -vokaalmus võidi esitada ainult pillidega -Varasemad pillimuus näited olid enamasti vokaalmuus seaded Mis on tabulatuur? -pillide sõrmevõtete üleskirj meetod. PILLID!! Klahvpillid *orel,klavessiin,spinett,virginaal,tsembalo, klavikord puhkpillid
Sellest sai polüfoonilise muusika komponeerimise eeskuju, tekkis õpetus nimega kontrapunkt. Mis on madrigal ja mille poolest erineb ta teistest ilmalikest lauludest? Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise aga tihti ka religioosse alltekstiga. Erineb teistest ilmalikest lauludest oma kunstilise lihvituse ja õpetatud väljenduslaadi poolest. Mille poolest erineb inglise madrigal itaalia omast? Inglise madrigal on rahvalikum kui selle Itaalia eeskuju ja tekstid ei vasta üldiselt nii kõrgetele nõuetele. Nimeta renessansiajastu heliloojaid (min. 3-4)! -Johannes Ockeghem -Orlandus Lassus -Guillaume Durfay -Josquin Desprez Nimeta vanamuusikaansambleid Eestis! -Vox Clamantis -Hortus Musicus -Linnamuusikud -Heinavanker -Püha Miikaeli Poistekoor
aluse, nn cantus firmus. Rüütlilaul. Ilmalik muusika keskajal Rüütlilaul ehk keskaegne õukondlik luule. Alguse sai 11 saj lõpul Provence'ist. Rüütlilaulikute nimetused: trubaduurid (12 saj, provatnsikeelsed), truväärid (13 saj, prantsuskeelsed, kuulsaim keskus Arras), minnesingerid (saksakeelsed). Kõige kõrgemat ja peenemat stiili esindab trubaduuri luule, truvääride ja minnesingerite luule on tunduvalt lihtsam ja "rahvalikum". Luule ja muus. on rüütlilaulus lahutamatud ja kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud. Peamised on kangelas- ja armastuslaulud (seotud südamedaami kultusega). 13 saj II poolel algas truvääride ja minnesingerite luule linnastumine. 1 Tähtsamad pillid Suurte orelite kõrval on kasutatud ka väikeseid teisaldatavaid pille (positiivorelid) ja ka ühe käega mängitavaid kantavaid oreleid (portatiivorelid). Keelpillides ilmub näpitavate
keskkaja mõju. Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. 15.saj võeti seal kasutusele puulõiketehnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika-vasegravüür. Esmakordselt võeti kunstis kasutusele paber. Selle tehnika kõige paremaks edendajaks oli Albrecht Dürer- nt "apokalüptilised ratsanikud" madalmaade kunst: madalmaade kunstile iseloomulik palju tugevama keskaja mõju, ei saa rääkida antiikeeskujudest nagu itaalias. Kunst oli rahvalikum, esiplaanil inimeste võrdsuse ja õigluse ideed. Olulisemaks maalitehnikas tahvelmaal- altarimaal. Madalmaades võetakse 15.saj kasutusele õlivärvid, mis andis erksavärvilise tulemuse ja võimaldas hästi edasi anda üldplaani detaile. Jan van Eyck koos Hugart von Eyckiga. Jan van Eycki kuulsaim maal on "arnolfini abielupaar" (meeleheitel koduperenaistest). Hierymos Bosch: "lõbude aed" Pietr Brueghel vanem-maalis talupoegi,tavalise eluolu juures (olustikupildid). Nt "Jahimehed luures".
keskkaja mõju. Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. 15.saj võeti seal kasutusele puulõiketehnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika-vasegravüür. Esmakordselt võeti kunstis kasutusele paber. Selle tehnika kõige paremaks edendajaks oli Albrecht Dürer- nt "apokalüptilised ratsanikud" madalmaade kunst: madalmaade kunstile iseloomulik palju tugevama keskaja mõju, ei saa rääkida antiikeeskujudest nagu itaalias. Kunst oli rahvalikum, esiplaanil inimeste võrdsuse ja õigluse ideed. Olulisemaks maalitehnikas tahvelmaal- altarimaal. Madalmaades võetakse 15.saj kasutusele õlivärvid, mis andis erksavärvilise tulemuse ja võimaldas hästi edasi anda üldplaani detaile. Jan van Eyck koos Hugart von Eyckiga. Jan van Eycki kuulsaim maal on "arnolfini abielupaar" (meeleheitel koduperenaistest). Hierymos Bosch: "lõbude aed" Pietr Brueghel vanem-maalis talupoegi,tavalise eluolu juures (olustikupildid). Nt "Jahimehed luures".
kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaul ehk keskaegne õukondlik luule sai alguse 11 sajandi lõpul Provence'ist. Rüütlilaulikute nimetused: trubaduurid (12 saj, provatnsikeelsed), truväärid (13 saj, prantsuskeelsed, kuulsaim keskus Arras), minnesingerid (saksakeelsed). Kõige kõrgemat ja peenemat stiili esindab trubaduuri luule, truvääride ja minnesingerite luule on tunduvalt lihtsam ja "rahvalikum". Luule ja muusika on rüütlilaulus lahutamatud ja kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud. Peamised on kangelas- ja armastuslaulud (seotud südamedaami kultusega). 12. sajandi Lääne-Euroopa rüütlikultuuris oli kesksel kohal daamikultus. Kirjandus ei kujutanud enam rüütli võitlust isamaa ja usu, vaid eelkõige südamesaami eest. 12. sajandi keskpaiku puhkes rüütlikirjandus õitsele Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid-laulikuid hakati kutsuma truväärideks
Seda viimast esitasid naised lõbustusasutustes. MINSTRELID See muusika kõlas Ameerika rahvalike teatrite etendustel. Need olid rändteatrid ja nende näitlejad lauljad, tantsijad ja ka akrobaadid-minstrelid. Nii nim. keskaegseid pr. Muusikuid. Etenduse keskmes olid mustaks võõbatud artistid kes karikatuuriliselt matkisid mustade kõnet, laulu, käitumist, tantsu ja pillimängu. Esitajateks olid vaid valged. Minstrelite õitseajaks jäi 19. saja teine pool. See oli tol ajal kõige rahvalikum ajaviide. Sellise muusika kaudu levis rahvahulkadesse 3 tantsu stiili: Steptants, shuffle ja cakewalk. RAGTIME Termini ragtime algkujuks arvati olevat sõnapaar ragget-time e räbaldunud pulss. Pealinnaks on sedalia-Missouri, seal elas ragtime vaimne isa Scott Joplin. Omal ajal oli Ragtime peaaegu konkurentsitu. Ragtimeil on 2 olulist tunnust: see on alati läbi komponeeritud ja kus puudub jazz muusikale omane improvisatsioon. See on põhiliselt klaverimuusika. Kõrgperiood on
Reklaam kui kõnetus Kõnetus on keelenähtus, mis ilmub reklaami valda koos sõnalise reklaamtekstiga. Teisel isikul (sina familiaarne, veidi pidulikum kirjalik Sina; teie tavaline, ametlik- distantseeriv Teie) on keeles täita oluline funktsioon: pöördumine, adressaadi tähelepanu äratus. Käsk: Kuulake kõik! Küsimus: Tead sa mis? Jutustav lause: Ma pean sulle tunnistama, et... Sinatuse ja teietuse sobivus või kohatus sõltub reklaami kujundusstiilist. Kaubad-tooted jagunevad sinakaupadeks (isiklikud, varjatud, seespidiseks tarvitamiseks intiimsemad, ihulähedasemad, inimsõbralikumad, silmatorkamatud, nt kosmeetika, alkohol väljaarvatud eliitmargid) ja teiekaupadeks (kallimad, soliidsemad, luksusesemed, nt autod, kellad, kuldsõrmused) vastavalt oma psühholoogilisele distantsile, mis ostjal on antud kontekstis selle kaubaga. Stiilieksitus: ,,AS FEB-i" plakati ,,KÕIK UKSED SINU KODULE"...
o lihtne polüfoonia o 4 häält o Filosoofiline, erootiline, religioosne, peamiselt pühalikud armastuslaulud o 16. saj. lõpul muutusid üliekspressiivseks o Saksamaa o Ühehäälne o Mitmehäälne polüfoonia 4-häälne tenorlaul o Inglismaa o Itaalia madrigal rahvalikum mulje o Lautosaatega soolod e. aariad Instrumentaalmuusika o kuni 16. sajandini ei tehtud vokaal- ja instrumentaalmuusikal vahet o esimesed instrumentaalmuusika näited on vokaalmuusika coverid o tekkis tabulatuurnoodikiri o iga hääl eraldi lehel o ansamblitel oli mugav, kuid soolopillil mitte o soolopillidele tulid noodikirjad helikõrguste ja mänguvõtetega. o Intensiivne pillide areng o Võtan lehelt Ansamblimuusika
Lauldi haritlaste, õukonna, akadeemia, sõpruskondade hulgas (musica reservata). Keeruline polüfoonia (5-6 häält). Monteverdi. Kadrigal kasvas üle...: Kammerkantaadiks Barokkaariaks Madrigalikomöödiaks Saksamaa: o Ühehäälsus püsis tänu meistersingeritele ning nende pärast tekkisid ka tsunftid. Inglismaa: o Madrigal erines Itaalia omast, sest oli rahvalikum ja tekstid ei vastanud itaalia kõrgetele nõuetele. o Ayr laulusaatega soololaul 8.INSTRUMENTAALMUUSIKA 16. SAJANDIL 16. sajandil hakati kirjutama seadeid pillidele tabulatuur noodikiri, mis tähistab mite helikõrgusi, vaid mänguvõtteid pillid: orel(positiivorel, kirikuorel, portatiivorel), klavessiin, klavikord plokkflööt, põikflööt, pommer, dulcian, fagott, krummhornid, trompetid,
Balletto tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.) Saksa ilmalik laul: · Tänu meistersingeritele püsis ühehäälne laulukunst Saksamaal kauem kui mujal · Muusikud koondusid tsunftidesse · Rangetele tsunftireeglitele allus ka meistersingerite luule ja laul · Kuulsaim meistersinger oli Hans Sachs Nürnbergist Inglise imalik laul: · Eeskujuks olid itaalia laulud · Inglise madrigal ise oli rahvalikum kui itaalia oma · Tekstid ei vasta üldse itaalia madrigali kõrgetele nõuetele · Inglased segasid mõnuga erinevaid laulutüüpe üheks kirevaks stiiliks Clement Janequin Elas Pariisis ja oli kuulsaim sansioonimeister. 1.) Programmsansoon 2.) Ulatuslikud laulud 3.) Helimaalitehnika 4.) Looduspildid või olustikustseenid Pillid ja instrumentaalmuusika 16. sajandil. Muusikainstrumentidest kasutasid heliloojad lautot, viiulit, orelit ja klavikordi ning ka klavessiini.
koomilisse zanrisse kuuluv ,,Müüdud mõrsja". Teose libreto autoriks oli helilooja kaasvõitleja, 1848. aasta revolutsiooni veteran Karel Sabina, kes vabanenud vanglast, liitus taas rahvusrinde kirjanikega. Smetana töötas ,,Müüdud mõrsja" kallal kuus aastat (1864 1870). Veel pärast teose esietendust 1866. aastal tegi ta seda korduvalt ümber. Helilooja loomingus on ooper kõige rahvuslikum ja rahvalikum. Ajavahemikul 1866 1882 etendati seda Praha teatris sajal korral. Arvestades ajastut ja olukorda oli see aukartustäratav arv. Nagu koomilistes ooperites ikka, oli ka ,,Müüdud mõrsjas" põhiprobleemiks armastuse umbsõlm. Talupoiss Jenik armastab kehviku tütart Marenkat. Tütarlapse vanemad on rikka taluperemehe Tobias Micha võlglased. Võlakoormast aitaks vabaneda abiellumine Tobias Micha totravõitu poja Vasekiga. Kuna viimasel väljavaated rikkamale
erinevaid vahendeid ja objekte(masinat, kangast, värve, varjuteatrit) Rõhk visuaalsetel ja tehnilistel objektidel. Rakendusteater: foorumteater – eesmärk on eelkõige sotsiaalne Rakendus-ja osalusteater – sotsiaalsed ja hariduslikud eesmärgid, reaalne sotsiaalne kontekst(kool, haigla vms), vaatajad osalevad etenduseprotsessis Jaapan: Nō – rituaalne teatripraktika, tegelased jumalad ja deemonid, teemad ajaloost, mütoloogiast. Kabuki – rahvalikum ja koomilisem teatritraditsioon, erootiline, müstiline Bunraku – nukuteater Pekingi ooper – ühendab tantsu, laulu, miimi ja akrobaatikat Mimesis – jäljendus Dramaatika –üks kirjanduse kolmest põhiliigist, põhineb dialoogil ja tegevusel, autori kohalolu varjatud, tegelased pöörduvad otse vaataja poole Draama – dramaatika üks žanr Dramaturgia – draamateose kompositsiooni ja lavastamise teooria Dramaturgiline tekst – mistahes tekst, mida kasutatakse lavastuse
Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal oli 18. 19. sajandil. Saaremaast kujunes liikumise üks olulisemaid keskusi. Hernhuutlased mängisid olulist rolli koorilaulu toomisel koguduseellu. Nii võib neile omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, ent just vennaskoguduslaste koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Luteri koraaliga võrreldes oli vennaskoguduslaste laul lihtsam, rahvalikum ning liikuvama meloodiaga, ühtlasi ka väga tundeline ja härdameelne. Lisaks pakkusid hernhuutlased talurahvale eneseteostusvõimalusi. Asjata ei võetud nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks hernhuutlik termin ,,ärkamine". Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Lisaks andis hernhuutlaste liikumine tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikuks eestlaste hulgas
Idamaine teater – seotud usundiga, rituaalidega, mõjutas tugevasti 20.saj Euroopa ja USA teatrit, lääne kultuur ka idamaises teatris, nt Indias on Briti kolonisaatorite mõjul sõnateater India teater – templi ja õukonnakultuuri traditsioon. Indias sündis teater 200- 100 a eKr, kathakali – üks tuntuim kehasüsteem, nõuab eluaegset treeningut Jaapani teater – pikk ja rikkalik, nõ – rituaalne teatripraktika, jumal, deemonid, teemad ajaloost, arenes 14.saj; kabuki – rahvalikum, koomilisem, seotud linnakultuuriga; bunraku – nukuteater, äärmiselt loomulik nuku liikumine Hiina teater – Pekingi ooper arenes 18-19.saj, ühendab muusikat, laulu, tantsu, miimi ja akrobaatikat Indoneesia teater – Bali ja Java saarte rituaalid Vietnami teater – veenukkude teater 4. Dramaatika, kompositsioon Mimesis e jäljendamine – kunst ongi mimesis, ei taandu ainult tegelikkuse kopeerimisele, iseloomulik on sarnasus jäljendusobjektile, üldise avamine üksikuks
Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal oli 18. 19. sajandil. Saaremaast kujunes liikumise üks olulisemaid keskusi. Hernhuutlased mängisid olulist rolli koorilaulu toomisel koguduseellu. Nii võib neile omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, ent just vennaskoguduslaste koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Luteri koraaliga võrreldes oli vennaskoguduslaste laul lihtsam, rahvalikum ning liikuvama meloodiaga, ühtlasi ka väga tundeline ja härdameelne. Lisaks pakkusid hernhuutlased talurahvale eneseteostusvõimalusi. Asjata ei võetud nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks hernhuutlik termin ,,ärkamine". Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Lisaks andis hernhuutlaste liikumine tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikuks eestlaste hulgas
Need vennaskonnad olid hilisemate linnamuusikute tsunftide eelkäijad. Rüütlilaulikuid oli mitmesugusest seisusest. Vähemalt algul andis tooni kõrgaadel: laulikute hulgas oli kuningaid, hertsogeid ja krahve, samuti kõrgvaimulikke. Hiljem kohtame samavõrra alamaadlit, kuid särav anne võis laulikute hulka tuua ka madalamast seisusest inimesi. 13. sajandi truvääride kunst hakkas aegamisi linnastumaja oli seetõttu võrreldes trubaduuriluulega mõneti rahvalikum. Rüütlilaul polnud sugugi üksnes meeste kunst: ristisõdade ajastul oli õukonnaelu sageli lossidaami õlgadel ning ta ise rüütlikultuuris lausa rituaalse austusega ümbritsetud. Kuulsaimad laulikud olidki enamasti koondunud väljapaistvate aadlidaamide, nagu Akvitaania Eleonore'i (u 1122-1204) või tema tütre hertsoginna Marie de Champagne'i õukonda. Kuulsaid daame oli aga ka laulikute endi hulgas, nagu Beatritz de Dia.. Peamisteks on selles traditsioonis armastus-ja kangelaslaulud
hädaoht, ilmub Višnu looma või inimese kujul seda päästma • Teeb läbi kümme inkaratsiooni, mis jaotuvad nelja maailmaajastu vahel • Iga maailmaajastu lõppeb moraalse hävinguga • Višnu astub deemonitega võitlusesse ja pärast seda saab tekkida uus maailm • Veedade ajal oli üks 12st päikesejumalast, kes sümboliseeris päikese liikumist • Maailma säilitajana kehastab halastust ja headust • Šiva kui hävitaja • Kõige rahvalikum jumal • Kahepealine jumal, sest kehastab erineval kujul ja eri inkarnatsioonides üheaegselt nii universumi loovaid kui ka hävitavaid jõude • Vaimselt suurte askeetide prototüüp, kes lihasuretamis kaudu ületab maailma, loob uue olemise ja muutub sellega lunastist jagavaks õnnetoojaks • Kõige mitmetahulisem ja -kujulisem jumal • Väga vana loodusjumal • 1008 eri nime • Tänapäeval nii mees-, nais- kui ka mõlemasooline jumal
1730. aastatel hakkas luteri usu kirikuga tõsiselt võistlema hernhuutlus. Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Rajati uusi koole, et seal noori ette valmistada kirikukirjanduse iseseisvaks lugemiseks. Uus usuliikumine ei pööranud tähelepanu, mitte ainult palvetamisele, vaid ka piibli uurimisele. Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine sai alguse Saksamaalt Herrnhuti asundusest. Kirikuga võrreldes anti piiblile palju rahvalikum tõlgendus. Vennastekoguduse piirkonnas levis eriti kiiresti kirjutamisoskus, laulmine ja mitmesuguste saatepillide mängimine. Algsed vaimulikud eesmärgid kasvasid üle rahva üldiseks hariduspüüdeks ja muusikaharrastuseks. 18. sajandi teisel kolmandikul õppisid täiskasvanud iseseisvalt ja lapsed õppisid kodus kirjutama. 1743. aastal keelati kogu Venemaal hernhuutide tegevus. Külakoolide arv hakkas jälle kahanema.
leid ja rahvalikumat tantsumuusikat mängivaid orkestreid. Viimaste kohta ei ole küll midagi täpsemat teada. Džässorkestritega suutiski edukalt võistelda vaid J. Pori orkester (vt foto 26), mis pillide koosseisult ja seega ka kõlapildilt oli üsnagi džässorkestriga sarnane. Põhiline 86 Intervjuu 17.05.2006 Stockholmis. 51 erinevus oli repertuaaris, mis J. Pori orkestril oli oluliselt rahvalikum ja lihtsakoelisem 87 . Seega võiks tema orkestrit džässi leviku seisukohalt vaadelda ka teatava vaheetapina ja lihtsamale või lihtsalt konservatiivsema maitsega rahvale džässiliku tantsuorkestri kõla tutvustajana. Tänu sellisele repertuaaripoliitikale, arvukatele plaadistustele ja regulaarsetele raadioesinemistele oli J. Pori orkester vaieldamatult Eesti populaarseim tantsuorkester 1930. aas- tatel. Kokkuvõte Tallinna džässi algaastate, s.t 1920
annaabi.ee 
