aasta detsembris moodustatud uut ühendust?- Sõltumatute Riikide Ühendus Nimeta koht Nõukogude Liidus, kus toimus 1986. aastal õnnetus aatomielektrijaamas.- Tšernobõl Milline võõrsõna tähistab nõukogude ajale iseloomulikku kaupade puudumist?- Defitsiit Kuidas nimetati 1988. aasta aprillis toimunud Eesti loovintelligentsi kokkutulekut, kus kõlasid laia kõlapinda leidnud nõudmised?- loominguliste liitude ühispleenum Kuidas nimetati 1988. aprillis kodanikualgatuse korras loodud rahvaliikumist?- Rahvarinne Kuidas nimetati 1989. aasta 23. augustil moodustatud 600 km pikkust inimketti Tallinnast Vilniusesse?- Balti kett Millise sõnaga tähistatakse M. Gorbatšovi poolt 1985. aastal algatatud sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise poliitikat?- perestroika Millise väljendiga tähistatakse USA kosmose militariseerimise kava 1980. aastatel?- tähtede sõda Kuidas nimetati 1990. aastal rahvaalgatuse korras Eesti rahva poolt valitud esinduskogu?- Eesti Kongress
Siseriiklikud põhjused : 1. Sotsialismi ammendumine. Majanduse allakäik. 2. Rahvaliikumiste tekkimine, rahulolematus, rahutused. 3. Poliitilise opositsiooni tekkimine reformimeelsete tugevnemine. 6. Idabloki lagunemise tähtsamate sündmuste kronoloogia. Riik Sündmus Aasta Peaministriks sai mittekommunist. 1989.a. POOLA Rahvaliikumist juhtis ametiühinguliikumine Solidaarsus eesotsas Lech Walesaga. Lech Walesa sai presidendiks. 1990. a. TSEHHO Kõrvaldati võimult vanameelsed liidrid. SLOVAKKIA Sametrevolutsioon. 1989.a. Presidendiks sai Vaclav Havel, hakati üles ehitama demokraatiat.
a. valiti "Solidaarsuse" liider L.Walesa Poola presidendiks. · Analoogiliselt käisid sündmused ka Bulgaarias ja Tsehhoslovakkias (kus toimus nn. sametrevolutsioon; sealseks eripäraks oli ka Tsehhoslovakkia rahumeelne lagunemine kaheks riigiks 1992.a. 31.detsembril- Tsehhi ja Slovaki vabariikideks). · Rumeenias kaasnes demokratiseerimisprotsessiga ka vägivald- sealne kommunistlik diktaator N.Ceausescu keeldus võimu rahumeelselt loovutamast ja üritas rahvaliikumist jõuga maha suruda. See viis 1989.a.lõpul rahvaülestõusu puhkemiseni, mille käigus Ceausescude perekonna diktatuur kukutati ning diktaator koos oma naisega hukati. · Kommunistliku süsteemi lagunemine Jugoslaavias viis ka senise föderatsiooni lagunemiseni; erinevalt Tsehhoslovakkiast toimus see vägivallaga: Sloveenia, Horvaatia ja Bosnia läksid mittekommunistliku valitsuse alla ja katkestasid 1990-1991.a.suhted senise Jugoslaavia juhtosa-
(juunis kuulutati rahvuslipuks). · juunis toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas: EKP senine esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid ning rahva kasvanud rahulolematust senise vanameelse Eesti NSV valitsuse ja EKP juhtkonna vastu. Moskva lootis sellega radikaliseeruma kippuvat ning võimude kontrolli alt väljuda võivat rahvaliikumist maha rahustada. · 16. novembril võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Selles dokumendis: 1) Eesti seadused kuulutati ülimuslikus (=kõrgemaks, tähtsamaks) NSV Liidu seaduste suhtes. 2) nõuti liidulepingut (esimest korda tõstatati Eesti riikluse probleem nii kõrgel tasemel). 1988.a välja kujuned selgepiirilised poliitilised suunad Eestis: A) Radikaalid/ Rahvuslased: neid esindasid ERSP; EMS jne
Walesa Poola presidendiks. • Tšehhoslovakija ja Bulgaaria :Analoogiliselt Poolale käisid sündmused ka Bulgaarias ja Tšehhoslovakkias (kus toimus nn. sametrevolutsioon; sealseks eripäraks oli ka Tšehhoslovakkia rahumeelne lagunemine kaheks riigiks 1992.a. 31.detsembril- Tšehhi ja Slovaki vabariikideks). •Rumeenia Rumeenias kaasnes demokratiseerimisprotsessiga ka vägivald- sealne kommunistlik diktaator N.Ceausescu keeldus võimu rahumeelselt loovutamast ja üritas rahvaliikumist jõuga maha suruda. See viis 1989.a.lõpul rahvaülestõusu puhkemiseni, mille käigus Ceausescude perekonna diktatuur kukutati ning diktaator koos oma naisega hukati. • JugoslaaviasKommunistliku süsteemi lagunemine Jugoslaavias viis ka senise föderatsiooni lagunemiseni; erinevalt Tšehhoslovakkiast toimus see vägivallaga: Sloveenia, Horvaatia ja Bosnia läksid mittekommunistliku valitsuse alla ja katkestasid 1990-1991.a.suhted senise
Rahvarindest kujunes E.Savisaare juhtimisel kiiresti massiorganisatsioon, mis sai edasises poliitilises võitluses mõõduka suuna peamiseks esindajaks. 1988 juuni- toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas. EKP senine esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid Eesti ühiskonnas. Moskva lootis mõõdukama Vaino Väljasega radikaliseeruvat ning võimude kontrolli alt väljuvat rahvaliikumist Eestis maha rahustada. 1988 kevad-september- "laulev revolutsioon". Selle on poeetilise nimetusega võetakse kokku mitmed Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel (RR-i poolt organiseeritud) üritustel:kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt avalikult välja toodud rahvuslippe ,lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule, kutsuti esimest korda rahvast üles omariikluse taastamisele.
teravamaks ja avalikumaks. Karl Vaino, kellel oli vastaseid ka EKP kõrgemas juhtkonnas, ei olnud nõus vabatahtlikult lahkuma ja võimukriis Eestis muutus nähtavaks. 16. juunil vabastati EKP senine esimene sekretär Karl Vaino oma kohalt ja asendati Moskva poolt Ladina- Ameerikast diplomaatiliselt töölt kiirkorras tagasi kutsutud Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada pingeid Eesti ühiskonnas ja rahvaliikumist maha rahustada. Kujunesid erinevad poliitilised suunad 1988.aastaks olid Eestis välja kujunenud selged poliitilised suunad: * Rahvuslaste esindajaks oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) eesotsas Lagle Parekiga, samuti Eesti Muinsuskaitse Liit (EMS). Nende sihiks oli täielik omariikluse taastamine. * Mõõdukamaid vaateid esindas Rahvarinne, kes pidas ainukeseks mõistlikuks lahenduseks suhetes Moskvaga liidulepingut.
Rahvarindest kujunes E.Savisaare juhtimisel kiiresti massiorganisatsioon, mis sai edasises poliitilises võitluses mõõduka suuna peamiseks esindajaks. 1988 juuni- toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas. EKP senine esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid Eesti ühiskonnas. Moskva lootis mõõdukama Vaino Väljasega radikaliseeruvat ning võimude kontrolli alt väljuvat rahvaliikumist Eestis maha rahustada. 1988 kevad-september- "laulev revolutsioon". Selle on poeetilise nimetusega võetakse kokku mitmed Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel (RR-i poolt organiseeritud) üritustel: - kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt avalikult välja toodud rahvuslippe - lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule - toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat - kutsuti esimest korda üles omariikluse taastamisele
a. valiti "Solidaarsuse" liider L.Walesa Poola presidendiks. · Analoogiliselt käisid sündmused ka Bulgaarias ja Tsehhoslovakkias (kus toimus nn. sametrevolutsioon; sealseks eripäraks oli ka Tsehhoslovakkia rahumeelne lagunemine kaheks riigiks 1992.a. 31.detsembril- Tsehhi ja Slovaki vabariikideks). · Rumeenias kaasnes demokratiseerimisprotsessiga ka vägivald- sealne kommunistlik diktaator N.Ceausescu keeldus võimu rahumeelselt loovutamast ja üritas rahvaliikumist jõuga maha suruda. See viis 1989.a.lõpul rahvaülestõusu puhkemiseni, mille käigus Ceausescude perekonna diktatuur kukutati ning diktaator koos oma naisega hukati. · Kommunistliku süsteemi lagunemine Jugoslaavias viis ka senise föderatsiooni lagunemiseni; erinevalt Tsehhoslovakkiast toimus see vägivallaga: Sloveenia, Horvaatia ja Bosnia läksid mittekommunistliku valitsuse alla ja katkestasid 1990- 1991.a
kannatusi Poolale. 50 aastat hiljem tõusid kolm Läänemere-äärset rahvast vähehaaval jalule ja võtsid kogu maailma hämmastuseks üksteisel käest kinni. 600 kilomeetri pikkune inimkett ulatus Toompea jalamilt üle Daugava jõe Gediminase torni jalamile. Kolme rahvarinde koostöö kujunemisest Algtõuge kolme Balti rahvarinde koordineeritud tegevuseks anti 1988.aasta novembris nn konstitutsioonikriisi ajal, mille käigus astusid kolm rahvaliikumist ühiselt vastu NSV Liidu põhiseaduse kavandatavale muudatustele, et põlistada nõukogulikku unitaarriiki. Igas liiduvabariigis koguti sadu tuhandeid allkirju Moskva kavatsuste vastu. 1988.aasta novembris toimus Riias esimene Balti rahvaliikumiste konsultatiivkohtumine, et koordineerida oma taktikat tekkinud kriisis. Juba Riia kohtumisel sai selgeks, et sedatüüpi koostööd on hädatarvilik jätkata. Molotov-Ribbentropipaktist ja salaprotokollidest 1988.aasta lõpul ja 1989
Millise sõnaga tähistatakse USA välispoliitikat maailmasõdade vahelisel perioodil, kui USA püüdis maailmas toimuvast eemale hoida? Isolatsionismipoliitika Kuidas nimetatakse (lühendatult) 1919. aastal Moskvas loodud maailma kommunistlikke parteisid ühendavat organisatsiooni? Komintern Millist nime kandis enamlaste võimuorgan, kelle kätte läks võim peale oktoobripööret Eestis? Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Kuidas nimetatakse 1930. aastate teisel poolel Prantsusmaal kujunenud rahvaliikumist takistamaks äärmuslaste (fašistide) võimuletulekut? Rahvarinne Kes oli Eesti enamlane, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee juht? Jaan Anvelt Kes oli USA president, kes juhtis USA edukalt välja ülemaailmsest majanduskriisist? Roosvelt Kes oli nimekas Inglise majandusteadlane, kes pooldas majanduskriisist ülesaamise vahendina inflatsiooni? Keynes Kes oli Saksa natsionaalsotsialistide juht 1920.-1930. aastatel? Adolf Hitler Kes oli Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas?
Näidised: · Kapten Karl Talpaku pataljon, Otepää · Major Hans Hirvelaane 300-meheline pataljon, Rapla · Kolonel Henn-Ants Kure juhitud ERNA rühm, Põhja-Eesti. Kõik need võitlussalgad, mida üldjuhul juhtisid endised Eesti sõjaväelased ja Kaitseliidu liikmed, andsid Saksa sõjaväele tähelepanuväärset abi ning toetust bolsevike väljaajamisel Eestist. Eesti metsavendlust 1941. aastal ja ka hiljem tuleb käsitleda kui spontaanset rahvaliikumist, millel ei olnud keskset juhtimist ega ka mitte oma organisatsiooni. See oli võitlus Eesti eest ja mitte rohkem. Metsavennad taastasid eestlase kõikuma löönud maine ja eneseusalduse pärast 1940. aasta heledat alistumist. Sundmobiliseerimine Punaarmeesse Kõigepealt sai Eesti meestele käpa peale Nõukogude okupatsioonivõim. Eesti oli inkorporeeritud Nõukogude Liidu koosseisu ja selle ,,vabatahtlikult" ühinenud liiduvabariik. Seetõttu pidas
lipp (juunis kuulutati rahvuslipuks) · juunis toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas: EKP senine esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid ning rahva kasvanud rahulolematust senise vanameelse Eesti NSV valitsuse ja EKP juhtkonna vastu. Moskva lootis sellega radikaliseeruma kippuvat ning võimude kontrolli alt väljuda võivat rahvaliikumist maha rahustada. · 16. novembril võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Selles dokumendis: 1) Eesti seadused kuulutati ülimuslikus (=kõrgemaks, tähtsamaks) NSV Liidu seaduste suhtes. 2) nõuti liidulepingut (esimest korda tõstatati Eesti riikluse probleem nii kõrgel 3 tasemel). 1 [veebimaterjal] URL http://www.yle.edu.ee/oppematerjalid/riigieksam/Poordepunktid%2020
(Asutava Kogu kokkukutsumist, 8-tunnilist tööpäeva, poliitilisi õigusi) - Tartu Ülikoolis katkes ka õppetöö streigi tõttu ning ülikooli ruume kastuati revolutsiooniliste koosolekute pidamiseks - Revolutsioon hakkas muutuma üldrahvalikuks. Tulid agraarrahutuste lained üle Venemaa, talurahva mässud, mõisate põletamine, mõisnike maade enda valdusse haaramine, ülestõus Musta mere laevastiku soomuslaeval ,,Potjomkinil" - Rahvaliikumist püüti vaos hoida politsei ja sõjaväe abil - Valitsusel tuli jõust puudu ja siis pidi ta andma uusi lubadusi, kuid need ei rahuldanud enam kedagi (lubati Riigiduuma moodustamist) - Üldstreik algas Moskva-Kaasani raudteel olnud streigist, mis seiskas postkontorid, koolid, ajalehed jne - Rahvas nõudis demokraatlikke vabadusi ning Asutava Kogu kokkukutsumist - Krahv S.Witte survel kirjutas Nikolai II alla 17.oktoobri manifestile, mis lubas a) kindlustada rahvale
Grupp (MRP-AEG), mis teavitas rahvast salaprotokolli olemasolust ja rääkis selle tagajärgedest. 1988. loodi esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Kõige massilisemaks rahvaliikumiseks kujunes aga Rahvarinne, mis moodustati perestroika toetuseks 1988. aprillis 1988. kujunes Eestis välja võimukriis. Moskva otsustas välja vahetada eestlaste poolt vihatud parteijuhi K.Vaino, et sel moel peatada rahvaliikumist. Uueks EKP esimeseks sekretäriks nimetati Vaino Väljas. 1988. septembris korraldas Rahvarinne Tallinna lauluväljakul suurürituse "Eestimaa laul", milles osales u. 300 000 inimest. Esimest korda kõlas sellel üritusel üleskutse taastada Eesti vabariik. Impeeriumimeelsed jõud hakkasid koonduma, sest neile ei meeldinud eestlaste soov taastada iseseisvus. Tekkis interliikumine, millega liitusid Eestis asuvate üleliiduliste tehaste valdavalt venekeelsed töölised. 1988
9. loeng Uurimissuund, mis tänapäeval pole nii soositud. Samal ajal on võimalik saada uusi andmeid. Lähiajal võib see suund muutuda aktiivsemaks. 100%-liselt pole võimalik kindlaks teha, mis territooriumil see rahvas on elanud, sest tänapäeva eurooplased on märkimisväärselt segunenud. Tänapäeval õigeid eestlasi pole olemas. Õiged eestlased olid Lembitu ajal. Lembitu aeg ja sellele eelnenud ajal märkame, et kultuurid muutuvad ja rahvaliikumist on kogu aeg olnud. Ei saagi öelda, et millal mingi rahvas kujunes ja valmis sai. Kogu aeg on suures muutumises. Euroopa nelja keelkonda kuuluvad keelte alad. Tänapäeva eurooplased räägivad nelja keelkonda kuuluvaid keeli: u 96% räägib indoeuroopa (IE) keeli u 3% soome-ugri keeli (SU) u 1% turgi keeli (T) u 0,1% baski keelt (Bs) Indoeuroopa rahvaste päritolu teooriad
Mazarin. Tekkis fronde, mille all mõeldi võimude vastu tegutsemist kriis absolutismis. ° Pariisi parlament püüdis võtta endale esindusorgani funktsioone. Nõuti parlamendi õigust arutada läbi ja registreerida kuninga ediktid uute maksude kehtestamise kohta. Lisaks taotleti ka õiguskorda. Mazarin lasi kinni võtta kaks parlamendi liidrit ja Pariisis puhkes ülestõus. Linna kerkisid barrikaadid ning õukond põgenes Pariisist. ° Printside fronde. Kasutades rahvaliikumist, organiseerisid aadlikud eesotsas prints Condega mässu kuninga absolutismi ja Mazarini vastu. Õukonnal õnnestus lepitada mässu juhid tiitlite, kõrgete ametikohtade ja pensionitega. ° Kokkuvõttes tugevnes Mazarini ajal kuningavõim. ° Tõsteti makse. Louis XIV hakkas alles pärast Mazarini surma valitsema absolutistlikult. Absolutismi kõrgaeg. Kõik pidi keerlema valitseja ümber ning tema lisanimeks sai Päikesekuningas. ,,Riik see olen mina"
soostub tegema selliaasta, tahab teha pühast Jürist skulptuuri, mis kujutax teda ennast. Monoloogid Sittow, pruut, võõrasisa, tsunftimees. "Kolmandad mäed": peategelasex Köler, sümboliseerivad ettetulevaid takistusi. K maalib Tln.sse Kaarli kirikusse Jeesusega altarimaali, modellix tlp, kes on sadistlik edasipürgija. K.le osutud see probleemix ja asja leevendamisex paneb sisse oma armastuse ja usu sellesse, hakkab juhtima rahvaliikumist, lõpux naine rahustab maha, et kunsti seisukohalt pole probleemi; "Kolme katku vahel": tegevus 16.saj, ajendix "Liivimaa kroonika". Russow on trügija (voorimehe pojast vaimulikux). Tegevuskoht peamiselt Tln, aegajalt teeb ka reise, ei tunne sidet sugulastega, 3x abielus. "Keisri hull": siin peateg., algselt pidasid kriitkid p äevikut autentsex. "Rakvere romaan": linn sai Põhjasõjas kannatada, vastuolu linna ja Tiesenhausenite mõisa vahel (paremal järjel ja
4 monoloogi saab kohe Tuglase novelliauhinna. Paraleelselt romaanidega kirjutabki kogu elu novelle, ,,Klio silma all", 1975 romaan ,,Taevakivi", samal aastal ,,Kolmandad mäed", kus peategelaseks Köler, sümboliseerivad ettetulevaid takistusi. Köler maalib Tallinnasse Kaarli kirikusse Jeesusega altarimaali, modelliks talupoeeg, kes on sadistlik edasipürgija. Kölerile osutub see probleemiks ja asja leevendamiseks paneb sisse oma armastuse ja usu sellesse, hakkab juhtima rahvaliikumist ja lõpuks rahustab na ine maha, et kunsti seisukohalt pole probleemi. 1978 ,,Keisri hull". Mitu novellikogu jälle, näiteks ,,Kaja lood", ,,Ülesõidukohad". Jutustus ,,Marrastus", kus üks tüdruk suti see tõttu, et kukkus põlve puruks, kutsuti küll arst, aga tal oli teetanud ja suri. Lugu ,,Väike Vipper" poistegümnaasium, kunflikt Vipper ja prantsuse keele õpetaja vahel. Vipper tahtis cum laudet, aga õpetaja ei soostunud panema hindeks viite ja Vipper poos end üles
aeg-ajalt ka reisib. 4 monoloogi saab kohe Tuglase novelliauhinna. Paraleelselt romaanidega kirjutabki kogu elu novelle, ,,Klio silma all", 1975 romaan ,,Taevakivi", samal aastal ,,Kolmandad mäed", kus peategelaseks Köler, sümboliseerivad ettetulevaid takistusi. Köler maalib Tallinnasse Kaarli kirikusse Jeesusega altarimaali, modelliks talupoeeg, kes on sadistlik edasipürgija. Kölerile osutub see probleemiks ja asja leevendamiseks paneb sisse oma armastuse ja usu sellesse, hakkab juhtima rahvaliikumist ja lõpuks rahustab na ine maha, et kunsti seisukohalt pole probleemi. 1978 ,,Keisri hull". Mitu novellikogu jälle, näiteks ,,Kaja lood", ,,Ülesõidukohad". Jutustus ,,Marrastus", kus üks tüdruk 32 suri see tõttu, et kukkus põlve puruks, kutsuti küll arst, aga tal oli teetanus ja suri. Lugu ,,Väike Vipper" poistegümnaasium, konflikt Vipper ja prantsuse keele õpetaja vahel. Vipper
annaabi.ee 
