ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. /// SENAT Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnev vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest. Hiljem arv tõusis. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis oldi eluaeg. Senat kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikas, juhtis sõjandus ja rahaasju. Kuigi senat ei võinud otsuseid ellu viia, juhtis ta tegelikult riiki. /// RAHVAKOOSOLEKUD Rooma riigis polnud ühtset rahvakoosolekut, eri asjade otsustamiseks kogunes rahvas erinevatel alustel korraldatud eritüübilistele koosolekutele. Sageli piirdusid rahvakoosolekud senati ja magistraatide ettepanekute heakskiitmisega.
kandis koormisi, hääletas patrooni soovi järgi. Rikad roomlased olid seadusest, kujunes tohutu seaduste kogum; õigust tuli mõista mitte ühiskonnas mõjukad tänu oma klientidele. kohtuniku sisetunde järgi vaid rangelt seaduste järgi, välditi liigselt Rooma vabariigi valitsemine: riiki juhtsid magistraadid ja senat karme karistusi. Hakati tähelepanu pöörama seaduste aristokraatia; ühtset rahvakoosolekut polnud, eritüübilistel ühtlustamisele, kerkisid esile juristid; nendest seadustest lähtuti koosolekutel piirduti senati ja magistraatide ettepanekute Euroopas ka kesk- ja uusajal ning paljud põhimõtted kehtivad heakskiitmisega. tänapäevani. Ateena vabariigi valitsemine: võim riigis kuulus rahvale Rooma kasvatus oli praktiline ja sõjalise suunitlusega, õpiti
Octavianus sai 27. eKr senatilt endale uue nime - Augustus, mis tähendab püha. Paljud ajaloolased peavad seda sündmust keisririigi alguseks. Augustus pidas end vabariigi taastajaks, sest väliselt jätkus kõik nii nagu enne: senat pidas korrapäraselt istungeid, igal aastal valiti magistraadid. algul käis koos ka rahvakoosolek. Nimetatud väite vastu räägib: senatist sai valitseja nõuandja, magistraadid täitsid valitseja käske; rahvakoosolekut peagi enam kokku ei kutsutud; valitseja võttis endale kõik tähtsmad riigiametid, millest ükski edaldi ei andnud talle täielikku võimu, kuid kõik koos tegid temast sisuliselt riigi tegeliku juhi. Näiteks: a) konsul – kõige tähtsam riigiametnik, b) mitme provintsi asevalitseja – õigus käsutada oma provintsi sõjaväge, c) 1. senaator - avaldas senatis esimesena oma arvamust,
1802-avaldatakse Eestimaa talurahvaregulatiiv ,,Iggaüks" 1816/19- Eestimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest / Liivimaa talupojad vabastatakse.. 1857-Pärnus hakkab ilmuma leht Perno Postimees 1862-ilmub ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne 1865-Tartus asutatakse laulu ja mänguselts Vanemuine 1869-esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus 1884-Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge lipp 1904-Tallinna abilinnapeaks saab K. Päts 16.10 1905-sõjavägi tulistab rahvakoosolekut Tallinnas 1906-Vanemuine ja Estonia saavad esimesteks Eesti kutselisteks teatriteks. 15.11 1917 - Eesti Maanõukogu kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis Suvi 1914- puhkeb Esimene maailmasõda 24.02 1918-Punaarmee rünnakuga Narvale algab Eesti vabadussõda 02.02 1920-Asutav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse 23.08 1939- Stalini ja Hitleri kokkuleppega jagatakse Ida Euroopa mõjusfäärideks 28.09 1939- kirj. alla Baaside lepingule NSV Liiduga 17
võimusesse · Tulemuseks: atheena piirati sisse nii maalt kui merelt. Linna ja sadama kaitsemüür lõhuti. Mereliit saadeti laiali ja atheena sõltus spartast · 371 eKr toimus saga sõda kus Atheena oli juba piisavalt tugev ja tegi sparta ülemvõimule lõpu. Aristrokraatia teke + poliste juhtimine · aristrokraatia tekkis Kreeka polises, kus toimusid rahvakoosolekud · rahvakoosolekut peeti kõrgemaks võimuorganiks , kuigi selle kõrval eksisteeris ka rikastest ja suursugustest koosnev nõukogu. · Rahvakoosolek otsustas ja nõukogu kiitis heaks · Rahvakoosolekutel võisid osaleda vabad põliselanikest mehed. · Ühtlasi valis rahvakoosolek iga aasta riigiametniku, kes kuhtis polise sõjaväge ja korraldas igapäevaelu. · Rahvakoosolekud tagasid suveräänsuse ja ei lasknud aristrokraatidel võimust võtta. Ühiskonna struktuur
6. Iseloomusta Rooma riigikorda vabariigi ajal? Senati võim näib aristokraatlik, aga rahvavõim demokraatlik. Riik muutus väga võimsaks. Senatid olid väga kogenud riigimehed ja senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas riigi sise-ja väipoliitikat ning juhtis sõdasid ja rahaasju. Rahvakoosolekul ei arutletud ühtegi seadust enne , kui ei olnud senati heakskiitu. Senat juhtis riiki aga otsuseid tegid ja eluviisid rahvakoosolekud ja magistraadid. Rooma riigis ei olnud ühtset rahvakoosolekut. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. 7. Muudatused riigikorras keisririigi ajal? Kasvas kodanikkond ja kodanikeks said provintside elanikud, prov. õigused laienesid ja vahe itaaliaga kadus. Senatid olid keisrite nõuandjad. Valitsejal oli mitu ametit- konsul, asevalitseja, rahvatribuun. Rahvakoosolekuid enam ei peetud. 8. Rooma õigus. Rooma tekkis õigusteadus, mis on aluseks tänapäeva paljudele seadustele. Kõik inimesed olid
võimusesse · Tulemuseks: atheena piirati sisse nii maalt kui merelt. Linna ja sadama kaitsemüür lõhuti. Mereliit saadeti laiali ja atheena sõltus spartast · 371 eKr toimus saga sõda kus Atheena oli juba piisavalt tugev ja tegi sparta ülemvõimule lõpu. Aristrokraatia teke + poliste juhtimine · aristrokraatia tekkis Kreeka polises, kus toimusid rahvakoosolekud · rahvakoosolekut peeti kõrgemaks võimuorganiks , kuigi selle kõrval eksisteeris ka rikastest ja suursugustest koosnev nõukogu. · Rahvakoosolek otsustas ja nõukogu kiitis heaks · Rahvakoosolekutel võisid osaleda vabad põliselanikest mehed. · Ühtlasi valis rahvakoosolek iga aasta riigiametniku, kes kuhtis polise sõjaväge ja korraldas igapäevaelu. · Rahvakoosolekud tagasid suveräänsuse ja ei lasknud aristrokraatidel võimust võtta. Ühiskonna struktuur
Selle ümber keerleb kõik tänapäeval. * lisaks on tänaseks loodud ka mitmeid alavorm, mdia kasutatakse organisatsioonides. * tänane demokraatia- polüarhia( R. Dahl). Selline demokraatia kus on õigusriik. Otsene demokraatia: * aretati välja ateenas riigimees periklese poolt. * otsutajateks- täiskasvanud ateenas syndinud mehed. (sel ajal mehed valitsesid, juhtisid) * otsustusorgan- rahvakoosolek. (seal osalesid pmst kõik need mehed, kuskil 3000 max) * rahvakoosolekut juhtisid reeglina 3 juhti. Algul olid nad ajutised, pärast jäetigi ametisse. * Kaob rooma võimu tulekuga u 1.saj eKr. Demokraatia varjusurmas. Tekkis 1100 kuni 1200 aastane paus, kust demokraatiast ei teatud midagi.d * kaob areenilt umbes 2000 aastaks *Teooria kirjas Vana-Kreeka (kogu kreeka filosoofide koolkond) autorie teostes. *ilmub uuesti välja 12. sajandil: põhjused: - keskaegsed ülikoolid- Bologna 1119 - õigusteadus
Neil oli õigus panna keeld ükskõik millisele riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Senat ja rahvakoosolekud Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Senat kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Kuigi senat seadusi vastu ei võtnud ja otsuseid ellu ei Rooma riigis polnud ühtset rahvakoosolekut, eri asjade viinudjuhtis ta täielikult otsustamiseks kogunes rahvas erinevatel alustel riiki. korraldatud eritüübilistele koosolekutele. Sageli piirdusid rahvakoosolekud senati ja magistraatide ettepanekute heakskiitmistega. Vabariigist keisririigiks 509 eKr sai Roomast vabariik - valitsusvorm, milles on võim rahva käes.
Preetorid neid oli 8, tähtsaim ülesanne oli korraldada õiguse mõistmist Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks, kodanike loenduse korraldamine (tsensus) Diktaator- sai ametis olla kuni pool aastat, määrati ametisse vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht Rahvatribuunid- arvult 10, pidid kaitsma lihtrahva huve RAHVAKOOSOLEK võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda -polnud ühtset rahvakoosolekut -koosolekutel valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid SENAT -vanemate nõukogu ehk valitsev riiginõukogu -koosnes vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist -ametis oldi koguaeg -kogenud riigimehed- senaatorid -kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju Patriitsid- suursuguste roomlaste järeltulijad, Rooma kodanik Plebeid- lihtrahvas, Rooma kodanikud 3
pidada) Kodanikud: alates 20.a meessoost Mehed, kes olid läbinud sparta kooli ja kelle täiskasvanud põlisasukad esivanemad olid spartiaadid Riigi valitsemine: kogu võim kuulus 2 pärilikku kuningat, juhtisid sõjaväge, rahvakoosolekule, kõik kodanikud seaduse täitsid kohustusi, muus osas juhtis riiki üle ees võrdsed, rahvakoosolek iga 10.päeva 60.aastate nõukogu e. Geruusia, peale selle tagant, kui ei olnud rahvakoosolekut, siis valiti 5 eufoori, kes pidid kontrollima valitses nõukogu ja sealt hulgast valitud kuningate ja teiste võimu kandjate tegevust strateegid Haridus: poistele, eesmärk kavatada Poistele, pidid minema sõjaväkke, pidid kodanike, kes on väga haritud kunstis olema mentaliteetselt tugevad, peamine siht 7-14.aastat kool, kus õpiti lugema, homerose arendada sõjaväelist käitumist, 20.aastaselt
Ta sai ametis olla kui pool aastat. Kuid pärast ametiaja lõppu pidi diktaator oma tegudest aru andma ja nende eest vastutama o Rahvatribuunid (10) pidid kaitsma lihtrahva huve. Senat eh valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Hiljem senaatorite arv tõusis. Ametis olid nad eluaeg. Rahvakoosolekud Rooma riigis polnud ühtset rahvakoosolekut, eri asjade otsustamiseks koguned rahvas erinevatel alustel korraldatud eritüübilistele koosolekutele. Seal valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Riiklik korraldus keisririigi ajal Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest, riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kokkuleppel kutsuti keisriks. Senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja ja
Korporatiivne demokraatia - esindamine institutsioonide kaudu Lähemalt käsitlen otsedemokraatiat, osalusdemokraatiat, esindusdemokraatiat. 2.1 Otsedemokraatia Otsene ehk vahetud demokraatia tähendab, et võimu teostavad inimesed ise kas rahvakoosolekul, rahvahääletuse ja rahvaküsitluse või rahvaalgatuse kaudu. Otsedemokraatia tugevuseks peetakse seda,et igaüks saab otsustada ja nii viiakse ellu rahva tahe. Sellel on aga kaks olulist puudust. Kõigepealt tehniline kohmakus: rahvakoosolekut saab pidada ainult teatud hulga inimestega, miljonite osalejatega koosolekul ei saa küik ka tänapäeva tehniliste võimaluste juures end mõistliku aja jooksul väljendada. Need on aeglased ning kulukad. Teine otsedemokraatia oluline risk on inimeste vähene osalusvõimekus. Paljudel on poliitika ja valitsemise oskusteave piiratud. Veelgi enam, demagoogidel on lihtne rahvast eksitada. (Jakobson, et al., 2013, lk 112) Otsedemokraatia valitsussüsteem pärineb vanadelt kreeklastelt
Neil oli õigus panna veto (keeld) ükskõik millise riigiorgani otsusele ,juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Vanemate nõukogu Senat: Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Hiljem see arv tõusis. Nende hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis olid nad eluaeg. Senat kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Rahvakoosolekud: Rooma riigis polnud ühtset rahvakoosolekut, eri asjade otsustamiseks kogunes rahvas erinevatel alustel korraldatud eritüübilistele koosolekutele. Koosolekutel valiti magistraate , otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Rooma õigus: Rooma riik toimis seaduslikul alusel. Seadused määrassid kindlaks nii riigikorra kui ka kohtupidamise. Kõik Rooma kodanikud oli readuse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohuta süüdi mõista ega karistada
proletaarid · 287 eKr aastaks olid patriitsid ja plebeid võrdsed · rikas - patroon · vaene klient · Patroon andis kliendile maad ja kaitset kohtus. · Klient andis patroonile ihukaitset, hääletas rahvakoosolekul nii nagu patroon tahtis, koormised ja sõjaretki tegi tema jaoks. · Patroonid olid patriitsid ja kliendid olid proletaarid. Rooma püsis kolmel sambal: 1. Rahvakoosolek(komiitsid) Roomas oli kolm erinevat rahvakoosolekut. Kõige varasem rahvakoosolek kandis nime kuriaatsed komiitsid( rahvakoosolek päritolu järgi). *Suguvõsa(300) - 10 suguvõsa muudustasid kokku kuuria, kuriaatsed komiitsid käisidki koos suguvõsade kaupa. *10 kuuriat moodustasid ühe hõimu ehk triibuse(3) *3 triibust olid kogu Rooma rahvast eesnimi Gaius suguvõsa nimi Julius eesnimi Caesar · naistele pandi lihtsalt suguvõsa nimele a lõppu: nt Julius Julia tsenturiaatsed komiitsid varanduse järgi
Otseses demokraatias osalevad otsuse vastuvõtmises kõik kodanikud. Vanaaja demokraatia oli otsene ja väljendus rahvakoosolekul. Hääletamine võis toimuda sageli piirkondade, maksurühmade või väeosade kaupa. Tänapäeval on otsese demokraatia väljenduseks rahvahääletus ehk referendum. Esindusdemokraatia korral valivad kodanikud endale esindaja. Algselt põhjendati esindusdemokraatiat sellega, et suuremas riigis ei saa rahvakoosolekut korraldada. Oluline on ka see, et kuni mõnesaja liikmelises kogus on võimalik korraldada arutelu ja tuua poliitika tänavalt parlamendisaali. Eestis väljendub esindusdemokraatia Riigikogu valimistes ja töös. Otsene demokraatia rahvahääletuses. Eelnõu paneb rahvahääletusele Riigikogu. Kui rahvas lükkab tagasi, siis toimuvad erakorralised valimised. Vt põhiseaduse § 56, § 65 punkt 2 ja § 105
otsene demokraatia). Igaüks saab asju otsustada ja nii teostub kindlasti rahva tahe Nii väheneb valitsuse ja valitsetavate suhe, samuti suhe riigi ja tsiviilühiskonna vahel. Kriitika: 1. informeerituse puudumine - kahjuks ei ole võimalik olla korraga kompetentne kõigis valdkondades. See viib huvirühmade korraldatavate reklaamikampaaniateni ja kujuneb kokkuvõttes turundusvõistluseks. 2. tehniline kohmakus: rahvakoosolekut saab pidada ainult teatud hulga inimestega, miljonite osalejatega koosolekul ei saa kõik ka tänapäeva tehniliste võimaluste juures end mõistliku aja jooksul väljendada. 3. rahvahääletus, –küsitlus ja –algatus on aeglased ja kulukad. Esindus e kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise (valitud esindajate) kaudu. Esindusdemokraatia ei nõua kõigi kodanike osalemist seaduste tegemises ja riigi valitsemises, piisab vaid esindajate
* Princeps esimene kodanik ehk isik, kes sai senati vaidlustes esimesena sõna. * Octavianus vabariikliku korra taastaja, konsul, tsensor, rahvatribuun, pontifex maximus. -) Tema ümber kujuneb bürokraatlik riigiaparaat, kelle abiga hakatakse riiki valitsema. -) Octavianus sai endale ka tiitlid: sõjavägi Imperaator; Senatilt Augustus; Ceasari poolt, et ta tema lapsendas Ceasar. Imperator Ceasar Augustus (augustus muutus nimeks ja Ceasar tiitliks) * Pärast Augustust enam rahvakoosolekut kokku ei kutsutud. -) Rahvakoosoleku ülesanded läksid Senatile. * Sõjavägi ja provintsid jagati kaheks üks allus vahetult Senatile, teine allus keisrile. * Varase keisririigi alguses Rooma riik veel laienes, aga aastast 117, Rooma edaspidi kahanes. * Sõjakäigud vähenesid, sõjasaak (orjad) vähenes. -) Orjanduslik tootmisviis sattub ohtu, sest enam pole orju saada. Orjadele antakse maad, et ta saaks iseseisvalt majandada, kuid enamuse saagist annab ta ära.
Alates 2saj eKr hakkavad Rooma usundis levima ka Kreeka päritolu kultused (müsteeriumid) ning ka idamaise päritoluga kultused. Erinevate usundite levikut soodusta see, et alates 3-2saj eKr hakkab Rooma ajaloos vallutuspoliitika ning nende vallutuste tulemusel hakkavad võõraste rahvaste uskumused jõudma ka rooma. Roomlased jaotasid päevi kahte rühma, olid päevad mil teatud toimingud olid keelatud ja olid päevad mis midagi soodustasid, nt olid kindlad päevad mil rahvakoosolekut võis pidada. Nende päevade ülesmärkimisega tekkis tasapisi Rooma religioosne kalender, millest hiljem kujunes kalender. Rooma kalendrisse keelatud päevadele lisaks märgiti ka pidustusi saturnaalid. Saturnaalid on pidustused, mis meenutavad kuldset ajajärku, sellel ajal valitses pärimuse järgi maad Saturnus, kõik sellel ajal oli hea, hiljem kuldne ajajärk kadus ja saturnaalid toovad osa sellest kuldsest ajajärgust tagasi
rahvatribuunid, kellel oli konsulite otsuste suhtes vetoõigus (ius intercedendi). Samuti nõudsid plebeid kirjapandud seadusi. See oli nt Rooma jurist Pomponiuse järgi ajendiks nn vabariigi põhiseaduse XII tahvli seaduste loomisel (451/450 a. eKr). Roomlased ise nimetasid seda kõige olulisemaks seaduseks oma ajaloos. Algselt olid XII tahvli seadused mõeldud kaotama seisuslikke piire era- ja karistusõiguses. Vabariigi-aegses Roomas oli kolm erinevat rahvakoosolekut. Tähtsamat neist kutsuti comitia centuriata. Sel rahvakoosolekul valiti kõrgeimad magistraadid, otsustati sõja ja rahu üle, võeti vastu seaduseid ning karistati riigireetjaid. Ent hääled sellel rahvakoosolekul olid jaotatud nii, et rikkaimad liikmed (- jaotati sõjaväeklasside järgi) equites ja esimene jalaväeklass) olid häälteenamusega. Seega oli nende häältel suurem kaal. Lisaks oli plebeidel ka oma rahvakoosolek, millel võeti vastu
Saksa LV linnriigid Berliin, Hamburg ja Breemen moodustavad erandi, sest nende esinduskogu (Eesti volikogu vaste) teostab samas ka kohalikku omavalitsusvõimu. Liidumaade ministeeriumidele allub kirev süsteem poolomavalitsuslikke struktuuriüksusi. Šveitsis on 26 kantonit, mille esinduskoguks on 4-ks aastaks valitav ühekojaline kantoninõukogu või nn suurnõukogu, kuuel väiksel kantonil pole valitavat esinduskogu, vaid siin rakendatakse harvaesinevat otsest demokraatiat - rahvakoosolekut. Osal kantonitest on oma põhiseadus ning teised rakendavad konföderatsiooni põhiseadust. Kantonite pädevuses on põhiliselt rahvahariduse ja terrioriaalse õigusemõistmise funktsioon, muu on konföderatsiooni pädevuses. Austrias on 9 liidumaad, mille kitsasse omapädevusse kuulub vaid üksikuid valdkondi - territoriaalplaneerimine, avalike haiglate ülalpidamine, oma haldussüsteemi loomine. Kõrgeim
annaabi.ee 
