Samuti ei konsulteeri Riigikogu ega ka valitsus enne seaduseelnõude vastuvõtmist nendega, keda vastuvõetav seadus otseselt puudutama hakkab puudub riigipoolne huvi arendada tõhusat kõigi huve arvestavat koostööd. Kuigi põhiseaduses on öeldud, et kõrgeima võimu kandja on rahvas, ei ole see tegelikult õige. Seda õigust on piiratud, mis tähendab, et rahvahääletuse toimimise üle otsustab ainult Riigikogu. Põhiseaduses ei ole sätestatud rahvaalgatust. Kuigi põhiseadus ütleb selgelt, et kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada, näevad seadused ette, et ka rahumeelse meeleavalduse korraldajat on võimalik karistada. Minu üldine seisukoht Eestist on ikkagi hea, sest Eesti on küllaltki demokraatlik, kuigi oleks vaja veel palju muuta, et Eestit demokraatlikumaks teha.
SISU: 15. juuni 1920. a võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus Asutava Kogu poolt; Kõrgeima võimu kandjaks sai rahvas, kes viis võimu ellu: valimiste, rahvaalgatuste ja rahvahääletuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem. Riigipea/presidendi ametikoht puudus. PUUDUSED: Rahvahääletust või rahvaalgatust kasutati harva, kuigi rahvale kuulus kõrgeim võim. Puudus presidendi ametikoht. Riigivanem ei täitnud võimude vahel tasakaalustavat rolli. LIIALDUSED: Poliitiline erakondada paljusus suur erakondade kvantum põhjustas ka rohkem konflikte erinevate arvamuste ja tõekspidamiste pärast, lahkhelid viisid valitsuskriisideni ja vahetumiseni.
• Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1): - eelarve; - maksude; - riigi rahaliste kohustuste; - välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise; - erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise; - riigikaitse küsimusi. Rahvaalgatus ja rahvaküsitlus • Rahvaalgatuse all mõeldakse rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (eelkõige seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. • PS ei näe rahvaalgatust ette • Rahvaküsitlus “Kas öist alkoholimüüki Tallinnas tuleks piirata?” „Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50 km/h-lt 40 km/h-le?“ Eesti riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel • Vabaduse idee - igal ühel on õigus vabale eneseteostusele“ PS § 19 lg 1 • Igaühe vabadus - Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust
80-liikmeline volikogu oli otse rahva poolt valitav. Valijate arv vähenes seetõttu, et vanust tõesteti. Varem sai valida alates 20. Eluaastast, aga vastavalt III ps-le, tõsteti seda 22-le. Riigipeaks oli president ja see oli otseselt kodanike poolt valitav. Täitev võim (valitsus+ peaminister) nimetati valitsusse presidendi poolt ja valitsus andis ka presidendile aru. Kui rahvas sai I ja II ps alusel kolmel moel oma kõrgemat võimu teostada (riigikogu, referendumil osaleda, rahvaalgatust teha), siis III-l rahvaalgatuse alustamine puudus. Hakkas kehtima 38. Aastast ja seda aega on nimetatud juhitava demokraatia perioodiks. Aga reaalselt saab rääkida autoritaarsest perioodist kaitseseisukorra pikendamine, tegutsema jäi ainult üks partei (Isamaaliit), tsensuur kehtis jätkuvalt. Ainus muutus, et uuesti kutsuti kokku riigikogu (mis aga seadusandlusega ei tegelenud). Kõige tähtsamad seadused tulid välja presidendi dekreetidena. MAJANDUS 30. Aastate II poolel
kritiseerima ja too saadab selle laiali, sisuliselt on riigikogu olemas aga Päts valitseb üksi. 1934.a. hakkab vaikiv ajastu. Tekib tsnsuur, parteid keelatakse, tekivad kutseliidud. 1936. a uus põhiseadus(3.), kuna Päts soovis tagasipöördumist normaalse elu poole. 1. Jaanuar 1938 jõustus uus ps. Selle järg riigipeaks oli president, kes valiti rahva poolt 6 aastaks. Riigikogu muutus 2 kojaliseks 80 valis rahvas 40 kutsekodadest ja presidendi poolt. Rahvas ei võinud enam teha rahvaalgatust ja valimisõigus tõsteti 22 aastani. 7. Milliseid reforme viisid Mussolini/ Hitler läbi majanduses? Hitler. Riik sekkus rohkem majandusse, loodi majanduse juhtimiseks ja suunamiseks Saksa Majanduse Peanõukogu. Majandusministeerium kasvas, tekkisid uued ministeeriumid( relvastusministeerium). 1933-1939 paigutati majandusse 91 miljardit marka, millest 47 läks relvastusse. Sõjatööstustoodang kasvas 12 korda. See
Välispoliitika oli väga edukas, Venemaast sai impeerium. Impeerium 18. sajandil Peeter I reformis küll oma riiki, aga talupoegkond ja maa-aadel jäid muutustest kõrvale. Euroopalikuks muutus vaid tsaari pilgu all olnu, eliit ning mingil määral pealinnad (Moskva ja 1703 rajatud Sankt-Peterburg). Kuna kõik reformid tulid sunniviisiliselt ülevalt alla, keisrilt alamatele, siis ei tekkinud Venemaal mingit rahvaalgatust ega kodanikuühiskonda. Talupojad olid sunnismaised ja harimatud, tööstuse jaoks puudus kapital ja oskusteave. Seda kirjaoskamatut põlisorjadest massi suutis kontrollida vaid karm kord, kindel võim. Sellest aga omakorda tulenes edasine Venemaa mahajäämine Euroopast. Harimatu ori ei saa oma ettevõtet luua, temast ei ole kasu tööstusühiskonnas. Välismaaga igasuguste suhete puudumine omakorda muudab ta väga umbusklikuks võõramaalaste ja endast erinevate inimeste suhtes
o Valimas mitte käimine tõi kaasa trahvi 5eek, mis praeguses mõistes u 32eur · Valimas käimine oli aktiivsem kui tänapäeva Eestis · Oli olemas võimalus rahvaalgatusteks. Seadusloome muudatust sai nõuda, kui algatusele oli alla kirjutanud vähemalt 25 000 inimest · Ainult ühel korral õnnestus antud piir kätte saada(Vapside põhiseaduse muudatus 1933) · 2 korda prooviti veel viia läbi rahvaalgatust, mis nurjusid: o I Maareform, millega sooviti mõisate võõrandamist. Allikirju hakati kogume selle vastu, et sakslastele, kellelt mõisad võõrandati, taheti maksta 1/7 mõisa väätusest. Läbi ei läinud see suuresti seetõttu, et rahvaalgatusega ei saa muuta rahaga seotud otsuseid ning välispoliitilisi otsuseid, nagu nt sõda o II Relvastus (1933-34). Eesti riik soovis müüa 2 sõjalaeva(Mille nad olid
riiklikud suurüritused: nimede eestistamine (200 000), Eesti lipu kampaania, kodukaunistamine IX 1935 – vapside põhiseaduse eelnõu 7. XII 1935 – vapside arreteerimine 1936 – vapside kohtuprotsess (10, 15 või 20 aastat sunnitööd)-oli suhteliselt sümboolne ja vabastati peatselt. Sep.1935-vapside poolt rahvaalgatusena põhiseaduse eelnõu algatamine: põhjundati kaitseseisukorda ja siis ei või rahvaalgatust olla: soov muuta just PÕHISEADUSES- KAITSESEINUKORD AINULT SÕJA AJAL Dets. 1935 tahtsid teha riigipööret, mis lõpuks jätsid ära: (samas istusid veel veidi ja kaitsepolitsei arreteeris juhtiv vapsid) 1936 uus vapside kohtuprotsess- pikaajalised vangistused (1938 said amnestija ja vabanesid) RAHVAS PÖÖRAS VAPSIDELE SELJA 2. VIII 1937 – Artur Sirk kukub aknast alla – režiimile äärmiselt sobival ajal 31
- PS XV peatüki - ,,Põhiseaduse muutmine" muutmine · Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1): - eelarve; - maksude; - riigi rahaliste kohustuste; - välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise; - erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise; - riigikaitse küsimusi. Rahvaalgatus ja rahvaküsitlus · Rahvaalgatuse all mõeldakse rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (eelkõige seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. · PS ei näe rahvaalgatust ette · Rahvaküsitlus on menetlus rahva arvamuse väljaselgitamiseks konkreetses küsimuses, kuid erinevalt rahvahääletusest ei ole selle tulemus riigiorganitele siduv · Terminit ,,rahvaküsitlus" põhiseadus ei kasuta "Kas oist alkoholimüüki Tallinnas tuleks piirata?" ,,Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50 km/h-lt 40 km/h-le?" Eesti riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel · Vabaduse põhimõte
rahvahääletusel.) Algatusõigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonil ja töörühmal. §106 Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimine ja denonsseerimine,m erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Põhiseaduses pole sätestatud rahvaalgatust (põhjus: 30ndate majanduskriisi ajal oli tunda väsimust demokraatiast; Eestis väljendus selles, et ebapopulaarsed demokraadid püüdsid korrigeerida tollast Põhiseadust ja paralleelselt koostasid uut Põhiseadust ka vapsid jt, kuid kõik rahvahääletused kukkusid läbi hoolimata seadusemuudatustest), eesti rahvas hääletas vapside eelnõu poolt ning järgnes Pätsi vaikiv ajastu. Põhiseaduse tegijad on õppinud ajaloost ning
PS § 28 p3 – rahvas kui riigiorgan - rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond, kes teostab riigivõimu: - Riigikogu valimised PS § 57, 58, 60 - Rahvahääletus PS § 57, 57, 105, 106, 162, 164, 16 - Rahvaalgatus PSRS § 8 lg 2 – KUNAGI OLI - Vabariigi Presidendi valimine PSRS § 4 lg 2 – KUNAGI OLI ! Esimese VP valimise võitis Rüütel (ta ei saanud 50% kokku, uus hääletus ja sai Meri) Kas rahvaalgatuse peaks PSRS-st PS-sse sisse tooma? (Rahvaalgatust proovitakse sisse tuua lisades paragrahvi PS §-i 103 juurde p6) Rahvas oleks vahetult kaasatud riigi tegemistesse rohkem. Miks on rahvaalgatus PSRS-is ajutine meede? Rahvaga on kerge manipuleerida, neid hullutada. Rahvaalgatus võib kaasa tuua demokraatia destabiliseerimise (nt PS 1932-33 lükati tagasi Tõnissoni eelnõu lükati napilt tagasi, eelnõu tehti ümber ja anti uuesti hääletusele ning lükati jälle
, vaid riigikogu saab otsutada rahvahääletuse korraldamist. 2.4 Rahvaalgatus ja rahvaküsitlus •Rahvaalgatuse all mõeldakse rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (eelkõige seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. Tavaliselt on vaaj selleks teatud arv kodanike allkirjastatud ettepanekut,mis esitatakse riigiorganitele, kes peavad ise küsimusega tegelema hakkama või panema küsimuse rahvahäääletusele. •PS ei näe rahvaalgatust ette, see on võimalik KOV. •Rahvaküsitlus- Demokraatia printsiip peab rahava seisukohtadega arvestamist tähtsaks “Kas Öist alkoholimüüki Tallinnas tulekspiirata?” „Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50 km/h-lt40 km/h-le? 2.5 Eesti riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel •Vabaduse idee - igal ühel on õigus vabale eneseteostusele“ PS §19 lg 1
k 2005) india päritolu USA politoloog Fareed Zakaria. Demokraatia loogiline ja süsteemi püsimist kindlustav areng näebki ette kõigepealt arenenud turumajandust ning keskklassi ja liberalistliku riigikorralduse teket, alles seejärel üldise valimisõiguse andmist. Tänapäeva maailmas on 45 mittedemokraatlikku ja 89 demokraatlikku riiki, ülejäänud on osaliselt vabad ehk mitteliberaalsed demokraatiad. Osalus- e massidemokraatia tähtsustatakse massiaktsioone, suuri rahvaliikumisi, rahvaalgatust (eelnõu tuleb panna otsustamisele, kui selle toetuseks on kogutud nõutav hulk valimisõiguslike kodanike allkirju), rahvaküsitlusi. On omane kriisiseisundis ühiskonnale. Kuid praegu praktiseeritakse otsest demokraatiat USA-s, eriti California osariigis. USA-s on aastas üle 200-300 referendumi ja rahvaalgatuse. California on äärmuslik variant, kus rahvaalgatus on viinud korralageduse ja anarhiani. Osariigi parlamendil ja
See põhiseadus realiseeris võimude lahususe idee, sätestas isikute põhiõiguste süsteemi. ,,Eesti kodanikkude põhiõigustest". Vähemuste kaitse. Riigi rahva käsitlus riigi rahvast käsitleti riigiorganina, rõhutades sellega rahvast kui avaliku võimu kandjat. Rahvahääletused, rahvaalgatused ja riigikogu valimised. Rahvaalgatusi meil nüüd veel ei ole. Jääkeldri protsess Ilvese eestvõtmisel. Praegu menetletaksegi rahvaalgatust. See oli kunagi ja ilmselt tuleb ka tagasi. · Seadusandliku võimu omas Riigikogu, mis valiti 3 aastaks proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Need olid otsesed, üldised, salajased. Riigivanem eesotsas, valitsus täielikult sõltuv Riigikogust. Õiguse abil ja kaudu oli õiguseks vormitud kõik liberaalsele rahvusriigilise omased tunnused. Riigi rahvas, territoorium ning omariikluse suveräänsus.
] Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid välja tuldi esindusdemokraatia põhimõttega, mille kohaselt pole kõigil kodanikel vaja seaduste tegemisel ja riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku. 11 Osalus- e massidemokraatia tähtsustatakse massiaktsioone, suuri rahvaliikumisi, rahvaalgatust, rahvaküsitlusi. Omane kriisiseisundis ühiskonnale. Põhimõtted · Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. · Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. · Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. · Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. · Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust.
1) Põhiseaduse rakendamisel anti erandina rahvale võimalus valida presidenti otsevalimistel 2) kolme aasta jooksul alates PS-e 1992. a. rahvahääletusel vastuvõtmist oli rahval õigus rahvaalgatuse korras algatada põhiseaduse muutmist. 75. Kas on võimalik ja kui on siis kuidas on võimalik lükata ümber väiteid, et 1992. a põhiseaduse järgi pole rahvas kõrgeima võimu kandjaks, sest põhiseadus ei luba rahval Riigikogu liiget tagasi kutsuda, ei näe ette rahvaalgatust ega presidendi otsevalimist? On väidetud, et tegelikult on rahvas kõrgeimast riigivõimust ilma jäetud ja PS § 1, mille kohaselt rahvas on kõrgeima riigivõimu kandja, lihtsalt deklaratsioon. Seda väidet on püütud tõestada järgmiste argumentidega: 1) põhiseadus ei anna rahvale õigust Riigikogu liiget tagasi kutsuda. See väide on ilmselgelt paikapidamatu, sest traditsioonilise demokraatiaga riikides parlamendiliikme tagasikutsumist rahva poolt üldjuhul ei tunta
annaabi.ee 
