Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raha ja õnn". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lubada, teadmisega, perele, omamine, edukuse, õnnelikkuse, riideid, tähelepanuta, lähedased, taskus, jagamise, sisimas, armastada, magusam, unistusi, perega, leiaks, ressursid, koguaegKõigil meist on vaja läbida oma rada. Seda läbides jätame me rajale jälje- täpselt sellise nagu meile endile meeldib. Kui tahame käia mööda uut rada, siis ei saa me käia teiste jälgedes, selleks peavad olema meil oma soovid ja eesmärgid. Inimese tegutsemine on tulus ainult siis, kui ta teeb kõike siin maailmas oma hingega ja kõige sellega, mis tema sees peitub. Kuid seda suudab teha vaid inimene, kes on õnnelik. Aga mida mõistame me üldse õnne ja õnnelikkuse all? Ometi ei saa see ju olla asi, millest kõik üheselt aru saavad. Mida teha, et olla õnnelik? Paljud meist ütlevad, et raha ei tee õnnelikuks ja et nad ei hooli sellest, kuid võib kindel olla, et päris nii see ei ole. Selleks, et inimene saaks elada sellist elu, mis on mõnus ja teda rahuldav, peab tal kindlasti olema ka raha. See tagab justkui sellise tunde, et sa oled kaitstud ja annab ka kõvasti jõudu juurde edaspidisteks eesmärkideks. Keegi meist ei tahaks ju ärgata
Kui küsida vaeselt inimeselt, kuidas oleks elu ilma rahata, oskaks ta vastata sellele. Kui küsida aga rikkalt, tema ei oskaks ilma rahata, ta ei tea ning ei mäleta enam kuidas ilma selleta elatakse. Kui sul on raha, tekib ka vajadus asjade järele. Tänapäeval maksab aga kahjuks kõik. Isegi abi. Kui sa oled vaene ning raskelt haige, ei pruugi sa õiget abi saada, ei pruugi isegi jõuda rohte välja osta. Rikkal aga selliseid probleeme pole, nad saavad lubada endale kõige paremat abi, ning neid teenindatakse ka meelsamini. Muidugi raha on tänapäeval vajalik vahend, et sulanduda ühiskonda. Raha eest saad palju- võimu, asju, abi, reisi ning mõningatel juhtudel ka õnne. Raha on vaja, et lubada endale üks korralik puhkus võõras riigis. Paljudele meeldib, et see planeeritakse nende eest ning nad ise ainult maksavad. See on tõeline puhkus, et sa saaksid ennast rutiinist välja lülitada
Ei ole. Neil on omad moodused kuidas olla õnnelik. Dopamiin on aine mis tekitab õnnetunde ning meie aju otsib pidevalt asju millepärast saaks seda ainet ajus vallandada. Sellepärast me vaatamegi tihti oma telefoni ning istume suhtlusvõrgustikes - äkki me saame midagi lugedes, uurides ning teadmisi juurde saades kuidagi ennast paremini tunda. Aga see sama Aafrika laps tunneb ennast vägagi õnnelikult ka siis kui tal ei ole elektrit, kuid sai oma meisterdatud vibuga (näiteks) jänese perele lauda tuua. Fakt on see, et filosoofid on aegade algusest alates mõelnud ning diskuteerinud – mis on õnn? Aga sellele küsimusele ei ole ühtset vastust, sest õnn sõltub sellest millises keskkonnas sa oled üles kasvanud, milliseid väärtuseid sulle on õpetatud ning millele sul on ligipääs. Ehk siis me võime vist kokku võtta selle kirjandi nii – õnn on täiesti 100% subjektiivne ning igal inimesel on täiesti erinevad asjad õnne saavutamiseks. Minul on näiteks üheks
mõni asi sügavusteni läbi uuritud ja selge, kuid selleks, et kõik läheks ikkagi nii, nagu on plaanitud või selge on vaja õnne. Enamuste inimeste jaoks on õnn see, kui neil on kõigest eelnevast midagi.Inimesel võib olla kõik, mida tal õnnelikuks eluks vaja oleks, aga sellest ei ole kasu, kui inimene oma sisimas ei ole valmis kõike seda vastu võtma või ei oska seda hinnata. Kui on teatud materiaalsed väärtused, et ei peaks muretsema näiteks selle pärast, kuidas perele toit lauale saada või kuidas maksta arveid ja ka laene, mis on tänapäeval vägagi tavalised. On head sõbrad, keda saab usaldada ja kes on olemas alati, kui neid vaja on. Samuti inimene, keda armastada ning kes teda ka vastu armastab, sest armastus on üks õnne alustest. Nad võivad arvata, et on olemas midagi inimesest võimsamat, kes määrab inimeste õnne, kuid nad siiski usuvad, et paljugi õnneks vajalikku tuleb neil endil ära teha.
Nii võib öelda, et ka inimese õnne- või heaolutundest ligi pool on geenide poolt ette määratud. 2002. aasta Nobeli majanduspreemia laureaat Daniel Kahneman on viimastel aastatel samuti pööranud suuremat tähelepanu tervise ja heaolu teemadele See, kuivõrd õnnelikuks inimene ennast peab, pole seega üksüheselt isiksuseomaduste poolt ära määratud. Seligmani, Dieneri ja teiste uurimused näitavad, et õnnelikumad inimesed on need, kellel on lähedased suhted oma pereliikmete ja/või sõpradega, kes mõõdavad ennast omaenda mõõdupuu järgi, mitte aga selle järgi, mida teised teevad või mis teistel on, ning kes teavad ja oskavad keskenduda oma iseloomu tugevatele ja parimatele omadustele. Seega on positiivse psühholoogia üheks lipukirjaks saanud vooruste ja tugevate iseloomujoonte rõhutamine, mille hulka kuuluvad muu hulgas lähedased ja soojad inimsuhted.
Selle erinevuse loob väärtus. Mõne jaoks tähendab rikkus nii suure raha omamist, et selle eest võiks saada mida iganes. Teisele võimalust areneda ja edu saavutada. Kolmandale tähendab see õnnelik olemist. Kas rikkuseks saab lugeda pelgalt rahakonto peal olevaid mitmeid miljoneid? Vaevalt. See näitab vaid rahasummat, mille inimene on endale kokku korjanud või siis loteriivõidu saanud. Rikkus ilma inimlike väärtusteta ja millegi omamine ilma rõõmu tundmata, ei ole midagi väärt. Rahateema tekitab enamasti kahesuguseid tundeid. Ühest küljest tahame me kindlustatust ja mugavust. Nii kipuvadki paljud mõtlema, et nad oleksid rikkad ja õnnelikud, kui neil oleks palju raha. Aga ometi ei ole nii, et kõik rikkad inimesed on õnnelikud. Mõni inimene elab ilusate asjade keskel, kuid pole õnnelik. Teine on kogunud suure hulga raha, kuid on hingelt vaene ega tunne oma elust rõõmu.
Seepärast võeti kasutusele pankadele ja pandimajade tsekid ning võla kirjad ja alles pärast seda ilmus paberraha. Praegusel ajal ringleb järjest vähem sularaha, enamik inimesi kasutab oma maksete tegemiseks pangakaarti. Praguses ühiskonnas on rahal suur võim. Ma arvan, et tulevikus raha osatähtsus suureneb veelgi või jääb samaks. Igatahes see kindlasti ei alane. Rahaga kaasneb nii positiivseid kui ka negatiivseid asju. Kui mul on raha, siis tahan endale kohe kõike lubada. Ma lähen poodi ning ostan, mida vaid hing ihaldab. Seega, rahaga kaasnevad asjad. Samas võib raha endaga kaasa tuua võltssuhted. Nimelt tean juhtumeid, kus abiellutakse vaid sellepärast, et üks kaasadest on rikas. Miks muidu on paljudel vanematel poliitikutel noored naised. Ma ei usu, et enamik neist naistest tegelikult neid mehi armastab. Naised ohverdavad endid oma tuleviku nimel
teha oma väljavalitule kalleid kinke ja zeste, kuid kas see on kõige tähtsam? Kas kallite kinkide tegemine paneb naist mehesse armuma? Mina nii kindlast ei arva.Inimest ei saa armastama sundida. Raha ja õnn ei pea alati käsikäes käima. Ka kõige rikkam inimene ei pruugi alati õnnelik olla. On palju rikkureid, kellel on ilus suur maja, lapsed ja armastav naine, kuid ikkagi pole ta õnnelik. Raha siiski ei tee inimest õnnelikuks. Inimesed on õnnelikud, kui nad saavad endale lubada asju mida tahavad, kuid kas need asjad teevad meid õnnelikuks, kui meil ei pruugi olla sõpru, peret? Vaimne haritus ning lai silmaring on samuti tähtsad meie elus. Ei ole hullemat, kui rikas ja rumal inimene. Just see kombinatsioon viib halvale teele, kui ei osata rahaga midagi pealehakata või seda liiga palju on. Nii mitmedki artistid on oma elu kaotanud just selle tõttu, et on raha valesti paigutanud. Raha eest saavad inimesed osta endale võib-olla uue välimuse, muuta oma nime,
Suurepärane õpetaja innustab. Tuleb teha seda, milleks sa end võimeliseks ei pea. Ärge kunagi kahetsege. Kõik hea on imetore. Kõik halb on kogemus. SISUKAID SENTENTSE Keegi ei vaidleks iialgi, kui kõik temaga nõus oleksid. Ta armastab iseennast ja selles tundes ei ole tal ainsatki konkurenti. Esineb olukordi, kus lolluste rääkimine on ainuke tark tegu. Kui igaüks teeks nii palju, kui ta lubab ja räägib, siis ei tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju!
Sellisel juhul ei saa olla õnnelik, olgugi et väliselt, kuid sügaval sisimas kindlasti mitte. Üldlevinud mõiste ütleb, et armastus on kõik, mida üks inimene vajab. Jah, see on ainult teatud mõttes nii, siiski ei saa elada ainuüksi ,,õhust ja armastusest". Selleks, et olla õnnelik, on vaja soetada ja luua endale kodu. Kodu on elu esimene alustala, kuid ka see toetub millelegi olulisele RAHALE! Elus on kolm kõige tähtsamat asja, raha, lähedased ja armastus. Koduga käib käsikäes raha, armastus omakorda koduga, järelikult on armastus seotud rahaga ja ongi ring täis saanud. Nüüd olemegi jõudnud järeldusele, et edu ja õnne elus saab mõõta raha ja üldise rikkusega.
Raha õnn või õnnetus? On kolme sorti inimesi esiteks need, kes arvavad, et õnn peitub üdini rahas, teiseks nende vastandid, kelle jaoks raha pole õnneks vaja ning kolmandaks on inimesed, kes vahel seostavad õnne rahaga, aga mitte alati. Mina pean ennast kolmanda rühma liikmeks, kus arvatavasti on ka kõige rohkem inimesi. Millised on raha ja õnne seosed? Lastega on enamasti lihtne nad on õnnelikud, kui neil on palju asju. Selleks, et oleks palju asju, peab olema raha. Kindlasti on olenevalt lapsest ka teisi asju, mis teda õnnelikuks teeb. Osad inimesed ei saa sellest staadiumist kaugemale ja ka täiskasvanueas peavad materiaalseid väärtusi õnne osaks. Mõned isegi ei osta asju, vaid naudivad seda, kui neil on palju raha. Neile pakub õnne lihtsalt teadmine, et raha on palju ja võib-olla tulevikus saavad sellega rahulikult ära elada. Teatud tüüpi inimestele meeldib anda ja see teeb neid õnnelikuks. Kas nähakse vaeva või
Kuidas siis tasakaalustada neid kahte, et inimene tunneks end täisväärtusliku ja õnnelikuna? Meie tänapäevane ühiskond põhineb tarbimisel, mitte loomisel. Raha on käibevahend, mis on loodud selleks, et saada vajalikke kaupu ja teenuseid.Kuid arvan, et raha väärtus ühiskonnas on aja möödudes suuresti muutunud. Tunnen mitmed inimesi, kellel on materiaalsed väärtused kujunenud edukuse näitajaks ning põhiliseks õnneallikaks. Selliseid inimesi innustab raha hommikuti üles tõusma ja tööle minema, kuid sügaval sisimas ollakse aga hoopis õnnetu ja ei suudeta leida sisemist tasakaalu. Siinkohal võib järeldada seda, et ühiskonnas tähtsustatakse üle materiaalseid hüvesid. Iga inimese tegelik soov on olla õnnelik. Kui me kogu oma elu pühendame üksnes rahale- nii nagu tarbimisühiskond meile
Mari-Liis Höövel 11.B Rakvere Eragümnaasium Kes või mis on süüdi vaesuses Vaesust saab jagada kaheks: absoluutne vaesus ja suhteline vaesus. Absoluutne vaesus tähendab seda, et kui inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalsest tasemest. Absoluutse vaesuspiiri määramine on riigi poliitiline otsus, kusjuures tavaliselt lähtutakse mingitele normatiividele vastavast tarbimise tasemest tarbimisühiku kohta. Suhtelise vaesuse piir määratakse tavaliselt lähtudes tarbimisühikute sissetulekute jaotuse mingist jaotusparameetrist .Vaeseks pereks saab nimetada selliseid inimesi kelle peres on palju liikemeid ja keda ei ole võimalik ülal pidada, kus perepea on väga noor või vana inimene, kus pereliikmetel ei ole haridust, kus perekond elab maal või väga vaeses piirkonnas ja kus on ai
ei suuda me seda kunagi piisavalt omada, vähemalt mitte niipalju, et olla õnnelik. Kuidas siis tasakaalustada neid kahte, et inimene tunneks end täisväärtusliku ja õnnelikuna? Meie tänapäevane ühiskond põhineb tarbimisel, mitte loomisel. Raha on käibevahend, mis on loodud selleks, et saada vajalikke kaupu ja teenuseid.Kuid arvan, et raha väärtus ühiskonnas on aja möödudes suuresti muutunud. Tunnen mitmed inimesi, kellel on materiaalsed väärtused kujunenud edukuse näitajaks ning põhiliseks õnneallikaks. Selliseid inimesi innustab raha hommikuti üles tõusma ja tööle minema, kuid sügaval sisimas ollakse aga hoopis õnnetu ja ei suudeta leida sisemist tasakaalu. Siinkohal võib järeldada seda, et ühiskonnas tähtsustatakse üle materiaalseid hüvesid. Iga inimese tegelik soov on olla õnnelik. Kui me kogu oma elu pühendame üksnes rahale- nii nagu tarbimisühiskond meile igapäevaselt sisendab, võib meil märkamata jääda põhjus, miks
Kas raha teeb õnnelikuks? Tänapäeva ühiskonnas mängib raha väga suurt rolli. Mitte keegi ei kujutaks oma elu ette ilma selleta. Raha on juba aegade algusest olnud üks mõjuvõimu ja edukuse näitajaid ning inimkond liigub selles suunas, kus raha tähtsus päev-päevalt üha rohkem tõuseb. Raha on üks teemasid ,mis ei jäta külmaks meist mitte kui kedagi. Arvatakse ,et vaid raha suudab inimesi õnnelikuks teha, aga kas see on nõnda? Suurel hulgal raha omamine võib rikkuda inimeste vahelisi suhteid. Sageli võib kuulda, kuidas on lahmatanud nii mõnigi skandaal ,näiteks päranduse jagamise käigus. Raha on muutnud inimese ahneks ,omakasupüüdlikuks ning südametuks .Unustatakse kõik head suhted ja see mis ,on tegelikult oluline. Teada on fakt ,et absoluutselt mitte keegi ei suudaks elada üksinduses. Varem või hiljem vajab iga inimene kellegi tuge ,või lihtsalt vestluskaaslast
Mis on õnn? See artikkel oli kirjutatud 12 juunil 2016 ning seda kirjutas vabakutseline turunduskonsultant Maria Vous. Kas on olemas mingi punkt X, kuhu jõudes saame õnnelikuks? Äkki õnn peitub väikestes asjades? Ja mida teadlased kogu sellest õnne asjast arvavad? Jutt tuleb ühest Viinis tunnustatud juudi psühhiaateristja neuroloogist, Viktor Franklinist. 1942.aastal teda koos naisega ja vanematega saadeti koonduslaagrisse. Kui kolm aastat pärast teda vabastati oli ta pere juba surnud ning ka tema rase naine, kuid ta üksi jäi ellu. Oma koonduslaagri kogemustest rääkivas ta bestselleris ,,...ja siiski tahta elada" . Frankl ütles, et selle, kes laagri üle elasid ja kes mitte, otsustas tema arvates ainult üks asi: elu mõtte olemasolu. Juba lapsepõlvest mõtles Viktor elu mõtte üle. Frankli kogemused koonduslaagrites kinnitasid, et need, kelle jaoks oli ka kõige ebainimlikemates tingimustes elul mõte, olid suutelised kannatustele rohkem vastu seisma, kui need, kelle
MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Aristoteles (Pojman 2005:128) kirjutas kaua aega tagasi, et kõik, mida inimesed otsivad, on õnn. Iga inimene on juba aegade alguset püüdlenud õnnelikkuse poole. Õnn on suhteline mõiste ehk subjektiivne hinnang individuaalsele olukorrale. Õnnelikkust on varem seostatud lõppresultaadiga, mida inimene oma elus otsib ja mille poole püüdleb. Õnnelikkus viib meid elus edasi ning õnnelik inimene on alati palju paremini avatud uutele väljakutsetele kui õnnetu ning lausa meeleheitlik indiviid. Õnn- mis see on, kas see on kättesaadav igaühele või on õnn määratud ainult teatud inimestele
Õnn Prantsuse kirjanik Denis Diderot on kord öelnud :"On vaid üks kohustus- kohustus olla õnnelik". Õnnelikkus- see on ülim ning asendamatu tunne, inimese rahulolevuse parim väljendus. Teadlased on loobunud püüdmast seletada õnne, sellel puudub paikapanev objektiivne vastus. Õnn- see on midagi, mille inimene ise endale loob, mida ta usub ja millele loodab. Kuid kes on õnnelikud? Kas õnn on kõigi jaoks sama? Kas alati tasub jääda õnnele lootma? Inimene on õnnelik, kui ta on rahul sellega, mis tal on. Õnn väljendub inimeste jaoks erinevates asjades. Kohati on kontrast suurem, kui me arvatagi oskaksime. Õnne väljendumine sõltub meie elutingimustest, nõudlikkusest ja ootustest. Julgen väita, et enamasti ei hinda me seda, mis meil on ega näe õnne asjades, kus ometigi peaksime seda märkama. Meie jaoks kõige enesestmõistetavamad ja loomulikumad tingimused, võimalused ja ressursid võivad kellegi teise j
siiski hästi tegema, andes endast maksimumi kõikides eluvaldkondades võrdselt. Mõne inimese eesmärk on saada kuulsaks. Neile inimestele meeldib tähelepanu ja neile meeldib, kui neid imetletakse. Kuid selleks, et kuulsaks saada, peab omama annet ja tegema palju tööd. Tippu jõuavad tavaliselt need inimesed, kel on auahnust, jõudu ja tarkust. Raha on paljude inimeste üks tähtsamaid eesmärke. Et seda oleks palju, et saaks osta ilusamaid ja uhkemaid asju, riideid, autosid, maju. Kindlasti annab raha paljudele enesega rahulolutunde ja teeb uhkeks. Tänapäeva ühiskond on juba nii üles seatud, et raha on vaja. Kuid nagu öeldakse, liiga palju head pole ka hea. Igaüks peab leidma enda jaoks piiri, millal või kas üldse see vastu tuleb. Raha on kindlasti vaja, et end hästi tunda, aga kas see peaks olema kõige tähtsam eesmärk? Paljud inimesed otsivad elus armastust. Armastus paneb meid end hästi tundma. Juba
Kas on olemas universaalne õnne valem? Positiivsel psühholoogial on olemas erinevad testid õnne kohta. Nt: ,,Kas ma olen õnnelik või mitte?" Samas ei saa õnne arvutada või mõõta mõne valemi järgi. Veel on tehtud erinevaid uuringuid inimeste õnnelikuks olemise kohta. See, kuivõrd õnnelikuks inimene ennast peab, pole seega üksüheselt isiksuseomaduste poolt ära määratud. Seligmani, Dieneri ja teiste uurimused näitavad, et õnnelikumad inimesed on need, kellel on lähedased suhted oma pereliikmete ja/või sõpradega, kes mõõdavad ennast omaenda mõõdupuu järgi, mitte aga selle järgi, mida teised teevad või mis teistel on, ning kes teavad ja oskavad keskenduda oma iseloomu tugevatele ja parimatele omadustele. Seega on positiivse psühholoogia üheks lipukirjaks saanud vooruste ja tugevate iseloomujoonte rõhutamine, mille hulka kuuluvad muu hulgas lähedased ja soojad inimsuhted. Naised ja mehed tunnevad õnne
Õnn Kuidas saada õnnelikuks? Arvan, et sellele küsimusele ei saa vastata üldiselt. Õnn on minu arvates igal inimesed individuaalne ja väga erinev. Osad inimesed on õnnelikud kui pasitab päike, muru on roheline, saab uue asja ning mõni on õnnelik kui saab kellegil haiget teha nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Niisamuti erineb ka see kuidas üks või teine inimene õnne tajub ja seda väljendab. Paljud inimesed näitavad oma õnne näo ilmetega ja liikumisega. Inimese nägu muutub rõõmsaks- suunurgad kerkivad üles ning silmad lõõvad särama samuti muutuvad osad inimesed väga energiliseks. Samuti on meie seas inimesi kes oma õnne kuidagi välja ei näita ja hoiavad oma õnne endas ja on seesmiselt õnnelikud. Need inimesed elavad oma õnne välja üksinda olles kuskil omaette. Ernevus seisneb ka selles mis on kellegi jaoks õnn. Paljud inimesed on näiteks õnnelikud oma kogetud elamuste ja seikluste üle. Elamused mis inime
tunnustatud, kui ei saa siis kerjan seda. Näiteks ütlen emale, et kas ma olen tubli või onju, ma olen tubli. Ema ütleb siis, et jah, oled küll tubli. Ja kui kedagi pole, kes seda ütleks, siis kiidan ise ennast, ja see aitab. Võin julgelt lisada ka vajadus muutuste järele see on sekretärile väga oluline. Töös tuleb kindlasti ette palju muutusi ning kiire kohanemisvõime tuleb siin kasuks. Ei saa ka ilma vajaduseta viia asju lõpule, sekretär ei saa endale lubada poolikuid tegemisi ja ülesannete edasi lükkamisi, see maksaks kätte tema töökoha. Kui need vajadused on rahuldatud, siis on enesetunne hea. Vähem olulised on kindlasti minu jaoks: enesealanduse vajadus ja agressiooni vajadus. Mind teeb õnnelikuks kõik see, mis on minu ümber ja tekitab kindlustunde. Ei saa olla õnnelik, kui minu sisemuses on tühjus ja vajadus millegi olulise järele. Ma ei ole veendunud, et materiaalsed asjad teeksid mind üliõnnelikuks (raha, auto, palju
Kulutamiseelne kimbatus muudab inimese vahetult enne ,,õnne" ostmist masendusse ja kui ta lõpuks väljubki poest koos kaubaga, siis on ta üürikest aega õnnelik ja asub uuesti vaagima oma eelnevaid mõtteid : ,,Kas sai ikka õige valik tehtud?", ,,Äkki oleks ikka..." jne. Inimese teeb õnnelikuks see , kui ta saab osta mingi uue asja, aga raha kui vahend ja väärtus ning kuidas seda kasutada, muudab ta hoopiski õnnetuks. Raha ei ole kohe kindlasti üks õnnelikkuse esmaseid põhjuseid. Küll aga on tal siiski kandev roll ning kaudselt on ta siiski ikkagi üks õnnelikuks olemise osasid. Kui saad endale lubada seda, mida hing ihaldab, tekitab see rahulolu, mis omakorda teebki meid muretuks. Lõpuks on õnnelikumad need inimesed, kel on lähedased ja soojad suhted oma pereliikmete ja sõpradega, kes mõõdavad ennast omaenda mõõdupuu järgi, mitte aga selle alusel, mida teised
Kodune töö 1. Analüüsi pealkirja vastavust tekstile. Põhjenda oma seisukohti. Mina arvan, et see pealkiri ei sobi sellele tekstile, kuna rohkem räägib ta mis üldse õnn on. Intervjueeritav vastab ainult ühes lõigus küsimusele: "Kui palju õnne saab raha eest osta?", ülejäänud tekst räägib üldisemalt õnnest. Minu arvates võiks olla selle teksti pealkiri: "Mis on õnn?", kuna intervjuu on nii laia tekstiga st põhiteema on ikkagi õnne kohta, mitte selle ostmise. 2. Autor väidab, et paljudel inimestel on ebatäpsed või vigased arusaamad sellest, mis on õnn. Nimeta kolm põhjust, mis teeb õnne/ebaõnne tunnetamise keeruliseks. Arvan, et keeruliseks teevad õnne tunnetamise, näiteks harjumus. Kui sa ikka liiga tihti saad kingitusi, siis see muutub harjumuseks ja enam ei paku nii palju rõõmu, kui harva said neid. Lisaks veel ma arvan, et kurb meel või halbade asjadele mõtlemine teeb õnne tunnetamise keerul
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet
Vanemaks saades hakatakse ka juba mõtlema, et kui kuulsaks saada , siis proovida kuidagi maailma muuta. Kuulsana on seda ju väga lihtne teha. Alles vanemas eas hakatakse mõtlema , kas see on ikka hea olla kuulus. Sellel on nii häid kui ka halbu külgi. Hea on see, et oled tihti peale rikas, kui oled kuulus. Kõige sellega kaasnevad erinevad tiitlid ja kõik muu hea. Kõigile meeldib, et neid kiidetakse. Raha omades saab ka kõike endale lubada. Ostad mida tahad ja teed mida tahad. Tööl pole vaja ka väga käia, muidugi oleneb , mis on see asi mis teeb kuulsaks. Tihti ollakse kuulus, oma annete poolest või lihtsalt kõrgemasse klassi kuuluvuse pärast. Tava inimese mõte kuulsusest on võimalus omada kõike mida hing ihaldab, siis oled nagu paradiisis ja kõik on hästi , kuni elu lõpuni. Mis on tegelikkus ? Ma ei tea, mis tunne on olla kuulus, kuid seda pole vist väga raske ettekujutada
2) Tähendusrikkad suhtlused klientidega kasv 3% Tegevus: Klientidele saadeti välja lisaväärtust loov video. 3) Kohtumisi kokku lepitud kasv 7% Tegevus: Helistati kõigile kontaktidele (hoolimata sellest, kas nad olid vastanud küsitlusele varem neile ei helistatud). 4) Potensiaalsete klientide kohtumistele kohale ilmumised tõus 10% Tegevus: Lisasid ühe lause kõne lõppu: ,,Kui te tõesti peate kohtumisest ära ütlema, kas saate lubada, et annate sellest teada?" 3. Etapp Suurenda oma müügi conversionit (kui palju potensiaalsetest klientidest muutub lõpuks maksvaks kliendiks) 5) Uusi ostvaid kliente kasv 3% Tegevus: Teised müügiinimesed pandi jäljendama parima müügimehe esitlust. 4. Etapp Tõsta keskmist tehingu summat: saa rohkem raha 6) Tulu lisamüügist kasv 5% Tegevus: Tehti pakkumine igal kohtumisel (varem kõigil pakkumiseni ei jõutud) 7) Hinnatõus kasv 8%
A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus IV" Nõnda sai inimsoo lunastusest isikliku mugavuse küsimus. Rindel tapetagu kas või kogu inimsugu, kui muidu ei osata teda lunastada, aga mind lubatagu ehitada oma pesa, teda vooderdada võimalikult pehmelt ja soojalt. Teisendatult mõtles sõdur lõpuks samuti: vaenlane võtku või kogu maailm, ainult mind laske koju. (lk.28) ,,Sellest sa võid näha, kui leplikuks ja vähenõudlikuks muutub inimene aastatega" ,,Õige revolutsionäär, see tähendab ideeline, ei ole kunagi rahul, sest ei ole seisukorda, millest paremat poleks võimalik ette kujutada." (lk. 73) ,,Aga seal on ju endised kodutud ja paljasjalgsed praegused valitsejad." ,,Ja on kogu maa muutnud kodutuks ja paljasjalgseks, nagu on seda iga õige revolutsionäär." ,,Imelik, kas siis sina tõesti ei mära, et Venemaa on sest saadik, kus teda valitsevad endised põranda-alused, on muutunud tervenisti ühiseks, üldiseks põranda-aluseks või vähemalt püütakse temast maksku mis ma
html, (20.03.2009) 22 Sealsamas 23 Sealsamas 24 Sealsamas 8 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis? Õnnelikkuse seisukohast on väga oluline uurida väärtusi. Euroopas on kahtlemata uurinud kõige enam õnnelikkust Ruut Veenhoven, kes juhib Rotterdami ülikooli juures õnneuuringute keskust. Keskus koostab iga aasta õnneindeksi, kus on ka Eesti andmed vaadeldavad. Selgub, et 95 riigi seas asetume õnnelikkuse poolest 73. ja 74. kohale. Tuleb välja, et meist märksa kehvemal järel riikide elanikud on õnnelikumad. Kõige kurvem on see, et eesti lapsed on Euroopas peaaegu kõige õnnetumad, neist tahapoole jäävad ainult Leedu lapsed. Laste heaolu poolest koolis oleme lausa viimasel kohal. Ka Euroopa vaimse tervishoiu uuringute tulemused annavad eestimaalastele kehva tulemuse: kolmveerand elanikest on kurnatud, neljandik frustreeritud.25 1.3. Miks on see nii?
Õnn ja õnnelik inimene. Mis on õnn ja kuidas seda ära tunda? Ma arvan, et igaüks meist on selle küsimuse üle mõelnud ja leidnud sellele vastuse. On inimesi, kes teavad, mida on õnne saamiseks vaja ja on ka neid, kes ei tea. Sõnaga õnn seostub mulle palju mälestusi ja eredaid hetki, mida olen elu jooksul kogenud. Minu arvates tähendab õnn rahulolu eluga ja iseendaga, sest rahulolematu inimene ei saa olla õnnelik. Tavaliselt tunnevad inimesed õnne koheselt ära, näiteks võidavad lotoga raha, siis nad teavad, et see oli õnn, kuid vahepeal saame õnnest aru alles siis, kui oleme selle kaotanud. Paljud inimesed arvavad, et õnneks on kindlasti vaja raha, kuid see ei pruugi alati nii olla. Ma nõustun sellega, et raha on eluks hädavajalik ja ilma selleta on raske toime tulla, aga see ei tohiks olla peamine asi, et olla õnnelik. Paljud inimesed arvavad, et raha annab neile õnnetunde - nad saavad osta endale kõike, mida süda ihkab
Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõistust. Igaüks arvab, et ainult
Milles seisneb õnn? Õnn on väga suhteline mõiste. Ilmselt on see tunne, mida iseloomustab rahulolu, rõõm või armastus. Õnnelikuks võivad teha igapäevasena tunduvad pisiasjad, olgu selleks siis töö- ja koolialased saavutused või mõni suurem sündmus inimese elus. Õnne on raske ära tunda kui ei ole tundnud õnnetust. Seetõttu on tihti õnn ka tagantjärele tuntav. Kuigi erinevad inimesed võivad tunda õnne väga erinevatest asjadest, on õnnetunne üheks vaieldamatult eriliseks ja positiivseks tundeks kõigi jaoks. Lapsed võivad olla õnnelikud iga väiksemagi asja üle, mis täiskasvanutele võib tunduda tavaline. Lapsed avastavad pidevalt midagi uut selles maailmas, olgu selleks kas või huvitav putukas või ilus lilleke. Iga uus ja huvitav avastus teeb neile rõõmu, tekitab õnnetunnet. Aga mida vanemaks saame, seda tavalisem tundub maailm meie ümber. Lapsed rõõmustavad sügiseti värviliste lehtede ja porilompi
juures kogu see rõõmu närbub ja kõik on jälle igapäevane. Aga on siis selliseid asju, mis ei kulu, ei saa otsa või ei lähe katki? On, need on need asjad, mida ei saa mõõta ei mahuühikute ega pikkusühikutega -- need on hoolivus, sõprus , armastus. Kui need on tõelised, siis nad ei kulu, ei saa otsa ega lähe katki. Me otsime õnne kaugelt, kuid tuleks vahel vaadata enda ette ning märgata kui palju on õnne ja rõõmu tegelikult meie ümber. Õnn on see kui sul on lähedased kes sinust tõeliselt hoolivad, kellele lähed sa tõeliselt korda. Kes on tühipaljalt selle üle õnnelikud, et sa eksisteerid. See on üks suurimaid rõõme ja see on suur õnn. Kuid, kas on siis kõik inimesed õnnelikud? Kaugeltki mitte on paljusi, kes on õnnetud. Näiteks lastekodu lapsed, kellel pole vanemaid, kes neid armastaks ja toetaks. Kes oleks neile toeks rasketel valikutel, Nad on jäetud ilma on suurimast rõõmust , oma vanematest. On olnud
annaabi.ee 
